2014-48 (3518)

Heinrich Stahlist värske pilguga

Stahli põhimõtteks oli tollane keeleõpetuse traditsioon ja läbikaalutud arvestamine peamise sihtgrupiga: sakslastest vaimulike ja mõisaülemate jaoks oli see kasutajasõbralik keelekuju.

2014. aastal on valminud kaks XVII sajandi esimese poole mõjukaima kirikliku kirjamehe Heinrich Stahli tegevust ja keelekasutust avavat käsitlust. Eesti rahvusraamatukogu vanemteaduri Piret Lotmani monograafia „Heinrich Stahli elu ja looming”…

Eesti vajab eesti teaduskeelt nagu õhku

5. ja 6. detsembri TLÜ III teaduskeelekonverentsi puhul

Liig tihti arvatakse, et eesti keeli ei saa kõnelda kõigest, millest inglise keeles saab – ei leiduvat „õigeid” sõnu. Majandusest ja tehnoloogiast räägitakse toorlaenudega (tõstsime raha – kas ehk hunnikust teise?) või pikitakse peaaegu igasse lausesse inglise sõnu. Laused ehitatakse inglise malli järgi: Üöökšop viidi läbi meie poolt.…

Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

 
Missugustes teadustes asutati Eestis viis esimest terminikomisjoni ja millal üllitati nende esimesed oskussõnastikud?
Milline oli eesti teaduse peamine mõjukeel kuni 1940. aastani?
Milliseis kehtivais Eesti riiklikes arengukavades pööratakse tähelepanu eestikeelsele teadusele ja kõrgharidusele? Kuidas?
Milline on võõrtermini tolerants mõistesisu ja millist mõistet tähistab termin tolerantsus? Millisel alal ja mis tähenduses kasutatakse üht ning kuidas…

Fookuses on terminoloogia

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama „eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilitamise läbi aega­de”. Kiiresti arenevas maailmas sunnib oskuskeele arendamata jätmine omakeelsete terminite asemel kasutama teiste keelte sõnu. Mida rohkem on intellektuaalselt nõudlikul teemal kasutuses võõrkeelseid termineid, seda keerulisem on oma keelt teaduskeelena hoida.
Eestikeelse teaduse ja hariduse tänapäevast oskusteavet saab arendada vaid pidevalt…

Novembri kirjandusskandaalide juured on sügaval minevikus

Tänavu novembris vallandusid eesti ajakirjanduses mitmed kirjanduselu või kirjanikega seotud skandaalid, mis sunnivad küsima, mis on nende nähtuste põhjus, kas neil on ka mingid ühiskondlikud, vaimumentaliteedist johtuvad tagamaad.
Esmalt tekkis seaduserikkumise kahtlus siiani nii hästi toiminud kirjandusfestivali „HeadRead” Eesti Kultuurkapitali rahaeralduste suhtes. Riigikontroll leidis kultuurkapitalis tehtud auditi käigus, et kirjandusfestivalile…

Väärt riiki

Eesti Koostöö Kogu pakkus välja riigipidamise ehk sisuliselt riigi reformimise kava. Valimised küll lähenevad tuule kiirusel ning eks riigipidamise kava koostajad loodavad kindlasti aktiivset kaasamõtlemist erakondadelt, kuid kuna koostöökogu ettepanekud peavad silmas riigi kestlikkust pikemas perspektiivis, siis väärivad need kindlasti tähelepanu ja laiemat arutelu.
Ettepanekud on tehtud Eesti demograafilist olukorda silmas pidades; see ei muutu, tööealine elanikkond väheneb pidevalt…

Sotside neoliberaalne manifest

SDE muutumine enne valimisi kõikvõimalike ühiskonnas harali suundade parteiliseks katuseks on põhjustanud selle erakonna häiriva ideoloogilise hägustumise.

Aastate jooksul on välja mõeldud ja valitsuses, ministeeriumides ning omavalitsustes valmis treitud kümneid ja sadu arengukavu, visioone ja plaane. Valitsuse netilehe andmeil suunab Eesti arengut tervelt 53 strateegilist dokumenti. Reguleeritavaid valdkondi on…

Neoliberalismist rahvusliberalismi

Reformierakonna ideoloogilised transformatsioonid

Eesti poliitikas on viimastel kümnenditel aset leidnud nihe rahvuskonservatiivsuse suunas, mille laineharjal on transformeerunud ka Reformierakonna neoliberaalne ideoloogia. Mõne nädala eest 20. tegevusaastat tähistanud oravapartei on hoopis teist masti erakond kui see, mis asutati 1994. aastal. Neoliberalism on teisenenud millekski, mida võiks nimetada rahvusliberalismiks, kus liberaalne vabaturuideoloogia on kombineeritud rahvuskonservatiivsete väärtustega.…
Nullpunkt kinos ja teleekraanil
Räpparite rolliks on ja jääb filmides pätte mängida. Suur Papa (Uku Arop) kehastab kogu kvartali hirmu Zaiidi.
Kaader filmist

Nullpunkt kinos ja teleekraanil

Mängufilm „Nullpunkt” (Eesti 2014, 114 min), režissöör Mihkel Ulk, stsenarist Margit Keerdo-Dawson, põhineb Margus Karu samanimelisel romaanil, operaator Mihkel Soe. Osades Märt Pius, Saara Kadak, Suur Papa, Epp Eespäev,…

Kiirteel ja võsas

Jaan-Eik Tulve: „Muusika kaudu väljendame ju alati sõnumit ning selle sõnumiga peame ise nõus olema.”

Sulle otsa vaadates – ja asi ei puuduta teadagi üksnes habet –, on ju teada, et sammud jõudsate sammudega oma juubeli suunas. Kui sa nüüd vaatad tagasi oma tegevusele muusikuna, siis kas oled selle tööga lõpmata rahul olnud?…
Tallinna mõte on selginemas!

Tallinna mõte on selginemas!

Kõik lugejad, kes on jõudnud Martin Klökeri raamatuga „Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel” lõpule, võivad rahuliku südamega surra, sest nende silmad on näinud õnnistust: nad on saanud osa monumentaalseimast…

Heliloojate liidu juubelisarja avavad Sumera, Tulev ja Pärt

Eesti Heliloojate Liidu (EHL) eelkäija Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. aastal. Seda sündmust tähistab terve aasta jooksul suurejooneline kontserdisari, millega antakse ülevaade eri ajajärkudel liidu liikmeskonda kuulunud heliloojatest ning ühtlasi läbilõige eesti professionaalse heliloomingu ajaloost.
EHLi esimehe ja juubeliprogrammi kunstilise juhi Märt-Matis Lille sõnul väärtustab sari…
Mida? Vabaimpro Nigulistes? Keskööl?
Taavi Kerikmäe ja Mi­chel Doneda.
Raul Keller

Mida? Vabaimpro Nigulistes? Keskööl?

„Ajaloolised akustikad”: Michel Doneda (saksofon, Prantsusmaa), Taavi Kerikmäe (elektroonika) ja Scott Miller (helidifusioon, USA). 25. XI Nigulistes.
25. novembri keskööl algas Niguliste kirikus sarja „Improtest” raames vabaimprovisatsioonilise muusika kontsert…

Enno Turmen 13. VII 1944 – 18. XI 2014

Liiga vara on lahkunud üks Skandinaavia kirjanduse tõlkijatest, kes jõudis eesti keelde tuua väärtkirjandust nii rootsi, taani kui ka norra keelest.
Enno Turmen lõpetas Vasalemma Keskkooli 1962. aastal ja astus Tartu ülikooli inglise filoloogiat õppima. Aastatel 1964–1967 tuli vahele sõjavägi. Ülikoolidiplomi sai ta 1969. aastal ja töötas 1977. aastani toimetajana kirjastuses Perioodika, seejärel…

Estna kui maal

Merike Estna pärgamine Konrad Mäe preemia ja medaliga oli üsna ootuspärane ja väga loomulik. Ta on selle autasu igati ära teeninud. Asi ei ole sugugi aga ainult Kumu suures näituses ehk topelt institutsionaalses heakskiidus. Kaugeltki mitte. Merike Estna on juba mõnda aega suutnud oma töödega tekitada hämmingut, enamgi veel – ka tema väikestel väljapanekutel (Temnikova ja Kasela galeriis…
Ettevaatust, varinguoht!
Puitmetallsõrestiku varing. Lk 31 (joonis 4.12).

Ettevaatust, varinguoht!

Insenerile on see raamat põnevam kui kriminaalromaan.

Kaks peatust: Beethovenist Tubinani

„Kammermuusika Mustpeade majas” 20. XI: Sigrid Kuulmann (viiul) ja Ralf Taal (klaver), kavas Beethoveni sonaadid op. 12 (1 – 3).
Ludwig van Beethoveni kõigi kümne sonaadi viiulile ja klaverile ühe mõttelise terviku esitamisega tegeldakse ikka ja jälle. Ainuüksi viimasest kümnendist meenuvad duod Mari Tampere-Bezrodny – Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa ja Andres Mustonen – Ivo Sillamaa, aga…
Soome-ugri suusad

Soome-ugri suusad

Suusad kätkevad endas kultuuri arengu suure loo metafoori.

Kriitiku kättemaks

Ehkki harva, võib vahel isegi teleseriaalidest õppida üht-teist kasulikku. Kes on näinud David Crane’i ja Marta Kauffmani loodud ning kümme hooaega teleekraanil jooksnud USA seriaali „Sõbrad”, võib-olla mäletab seda jagu (IX hooaja XX jagu), kus Chandler (Matt­hew Perry) saab teatrist karmi traumaatilise kogemuse. Monica (Courteney Cox Arquette) ja Rachel (Jennifer Aniston) unustavad ennast Joey (Matt LeBlanc) korraldatud…
Kaanonist probleemiks
Ado Vabbe. Karneval. Kompositsioon figuuriga. Tušš, akvarell, paber, 1916.
EKM

Kaanonist probleemiks

Kaido Ole ja Tõnis Saadoja maaliloomingus on näha värvi kui kaanoni lõhkumist.

Tänapäevane konserveerimine:  objektid, väärtused ja inimesed
Ajalooliste tapeetide säilitamine on muutunud üha tähtsamaks. Tapeedid Tartus Vallikraavi tn 3 asuvas XIX saj algusest pärinevas muinsuskaitsealuses hoones.
Kurmo Konsa

Tänapäevane konserveerimine: objektid, väärtused ja inimesed

Tulevikku on raske ette näha, küll aga on seda võimalik luua. Üks olulisemaid, meile kättesaadavaid materjale tuleviku ehitamisel on minevik. Tulevik mitte…

Elmo Lööve 16. I 1941 – 20. XI 2014

20. novembril lahkus muusikarežissöör Elmo Lööve, mees, kes oma rohkem kui neljakümne tööaasta jooksul ETVs tõi ekraanile ligi 2000 saadet ja filmi, nende hulgas legendaarse sarja „Horoskoop” ja 400 „Reklaamiklubi” saadet, arvukalt laulupeoülekandeid, kontserte ja teisi ETV kullafondiks saanud salvestisi.
Elmo Lööve sündis 16. jaanuaril 1941. aastal Tartus. Ta õppis koorijuhtimist aastatel 1955–1959…

Maimu Palm 10. I 1925 – 20. XI 2014

Maimu Palm lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi ruumikujunduse eriala 1950. aastal. Seejärel suunati ta tööle Tartu linnavalitsusse peaarhitekt Arnold Matteuse büroosse. Juba järgmisel aastal viidi Palm üle Estonprojekti Tartu filiaali, kus ta töötas arhitektina üle 16 aasta. 1968. aastal asutas ta koos mõttekaaslastest kaastöötajatega RPI Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonna Tartu projektgrupi, millest sai…
Heinrich Stahl ja vana hea Rootsi aeg

Heinrich Stahl ja vana hea Rootsi aeg

XVII sajandi ajalugu, sealhulgas kiriku- ja raamatulugu, mis oli kaua aega jäänud muude põnevate perioodide uurimise kõrval veidi vaeslapse rolli, on viimasel kümnendil, eriti selle teises pooles, üha…
Galina Grigorjevaga kammerlikult
Virgo Veldi saksofon on täiesti muinasjutulise kõlaga.
Internet

Galina Grigorjevaga kammerlikult

„Heli ja keel”: Galina Grigorjeva muusika ja nunnpoetess Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva poeesia (Tallinnas koos Doris Kareva eestikeelsete tõlgetega) 22. XI Rootsi-Mihkli kirikus.
Galina Grigorjeva on üks neid õnnelikke heliloojaid, kes on…
Ajad ja kombed
Kohtumine valijatega. Krzysztof Zanussi Theatrumis Tallinnas.
Jaan Tootsen

Ajad ja kombed

Krzysztof Zanussi: „Me ehitame kogu oma elu mineviku vundamendile”.

Finlandia auhind Jussi Valtosele
Soome suurima kirjandusauhinna võitis tänavu Jussi Valtonen raamatuga „He eivät tiedä mitä tekevät” ehk „Nad ei tea, mis nad teevad”.
Markko Taina / Tammi

Finlandia auhind Jussi Valtosele

Nüüd on parim 2014. aasta soome romaan siis teada. Neljapäeval, 27. novembril kell 12.15 astus auväärse Vanha Ylioppilastalo kõnepulti professor Anne Brunila ja teatas, et selle aasta Finlandia auhinna…
Mäng üksildusega
Reaalsuse teravad hambad võiksid puudutada lavastust „Go – mäng kahele”.
Jack Devant

Mäng üksildusega

Teet Kase tantsulavastuses „Go – mäng kahele” kõnnib vorm kahjuks oma üksildast teed, käitub kui eraklik hingeuurija oma isiklikul palverännul.

Vaikivad värdjad

Ole portreteeritud „värdjatel” puudub sotsiaalne maastik, kompositsiooniline kuuluvus, taustanarratiiv ja hõlmav süžeeliin.

Kaido Ole isikunäitus „Värdjad” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 21. XII.
Kaido Ole isikunäitus „Värdjad” ilmub vaataja ette saadetuna kunstniku sisemonoloogist ning ühest autorita saatetekstist, kus keskendutakse samuti kunstniku sisemisele loomeloogikale. Mõlemad osutavad hoolega sissepoole, selgitavad sisemist sundi, personaalseid motiive, isiklikku ja individuaalset. Nende…
Gabriela Liivamäe visuaallavastuse  „Selgroogupidikoos” kasutusjuhend

Gabriela Liivamäe visuaallavastuse „Selgroogupidikoos” kasutusjuhend

Tartu Uue teatri „Selgroogupidikoos”, lavastaja Gabriela Liivamägi, helikunstnik Martin Rästa, kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Ivar Piterskihh. Mängivad Kristel Leesmend, Maarja Jakobson,…

Oi, kas jälle üks (eestlaste) keelevahetus?

ehk Ukraina suržik pole vaid venesta(u)mise tunnus

Ukrainas ei ole segased lood üksnes poliitilise identiteedi ja hoiakutega, ka keelesituatsioon on seal mitmepalgeline. Mäletan, et sulle kui sotsiolingvistile ei meeldinud päris 6. juuni Keele Infolehes ilmunud Ilja Magini ta enda sõnul puhtlingvistilised põhjendused teemal „Miks tundub ukraina keel venelastele…
Pianistist  santehnika müügimeheks või astrofüüsikust pianistiks?
Sten Heinojal on erakordne võime kuulajat haarata, panna endaga kaasa mõtlema.
Vahur Lõhmus

Pianistist santehnika müügimeheks või astrofüüsikust pianistiks?

VIII Eesti pianistide konkurss 20. – 28. XI Tallinnas
Konkursist võttis osa 28 mängijat, enamasti vanuses 23–25 aastat. Esinejad olid EMTA…
Igavene park
Kelli Valk. Palverännaku lõpp. Segatehnika, 2014.
Sirja-Liisa Eelma

Igavene park

Paljud graafikud teevad kunsti ega murra selle üle pead, kas nende töid viiekümne aasta pärast veel mäletatakse.

Tüdimus negativistlikust uudistekäsitlusest

Kuidas olla (uudis)ajakirjanduses mitte destruktiivne, vaid konstruktiivne?

2009. aasta maikuus ilmusid Londoni tänavapilti anonüümsed reklaamplakatid sõnaga „sorry” („vabandust”). Seda täiendasid viis lauset, millest üks teatas: „. . . . for being negative” („. . . . et oleme olnud negatiivsed”). Tegu oli lugejaid kaotanud tabloidi Evening Standard katsega end lugejate ees rehabiliteerida. See kukkus läbi. Kampaania…
Sirp