2015-02 (3522)
Kitsi rahvas
Mart Kivastiku näidendi „Kits viiuli ja õngega“ (2006) peategelane, kunstnik Elmar Kits kurdab üha, et tal on „vaid kaheksateist kopikat“. Sellest ei jagu endalegi, saati siis sõpradele või lausa võõrastele.
Sel nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuring „Kodanike vaated Euroopa arenguaastale“ kinnitas, et enamik rahvuskaaslasi jagab Kitse arusaamu: vaid 19% vastanutest leiab, et…
Sel nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuring „Kodanike vaated Euroopa arenguaastale“ kinnitas, et enamik rahvuskaaslasi jagab Kitse arusaamu: vaid 19% vastanutest leiab, et…
1 minut
Île de Nantes’i sõidu- ja kõnniteid eraldab enamasti puiestee, pinnakatet jälgides võib märgata tänava metakudet: tänava eri kihtide kokkusaamiskohad on projekteeritud ja ehitatud filigraanselt.
2 x Liina Soosaar
Ehitada teistmoodi linna
Vee ja maa piirile on ikka linnu tekkinud. Linnade kasvades ning transpordisõlmede muutudes on saanud sellest piirkonnast aga problemaatiline ala, millele tuleb hakata uut identiteeti otsima ja leiutama. Või vähemasti nii võiks see olla, et pakkuda linnakodanikule võimalus vee ääres elada. Seejuures põrkutakse küsimusega, mida neil aladel asemele pakkuda ning…
5 minutit
Fideelia-Signe Roots. Amatsoonid Maria ja Fideelia. 2014, digitaaltrükk kangal.
Päästeaktsioon ehk Kangelanna teekond nr 1
Fideelia-Signe Rootsi näitus „Kangelanna teekond“ EKA galeriis kuni 21. I.
Fideelia-Signe Rootsi EKA galerii teekonna numeratsiooni üle võib vaielda. Tema doktoritöö raames esitatavate väljapanekute reas on see esimene, kunstniku loomeprotsessi kontekstis vähemalt kolmas. Esimene aste ehk loominguline väljaastumine oli kestvus-performance „Äng – 161 km palja rindkerega“ (2011), teine oli selle üle…
Fideelia-Signe Rootsi EKA galerii teekonna numeratsiooni üle võib vaielda. Tema doktoritöö raames esitatavate väljapanekute reas on see esimene, kunstniku loomeprotsessi kontekstis vähemalt kolmas. Esimene aste ehk loominguline väljaastumine oli kestvus-performance „Äng – 161 km palja rindkerega“ (2011), teine oli selle üle…
2 minutit
Paul Beaudoin keskendus kompositsiooni kui loomise ja vastuvõtmise fenomenile n-ö muusikalistes piirsituatsioonides.
Gerhard Lock
Kompositsiooni kui praktika teoreetiline mõtestamine
PNP sümpoosionil käsitleti kompositsiooni nii ideoloogilis-filosoofilisest (ökoloogia) kui ka pedagoogilisest vaatepunktist.
3 minutit
E-residentsus ja Eesti virtuaalne kultuuriruum
Tundub, et Eesti e-residentsuse programm on suurepäraselt käivitunud. See unikaalne idee on leidnud laialdast positiivset vastukaja nii välis- kui kodumeedias ning ühisvõrgustikes. Detsembris oli eelregistreerunud e-residente kogunenud üle 13 000. PÖFFil kurtis üks Soome stsenarist, kes veedab põhilise aja mööda maailma reisides, et bürokraatia ja paberipõhine asjaajamine on ta elust…
3 minutit
Unejutt
Marilyn Monroe arvates on magamine ilusaim asi, sest siis ta saab „ulmetada“. Saan aru, et niisugune tõlge ei meeldi, aga viimase sõna eestindamisel ilmneb probleem. Marilyni sõnad olid: „The nicest thing for me is sleep, then at least I can dream.“ Ilmselt pidas ta silmas „unenägu“. See on meil nimisõna.…
5 minutit
Autori mõttelennust sündinud ökoholismi iseloomustav sümboolika. Tagurpidi pööratud bioloogilise ohu sümbol keset puud kujutab üheti elus ja eluta looduse liitu, millest sünnib kolmas väärtus – eetika; teisalt üleskutset looduse eest seisma.
Keskkond, eetika ja empaatia. Pilguheit ökoholismi
Miks kipub inimkond ennast pahatihti muust loodusest eraldama ja sellele vastanduma?
13 minutit
Facebook
Uus aasta, uus ansambel
Festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ uue aasta tervituskontsert: Estonian Cello Ensemble koosseisus Johannes Välja, Andreas Lend, Marius Järvi, Theodor Sink, Villu Vihermäe ja Maarit Kangron 3. I Mustpeade majas.
„Jõuluks koju“ võib ju olla väga kulunud väljend, kuid selles on omajagu tõtt. Juba ammu on kujunenud traditsioon, et just aastavahetuse ajal võib osa…
„Jõuluks koju“ võib ju olla väga kulunud väljend, kuid selles on omajagu tõtt. Juba ammu on kujunenud traditsioon, et just aastavahetuse ajal võib osa…
2 minutit
Võrru kilomeeter skulptuuri
Möödunud suvel Rakveres alustanud avaliku ruumi festival „Kilomeeter skulptuuri“ tuleb sellel aastal Võrus. Üritus on planeeritud 4. – 26. juulini, 28. veebruariks oodatakse kõikvõimalikes meediumides töötavatelt kunstnikelt (aga olen veendunud, et ka mittekunstnike nutikad ideed kiidetakse heaks) ettepanekuid, et siis žürii (Maria Kjær Themsen Taanist, Kirke Kangro, Maarin Ektermann ja…
3 minutit
Lisaks muudele muredele hakkab Rigganit (Michael Keaton) kummitama ta kunagine alter ego Lindmees, kes veenab teda teatrist lahkuma ja naasma Hollywoodi kassahittide juurde.
Kaader filmist
Asi on asi, mitte see, mida selle asja kohta öeldakse
Mängufilm „Lindmees ehk Võhiklikkuse ootamatu voorus” („Birdman, or Unexpected Virtue of Ignorance”, USA 2014, 119 min), režissöör Alejandro González Iñárritu, stsenaristid Alejandro González Iñárritu, Nicolás Giacobone, Alexander Dinelaris ja Armando Bo, operaator Emmanuel Lubezki, helilooja Antonio Sanchez. Osades Michael Keaton, Edward Norton, Naomi Watts, Zach Galifianakis, Amy Adams, Emma Stone…
4 minutit
Kuldaastad vaikimise ja nälgimise vahel
Karikaturist ja poliitik Heinz Valk on oma kuulsuse tipul. Mõne aasta jooksul on valminud temast film („Heinz Valk“, režissöör Kristjan Svirgsden), tal on ilmunud mitu raamatut (nt „Kuidas Eesti NSV-st sai jälle Eesti“) ning, ei saa mainimata jätta, teda tsiteeris president Obama. Kaks korda, nagu Valk ise on viimase mälestusteraamatu…
6 minutit
Pealelend: Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
Novembri lõpus tekitas laia pahameelt ja hämmingut Eesti Rahvusraamatukogu otsus sulgeda Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaal ja koondada nende kolm töötajat, et panna edaspidi rohkem rõhku digiteerimisele ja meelelahutusele. 9. detsembril teatasite, et koostöölepet Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonna ning Goethe instituudiga siiski uuendatakse ning kogud jäävad oma asukohta. Edasise…
1 minut
Lavastuses „lonely lonely“ on ühendatud nüüdistantsuteater ja objektiteater, mänguvahendina kasutatakse lavapõrandale tõmmatud valgeid jooni ja kahte pappkasti.
Stefan Reiterer
Üksindus pappkastis
Duo Sööt/Zeyringer lavastus „lonely lonely“ („nii üksi, nii üksi“) 16. – 21. XII 2014 Berliini rahvusvahelisel festivalil Tanzen vor Weihnachten.
Eesti-austria duo Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer esitles Berliini festivalil „Tanzen vor Weihnachten“ oma pooleliolevat lavastust „lonely lonely“, mis esietendub märtsis Viini festivalil „Imagetanz“ ning mida mängitakse 8. ja 9. aprillil…
Eesti-austria duo Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer esitles Berliini festivalil „Tanzen vor Weihnachten“ oma pooleliolevat lavastust „lonely lonely“, mis esietendub märtsis Viini festivalil „Imagetanz“ ning mida mängitakse 8. ja 9. aprillil…
2 minutit
Emane punaselg-ämblik püütud sisalikuga.
Wikimedia
Eneseohverduse bioloogia
Silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt.
7 minutit
Tartu Kunstimaja klaasikunstinäituse lavastuse viimane akord oli Sofi Aršase erilises tuhmilt säravas pâté de verre’i (klaasipurusulatuse) tehnikas installatsioon „Situatsioonid“.
Sofi Aršas
Klaasikunstnike pärisaeg
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Päris/tehis“ Rakvere Pika tänava galeriis kuni 7. II 2015, Tartu Kunstimajas 28. XI – 14. XII 2014 ja Tallinna Vabaduse galeriis 12. XII 2014 – 6. I. 2015, kuraator Sofi Aršas.
Ei ole päris kindel, kas eesti klaasikunsti puhul saab rääkida täiesti uuest hingamisest, nagu see oli…
Ei ole päris kindel, kas eesti klaasikunsti puhul saab rääkida täiesti uuest hingamisest, nagu see oli…
2 minutit
Muusika voolas, haaras ja üllatas
Sarja „Impro-tuli“ kontsert 10. I Kloostri Aidas: Jaak Sikk (klaver) ja Fredrik Brandstorp Olsen (saksofon, Norra).
Pianist ja improvisaator Jaak Sikk algatas mullu kontserdisarja „Impro-tuli“, mille idee on lasta kord kuus „improtules põleda” eesti improviseerijatel koos ühe või mitme improviseerijaga välismaalt. Sarja kolmandal kontserdil 10. jaanuaril olid publiku ees selle kunstiline…
Pianist ja improvisaator Jaak Sikk algatas mullu kontserdisarja „Impro-tuli“, mille idee on lasta kord kuus „improtules põleda” eesti improviseerijatel koos ühe või mitme improviseerijaga välismaalt. Sarja kolmandal kontserdil 10. jaanuaril olid publiku ees selle kunstiline…
2 minutit
Põlevkivilõks
Mõni päev enne seda, kui Euroopa parlament otsustas hääletusel siiski Kanada naftaliivalobistide, Euroopa komisjoni ja valitsuste tahtele alla vanduda ning nn mittetraditsiooniliste vedelkütuste osas erandeid sallida, läks riigikogust Euroopa parlamenti teele veidra sisuga kiri. Ka meie kohalikud poliitikud tõmbasid oma töösturite ees saba jalge vahele ja Kalle Pallingu allkirja kandvas…
7 minutit
Tartu Kunstimaja klaasikunstinäituse lavastuse viimane akord oli Sofi Aršase erilises tuhmilt säravas pâté de verre’i (klaasipurusulatuse) tehnikas installatsioon „Situatsioonid“.
Sofi Aršas
Efektne lavastus
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Päris/tehis“ Rakvere Pika tänava galeriis kuni 7. II 2015, Tartu Kunstimajas 28. XI – 14. XII 2014 ja Tallinna Vabaduse galeriis 12. XII 2014 – 6. I. 2015, kuraator Sofi Aršas.
Maret Kukkur oli ehitanud Tartu Kunstimaja näituse kujunduse üles baroksele heleda ja tumeda kontrastile. Väikestel lavadel…
Maret Kukkur oli ehitanud Tartu Kunstimaja näituse kujunduse üles baroksele heleda ja tumeda kontrastile. Väikestel lavadel…
2 minutit
Kas arveteklaarimine Poeedirahuga?
Oma teise romaaniga on Andrus Kasemaa jõudnud tõsise miljöömuutuseni: lugejad, kes tema varasema loominguga, kolme luulekogu („Poeedirahu“, 2008, „Lagunemine“, 2009, „Kustutamatud õhtud“, 2012) ja romaaniga „Leskede kadunud maailm“ (2012) tuttavad ja seetõttu harjunud sügaval sisemaal, Välgi mühisevate metsade veeres ja Poeedirahu lõputute väljade keskel vormunud kirjandusliku omailmaga, kohtuvad nüüd loksuva…
6 minutit
Erakogu
Uudsed kõlailmad Nigulistes
Teatavasti on Eestis palju oreleid (muidugi kõikvõimalikus mängukorras), kuid küsimus, milline on nende kõlamaailm ja mis tüüpi pillid need on, toob tihti kaasa asjatundjategi õlakehituse. Millise ajastu muusika millise oreliga kokku viia, kuidas rakendada mängutehnikat ja valida registreid, milline on orelist paiskuva kõlamassi ja kiriku akustika vastasmõju? Need küsimused jäetakse…
4 minutit
Eesti kirjandus on suurem kui paistab
Seda, et eesti kirjandus, aga laiemalt kultuur ei ole keele- ja riigipiiridega kammitsetud monoliitne nähtus, vaid mitmekeelne, peaaegu piirideta ja tõlgendustiine risoomistik, tõestavad kas või hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud kirjandusalased doktoritööd. 2013. aastal kaitses Kairit Kaur saksakeelse doktoritöö luuletavatest naistest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal aastatel 1654–1800. 2014. aastal uuris Mart…
2 minutit
Pratum Integrum – barokkorkester selle sõna kõige paremas mõttes.
Pressifoto
Inspireerib ka paar kuud hiljem
„Friedrich Suure õukonna muusika. Carl Philipp Emanuel Bach 300“: barokkorkester Pratum Integrum (Moskva) 24. XI 2014 Estonia kontserdisaalis.
Eelmise aasta 24. novembril astus Estonia kontserdisaalis üles Moskva barokkorkester Pratum Integrum, kavas oli kahe Bachi, isa Johann Sebastiani ja poeg Carl Philipp Emanueli looming. Nüüd, kui vahepeal on aastanumbergi vahetunud, võiks nõnda pika ajadistantsi järel…
Eelmise aasta 24. novembril astus Estonia kontserdisaalis üles Moskva barokkorkester Pratum Integrum, kavas oli kahe Bachi, isa Johann Sebastiani ja poeg Carl Philipp Emanueli looming. Nüüd, kui vahepeal on aastanumbergi vahetunud, võiks nõnda pika ajadistantsi järel…
5 minutit
Riggani (Michael Keaton) stseenid Edward Nortoniga (kes iial alanduse ees tagasi ei põrka) on nii intensiivsed, et panevad ootama kujundlikku vere ärapühkimist näolt, kui stseen ükskord läbi saab.
Kaader filmist
Kogu maailm on lava
Mängufilm „Lindmees ehk Võhiklikkuse ootamatu voorus” („Birdman, or Unexpected Virtue of Ignorance”, USA 2014, 119 min), režissöör Alejandro González Iñárritu, stsenaristid Alejandro González Iñárritu, Nicolás Giacobone, Alexander Dinelaris ja Armando Bo, operaator Emmanuel Lubezki, helilooja Antonio Sanchez. Osades Michael Keaton, Edward Norton, Naomi Watts, Zach Galifianakis, Amy Adams, Emma Stone…
5 minutit
Tšitšikov (Priit Võigemast) pole niivõrd manipulaator ja Süsteemi haldaja, kui selle ohver, täpsemalt oma tegude tagajärjel süümepiinade käes kannatav põgenik.
Siim Vahur
Keemiapilved ja muud vandenõud
Hendrik Toompere „Surnud hinged“ jääb kontseptuaalselt harali, sisaldades huvitavaid lähtepunkte, kuid need on jäetud veenvaks tervikuks sidumata.
5 minutit
Kaader Kaljo Kiisa filmist „Tuuline rand“ (1971).
Suur väikeraamat
Märkusi pildialbumi „Laps Eesti filmis“ kohta
4 minutit
Aili ja Toomas Vindi koos maalitud „Maastik ruumimaastikus. Peegeldus“ (2014) on suure saali nii-öelda altarimaal, pargipinkidest moodustund käigu lõpus asetsev ruumipeeglipesa.
Peeter Sirge
Ajatu jama vastu – üle vindi?
Aili ja Toomas Vindi keskkonnateadlik ajalik kunst
4 minutit
Eestil on kindlasti vaja arvestatavat kriitilist hulka inimesi, kes valdab heal tasemel saksa keelt.
Internet
Eestlus ja saksa keel
Eesti kultuur võrdub saksakeelse kultuuriga või vähemalt on kasvanud välja (kas või vastandudes) väga suures osas just saksa keelest ja kultuurist.
7 minutit
Tartu Kunstimaja klaasikunstinäituse lavastuse viimane akord oli Sofi Aršase erilises tuhmilt säravas pâté de verre’i (klaasipurusulatuse) tehnikas installatsioon „Situatsioonid“.
Sofi Aršas
Õnnestunud teemavalik
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Päris/tehis“ Rakvere Pika tänava galeriis kuni 7. II 2015, Tartu Kunstimajas 28. XI – 14. XII 2014 ja Tallinna Vabaduse galeriis 12. XII 2014 – 6. I. 2015, kuraator Sofi Aršas.
Klaasi kui tehislikku materjali hakati valmistama ligi viis tuhat aastat tagasi, looduses leidub seda mõningal määral…
Klaasi kui tehislikku materjali hakati valmistama ligi viis tuhat aastat tagasi, looduses leidub seda mõningal määral…
2 minutit
Klassikatähed Tartus
„Klassikatähed 2014“ võitja auhinnakontsert 6. I Vanemuise kontserdimajas: Katariina Maria Kits (viiul), kaastegevad Sten Heinoja (klaver) ja Marcel Johannes Kits (tšello).
Eesti Kontsert koostöös Eesti TVga on algatanud ühe igati tänuväärse asja, korraldades kahel viimasel aastal telekonkursi „Klassikatähed“. Korjame neid maitsvaid vilju veel tükk aega, eriti tänu sellele, et lai telepublik…
Eesti Kontsert koostöös Eesti TVga on algatanud ühe igati tänuväärse asja, korraldades kahel viimasel aastal telekonkursi „Klassikatähed“. Korjame neid maitsvaid vilju veel tükk aega, eriti tänu sellele, et lai telepublik…
3 minutit
Märgid tuletahvlil
Ükskord mitte väga ammu, üsna hiljuti, aga nii, et päris kõik ei mäleta, tuli vanajumalal mõte, et ta laseb inimesel veel üks kord kogu maailma üles kirjutada. Selletaolisi kirjutisi oli varemgi sündinud, ikka tema suunamise toel, aga enam vanamees ei viitsinud ja mõtles, et laseb inimesel omapäi kogu töö ära…
3 minutit
Interdistsiplinaarne algusest peale
Stephen Stich: „Erinevus meeste ja naiste filosoofiliste intuitsioonide vahel võib olla üks põhjus, miks on naised filosoofias alaesindatud. “
Kuidas sai teist filosoof?
Minust sai filosoof mitmeski mõttes juhuslikult. Kuulasin üliõpilasena 1960ndate algupoolel arvukalt filosoofiakursusi ning olin filosoofiast mõningal määral huvitatud. Selleks ajaks, kui hakkasin lõpetama, oli Vietnami sõda hoogu…
Minust sai filosoof mitmeski mõttes juhuslikult. Kuulasin üliõpilasena 1960ndate algupoolel arvukalt filosoofiakursusi ning olin filosoofiast mõningal määral huvitatud. Selleks ajaks, kui hakkasin lõpetama, oli Vietnami sõda hoogu…
8 minutit
Ajaloomälestis Ülikooli 14 on hävinud, kuid muinsuskaitseameti arvates on tegu selle restaureerimisega.
Lea Stroh
Ülikooli 14 juhtum
Petitsioon Tartusse Ülikooli tänavale ehitatava hotelli asjus polnud protest vaid vanalinna sobimatu tänapäevase kastarhitektuuri vastu.*
5 minutit
Lõpuks ometi!
Esimese maailmasõja uurimine jäi Ida-Euroopas pikaks ajaks sõja ajal või pärast seda toimunud revolutsioonide, riigirajamiste ning iseseisvus- ja kodusõdade varju. Lääne-Euroopas uuriti seda seevastu vägagi põhjalikult ja sellest sai rahvusliku mälukultuuri üks keskne memoriaal. Enamikus Prantsusmaa, Briti ja Saksa väikelinnades ja isegi paljudes külades seisab mälestusmärk selles ilmasõjas langenutele. See…
3 minutit
Isa (Eero Spriit) oli ja jäi läbinisti paheliseks, võikaks ja haletsusväärseks.
Daisy Lappard / Naised / Scanpix
Kurat täiendusõppel
„Väävelmagnooliates“ näeb võigast, kuid usutavat realismi, millele Eero Spriidi osatäitmine lisab ebamaiselt põrguliku mõõtme.
4 minutit
Näiliku demokraatia pidupäev
Erakonnad on käimasolevate riigikogu valimiste kampaanias keskendunud kiire edu nimel eelkõige lubadustele ja turundusele. Toimijad ise vahepeal käidud teed ei analüüsi. Selle perioodi juhtmotiiviks sobivad praeguse kaitseministri Sven Mikseri poolteist aastat pärast eelmisi valimisi öeldud sõnad: „Neljast erakonnast koosnev riigikogu ja selle enamuse poolt ametisse nimetatud valitsus on muutnud Eesti…
5 minutit
See lihtsalt ei toimi
Euroopa teatrite rahastamine on suunatud institutsioonidele või publikule, mitte aga kunstnikele. See teeb mugavaks, kriitilisus uinub.
Astun tuppa. Panen ukse kinni ja libistan hotellikaardi pilusse. Vannitoas süttivad tuled, need peegelduvad hiigelsuurtest peeglitest ka esikusse, ning hakkab kostma vaikne, kuid kangekaelselt õnnelik klassikaline muusika. Viiulid ja klaver voogavad ühtlase voona,…
6 minutit
Priit Tender otsimas „Ussinuumaja“ jälgi maa alt ja maa pealt, sõprade ning vaenlaste hulgast. Kaader filmist
Kaader filmist
Boreaalne road movie viib Eestist Tšukotkale
Dokumentaalfilm „Teekond ussinuumajani” (Eesti 2014, 68 min), režissöörid Liivo Niglas ja Priit Tender, operaator Liivo Niglas, helilooja Pastacas. Film linastub koos Priit Tenderi animafilmiga „Ussinuumaja” kinodes Sõprus ja Artis.
Tuntud animafilmide režissööril Priit Tenderil linastus 2012. aasta novembris 15minutiline joonisfilm „Ussinuumaja”, mis põhineb samanimelisel lool tšuktši muinasjuttude kogumikust „Unesnõiduja”. Edasi astus…
Tuntud animafilmide režissööril Priit Tenderil linastus 2012. aasta novembris 15minutiline joonisfilm „Ussinuumaja”, mis põhineb samanimelisel lool tšuktši muinasjuttude kogumikust „Unesnõiduja”. Edasi astus…
5 minutit
Eero Epneri lobedast esinemislaadist on märgata, et tegemist on kogenud ideoloogi, play-maker’i, jutlustajaga, kes vaatemänguühiskonna pühamus – jalgpalliväljakul – ringi konnates end vägagi kodus tunneb, eriti kui tribüünid parasjagu inimtühjad.
Kaadrid saadetest
Kampaaniameister koolipapa nahas
„Kunstikool“ on retoorilistelt võtetelt pigem valimiskampaania kui valgustuslik haridusprogramm.
4 minutit
Bach kui ajastute lakmuspaber
IV Tallinna Bachi-nimeline muusikafestival 1. – 7. I Tallinna Niguliste ja Jaani kirikus ning Estonia kontserdisaalis, kunstiline juht Andres Uibo, produtsent Denis Kasparovitš.
Saksa kirjandusteadlane ja esseist Silvia Bovenscher on oma töödes käsitlenud sõpruse kui nähtuse muundumist Euroopa kultuuriloo kontekstis. Ühes hiljutises intervjuus ajakirjale Spiegel läheneb ta sõprussuhetele kui eri ajastute…
Saksa kirjandusteadlane ja esseist Silvia Bovenscher on oma töödes käsitlenud sõpruse kui nähtuse muundumist Euroopa kultuuriloo kontekstis. Ühes hiljutises intervjuus ajakirjale Spiegel läheneb ta sõprussuhetele kui eri ajastute…
4 minutit
Aini-Merike Remmel 7. XII 1938 – 3. I 2015
Aini-Merike Remmel oli mitmekülgsete annetega inimene. Ta võinuks olla nii muusik kui ka sõnameister, kuid valis leivateenimiseks arhitekti ameti. Remmel sündis Tartus. Keskkoolis õppimise kõrvalt lõpetas ta laste muusikakooli klaveri erialal ja spordikooli tennise alal. Pärast keskkooli läks ta õppima kunstipedagoogika eriala Tartu Kujutava Kunsti Kooli, kus õppis ühe aasta.…
1 minut
Näiliku demokraatia pidupäev
Interdistsiplinaarne algusest peale
Põlevkivilõks
See lihtsalt ei toimi
Kampaaniameister koolipapa nahas
Boreaalne road movie viib Eestist Tšukotkale
Eestlus ja saksa keel
Eneseohverduse bioloogia
Tallinna Linnateatri „Surnud hinged“
Uudsed kõlailmad Nigulistes
Heinz Valgu „Kuku klubi kuldsed aastad”
IV Tallinna Bachi-nimeline festival
Ajatu jama vastu – üle vindi?
