2015-34 (3554)
Turumajanduslik Eesti
Teisipäeval sai avalikuks Teadus- ja Arendusnõukogu (TANi) „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“ (2015), mida koostaja Gunnar Oki nime järgi Oki raportiks kutsutakse.
Ülevaate peamised soovitused võib kokku võtta loosungiga „Koondame, ühendame, vähendame!“ ning juba ongi palju vastukaja tekitanud ettepanekud loobuda tasuta kõrgharidusest, koondada Eesti ülikoolide ning teadus-…
Ülevaate peamised soovitused võib kokku võtta loosungiga „Koondame, ühendame, vähendame!“ ning juba ongi palju vastukaja tekitanud ettepanekud loobuda tasuta kõrgharidusest, koondada Eesti ülikoolide ning teadus-…
2 minutit
Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
Flo Kasearu
SOKK
ehk statistiliselt on kõik korras
6 minutit
Tänu inimkonna vaimsele arengule on maailmast kadunud paljud hädad, kuid mida rohkem on väärtusi, seda suurem on ka neid hävitada ihkav jõud.
Piia Ruber
Ahvist inimeseks
Homo sapiens’i ehk mõistusega inimese arengut maa peal mõõdetakse sadades aastatuhandetes. Muljetavaldav on inimmõistuse tulemus – elu-olu muutus. Olelusvõitlus kui inimese elu peamine mure on aga jäänud samaks.
Õhtumaad tuuritavad täiega ning kõik, kes seda hoogu natukenegi jahutada soovivad, tembeldatakse tagurlasteks. Kas oskab aga keegi vastata, kuhu meil peaks olema nii väga…
Õhtumaad tuuritavad täiega ning kõik, kes seda hoogu natukenegi jahutada soovivad, tembeldatakse tagurlasteks. Kas oskab aga keegi vastata, kuhu meil peaks olema nii väga…
3 minutit
Kes vinnastab lõkse?
Inimarengu aruanne on valmis ja metafoorseid lõkse täis. Küsimus on selles, millised lõksud löövad varem ja valusamalt ning kes need vinna tõmbab.
Vinnastaja otsimiseks võib vihjeid hankida üldisest olukorrast maailmas ja meie ümber. Nädal tagasi, Eesti ja Läti taasiseseisvumispäeval, toimus Riias NATO oivakeskuse korraldatud esinduslik strateegilise kommunikatsiooni teemaline konverents. Ühe võtme,…
Vinnastaja otsimiseks võib vihjeid hankida üldisest olukorrast maailmas ja meie ümber. Nädal tagasi, Eesti ja Läti taasiseseisvumispäeval, toimus Riias NATO oivakeskuse korraldatud esinduslik strateegilise kommunikatsiooni teemaline konverents. Ühe võtme,…
5 minutit
Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
Vastuolulised soovitused demokraatia edendamiseks
EIAt lõpetavas poliitikapeatükis soovitakse toimetaja Georg Sootla sõnul esiteks näidata poliitika kui valitsuse tegevusprogrammide kujundamise ja rakendamise eripära praeguses Eestis ja teiseks analüüsida poliitikastrateegia „Säästev Eesti 21“ kandvate ideede nagu avatud võrgustikupõhise ja õppiva poliitika teostumist ja takistusi nende elluviimisel. Olulisele küsimusele, kuidas määrata, mis on poliitika, vastab Sootla postulaadiga, et…
6 minutit
Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
Flo Kasearu
Fakte ja juhte lahutab kuristik
Kevadel ilmunud järjekordset Eesti inimarengu aruannet sobivad raamistama kaks suvist teadet tegelikkusest. Värskelt korrigeeritud ÜRO rahvastikuprognoos sajandi lõpuni ennustab Eesti elanike hulgaks aastal 2100 kõigest (või optimisti vaates: kogunisti) 904 000 inimest. Me ei ole välja surnud, aga pole ka ikkagi suutnud saada arvult suureks. Mikrotasandil andis aga Kiviõli linn teada,…
5 minutit
Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
Flo Kasearu
Kuidas ületada stagnatsiooni?
Inimarengu aruande eestvedajad Marju Lauristin, Mati Heidmets, Raivo Vetik ja Erik Terk arvavad, et töötav mudel eeldab loovat poliitikat.
14 minutit
Värvilise katusega ambulARTooriumis toimub üritusi juba igas kuus.
Annika Haas
Tabamatu Peipsi hing
Vene filmi päevad Vana-Kasepääl 14.–16. augustini.
Kalameeste arv muutub ikka suuremaks. Kiiresti tekivad suured rannaäärsed külad, kus elutsevad vene talupojad. Osa neist on juba Rootsi ajal siia asunud, osa neist on eestlased, kes vene usu vastu võtnud, osa neist on ka jooksikud.
Johannes Hiiemets, „Torma kihelkonna ajalugu“ (1933)
Niimoodi kirjeldab Torma-Lohusuu kihelkonnas aastakümneid…
Kalameeste arv muutub ikka suuremaks. Kiiresti tekivad suured rannaäärsed külad, kus elutsevad vene talupojad. Osa neist on juba Rootsi ajal siia asunud, osa neist on eestlased, kes vene usu vastu võtnud, osa neist on ka jooksikud.
Johannes Hiiemets, „Torma kihelkonna ajalugu“ (1933)
Niimoodi kirjeldab Torma-Lohusuu kihelkonnas aastakümneid…
4 minutit
Maestro. Hirm vaikuse ees
Dokumentaalfilm „Maestro“* (Endeavor Pictures, 2015, 82 min), režissöör-stsenarist David Donnelly, produtsendid Ford D’Aprix ja David Donnelly, operaator Heath Saunders, toimetajad Justin Guerreri, Heath Saunders, muusikatoimetaja Tatjana Berman. Esilinastus 12. VII kinos Sõprus.
„Kahe aasta jooksul jälgis meie filmi tiim üht meie planeedi kõige tuntumat muusikut. See, mida sa näed, esindab pretsedenditult avarat…
„Kahe aasta jooksul jälgis meie filmi tiim üht meie planeedi kõige tuntumat muusikut. See, mida sa näed, esindab pretsedenditult avarat…
4 minutit
Kunst kui osalus ja kogemus
Kunstialane tegevus on kokkusaamise ettekääne, kohtumine on osaluse ja kogemuse alus.
2007. aasta 10. juulil paigutas Šveitsi kunstnik Johannes Gees Zürichi, Berni, St. Galleni, Appenzelli ja Einsiedelni kirikutorni kaugjuhitavad programmeeritud kõlarid, kust kõlas moslemi muessini palvehüüd. Rahvas vaatas hämmeldunult tornide poole, suutmata siiski varjata muiet. Kui aktsioonist oli kakskümmend…
8 minutit
Eesti muusikud maailmas (august)
23.VII – 12. VIII on Neeme Järvi Šveitsis Gstaadi Menuhini festivalil orkestridirigentide rahvusvahelise suveakadeemia juht ja professor, osalemas 17 noort dirigenti 15 riigist (valitud 200 soovija hulgast), noorimaid osavõtjaid Edmar Tuul (sünd 1990) Eestist. Tänavu on kolmele paremale kursuslasele välja pandud ka Neeme Järvi preemia, selle saavad 12. VIII pärast…
7 minutit
Väljanäitusele pandud Helga Nõu
Olen kirglik mälestuste lugeja. Võib-olla on Rutt Hinrikusel tõesti õigus, kui ta ütleb 2011. aasta augustikuu Loomingus, et neid inimesi, kes loevad romaane, on järjest vähem ning et tänapäeva inimene tahab rohkem midagi tõelist, mitte väljamõeldud tegelasi. Ehtsaid mälestusi, tõelisi kohti, ajalugu, mõista ennast teiste mälestuste toel. Võib-olla on asi…
3 minutit
August Gailit hadronite põrgatis
Lavakooli diplomilavastus „Ekke Moor“ rabab oma teatraalsuse, uljuse ja julgusega – raamatutekstist on saanud ekspressiivne vaatemäng.
Kuressaare Linnateatri ja VAT-teatri „Ekke Moor. Valitud miraažid õnnest“, autor August Gailit, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, valguskujundaja Sander Põllu, muusikaline kujundaja Ardo-Ran Varres, koreograaf Kristjan Rohioja. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXVII…
4 minutit
Mälestades Vardo Rumessenit
Vardo Rumessen oli ainulaadne loovisiksus, Eesti rahvuskultuuri edendaja, silmapaistev pianist ja muusikateadlane, Eesti iseseisva riikluse taastajaid. Ta oli erakordse missioonitundega inimene, selge seisukohaga põhimõttelises väärtusorientatsioonis, ega laskunud kunagi kompromissini kvaliteedi ega tõe arvel. Teenides jäägitult Eesti kultuuri ja iseseisvuse ideaali, osutas ta isikliku algatuse ja eeskujuga, et ka kõige ebasoodsamais…
2 minutit
Festivali kunstilise juht ja algataja Andres Uibo on teinud hiigelsuure töö orelimuusika nädala kasvatamisel arvestatavaks rahvusvaheliseks festivaliks.
Facebook
Grotesk ja pühadus
Rikkaliku ja mitmekülgse orelifestivali üheks teljeks oli tänavu Arvo Pärdi orelilooming.
7 minutit
Surmtõsine poliitiline kunst
„In graafika“ kunstnikud peegeldavad oma riigi probleeme, kuid tegelikult räägivad ühest ja samast.
Näitused Pärnu Linnagaleriis, Endla teatris, kaubamajas Port Artur 2, Pärnu keskraamatukogus, Katlamajas ja Tartu ülikooli Pärnu kolledžis kuni 12. IX. Korraldaja Academia Gustaviana Selts, kunstnikud Maurice Abelman, Kenneth Laing Herdy, Lemon Ye, Wang Xixi, Troubleshooter Prints,…
4 minutit
Allegoorilisi allusioone Birgitta festivalilt
Birgitta festival 7. – 15. VIII Pirita kloostri varemetes.
Juba üle kümne aasta on Tallinna Filharmoonia korraldanud Pirita kloostri maalilistes varemetes Birgitta festivali, mille kunstiliseks juhiks on jätkuvalt maestro Eri Klas. Muusikalavastuste suurfoorumina on Birgitta festival leidnud ja ka täitnud selle üsna avara muusikateatrite niši, mida meie teised ooperi- või teatrifestivalid…
Juba üle kümne aasta on Tallinna Filharmoonia korraldanud Pirita kloostri maalilistes varemetes Birgitta festivali, mille kunstiliseks juhiks on jätkuvalt maestro Eri Klas. Muusikalavastuste suurfoorumina on Birgitta festival leidnud ja ka täitnud selle üsna avara muusikateatrite niši, mida meie teised ooperi- või teatrifestivalid…
3 minutit
Valeri Vinogradov. Kiisul külas. 2015. Illustratsioon L. Lapini romaanile „siintallinn”.
Valeri Vinogradov
Eestivene. Lõimumise tõeline mõte
Realistlik hoiak tähendab esmalt tunnistamist, et kõrval elab teine rahvus
14 minutit
Vardo Rumessen 8. VIII 1942 – 25. VIII 2015
Teisipäeva hommikul lahkus pärast rasket haigust pianist, muusikateadlane ja poliitik Vardo Rumessen.
Vardo Rumessen sündis Tallinnas 1942. aastal muusikute perekonnas ja lõpetas Tallinna Konservatooriumis prof Bruno Luki ja Eugen Keldri klaveriklassi. Rumessen oli tuntud eelkõige eesti klassikalise klaverimuusika interpreedina ja propageerijana Eestis ja ka välismaal.
Rumessen heliplaadistas Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino…
Vardo Rumessen sündis Tallinnas 1942. aastal muusikute perekonnas ja lõpetas Tallinna Konservatooriumis prof Bruno Luki ja Eugen Keldri klaveriklassi. Rumessen oli tuntud eelkõige eesti klassikalise klaverimuusika interpreedina ja propageerijana Eestis ja ka välismaal.
Rumessen heliplaadistas Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino…
1 minut
Kultuuride kõverpeegel
SAALi kultuuribiennaali raames külastas Eestit ka rootslane Markus Öhrn, kes on oma loomingus julgelt ületamas kultuuridistsipliinide piiri. Ka tema uusim töö, dokfilm-videoinstallatsioon „Bergman Ugandas“ on dokumentalistika, etenduskunsti, teatri, nüüdiskunsti ja sotsioloogilise uurimuse unikaalne segu.
Pärast filmi linastust vestles Öhrniga Kanuti gildi saalis Laur Kaunissaare.
Kuidas sa jõudsid „Bergmanini Ugandas“?
Markus Öhrn: On üks…
Pärast filmi linastust vestles Öhrniga Kanuti gildi saalis Laur Kaunissaare.
Kuidas sa jõudsid „Bergmanini Ugandas“?
Markus Öhrn: On üks…
7 minutit
Piirkondlik segregeerumine Eestis on ilmne
Eesti ühiskonna sotsiaalne sidusus pole kiita. Hoolimata raha kühveldamisest lõimimisprojektidesse, on sotsiaalne lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel süvenemas. Suureneb mitte-eestlaste usaldamatus institutsioonide vastu, tajutud (kuid ilmselgelt mitte tegelik) diskrimineerimine ja usaldamatus inimeste vastu. Seega on tegemist suuresti omandatud hoiakutega, mida riik pole tõhusalt korrigeerinud. Kõik need hoiakud kokku toodavad ühiskonnas…
4 minutit
Luule embab ilmamaad, surub sääsed vastu maad
Ammu klassiku staatusesse jõudnud Hando Runneli uut tüsedat luulekogu iseloomustavad teemade lai ring, iroonia, mõtteselgus ning sõnatäpsus.
Runnel on ühtviisi meisterlik nii riimitud kui ka vabavärsi eripära kasutamisel (sõnad on kas vangid või vabakäiguvangid). Viimase näited mõjuvad isegi erksamalt: „Noa-aeg“, „Laul mäletamisest“, „Keelepeit“, „Surematu geenius kaduvuse kammitsas“, „Aia taga“, „Eesti asi“, „Kasinus“. Eriti…
Runnel on ühtviisi meisterlik nii riimitud kui ka vabavärsi eripära kasutamisel (sõnad on kas vangid või vabakäiguvangid). Viimase näited mõjuvad isegi erksamalt: „Noa-aeg“, „Laul mäletamisest“, „Keelepeit“, „Surematu geenius kaduvuse kammitsas“, „Aia taga“, „Eesti asi“, „Kasinus“. Eriti…
3 minutit
Igor Pilštšikov
Pilštšikov/Wikimedia
Kolm küsimust vene vormikoolkonna kohta
Kirjandusteoreetik Igor Pilštšikov: „Vene vormikoolkonna osalejad meelitavad mind oma teadustemperamendi eri joontega.“
3 minutit
Mis on ühist kunstnikul, koduperenaisel ja nunnal?
Erkki Karo, Rainer Kattel ja Veiko Lember on „Eesti inimarengu aruandes“ (lk 57) veendunud, et üks olulisemaid konkurentsivõime allikaid on riigi suutlikkus oma arengumudel ümber mõtestada. Indrek Ibruse visuaalse kultuuri järjest suurema osatähtsuse käsitluses jääb kõlama, et vaid suutlikuna (kultuuri) arengumudeli ümbermõtestamise korral ei kaota me visuaalsuse rolli kasvu tõttu, kui…
2 minutit
Sõna on Jumal
Piiblis algab Johannese evangeelium järgmiselt: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli jumal. [—] Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi“. Mart Kangru luulekogu „Kõrgusekartus“ kandva idee saab lühidalt kokku võtta just sellesama tekstikohaga piiblist. Mõneti võib võtta Kanguri teist luulekogu…
4 minutit
Loovklassi linn
Kuidas luua linnakeskkonda, mis soodustab konkurentsivõimet?*
Euroopa Komisjon kirjutas 1990. aastal oma „Linnakeskkonna rohelises raamatus“ avaliku sektori dokumendi kohta ebaharilikult julgelt, et „Euroopa majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng on keskajast nüüdisajani toimunud just linnas“. Kujutan ette, kuidas selline mõtteavaldus põhjustaks praegu Eestis tormi veeklaasis. Valuliku reaktsiooni tekitaks hirm, et…
4 minutit
Lohu mõis pärast 1905. aasta rüüstamist.
Arhitektuurimuuseum
Pigem teater kui näitus
Mõisainterjööride näitus on ilmselt esimene katse taasluua selline eluolukajastus väljaspool härrastemaja.
4 minutit
Veejay HD teeb tööd, teised vaatavad imelikke valgeid inimesi.
Markus Öhrn
Sügavik vaatab meid
Dokumentaalfilm-installatsioon „Bergman Ugandas“ („Bergman in Uganda“, Rootsi 2014, 80 min), režissöör Markus Öhrn. Linastus SAALi biennaali raames Kanuti gildis.
Postkolonialistlik läänemaailm on leidnud tihti lohutust meie ja Aafrika kultuuri vastastikuse tõlkimise vigadest. Kommunikatsiooni-arusaamatused à la Jim Jarmusch on tänuväärne koomiline materjal ja tuleb öelda, et ideoloogilises plaanis kannab neid enamasti õilis kultuurimüüt…
Postkolonialistlik läänemaailm on leidnud tihti lohutust meie ja Aafrika kultuuri vastastikuse tõlkimise vigadest. Kommunikatsiooni-arusaamatused à la Jim Jarmusch on tänuväärne koomiline materjal ja tuleb öelda, et ideoloogilises plaanis kannab neid enamasti õilis kultuurimüüt…
3 minutit
Kalaranna taltsutamine
Kalaranna teemat ei pea võtma üksikjuhtumina, see sobib ka üldistamiseks. Mis on õieti selle taga, et ühe rannalõigu üle aastaid heideldakse? Vastuseis praegusele ametlikule Kalaranna arengusuunale ja ranna sulgemisele osutab tegelikult inimeste universaalsetele vajadustele linnaruumis. Ma ei keskendu dihhotoomiale „ärimees versus lilleke“. Arendaja arendab ja tal ei ole kohustust luua…
3 minutit
Repliik akadeemilises mõttevahetuses
Vene vormikoolkonna tekstide esimese eestikeelse antoloogia tähtsust on raske üle hinnata.
Vene formalism on kahtlemata esimene ülemaailmse tähtsusega täiesti vene päritolu humanitaarteaduslik vool. Just seda (ja mingeid selle otseseid jätke nagu näiteks Tartu-Moskva semiootikakoolkond ja üldse nõukogude aja strukturalism) nimetatakse vene teooriaks. Võib öelda, et samuti kui rohkem tuntud…
7 minutit
Tantsuline ajatelg Mihhail Fokinist rave’ini
Birgitta festivali tantsulavastuste valik oli tehtud missioonitundega: tõi publiku saali ja toimis harivalt.
Birgitta festivali tantsuetendused 8. ja 14. VIII Pirita kloostri varemetes.
Seekordsel Birgitta festivalil sai näha kaht väga erilaadset tantsulavastust. 8. augustil esitleti publikule Mihhail Fokini balletti „Šeherezade“ Nikolai Rimski-Korsakovi muusikale ning Alexandre Benuois’ libretole. Selle balleti puhul on…
Seekordsel Birgitta festivalil sai näha kaht väga erilaadset tantsulavastust. 8. augustil esitleti publikule Mihhail Fokini balletti „Šeherezade“ Nikolai Rimski-Korsakovi muusikale ning Alexandre Benuois’ libretole. Selle balleti puhul on…
4 minutit
Hõreda linna potentsiaal
Näiteid hüljatud hoonete ja linnaruumi ajutisest kasutusest Tallinnas*
Ajaloolistel põhjustel pole Tallinn linnaliselt tihe. Ses hõreduses on praegu püsti mõned põnevad hüljatud maamärgid, funktsiooni kaotanud tähenduslikud hooned, leidub problemaatilisi elamualasid. Ajutiselt on midagi kasutusele võetud kõikjal ja mitmeti, kuid linnaruumi arengu seisukohalt on oluline just sees, millisel viisil…
4 minutit
Mõisate kadunud hiilgus ja vastuoluline tähendus
Näitus „Mõisate kadunud hiilgus“ arhitektuurimuuseumis kuni 30. VIII. Kuraator Mati Raal, kujundaja Anneliis Aunapuu, Mati Schönbergi filmimontaaž ja helitaust.
Augusti lõpuni saab arhitektuurimuuseumis vaadata Mati Raali kureeritud näitust „Mõisate kadunud hiilgus“, kus on autentsete interjöörielementidega modelleeritud baltisakslaste mõisaelu ning mis loodetavasti tipneb juba sügisel mõisatest rääkiva raamatuga. Seintel on pildid möödunud aja…
Augusti lõpuni saab arhitektuurimuuseumis vaadata Mati Raali kureeritud näitust „Mõisate kadunud hiilgus“, kus on autentsete interjöörielementidega modelleeritud baltisakslaste mõisaelu ning mis loodetavasti tipneb juba sügisel mõisatest rääkiva raamatuga. Seintel on pildid möödunud aja…
4 minutit
Raugad rokivad õunaaias
Lavastuste „Grace ja Glorie“ ning „Vereliin“ ühisosaks on peategelase raugaiga, küll erinevalt välja valgustatud, ent ürgsest vitaalsusest kantud.
Sundown Entertainmenti „Grace ja Glorie“, autor Tom Ziegler, tõlkija Maarja Aaloe-Laur, lavastaja Vilja Nyholm-Palm, kunstnik Ann Lumiste, helikujundaja Pärtel Preinvalts. Mängivad Ülle Kaljuste ja Hilje Murel. Esietendus 13. VII Saku…
4 minutit
Summer of love ja teised legendid
Näituse rõhuasetus subjektiivsele on võimaldanud esile tuua üksikisiku kui kultuuriagendi fenomeni.
Näitus „1995“ EKKMis kuni 6. IX. Kuraatorid Andres Härm ja Hanno Soans, konsultant Marco Laimre, graafiline disainer Martin Pedanik. Kunstnikud Peeter Allik, Allan Hmelnitski, Mati Karmin, Raivo Kelomees ja Sven Kivisildnik, Eve Kiiler, Hasso Krull, Andrus…
4 minutit
