2015-39 (3559)
Märkamatu töötaja kutsestandard
Kuna teksti sisu ilmneb vaid keeleliste vahendite kaudu, on keel mis tahes erialal õppija või töötaja tööriist, (keele)toimetaja ülesanne peaks olema seda vaid teritada.
Eesti Keeletoimetajate Liit on algatanud keeletoimetaja kutsestandardi koostamise, muu hulgas selleks, et korrastada ülikoolidest tööturule siirduvate keeletoimetajaks õppinute tegevusvälja: on ju ülikoolide…
9 minutit
Kriitilist meelt!
„Elame imperialistliku sõja õuduste varjudes, luurava kapitalismi ringis ja seejuures elame üle suurimaid sisemurranguid, elame keset nõudlikku ülesehitustööd ja palavikulisi pingutusi kõrgemasse ühiskonnavormi,“ algas Sirbi ja Vasara juhtkiri 5. X 1940. aastal.
Tänaseks on Sirp ilmunud juba 75 aastat. Võiks ju küüniliselt nentida, et selle kolmveerandsajandiga polegi nii väga palju muutunud:…
Tänaseks on Sirp ilmunud juba 75 aastat. Võiks ju küüniliselt nentida, et selle kolmveerandsajandiga polegi nii väga palju muutunud:…
1 minut
Keelenõuanne liigub allikmaterjalide koostamise poole
Keelenõuanne on üks neid asju, mille järgi eesti keele instituuti tuntakse. Seesuguses mahus nõuandetöö – viis täistööpäeva nädalas – on vähemalt siin maailmanurgas ainulaadne. Oleme end ikka harjunud võrdlema soomlastega, kuid meie sealne sõsarasutus on nõuandmise mahtu aasta-aastalt kokku tõmmanud. Telefonile vastatakse päevas mõni tund, meili teel nõuandmist küll prooviti, kuid jäeti…
3 minutit
Keeletoimetaja kui üliinimene
Toimetaja võib päästa tõlkija suuremast või väiksemast häbist ja teha talle mõne sõna või mõiste näol hindamatu kingituse.
Keeletoimetaja tööülesandeid pole ilmselt võimalik üheselt määratleda ega täpselt piiritleda, need sõltuvad iga töö iseloomust ja ka institutsionaalsest kontekstist. Järgnevalt katsun…
7 minutit
Küsib/Vastab
Aili Künstler: Õpetajate Lehe 85. ilmumisaastapäeva puhul valis toimetus esmakordselt laureaadi, kelleks osutusite keeleteemalise arvamusveeru „Keelekaste“ autorina teie. Tõepoolest, mis tahes õpetamine ei tule kõne alla keeleta ning on teretulnud, et just selles lehes on keelekirjutised tähelepanu pälvinud. Ühes veerus kirjutate nimede õigekirjast ja nende samal kujul kasutamise puudujääkidest: „Kõige…
2 minutit
Tänapäevases infosõjas pole enam harvad juhused, kui konkreetse eesmärgi nimel töötav ja ideoloogiliselt koordineeritud rühm tegeleb mõne seisukoha süsteemse edendamise või summutamisega.
Internet
Identiteet ja internet
Propaganda eristamine tõelisest arutelust pole virtuaalsete identiteetide maailmas võimalik.
5 minutit
Rütmi-, ei! muusikateooria käsiraamat
Eesti keeles seni rütmimuusika valdkonnas välja antud õpikud on peamiselt stiili- (jazzharmoonia, pop/jazz akordisaate kujundamine jne) või pillikesksed (kitarriõpikud, trummiõpikud jt), kuid siiani ei olnud laiapõhjalist terviklikku ülevaadet rütmimuusikale vajalikust muusikateooriast. Virgo Sillamaa on käsitlenud oma raamatus seitset suuremat teemavaldkonda: need on laadid, akordid, laadide ja akordide seosed, harmoonia, harmoonia…
3 minutit
Isegi toimetuse peol korraldati maleturniir, võitjaid autasustati ja puha. Pildil Valter Heuer, Jaak Olep ja Ülo Tuulik.
Erakogu
Raminagrobis mäletab VIII
Hakkame lõpetama, kiisu, hakkame lõpetama! Mäletame nüüd veel need viimased mäletamised ära ja sa võidki saba püsti tagasi ajalukku sibada, vutt-vutt-vutt. Juubeliseminar ning pidu kohe käes, nii et aitab küll, kahekümne viie aasta pärast jälle, siis kui tuleb „Sirp 100“.
Mida meil siis veel on mäletada … Ahaa, Sirbi nimest pole…
Mida meil siis veel on mäletada … Ahaa, Sirbi nimest pole…
3 minutit
Mida kõnelevad Facebooki ahelpostitused ühe earühma kohta
Uue meedia allvormid, rohked sotsiaalmeediavõrgustikud on tänapäeva argielu loomulikud kaaslased ja paljude teadusharude uurimisobjektid. Tehnoloogilisel meediapinnal informatsioon elab, kasutajat on informatsioonist raske eristada ning pidevalt suheldakse aktiivselt ja luuakse uut teadmist. Suheldes tekivad selles osaluskultuuris traditsioonid ning sünnib ja levib mitmesugust folkloori.
Tihtipeale juhatab folkloristi mõne põneva uurimisteema juurde elu ise.…
Tihtipeale juhatab folkloristi mõne põneva uurimisteema juurde elu ise.…
8 minutit
Endliolümpia (Selfie Olympics, ka Selfie Game) on algatus Twitteris, mis julgustab tavakasutajaid postitama võimalikult erakordseid selvepilte.
Internet
Endlike, endlike seina peal
Pierre Bourdieu kirjutas 1965. aastal raamatus „Un art moyen“ („Keskklassi kunst“), et see, mida päevapiltnikud pildistatavaks (pildistamisvääriliseks) peavad, juhindub kehtivatest normidest ja väärtustest. Teisisõnu, ühiskondlikud väärtused ja nende ümber kerkivad pinged muutuvad igapäevaklõpsude abil nähtavaks. Praeguse aja üks silmatorkavaimaid klõpsuliike on endel (selvepilt, enekas, selfie). Proovikski järgnevas läbi mõelda, mida…
9 minutit
Tühjus ja tarbimine
On tähenduslik, et fotokuu korraldajad on otsustanud vaatluse alla võtta tarbimiskontseptsiooni.
David Raymond Conroy kuraatorinäitus „Prosu(u)mer“ EKKMis kuni 18. X. Kunstnikud Andrea Büttner, Amy Cuddy, Daugavpilsi Mark Rothko kunstikeskus, David Raymond Conroy, Hank Herron, Luka Knežević-Strika, Gil Leung, Cayce Pollard, James Richards, Buzz Rickson’s, Rockstar Games ja Karl Smith,…
3 minutit
In memoriam: Kalevi Wiik 2. VIII 1932 – 12. IX 2015
Kalevi Wiik 2. VIII 1932 – 12. IX 2015
Lahkunud on Kalevi Wiik, Soome Teaduste Akadeemia liige, Turu ülikooli emeriitprofessor, Tartu ülikooli audoktor, Maarjamaa risti kavaler, mees, kes tavatses korrata oma juhtmõtet: „Minu töö on minu hobi“.
Põhiline osa Kalevi Wiigi pikast tööelust möödus Soomes, eelkõige Turu ülikoolis, mille foneetikaprofessor oli ta…
Lahkunud on Kalevi Wiik, Soome Teaduste Akadeemia liige, Turu ülikooli emeriitprofessor, Tartu ülikooli audoktor, Maarjamaa risti kavaler, mees, kes tavatses korrata oma juhtmõtet: „Minu töö on minu hobi“.
Põhiline osa Kalevi Wiigi pikast tööelust möödus Soomes, eelkõige Turu ülikoolis, mille foneetikaprofessor oli ta…
3 minutit
Unti välja kutsudes
Dokumentaalfilm „Unditund“ (Ugrifilm, Eesti 2015, 53 min), režissöör-stsenarist Maria Avdjuško, operaatorid Mihkel Soe ja Jüri Muttika, helilooja Tõnu Kõrvits.
Üht inimelu teha nähtavaks
ja anda paljudele
päriseks
ei saa.
Doris Kareva
Muidugi tahab autor Maria Avdjuško, et Mati Unt ise ja temast rääkiv film oleksid võimalikult üks ja seesama. Aga nad on kaks iseasja. Ühtmoodi võib suhtuda…
Üht inimelu teha nähtavaks
ja anda paljudele
päriseks
ei saa.
Doris Kareva
Muidugi tahab autor Maria Avdjuško, et Mati Unt ise ja temast rääkiv film oleksid võimalikult üks ja seesama. Aga nad on kaks iseasja. Ühtmoodi võib suhtuda…
5 minutit
Miks nad siis politseid ei kutsunud?
Mõned soovivad, et Punaarmee Eesti laskurkorpuse ja SSi Eesti leegioni sõda ei lõpeks kunagi, sest mingit poliitilist kasu või vähemalt tähelepanu annab sellest kodusõjast ikka välja imeda.
Lääne demokraatias ja vabaduses kasvanud-elanud inimeste naiivsuse üheks naljanäiteks on rootslastele omistatud küsimus „Miks nad…
8 minutit
Pealelend – Kaspars Putniņš, Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) peadirigent
EFK peadirigent Kaspars Putniņš jätkab innukat koostööd eesti heliloojatega. Sel hooajal on kavas Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Helena Tulve ja Märt-Matis Lille teoseid ning oktoobri alguses tuuakse sarja „Vitraažid“ avakontserdil „Puudekummardajate maa“ esiettekandele Mirjam Tally ja Ülo Kriguli teos.
Olete öelnud, et pöördute noorte heliloojate poole, et näidata nende silmade ja…
Olete öelnud, et pöördute noorte heliloojate poole, et näidata nende silmade ja…
3 minutit
HTMi veerg – Eesti keele arengukava vahearuanne
Oktoobrikuu 8. päeval koguneb riigikogu konverentsisaali keelefoorumile hulk Eesti keeleinimesi. Keelefoorumil tutvustab keelenõukogu „Eesti keele arengukava 2011–2017“ (EKA) vahearuannet 2013. ja 2014. aastal keelevaldkonnas toimunu kohta. Räägitakse sellest, mida on viimasel paaril aastal hästi tehtud ja mis vajab edaspidi suuremat tähelepanu.
Keelenõukogu analüüsis on toodud esile, et seirataval perioodil ilmus õigekeelsussõnaraamat…
Keelenõukogu analüüsis on toodud esile, et seirataval perioodil ilmus õigekeelsussõnaraamat…
1 minut
Kes ründab laua alt
Eesti Luguteatri lavastus „Inimene malelaual“ on omal kombel sealsamas vaatamiseks välja pandud näituse „Riik malelaual“ laiendus.
Eesti Luguteatri „Inimene malelaual“, kunstnik ja valguskujundaja Johanna Mai Vihalemm, helikujundaja Sven Sosnitski. Mängivad Priit Ahte, Mari Lipp, Triin Siiner, Aivar Simmermann, Margit Sõrve, Uku Valner ja Jaan Väärt. Esietendus 5. IX…
4 minutit
Jalad Tartus, maailm peas
Hannes Varblase esimene „Ilmavalla“ kogumik ilmus aastal 2002, teise tekstivalimikku on koondatud kirjutisi aastatest 2003–2014. Suur osa neist on varem trükisõnas ilmunud, nagu nähtub raamatu lõpus antud viidetest.
Avaldamiskohtade diapasoon on nõnda lai, et vaevalt ka kõige kultuurihuvilisemad lugejad on kõiki palasid juba lugenud. Siin on kriitikat, arvustusi, ees- ja järelsõnu,…
Avaldamiskohtade diapasoon on nõnda lai, et vaevalt ka kõige kultuurihuvilisemad lugejad on kõiki palasid juba lugenud. Siin on kriitikat, arvustusi, ees- ja järelsõnu,…
3 minutit
Täiesti teistsugune valgus
Terviklikum oli esimene vaatus, kuna see jäi suuresti Lembit Ulfsaki Tagasitulija ja Elmo Nüganeni Isa hoida: nende partnerlus oli kõige täpsem oma läbivas unenäoselguses, tundlik, südamlik.
Tallinna Linnateatri „Tagasitulek isa juurde“, autor Madis Kõiv, lavastaja Adolf Šapiro, dramaturg Toomas Kall, kunstnik ja videokujundaja…
6 minutit
Kui ingliskeelses tekstis on tavaks laevanime ette kirjutada määrav artikkel, siis suvel 2011 Vanasadamas sildunud ümbermaailmareiside luksuslaeval „The World“ on artikkel laevanime osa. (Kas eestikeelses tekstis tuleb esitada artikkel nime osana või ei, on seni siiski reeglistamata ning selle laeva nimi võib olla ka World või „World“ – toim.)
Madli Vitismann
Suur Tõll on pikem kui laev
Ühe ajakirja keeletoimetaja, kes nokkis mu uudises laevanimede ümbert jutumärke ära korjata, jäi rahule, kui sai sellise lause: „See aurulaev on 14,4 m lühem kui Suur Tõll“. Võiksin ehk leppida, kui teaksin, kui pikk Saaremaa muinasvägilane õieti oli, aga vaevalt ta laevast pikem oli.
Jutumärgid pole keelatud
Sama mõtlematult koristavad jutumärke laevanimede ümbert paljud…
Jutumärgid pole keelatud
Sama mõtlematult koristavad jutumärke laevanimede ümbert paljud…
4 minutit
Kunstnik, kuraator ja produtsent ühes isikus
David Raymond Conroy: „Kunstimaailm on paratamatult kommertsmaailm, mida valitseb ainulaadsete objektide müügiloogika.“
„Prosu(u)mer“ on David Raymond Conroyle Eestis juba teine näitus, kus tema tööd välja on pandud. 2013. aasta fotokuu Niekolaas Johannes Lekkerkerki kuraatorinäitusel „Kahtluse varjud“ Tallinna Kunstihoones sai näha üht tema videotööd. Conroy viibis siis ise Riias residentuuris,…
5 minutit
Suurkaupmees Hillar Teder reformierakonna ladvikule näpunäiteid jagamas.
Tairo Lutter / Postimees / Scanpix
Parteilane ja tema isand
Kui parteilased kuuluvad juhtkondadele ja juhtkonnad rahastajatele, siis kellele kuuluvad rahastajad ja sedakaudu riik?
8 minutit
Kõomägi on asine mees, asjad juhtuvad krips-kraps ja tundlemiseta.
Piia Ruber
Bränd on aus värk
Armin Kõomägi: „Lülita maailm välja ja perse ongi majas.“
5 minutit
Uudisteos ei lasknud sulnilt mõtetesse vajuda
„Eliitkontserdid“: Arvo Leiburi keelpillikvintett 22. IX Estonia kontserdisaalis.
ERSO kontsertmeistri Arvo Leiburi eestvedamisel astus seekord lavale dubleeritud vioolaga keelpillikvintett. Viiulit mängis lisaks Leiburile Harry Traksmann, viooladel olid Johanna Vahermägi ja Toomas Nestor ning tšellol Aare Tammesalu.
Niinimetatud vioolakvinteti žanrile pani aluse Mozart, kelle teosega kontserti ka alustati. Täpsemalt tuli esitusele keelpillikvintett g-moll KV 516.…
ERSO kontsertmeistri Arvo Leiburi eestvedamisel astus seekord lavale dubleeritud vioolaga keelpillikvintett. Viiulit mängis lisaks Leiburile Harry Traksmann, viooladel olid Johanna Vahermägi ja Toomas Nestor ning tšellol Aare Tammesalu.
Niinimetatud vioolakvinteti žanrile pani aluse Mozart, kelle teosega kontserti ka alustati. Täpsemalt tuli esitusele keelpillikvintett g-moll KV 516.…
2 minutit
Sõdalase vari
Akira Kurosawa retrospektiiv kinos Sõprus 2. – 8. oktoobrini.
Akira Kurosawa on üks väheseid idast päris filmitegijaid, kes on üldtuntud kogu maailmas ja olnud oma eluajal kindlasti ka üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid. „Rashōmon“ (1950), kahe XI sajandil Heiani ajastul aset leidva Ryūnosuke Akutagawa lühijutu sulam, sai 1951. aasta Veneetsia filmifestivalil Kuldlõvi ja…
Akira Kurosawa on üks väheseid idast päris filmitegijaid, kes on üldtuntud kogu maailmas ja olnud oma eluajal kindlasti ka üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid. „Rashōmon“ (1950), kahe XI sajandil Heiani ajastul aset leidva Ryūnosuke Akutagawa lühijutu sulam, sai 1951. aasta Veneetsia filmifestivalil Kuldlõvi ja…
4 minutit
Analoog-digitaalne näitus „Keha ehitus“
Näitus „Keha ehitus. Body Building“ arhitektuurimuuseumis 11. IX kuni 11. X, kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Näitusel osalevad Atelier Bruno Juricic, Tom Wiscombe Architecture, Kokkugia (Roland Snooks, Robert Stuart-Smith), REX|LAB (Marjan Colletti, Kadri Tamre), ISSSStudio (Igor Siddiqui, Julia Körner, Carlo Ratti Associati, Nformations), City Form Lab (Andres Sevtšuk, Raul Kalvo) ja…
4 minutit
Maksimumpingega ehitatud ESTCube-1
„Mida me täna mängime?“ küsis Anu.
„Mängime raketti,“ ütles Mart.
„Aga kuidas me seda mängime?“ küsis Anu.
„Teeme kõigepealt raketi valmis, eks siis näe,“ ütles Mart.
Nad said ema käest ühe vana kingakarbi ja kleepisid punase paberiga üle. See oligi rakett.
Eno Raud, Täheke 1961, nr 7
Dokumentaalfilm „Kuidas ehitada kosmoselaeva?“ (Kopli Kinokompanii, Eesti 2015, 73 min), režissöör…
„Mängime raketti,“ ütles Mart.
„Aga kuidas me seda mängime?“ küsis Anu.
„Teeme kõigepealt raketi valmis, eks siis näe,“ ütles Mart.
Nad said ema käest ühe vana kingakarbi ja kleepisid punase paberiga üle. See oligi rakett.
Eno Raud, Täheke 1961, nr 7
Dokumentaalfilm „Kuidas ehitada kosmoselaeva?“ (Kopli Kinokompanii, Eesti 2015, 73 min), režissöör…
3 minutit
Kontsert kui suhtlemisprotsess
Sarja „Romantiline klaver“ avakontsert: Kai Ratassepp 24. IX Estonia kontserdisaalis.
Iga inimene kuulab muusikat omamoodi, sealjuures iga päev erinevalt. Sama on interpreediga, keda võib esinemise ajal ühel heal päeval ootamatult haarata kas mõni uus idee või siis vastupidi – tabada harilik igapäevasus. Me ju teame, et interpreedi muusikaline kõne, adresseerituna publikule,…
Iga inimene kuulab muusikat omamoodi, sealjuures iga päev erinevalt. Sama on interpreediga, keda võib esinemise ajal ühel heal päeval ootamatult haarata kas mõni uus idee või siis vastupidi – tabada harilik igapäevasus. Me ju teame, et interpreedi muusikaline kõne, adresseerituna publikule,…
2 minutit
Kas Kalasadamas võiksid olla välibassein ja ujuvplatvorm?
Teele Pehk ja Martin McLean
Mereääre-idee korje – uus tööriist linna arendamises
Sellest, et Tallinnast peab saama merelinn, on räägitud aastakümneid. Vormiliselt on kõik tingimused justkui täidetud: on meri ja on linn, kuid merelinna tundest on endiselt midagi puudu. Katrin Paadam ja Liis Ojamäe on Tallinna mereäärse ala kujunemise uuringus välja toonud, et ootused linnaruumile sõltuvad teistes linnades saadud kogemustest ning oma…
3 minutit
Mis saab väliseesti ajakirjandusest?
1980. aastate lõpus ei olnud Eesti ühiskonnas poliitikute ring veel eristunud, ajakirjanikel oli Eesti elu defineerimisel ja arendussuundade üle arutamisel keskne roll. Ajakirjandus liitis ühiskonda, nt eestikeelset „Aktuaalset kaamerat“ vaatas 1990. aastal 11% venekeelsest elanikkonnast.1 Eesti ajakirjanduse struktuurimuutuste ajal (1988–1992) pöörati pilk ka väliseesti ajakirjanduse poole. Eestis olid küllalt tuntud…
3 minutit
Auhind
Eesti Muusikanõukogu annab traditsiooniliselt välja kolm aastaauhinda.
Heliloomingu preemia pälvis Anti Marguste, muusikaelule olulise ja väljapaistva tegevuse preemia sai Linda Madalik panuse eest Eesti kontserdisaalide akustikasse ning interpretatsioonipreemia anti klaveriduole Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tõstis aastapreemiaga esile seitse muusikut-kollektiivi: helilooja Tatjana Kozlova-Johannese sisukas looming; kuus interpreeti – viiuldaja…
Heliloomingu preemia pälvis Anti Marguste, muusikaelule olulise ja väljapaistva tegevuse preemia sai Linda Madalik panuse eest Eesti kontserdisaalide akustikasse ning interpretatsioonipreemia anti klaveriduole Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tõstis aastapreemiaga esile seitse muusikut-kollektiivi: helilooja Tatjana Kozlova-Johannese sisukas looming; kuus interpreeti – viiuldaja…
2 minutit
„Tere tulemast salongi!“
Helsinki Dance Company „Jemina“, koreograaf ja esitaja Jyrki Karttunen. Eesti Tantsuagentuuri sarja „Tantsutuur“ etendused 25. ja 26. IX Vabal Laval.
Saalis valitseb kabareelik-varieteelik atmosfäär. Stjuardessiks rõivastunud lavastaja juhatab pealtvaatajad lahkesti istet võtma, soovitab kinnitada turvavöö ja osutab kuuele väljapääsule. Loodud õhkkond mõjub koduselt, ent ruumis on ka ootusärevust. Mida või õigemini…
Saalis valitseb kabareelik-varieteelik atmosfäär. Stjuardessiks rõivastunud lavastaja juhatab pealtvaatajad lahkesti istet võtma, soovitab kinnitada turvavöö ja osutab kuuele väljapääsule. Loodud õhkkond mõjub koduselt, ent ruumis on ka ootusärevust. Mida või õigemini…
3 minutit
Väljast ristkülik, seest koobas
Varjualune „Lugeja“ Harju tänava haljasalal kuni 15. XI. Idee autor Liisa Peri, projekti autorid Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Jarmo Vaik, juhendaja Jaan Tiidemann.
„Lugeja“ on kümnes EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite ehitatud varjualune. 2005. aastast on ilmavalgust näinud „Giik“, „Torn“, „Luik“, „Kolm“, „Spin“, „Varing“, „Tsikuraat“ ja „Pakk“.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise…
„Lugeja“ on kümnes EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite ehitatud varjualune. 2005. aastast on ilmavalgust näinud „Giik“, „Torn“, „Luik“, „Kolm“, „Spin“, „Varing“, „Tsikuraat“ ja „Pakk“.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise…
2 minutit
Olev Sau 10. VIII 1929 – 20. IX 2015
Meie hulgast on lahkunud helilooja, ka laulja, koorijuhi, pedagoogi ja luuletajana tuntud Olev Sau. Temast jäi järele hulk muusikuid, kes võivad teda oma õpetajaks pidada, aga veel rohkem ta oma muusikat, eeskätt kooriloomingut. Tal endalgi oli väga tuntud pedagooge, suurema osa oma õpiaastatest laulis ta meie kuulsate maestrote käe all…
2 minutit
Tuurdeforss
Armin Kõomäe oopus on paras jõu- ja ilunumber. Romaanis on ainult üks tegelane, kes pealegi ei pea sisekõnet, ei põe eksistentsiaalsetes ängides, vaid lihtsalt tegutseb. Seega paljut, mis kirjanduses kasutusel, ei ole. Pole dialooge, inimsuhteid, pole õieti psühholoogiatki, sest peategelane on kõik see aeg ühetaolises õnnelikus seisundis, nagu mõni revolutsioonijärgse…
5 minutit
Suur arenguhüpe lühikese ajaga
Eesti keelpillimängijad 28 aasta järel võistlemas
Üle pika aja algab järgmisel nädalal Tallinnas Eesti keelpillimängijate konkurss (7. – 16. X), viimati 1987. aasta novembris toimunud XI vabariikliku interpreetide konkursi (keelpillimängijatele) otsene järglane. Seekordse võistumängimise kaks esimest vooru mängitakse Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis, finaal aga Estonia kontserdisaalis, kus on kaastegev…
6 minutit
Gohar Markosjan-Käsper 14. VII 1949 – 10. IX 2015
Lahkunud on Gohar Markosjan-Käsper, vaikse olekuga hinnatud prosaist, kelle raamatud olid pikka aega Eesti venekeelse kirjanduse omapäraseks mõõdupuuks. Tema loomingust võib leida tundlikku stiili, mõtisklusi kunstist ja sotsiaalset närvi, eri žanre ja vorme. Koos Kalle Käsperiga moodustasid nad kirjanikest abielu- ja koostööliidu, olles teineteise tõlkijad ja kaasautorid.
Gohar Markosjan-Käsperi loomingus on…
Gohar Markosjan-Käsperi loomingus on…
1 minut
„Ooteaja“ peategelane on maja, kus kunagi on tegutsenud tootmisettevõtted Rauaniit, Punane Koit ja Suva.
Henry Griin
Ettearvamatuse* ja etteantuse vahel
Labürintteatriühenduse G9 lavastuse „Ooteaeg“ puhul on tegemist kohaspetsiifilise osavõtuteatriga.
5 minutit
Mis asub metsa sees?
Metsaraamatukogu „Ruup“. Idee autor Birgit Õigus, teostajad EKA sisearhitektuuri osakonna I kursuse tudengid Mariann Drell, Ardo Hiiuväin, Lennart Lind, Henri Kaarel Luht, Mariette Nõmm, Johanna Sepp, Kertti Soots, Sabine Suuster ja Birgit Õigus. Juhendajad Avo Tragel (EKA puutöökoja juhataja), Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt (arhitektuuribüroo b210)…
6 minutit
Kunagi Brando mantlipärijaks pakutud Benicio del Torol on ammu vaja olnud sellist kaalukat rolli nagu Alejandro „Sicarios“.
Kaader filmist
Kana giljotineerimine
Mängufilm „Sicario“ (USA 2015, 121 min), režissöör Denis Villeneuve, stsenarist Taylor Sheridan, operaator Roger Deakins, helilooja Jóhann Jóhannsson. Osades Emily Blunt, Benicio del Toro, Josh Brolin, jt.
On aeg kohtuda jumalaga ja, tõepoolest, ka kuradiga. Mehhiko linna Juáreze vaestekvartalite urbanistlikud põrguaugud on sündmuspaigaks tugevate narkokartellide võimuvõitlusele ja toonud sellele piirilinnale…
On aeg kohtuda jumalaga ja, tõepoolest, ka kuradiga. Mehhiko linna Juáreze vaestekvartalite urbanistlikud põrguaugud on sündmuspaigaks tugevate narkokartellide võimuvõitlusele ja toonud sellele piirilinnale…
4 minutit
Loomingu toimetajad Indrek Mesikepp ja Maiga Varik.
Toomas Haug
Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik
Keeletoimetajate olemasolu on eriti oluline lastekirjanduse, ajalehtede ja ajaviitekirjanduse puhul.
3 minutit
