2015-03 (3523)

Miks Eesti valija (enam) ei riski?

Tänu ERRi tellitavale erakonnatoetuse seirele on meil igakuiselt olemas pilt Eesti erakondade toetuse kohta. Ka erakondadel on hea ülevaade sellest, milliste elanikkonna gruppide seas on nende toetus suurim ja kuidas see muutub. Reitingut jälgitakse ja hea reitingu nimel tehakse tööd. Reiting annab hea võimaluse poliitiliseks spinniks ja on konverteeritav valimistulemuseks…

Vanakuradi vanaema

Kujutage ette pilti, millel kõrvuti naeratavad Liibanoni ja Iisraeli miss. Liiba­noni telejaam Al Jadeed mõistis noore Miss Universe’i kandidaadi teguviisi hukka ning soovitas neiul, kes ühena oma hobidest ka lugemist maininud, veelgi rohkem raamatuid läbi töötada, sest seda, et Liibanon ja Iisrael on vaenlased, peaks ometigi igaüks teadma.
Sama „tõsine“ skandaal…
Uue rektori esimene samm
Mart Kalmu prioriteet on kunstiõppe rahastamisküsimus ja Ivar Sakil kollegiaalse otsustamise rakendamine.
2 x Jaanus Lensment / Postimees / Scanpix

Uue rektori esimene samm

27. I valitakse kunstiakadeemia rektor. Valib 61-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad EKA nõukogu liikmed, korralised professorid, osakondade, õppetoolide ja instituutide juhid, üliõpilasesinduse liikmed, õppejõudude esindajad ning kuus kunstiavalikkuse esindajat. Uue rektori ametiaeg algab 4. IV ja kestab viis aastat. Rektorikandidaadid Mart Kalm, Ivar Sakk ja Andres Tali on kohtunud kunstiakadeemia töötajate…
Esmamulje olgu väljakutsuv ja ekstravagantne

Esmamulje olgu väljakutsuv ja ekstravagantne

Rail Balticu Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistlus

Eesti riigi võimatu mõte

Eesti riigi võimatu mõte

Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena, pole ta seda mitte: kui keegi suudaks piisava selgusega…
Nelikümmend aastat neljal käel ja kahel klaveril
Nata-Ly Sakkose ja Toivo Peäske mängu kõlakultuur on lihvitud, klaveripuudutus südamlik ja fantaasiarikas.
Mirjam Veisner/EIL

Nelikümmend aastat neljal käel ja kahel klaveril

Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi kontserdisari „Eliitkontserdid”: Tallinna Klaveriduo ehk Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske 13. I Estonia kontserdisaalis.
Nata-Ly Sakkose ja Toivo Peäske kontsert sarjas „Eliitkontserdid“ tähistas Tallinna Klaveriduo 40. tegevusaasta täitumist. Vähestele saab osaks selline publiku armastus ja poolehoid: juba pianistide lavale saabumist tervitav aplaus ei tahtnud vaibuda.…
Romaan maisest ja vaimsest armastusest

Romaan maisest ja vaimsest armastusest

Türgi kirjandust on eesti keelde tõlgitud suhteliselt vähe, ehkki viimasel ajal järjest enam. Kui türgi kirjanduse hulka hõlmata Anatoolia seldžukkide (riik 1077–1308), osmanite (1299–1922) ja tänapäeva türklaste (alates 1923) kirjandus, siis on minu tehtud statistika järele kõnealune tõlge alates 1954. aastal ilmunud Sabahattin Ali (1907–1948) lühijuttude tõlkest viieteistkümnes, kusjuures proosatõlgetest…
Esile kunstiakadeemia, mitte rektori isik
Piia Ruber

Esile kunstiakadeemia, mitte rektori isik

Üliõpilase arvamus

Leo Kalmeti kirjutamata eluloo raamat

Leo Kalmeti kirjutamata eluloo raamat

Elulooraamatute buumis on Andres Laasiku kirjutatud „Teatri vang“ üks asjalikumaid ja tõsiseltvõetavamaid.

Nihkunud tasakaal

Riigikantselei strateegiabüroo ja Euroopa Liidu sekretariaat hoiatavad: järgmise viie aastaga kahaneb tööealiste (20–64aastaste) inimeste hulk Eesti tööjõuturul 44 000 võrra. Ilmselt ei pea selleks olema Paul Krugman, et aimata süveneva suundumuse põhjusi: Eesti rahvastiku hoogne vananemine (pensionäride hulk kasvab peadpööritava kiirusega), õitsvas tööeas inimeste väljaränne kõrgema palgaga peibutavatesse riikidesse ning tootmise…
Roitja mõtsan

Roitja mõtsan

Kaplinski Jaani vahtsõnõ ja vähäkene reisikirä muudu raamat „Mõtsa ja tagasi“ õkva taht, et timäst kõnõldassi timä hindä keelen. Nii et ku ma olõssi taa jutu kirotanu põhjaeesti vai üteldä sõs kiräkeelen, piässi päälkiri olõma „Flanöör metsas“. Kaplinski esi pruuk tuud uma imält kuuldu prantsuskiilset sõnna, miä mu arust lätt…
Tõlkimine ringiga või otse
Gustave Doré gravüür „Keelte segamine“ (1865).
Wikimedia

Tõlkimine ringiga või otse

Kui Anton Thor Helle tõlkis vana testamenti eesti keelde, ei teinud ta seda vanakreeka või ladinakeelse tõlke vahendusel, nagu see paljude keelte puhul on olnud, vaid kasutas vanaheebreakeelset algteksti. Helle töö tulemus ei olnud ainult piibli täistõlge eesti keelde (1739) ja põhjaeesti keele kehtestumine kirjakeelena, vaid algkeele kasutamise tõttu on…
Soome-ugri vaikus

Soome-ugri vaikus

XIX sajandil avastasid teadlased, et soome­ugrilased on vaiksed ja rahulikud. Varem arvati, et nad on kõige pesuehtsamad tigedusekotid, kes hoiavad vibu ja nooled valmis mitte ainult selleks, et tabada oravat otse silma, vaid et ajada taga ka oma hõimukaaslastest naabreid või kedagi teist noole ulatusse sattunut. Kas vana aja targad…
Joamets justkui improviseeriks
Tanel Joametsa mängus haarasid kaasa temale omased kvaliteedid: kõikeunustav emotsionaalsus, lihvitud kõlavarjundid, kontrastid, puhangulisus, ülim ilmekus.
Eesti Kontsert

Joamets justkui improviseeriks

Sarja „Eliitkontserdid“ kontsert „Prelüüdid“: Tanel Joamets 6. I Estonia kontserdisaalis.
Aasta algas rikkalt. Üheks neist rikkustest oli pianist Tanel Joametsa kontsert sarjas „Eliitkontserdid“.
Olen Joametsa interpreediteekonda jälginud küllaltki pika aja vältel, alates 1994. aasta üleriigilisest Eesti pianistide konkursist (III koht), vene publiku südamesse jõudmisest ja tunnustusest 1995. ja 2000. aasta rahvusvahelisel Skrjabini-nimelisel…

Pealelend — Agita Putāne, Putti galerii juht

Putti galerii Riias on Baltimaade ainuke rahvusvahelise näituseprogrammiga tänapäevase ehte galerii. Ambitsioonikas galerii on mõne aastaga kasvatanud enda ümber asjast huvitatud publiku (sh ehtekollektsionäärid), pälvinud Läti aasta galerii tiitli ja korraldanud muu hulgas ka Hollandi ehte suurkuju Ted Noteni retrospektiivi.
Milliste salasõnadega tõmbad sa inimesed tänapäevase ehte maailma?
Armastus, kirg, kannatlikkus ja…

Piiride rikkus ja muutuste mustrid

Eesti ainest võib pidada teaduslikult plahvatusohtlikuks

Kultuuriteooria tippkeskuse oktoobrikuus toimunud Eesti kultuuri süvamehhanismide teemalisest konverentsist ajendatuna arutlesid meie kultuuriteoreetikud 24. oktoobri Sirbi veergudel kultuuri süvamehhanismide olemuse ja nende uurimisvõimaluste üle. Järgnev semiootik ja ökoloog Kalevi Kulli ning arheoloog Valter Langi poolt läbi viidud arutelu jätkab teemat, püüdes uurida, mis…
Randalu, Gurdžijev, müstika
Kristjan Randalu pärisosa on džässmuusika, mistõttu intrigeeris küsimus, kuivõrd kajastub tema džässitaust Gurdžijevi-kavas?
Eesti Kontsert

Randalu, Gurdžijev, müstika

„Müstilised kõlad“: Georgi Gurdžijevi looming Kristjan Randalu esituses 10. I Estonia kontserdisaalis.
Eesti Kontserdi sarjas „Müstilised kõlad“ viimati teoks saanud Kristjan Randalu kontsert õigustas pealkirja täielikult, sest kui mängu on toodud juba selline isik nagu Gurdžijev, siis enam müstilisemaks minna ei olegi võimalik. Georgi Gurdžijev (Gurdjieff) oli filosoof, psühholoog, kosmoloog, esoteerik,…
Moraalimängud
Sarjast „Troonide mäng“ („Game of Thrones“) Jaime Lannisterina tuntud Nikolaj Coster-Waldau on rabelemas keskpärase materjaliga filmis „Teine võimalus“.
Kaader filmist

Moraalimängud

Mängufilm „Teine võimalus” („En chance til”, Taani 2014, 105 min), režissöör Susanne Bier, stsenarist Anders Thomas Jensen, operaator Michael Snyman, helilooja Johan Söderqvist. Osades Nikolaj Coster-Waldau, Ulrich Thomsen, Nikolaj Lie Kaas, Maria Bonnevie jt. Linastub kinodes Artis ja Coca-Cola Plaza.
„Kui kaugele oleksid sa valmis minema?” kõlab „Teise võimaluse” dramaatiline reklaamlause.…
Lugu sellest, kuidas inimesed digitaalseks muutusid
Paberile kirjutamine ja trükkimine fikseeris kirjutatu, luues mulje stabiilsest, püsivast informatsioonist.
Kurmo Konsa

Lugu sellest, kuidas inimesed digitaalseks muutusid

Me kõik oleme kultuuri ümberkorraldamise tunnistajad ja loomulikult ka osalised. Esmapilgul ei tundu selles olevat midagi üllatavat. Ei ole vist ühtegi inimelu valdkonda, mis ei teeks läbi järjest kiirenevaid muutusi. Mis on aga selle põhjused ja võimalikud tagajärjed?
Inimese üks olulisemaid eripärasid seisneb selles, et ta on kõige edukam aine muundaja…

Vergine Liiv-Hillep 21. I 1922 – 4. I 2015

Belgias Liège’i lähedal Wihogne’i hooldekodus suri Eestis suuresti tundmatu maalikunstnik, pallaslane Vergine (Virginie) Liiv-Hillep (aastani 1943 Liiv).
Vergine Liiv sündis Pärnus, aga tema enda sõnutsi „harmooniline ja elurõõmus lapse- ja nooruspõli kulges Viljandis”. Samas lõpetas ta 1943. aastal Viljandi I gümnaasiumi. Aastatel 1939–1941 õnnestus tal õppida Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas.
Pääle Eestist…
Peatee, perifeeria ja paraolümpia

Peatee, perifeeria ja paraolümpia

Miks on Euroopast kujunenud ehte absoluutne keskus?

Uppujad, kes uurivad ja kollektsioneerivad vett

1.
Elame maailmas, mida valitseb looduses esinevaid semiootilisi protsesse käsitlev termodünaamika neljas seadus: kõigest saab tähendus. Ehk teisisõnu: kõikides süsteemides kulgevad kõik protsessid tähenduse kvantitatiivse kasvu suunas. Kuidas sellesse suhtuda? Mida teha või tegemata jätta? Kõigist võimalikest tegevusstrateegiatest on inimene valinud talle omaselt kõige vähem tervemõistusliku – kasvu teadliku ja sihipärase…

Muusikaeksport

Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK) on EASi projektide raames korraldanud 2013. ja 2014. aastal välismaal mitu eesti muusika ja muusikute esitlust: Londonis, Berliinis, Poznańis ja Helsingis.
Projektikeeles nimetame seda sihtturgude tundmaõppimiseks. Kindlasti ei ole tegu olnud traditsiooniliste kontsertidega, vaid eelkõige sihtriigi muusikatööstuse esindajate, s.o mänedžeride, agentuuride ja kontserdikorraldajate kokkuviimisega meie kontserdi- ja…
Koerte rahvas
Kõik „Valges jumalas“ mängivad koerad on segaverelised ning võetud koerte varjupaigast peredesse.
Kaader filmist

Koerte rahvas

Mängufilm „Valge jumal“ („Fehér Isten“, Ungari 2014, 119 min), režissöör Kornél Mundruczó, stsenaristid Kornél Mundruczó, Viktória Petrányi ja Kata Wéber, operaator Marcell Rév, helilooja Asher Goldschmidt. Osades Zsófia Psotta, Sándor Zsótér, Lili Horváth jt. Linastub kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza.
Me saame ungari filmi uuest lainest hakata rääkima alates 1995. aastast,…
Peeter Alliku optimism motiveerib, nii et mühiseb
Peeter Alliku matriitsidest pannoo Tallinna Kunstihoone galerii kõige tagumisel seinal annab tunnistust tehnilisest meisterlikkusest ja seda võib käsitleda õppematerjalina algajatele linoolilõikajatele.
Peeter Sirge

Peeter Alliku optimism motiveerib, nii et mühiseb

Peeter Alliku näitus „Need tomatid ei mädane“ Tallinna Kunstihoone galeriis on avatud kuni 8. II.
Peeter Alliku teoseid kirjeldama ja analüüsima hakata tundub tegelikult veidi kohatu. Nagu on öelnud ka näituse pressitekstis: „Allik [—] mäletab ja mõistab nagu rahvas, mitte nagu koorekiht, tema kunst on „loetav“, sest selle koodid pole salastatud…

Post-sõnastik XXIV: apooria

Klassikalises filosoofias tähistab „apooria“ arutluse ummikussejõudmist, olukorda, kus esitatud väited on tõesed ja võimalikud, kuid neid on sama analüüsi sees omavahel raske ühildada. Krestomaatiline näide on tänapäeva moraalifilosoofias ja eetikas jätkuv abordiküsimuse arutelu, kus kinnitatakse ühelt poolt „õigust elule“ ja teisest küljest rõhutatakse „vabadust valida“.1 Rein Veidemann kirjeldas mõned aastat…

Gnothi seauton

„Gnostitsism“ ehk suupärasemalt „gnoosis” on üldnimetus hellenistliku oikumeeni kireva, paljudest koolkondadest ja suundadest koosneva dualistliku usulis-filosoofilise liikumise kohta, mille hoiak maailma ja tollase ühiskonna suhtes oli rõhutatult hülgav ja mis kuulutas inimese vabanemist, „lunastust” maise olemise vanglast „arusaamise” kaudu (kr gnōsis’ taip, teadmine, tunnetus’) oma olemuslikust sidemest ülemise vabaduse ja…

Juhan Liivi pintsak ja eesti kultuuri korraldamine

Tundliku hingega poeet Juhan Liiv muretses eesti kultuuri jätkusuutlikkuse pärast. Varatu kirjamees andis ära oma ainsa pintsaku, et panustada Estonia teatri ehitamisse. 1911. aasta suvel, kui Liiv pakkus Friedebert Tuglase meenutuste järgi oma pintsakut Estonia ehitusplatsi ääres, oli eesti kultuur tuhat korda õhem kui praegu. Omariiklusest ei osanud veel unistada…
Sirp