2015-50 (3570)

Eesti Keele Instituut aastal 2017 ja 2018

2017. aasta on instituudi juubeliaasta. Nimelt möödus tänavu 70 aastat Keele ja Kirjanduse Instituudi asutamisest, mispuhul sai instituut omale avaliku konkursi tulemusel ka tunnuslause „Mis keeles, see meeles“ (autor on ERRi välispoliitika-saadete toimetaja Tarmo Maiberg). Tunnuslausega on esikohale tõstetud keel: mis on kord mõeldud, sõnastatud, välja öeldud või kirja pandud,…

Kodanik punasel vaibal

Tagasivaadet peagi otsa saavale aastale on paslik alustada valikuga käesoleva rubriigi pealkirjadest: „Kitsi rahvas“, „Vägivaldne vabadus“, „Kibe eneseteadvus“, „Psühhootiline kaitse“, „Tegelikkuse kurtus“, „Mõttelaat“, „Nokk kinni, suu lahti“, „Igal pool on Aafrika“, „Tagasi alguses“, „Pooldamise poolt“, „Selge ebavõrdsus“, „Kadunud usaldus“, „Veel pole valmis“, „Omakohus“.
Rõõmuhõiskeid pole olnud, aga see ei üllata vist…
Kiiremini, kõrgemale, kaugemale.  Kas ka filmikunstis?
Hoolimata poliitikast, revolutsioonist, vanglast, peksmisest, palgamõrvadest ja enesetappudest on see komöödia. Iraani pagulasperekonnast rääkiv „Ainult meie kolm“ suudab aktuaalset teemat käsitleda huumorvõtmes.
Kaader filmist

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Kas ka filmikunstis?

Maailm areneb sellise tempoga, et vaevalt jõuab keegi kõigi uudistel ja uuendustel järge pidada. Pidevalt tuleb nentida, et tulevik on juba käes, sest tehnoloogia areng kiireneb ja kui eelmine põlvkond ei osanud ette kujutada praegusi töövahendeid, siis meie põlvkond ei suuda ilmselt ette kujutada järgmise töökohtigi. Filmikunst kultuuri osa ja…

Muusika-aasta tähendus ja tähendusetus

Kõigile neile, kes kipuvad liialt mõtisklema tähenduse üle, on rootsi kirjandusklassik Hjalmar Söderberg pärandanud kainestavad read. Lühijutu „Tuši­joonistus“ tegevuspaigaks on väike kõrvaltänava tubakakauplus, kus minajutustajast püsikundel tuleb mõttesse näidata leti taga seisjale täiesti suvalist, juhuslikult taskuraamatu vahel kaasas olnud pilti ja küsida nii muuseas selle kohta arvamust. Kuigi pildil ei…
Loomingulise enesekindluse aasta
Madis Kolk: „Tänavu joonistusid teatris välja mõned teemad ja märksõnad, mis viitavad soovile ühiskonnas toimuvat aktiivselt mõtestada.“
Teet Malsroos

Loomingulise enesekindluse aasta

Madis Kolk: „Uuslavastuste arvu kasv teatris tähendab pigem seda, et jäämägi paisub ja selle võrra tõuseb ka tema tipp kõrgemale.“

Aastalõpumõtteid teadusest

Eesti teadussaavutuste üle on põhjust uhke olla, rahastamissüsteem ei taga aga teadlaskonna kestlikkust.

Aasta lõppedes läheb pilk tahtmatult möödunud kuudele ning alljärgnevad read ongi ajendatud möödunud aasta mõtisklustest meie teadussüsteemist.
Ühelt poolt oleme õigustatult uhked teadustulemuste üle, mitmes valdkonnas areneb hea rahvusvaheline koostöö ning me märkame noori andekaid teadlasi.…
Kas sõdadeta tulevik on võimalik?
Margus Laidre: „Kas ilma Rootsi vallutuseta oleks meil näiteks Tartu ülikooli?“
Erakogu

Kas sõdadeta tulevik on võimalik?

Margus Laidre: Arvatakse, et 2020. aastal ulatub lääne mõjuvõim üksnes veel 24%-le maakera territooriumist. See tähendab, et õhtumaised väärtused, elulaad ja ühiskonnakorraldus ei kõneta enam teisi rahvaid.

Õunalõhn ja lumi katustel
Kristiina Hansen. Väike maja perifeerias. Segatehnika, 2012.
Eesti Kunstimuuseum.

Õunalõhn ja lumi katustel

On imelik, et rahvas, kelle aastad on ainult üks suur muutumine, suvest sügisesse ja talve ja kevadesse, on nii hirmsasti muutumiste vastu.

Soome-ugri nafta

Soome-ugri nafta

Soome-ugri alad on Venemaal kõige naftarikkamad. Kõik idapoolsed soomeugrilased elavad naftaväljadel. Naftat leidub nii udmurtide, maride, ersade, mokšade kui ka komide maal. Need naftavarud kokku on aga vaid piisake hantide, manside ja neenetsite nafta kõrval. Venemaa eelarvetuludest moodustab nafta ja gaas üle poole. Lõviosa Venemaa naftast toodetakse omakorda Lääne-Siberis. Sealsele…

Romaanikunst kui välja sirutatud käsi

Jim Ashilevi: „Homofoobid on juba ammu kaotanud, aga seesama hirm leiab pärast meie aja võitlusi veel küllaldaselt teisigi avaldumisvorme.“

Jim Ashilevit võib nimetada multi­talendiks. Hinnatud lavastaja, näitleja ja dramaturg on samamoodi tunnustust pälvinud kirjanikuna. Ashilevi sulest on ilmunud mitu näidendit ja romaan „Ma olen elus olemise tunne“,…

Kirjanduslinn. Mis see on?

Iowa City oli kirjanduslinn juba enne Unesco-lt tiitli saamist.

Kusagil Ameerika keskläänes asub ülikoolilinn Iowa City, mis on nii pisike, et ühest kohast teise jalutamiseks ei kulu enamasti üle 15 minuti. Ereda sügispäikese all tõttavad kollasesse ja musta riietunud tudengid loengult loengule. Pargis toimub miiting, kõlarites mürtsub tuntud poplugu. Stseen…

Pealelend – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?
Aasta algas eelmise teadus- ja haridusministri Jevgeni Ossinovski tõdemusega, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ja liiga projektipõhine. Liiga terav konkurents kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda halvasti kõrghariduse kvaliteedile. Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele kindlustunnet ning suurendama stabiilset…

Meie majanduse jalapommid

Estonian Airi pankrot, Saaremaa laevaühenduse hange, Eesti Energia avantüüride kokkukukkumine, Balti kiirraudtee jms paljastas valitsuse võimetuse paigutada oma otsused Euroopa või maailma arengupilti.

Selgematel hetkedel, kui valitsuse liikmetel ununeb, et Eesti on võimas ja sõjakas maailmakorra looja (koos mõne liitlasega), möönavad me riigijuhid, et Eesti väike…

Amy traagika muusika taga

Dokumentaalfilm „Amy“ (Suurbritannia, 2015, 128 min), režissöör Asif Kapadia, helilooja Antonio Pinto.
„Kuidas oli?“ küsisid mu külalised Moskvast, muusik ja helirežissöör Fjodor Lavrov ja tema kunstnikust abikaasa Anika, kui dokfilm „Amy“ lauljatarist-laulukirjutajast Amy Winehouse’ist läbi sai. „Tead, jube häiriv film, aga ometi väga hea,“ tulistasin esmamulje. Selgitasin, et ajakirjanikuna tundsin end…
Arhitektuuriaasta 2015
2015. aastat täitis uue ruumi ootus. Oodati Eesti Rahva Muuseumi megahoone valmimist (autor DGT Architects) ja EKA uut hoonet (autor Kuu arhitektuuribüroo).
DGT Architects ja EKA

Arhitektuuriaasta 2015

Allan Murdmaa tavatses öelda, kui temaga vahel mööda linna ringi sõita õnnestus ja kuskil kahtlane maja paistma hakkas: „Ah, iga asi enam ei huvita ka …“ Tegutseva pessimistina saan vaid Murdmaa kuldseid sõnu korrata ja tõdeda, et üksiku praktiku silma- ning huviring ei saa olla väga lai ning järgnevalt käsitlen…

Teadussüsteemi kriis, teaduse kokkutõmbamine või jätkusuutlikkus?

Pärast akadeemik Ülo Niinemetsa ja noorema põlvkonna tippteadlase rahulikku ja valgustuslikku artiklit1 ei olekski enam nagu millestki kirjutada. Kogu informatsiooni on eri isikud mitu korda isikupäraselt esitanud. Keda aga pole, on valitsemis- ja vastutamisrollis lugeja ning kummastav protsess jätkub.
Mis siis üldse sünnib? Miks otsustas peaministrit kõrgeimal tasemel nõustava teadus- ja…

Veelgi täpsem

Esteetiline, kuid teravalt praegusaegne maal ei ole luksusbutiigi sisekujundus.

Alice Kase näitus Tallinna Linnagaleriis kuni 3. I 2016, Jüri Kase näitus „Valge joon“ Tallinna Kunstihoone galeriis 20. XI – 13. XII ja Andres Tali „Ma:l“ Draakoni galeriis 24. XI – 12. XII.
Jüri Kase Tallinna Kunstihoone galeriis äsja lõppenud „Valge joon“…

Seltside osa avaliku huvi esindajana kasvab

Lõppevat aastat jääb märgistama kahe suure planeeringuvaidluse lõpulejõudmine. Pirita TOPi juhtumis kaotasid kohalikud seltsid linnale, lõpusirgele jõuab ka Kalasadama vaidlus. Konkreetsetest planeeringutest pole vähem tähtsad ka vaidlustest tekkinud tagajärjed – ühe seltsiliikme arendaja poolt kohtusse kaebamine ning ühe seltsi tegevuse lõppemine. Aasta tervikuna ei ole siiski nii nukker, oli ka…

Pealelend –Gunnar Okk, Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti autor

Lõppeval aastal sai valmis teie koostatud ettekanne teadusasutuste tegevussuundadest. Selle üle on avalikkuses palju diskuteeritud. Mis on Eesti kõrghariduse ja teaduse vaimses ruumis pärast seda muutunud?
Üheks esimeseks eesmärgiks oli avada senisest erineva lähenemisnurga all diskussioon kõrghariduse ja teaduse tuleviku seisukohalt ülioluliste küsimuste ümber. Milline on Eestis antava kõrghariduse kvaliteet? Kui…

Klassikud ja klounid

Kirjarahvas ei peta lootusi, aasta oli happening’idega kindlustatud.

See siin ei ole kirjandusaasta ülevaade ega ilmunud teoste analüüs, seekord püüan tabada kirjanduselu sõlmpunkte.
Proosas oli kirjandusaasta eriti rikkalik, juhtus ja ilmus paljugi. Kõigepealt: kolm romaanivõistlust! Huvitav on see, et keegi ei oota võistluselt enam suurt romaani ega rõhuta kunstiväärtust, vaid…
Pildil püsijad
Elus pettunud ema (Merle Jääger) ja hoolitsev peresõber Bruno (Aivar Tommingas).
Tõnis Järs

Pildil püsijad

Andres Noormetsa on huvitanud kaamosliku novembrimeeleolu ning lusti ja lillepeo vaheldumine.

Tubli keskmine Lotte

„Lotte unenäomaailmas“: lavaversiooni autorid Heiki Ernits, Janno Põldma, Tanel Jonas, Janek Savolainen, helilooja Priit Pajusaar, Leelo Tungla laulutekstid, muusikajuht ja dirigent Martin Sildos. Osades Linda Kolde (Lotte), Kaarel Targo (Bruno), Rasmus Kull (Albert) jt. Vanemuise Sümfooniaorkester, kontsertmeister Kadri Sepalaan, klahvpillid Jürmo Eespere, kitarr Riho Lilje, basskitarr Alari Piispea, trummid Tiit…

Constant ja consortium

Bachi ja Händeli galakontsert sarjas „Eliitkontserdid“: Maria Valdmaa (sopran) ning ansambel Floridante koosseisus Ele Raik (barokkoboe), Meelis Orgse (barokkviiul), Saale Fischer (klavessiin, orel), Tõnu Jõesaar (barokktšello) ja Kristo Käo (teorb) 8. XII Estonia kontserdisaalis.
„Jääv, muutumatu suurus kaasluses, koosluses“ on pealkirja mõte, kui võtta appi võõrsõnade leksikon. Rõõmus kohtumine noortest muusikutest…

Mees, kel on aukartus muusika saladuse ees

Sari „Portreed“: Tõnu Kõrvitsa autorikontsert 11. XII Mustpeade majas, esinesid Kirsi Tilk (kitarr), Virgo Veldi (saksofon), Madis Metsamart (vibrafon), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Kaspars Putniņš, lektor Evi Arujärv.
Tõnu Kõrvits on meie muusikapildis isiksus, kes suudab kõnetada erakordselt suurt hulka muusikaarmastajaid. Nagu Kõrvits oma autorikontserdil Evi Arujärve küsimustele…

Kõrvutades ja seoseid otsides

Muusika-aasta Eesti Heliloojate Liidu juubelisarja peeglis

Peatselt lõppev muusika-aasta on toonud palju head ja huvitavat, inspireerivat ja mõtlemapanevat. Kuna mul endal on selle aasta sees palju välisreise olnud ja kõikvõimalikud kohustused tekitanud kroonilise ajanappuse, on mu elamused paratamatult valikulised ja seotud eelkõige nende projektidega, milles olen osalenud.
Eesti Heliloojate Liidu (EHL)…

Euroopalik linnaruum Admiraliteedi basseini alal

Admiraliteedi basseini ala projekteerimistingimuste eelnõu on avalikul väljapanekul.1 Kui võrdleme arendajale meeldivat lahendust kehtiva detailplaneeringuga, selgub, et see pole XXI sajandi euroopaliku linnaruumi ega oma asukoha vääriline. Pakutud hoonekompleks – käsn, nagu Margit Mutso on seda tabavalt nimetanud,2 ei arvesta olemasoleva keskkonna, nüüdisaegsete energiatõhususe nõuete ega linna arenguga.
Detailplaneeringu seletuskiri kirjeldab…

Eesti muusikud maailmas, detsember

1.XII juhatab Andres Mustonen Moskvas Tšaikovski-nimelises kontserdisaalis Venemaa Riiklikku Akadeemilist Kammerorkestrit (endine Moskva Kammerorkester), solistideks oboist Aleksei Utkin ja dirigent ise. Kavas Bach, Boccherini, Schubert, Piazzolla, Scott Joplin, samuti Peeter Vähi „Nelikümmend kaks“ ja „In memoriam HM“.
1. XII annab KatrinTargo annab sooloõhtu Viinis Peetri kirikus, klaveril Ekaterina Nokkert. Kavas aariad…

Keeleaasta

Üleilmastumine survestab käivitama eestlaste identiteediprogrammi.

Keeleaasta 2015 hakkab ajalooks saama. Mullu kirjutas Mart Rannut oma ülevaates, et „aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus“, tänavune eesti keeletegelikkus nii selge ei ole. Üle­ilmastumissurve jätkus – on näha märke valdkonnakaotuse kohta – ning jätkus ka vastuseis sellele. Mõnetist edu võisid nautida mõlemad.
Administratiivne ja vabatahtlik…

Feminism on tulnud rahva hulka, kuid valitsus ei jõua järele

RAILI MARLING, MARI-LIIS SEPPER

2015. aasta oli valimisteaasta, mil naised tagandati võimult. Kui Rõivase esimese valitsuse paraadpildil on naisi kuus, siis teise puhul on pildile mahtunud vaid kaks. Nagu piduliku sündmuse puhul tavaks, kaunistavad naisi lillekimbud, kuid kaotatud ministrikohti arvestades mõjuvad need irooniliselt. Uues valitsuses on minister eelkõige mees. Õhtulehes…

Klähvib, aga ei pure – Minu muusika-aasta

Naljakas oli see lõppev muusika-aasta. Oli mis oli, tegelikult on ju iga aasta muusika-aasta, lihtsalt ilma täiendavate eelarveliste vahendite ja ametliku tiitlita. Vähemalt levi-, pop-, rokk-, või alternatiivmuusika nimetuse all.
Mind teeb natuke murelikuks tõik, et ma tänavu kusagilt ühtegi obadust ei ole saanud. Ei olnud ühtegi sellist tundmatute noorte kodumaist…

Sibelius – punkt, Beethoven – punkt

„Sibelius 150“: Helsingi Filharmoonikud, solistid Soile Isokoski (sopran) ja Paavali Jumppanen (klaver), dirigent John Storgårds 9. XII Estonia kontserdisaalis.
„Espressivo“: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Antonio Méndez (Hispaania) 11. XII Estonia kontserdisaalis.
Aasta lõpus on komme panna eelnevale punkt, et siis sümboolset numbripiiri ületades alustada uut, olnust erinevat elu. Nii on kena mõelda…

Jazziaastast hea sõnaga, ja põhjusega

Kui minult küsiti, milline oli tänavune jazziaasta, siis mõtlesin, et sellele küsimusele ammendavalt vastamine on küllap sama keeruline nagu vanas anekdoodis, kus neljal pimedal kästi kirjeldada elevanti ning igaüks tuli välja oma originaalse seletusega, mis ei kattunud ühegi teisega. Nii on ka meie jazzielus 2015. aastal toimunule küllap võimalik läheneda…

Tasakaal töö- ja sotsiaalvaldkonnas

Sotsiaal-, tööturu- ja tervise valdkond balansseerib kaalukausil, mille ühel poolel on töötavad inimesed ning teisel poolel hüved toetuste ja teenustena.

Veel viimased toimetused ja ongi aeg 2015. aastale joon alla tõmmata, et siis värskete ideedega edasi minna. See on hea võimalus analüüsida tervikpilti – vaadata, mis on…

Kellele kuuluvad filmid?

Mu kahel filmiuurijast kolleegil Lauri Kärgil ja Jaak Lõhmusel õnnestus Moskva filmiarhiivist Belõje Stolbõst leitud ja nüüd esimeseks eesti filmiks projitseeritava lühimängufilmi „Laenatud naine“ (1913) arutlusel siin ajalehes lausa tülli pöörata. Lubage siiski soovitada pooltel leppida.
Praegu eesti esimese mängufilmina arvestatav „Karujaht Pärnumaal“ (Johannes Pääsuke, 1913) esilinastus 13. veebruaril 1914 Tartus…

(:)kuldajastu kroonika

miljoni vaese maa luule 2015. aastal okupantide ajaarvamise järgi

paljud olendid on valinud
seksuaalse nurjumise tee
ning seejärel otsustanud
sublimeerida nurjumisenergia
luulelaadseks vaimseks reostuseks
kahju et ebaintellektuaalse terrori
eest ei saa drooni peale lasta ega
salavanglas piinata progress ei ole
veel nii kaugele jõudnud paraku
.
kui totaalne loomastumine
ja inimlik lollus ennast veidigi
koomale võtavad siis on meil
põhjust rõõmustada – kuldaeg
on…

Elu surmasuunaline voolus

Näituse nimiteoses liigub Toomik hajusamatelt kujunditelt ja abjektsemalt käsitluslaadilt sümboolsema pildikeele suunas.

Jaan Toomiku näitus „Smells Like Old Men’s Spirit“ ehk „Lõhnab nagu vana mehe hing“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 9. I 2016.
Seksuaalsuse teokssaamine vabastab mehe tema saladuse köidikuist, mis ei püsi küll koos seksuaalsusel, aga…

Pealelend – Jürgen Ligi, haridus- ja teadusminister

Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?
Teadus- ja haridusaasta tegi eriliseks aktiivne arutelu teaduse ja hariduse ning nende valdkondade rolli üle Eesti konkurentsivõime kasvatamises. Valmis teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raport teaduse ja kõrghariduse tulevikust, millele järgnes avalik arutelu, ministeeriumi analüüs ja peamiste ettepanekute toetamine TANis. Selleks…

Kuidas võita žürii tähelepanu?

Leedu on suutnud kolmel korral Veneetsia biennaali žüriid köita.

Marco Laimre tõestas äsja lõppenud Hobusepea näitusega, et ta on endiselt üks Eesti kaasaegse kunsti võtmekujusid. Ega ta kunstnikuna pole viimasel ajal just ülearu aktiivne olnud: eelmine isikunäitus oli 2010. aastal EKKMis. On aga üks asi, mida Laimre on ise…
Sirp