2014-5 (3475)

Sihtasutus Eesti Kultuur – kuidas seda juhtida?

Alari Rammo: „Nõukogu liikmete tasu on pigem sümboolne hüvitis, mitte kuldsed käerauad.”

Edukas sihtasutus = usaldus

Sihtasutusena eduka tegutsemise üks eeldus on korralikult läbi mõeldud rahastamine.

Tumeaine

Tavalist ainet on universumis väga vähe, ainult neli protsenti, viis korda rohkem on tumeainet, mille olemus on teadmata. Tumeaine on müsteerium, mille struktuuri nähtav aine järgib. Tumeaineta ei oleks meie universum selline, nagu on. Selleski Sirbis on palju juttu vormist, kuid vorm ei ole ega saa olla olulisem sisust. Kõige…

Arhitektuurimuuseumist ja enese leiutamisest

Triin Ojari: „Jutt otsustamise liikumisest erialaspetsialistide kätte sihtasutuste nõukogu koosseisude valguses ei veena.”

Baltimaade ühtsus. Kaunase juhtum

„Sõdadevaheline arhitektuur Kaunases”. Autorid: Gintaras Balčytis, Jolita Kančienė, Gintaras Česonis, Asta Prikockienė, Mykolas Drunga ja Gediminas Saulis. Tallinna näitus: Mait Väljas, Sandra Mälk ja Kristo Kooskora (Eesti Arhitektuurimuuseum). Näitus on avatud kuni 9. III 2014.
Baltimaade XX sajandi ajalugu tundub nii sarnane, et Leedu sõdadevahelise pealinna Kaunase arhitektuuri näituselt ei oskaks…

Universaalne disainer Mait Summatavet

Näitus „Klassikud. Disainer Mait Summatavet” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 23. II, kuraator Kai Lobjakas, kujundaja Mait Summatavet. Näitusega kaasneb mahukas kataloog.

Taasleidmist ootavad lood

Farkasi näitusel tekivad keele oma piiridest väljameelitamise käigus kummalised seosed, mis juhatavad näitusekülastaja kuhugi „mujale”.
Dénes Farkasi näitus „Ilmne paratamatus” Kumus kuni 11. V. Kuraator Adam Budak.

Võimalus seista iseenda kõrval

Marianne Jõgi protsessikeskse teose mõte on kahe üksteisesse üldiselt mitte puutuva heli liitmises.
Marianne Jõgi näitus „Kuuldamatud 2: ainesest sõltumatu side” Draakoni galeriis kuni 15. II. Tehnilises teostuses osalesid Jaanus Ismael, Taavi Suisalu ja Eino Mäelt.

Rokkstaarist kunstnikuks

Maalijate käekiri on üks, bändi-imago ja ideeline taust aga teine.
Die Jungi (Marie Kõljalg alias Marie Meister, Ahto Eller alias Heller ning Joonas Vangonen alias Johan Wan Goghnen) näitus „G euro n euro ration: Die Jung” Y-galeriis ja Tartu kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 9. II.

A-galeriisse, aega raiskamata!

Urmas-Oti (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) näitus „Ajaraiskamine” („Waste of Time”) A-galeriis kuni 8. II.

Öömuusikat vaadates

Leo Rohlini näitus „Nokturn II. Üksi” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 9. II.

Sihtasutus = vähem bürokraatiat

Tallinna Kunstihoone juhataja Karin Hallas-Murula pooldab sihtasutuse vormi.

Iseseisvuse taastamine oli kogu rahva kangelastegu

Kalle Muuli: „Tuulutamiseks ja ühiskonna hoolivamaks muutmiseks kuluks Eestile ära vasakpoolne valitsus.”

Valitu haiseb õrnalt

Kalle Muuli, Isamaa tagatuba. Toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Jan Garshnek. Tulimuld, 2012. 324 lk.Kalle Muuli, Vabariigi sünnimärgid. Toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Jan Garshnek. Tulimuld, 2013. 364 lk.

Armastuskiri oma ametile

Klikimeedia ei vaja Rein Siku suguseid ajakirjanikke.
Rein Sikk, Ajalehe anatoomia: armastav ja vihkav teekond reporterite suurima saladuseni. Toimetaja Katrin Streimann. Kujundaja Einike Soosaar. Menu, 2013. 167 lk.

Kottpüksid ja perifeerne teadvus

Pāvs Matsins, Sinine kaardivägi. Kujundanud K. Mandmās, P. Matsins ja V. Krūmiņs. Lepp ja Nagel, 2013. 104 lk.

Kottpüksid püüli sõelumas

Pāvs Matsins, Sinine kaardivägi.Kujundanud K. Mandmās, P. Matsins ja V. Krūmiņs. Lepp ja Nagel, 2013. 104 lk.
„Sinise kaardiväe” lugeja katarsist ei saa, küll aga veendub, et Lõuna-Eesti kidumine ei lõpe enne, kui on taastatud side vana Liivimaa pealinnaga.

Teine ja igavene elu

Tallinna Linnateatri „Ainus ja igavene elu” ei olnud üksik tipp, see oli harmooniline osa 1990. aastate teatriuuendusest, mille peamine tunnus oli žanripiiride hülgamine.
Jaanus Rohumaa, Ainus ja igavene elu. Toimetanud Pärle Raud. Mustvalge, 2013. 200 lk.

Parvepoiss on kuningas

Teatriuurija peab olema väle, sest tihti käib võidujooks ajaga elu ja surma peale.
Rait Avestik, Kütkestaja. Näitleja Einari Koppel. Keeletoimetaja Katrin Jänese. Kujundanud Piia Ruber. Fotosulg, 2013. 399 lk.

Tumeaine olemus on müsteerium

Praegu veel ei teata väga hästi, kuidas universumi struktuur mõjutab galaktikate teket ja kuidas on tekkinud meie Linnutee galaktika.
Astrofüüsik Elmo Tempel on pälvinud SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia 2013.

Tuhatnelja nelja protsendi jahil

Kui Paneki raamatust lugejale kas või neli protsenti meelde jääb, on Eestis teadmisi tunduvalt rohkem juures.
Richard Panek, 4% universumist. Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. Inglise keelest tõlkinud Vahur Lokk. Toimetanud Triin Olvet, keeletoimetaja Katrin Ringo. Kujundanud Rein Soonsein. Sarjas „Imeline teadus”. AS Äripäev, 2013, 326 lk.

Ameerika! Fakk jee!

Kaks kelmikomöödiat unelmast, mis seob meid Ameerikaga.Mängufilm „Ameerika afäär” („American Hustle”, USA 2013, 138 min), režissöör David O. Russell, stsenaristid David O. Russell ja Eric Warren Singer. Osades Christian Bale, Bradly Cooper, Amy Adams, Jennifer Lawrence, Jeremy Renner.
Mängufilm „Wall Streeti hunt” („The Wolf of Wall Street”, USA 2013, 179 min),…

Miilits kargu ja saksofoniga

Hoolimata läbivast võõritusest on „PMR” väga tõsise hoiakuga film.
Meelis Muhu ja Kristina Normani dokumentaalfilm „PMR” (Eesti 2014, 82 min). Montaaž: Meelis Muhu, Julia Tomberg, heli: Markku Tiidemann, produtsent: Meelis Muhu / In-Ruum OÜ. Linastub Artises.

Loomulikkuse kunst

Teekond. Teatrireisikiri VIII
Seni, kui olen kirjutanud kahest tükist ühes loos, on neid kahte alati ühendanud mingi temaatiline seos. Seekord kirjutan kahest lavastusest, mida ei ühenda pealtnäha miski. Aga miski neid siiski ühendab. Isiklikkus ja loomulikkus. Mõju.

Pealelend

Üüve-Lydia Toompere, „yes / no Truth” koreograaf-lavastaja
Mari-Liis Eskusson, „vägisi” koreograaf-lavastaja

Eesti jazzimaastik on täielikult muutunud

Jazziliidu loomise mõte tekkis 2004. aasta alguses Põhjamaade samalaadsete organisatsioonide tegevust jälgides. Oli selge, et Eesti jazzielu arendamiseks on vaja esindusorganisatsiooni, mis hõlmaks võimalikult suure osa jazzi alal tegutsejaid. Liidu loomisele eelnesid tollase Otsa kooli direktori Madis Sanderi kabinetis ajurünnakud, millest võtsid osa Kalev Konsa, Tanel Ruben, Madis Sander, Raivo…

Jazziliidu kümme kõlavat aastat

Läinud laupäeval tähistati tosina esinejaga galakontserdiga Eesti Jazzliidu kümnendat sünnipäeva. Paslikult pidulik maratonkontsert kinnitas seda, mida eesti jazziga vähegi kursis muusikasõber juba hästi teab: meie jazz on kirev, kõrgel tasemel ning pakatab entusiasmist ja loomisjanust.

Hingelindude ränd

Tuneesia muusiku Dhafer Youssefi uus album pürgib vaimse teekonna kõrgustesse.
Birds Requiem. Dhafer Youssef (oud, vokaal), Hüsnü Senlendirici (klarnet), Nils-Petter Molvaer (trompet), Aytac Dogan (qānūn), Eivind Aarset (elektrikitarr, elektroonika), Kristjan Randalu (klaver), Phil Donkin (bass), Chander Sardjo (löökpillid). Okeh Records, 2013.

Kui kohtuvad idee, talent ja fantaasia

„Itaalia lauluraamat”: Hugo Wolfi laulutsükli kontsertlavastus 23. I Estonia kontserdisaalis. Esitasid Maris Liloson (sopran), René Soom (bariton) ja Siim Selis (klaver), nõustaja ja lavastaja Andrus Vaarik.

Balti Noored Filharmoonikud Berliinis

Balti Noored Filharmoonikud (Baltic Sea Youth Philharmonic) debüteerisid 22. jaanuaril Berliini filharmoonia suures saalis Kristjan Järvi juhatusel. Kontsert oli juba paar nädalat varem välja müüdud, nii et võib rääkida umbes 2400 kuulajast ja suurest huvist selle ametlikult Usedomi festivaliga seotud orkestri vastu. Eesti noortest mängisid orkestris Mari Kalmet, Kristjan Parts,…

Päikesepaiste eesti baroki taevas

Eesti Interpreetide Liidu sari „Kammermuusika Mustpeades”: barokkansambel Floridante koosseisus Ele Raik (barokkoboe), Meelis Orgse (barokkviiul), Tõnu Jõesaar (barokktšello) ja Saale Fischer (klavessiin) 16. I Mustpeade majas.

Vene kirikumuusika – raske esitada, nauditav kuulata

Kontsert „Vene kirikumuusika sedöövrid”: Eesti Filharmoonia Kammerkoor Risto Joosti dirigeerimisel 1. II Tallinna Jaani kirikus, kavas Bortnjanski ja Schnittke koorikontserdid.

Sihtidest ja asutustest, uuesti

Jaanipäeva-eelses Sirbis oli mul võimalus analüüsida sihtasutuste loomist laiemas kultuuripoliitilises kontekstis („Sihtidest ja asutustest”, Sirp 21. VI 2013) ning jutt lõppes sinna, et Eesti Muusikanõukogu (EMN) juhatusele olid värskelt edastatud Eesti Kontserdi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri põhikirja projekt. Nüüd on mõlemad dokumendid saanud moodustaja õnnistuse, sihtasutused on registreeritud ja töö…

Teatmeteos, kuid ka trükisõnaline teenetemärk

Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis. Koostanud Triinu Ojamaa, Kanni Labi ja Janika Kronberg, tõlkinud Andres Raudsepp ja Jorma von Wirén, toimetanud Kanni Labi. Kujundanud Maris Kuperjanov. Eesti Kirjandusmuuseum, 2012. 208 lk.

Täpsustus

In memoriam: Udo Kasemets

Sirp