2014-4 (3474)
Tüütu põhiseaduse preambul veskikivina kaelas
Elame strateegiate ja arengukavade ajastul. Neist pole pääsu riigil, ministeeriumidel ega institutsioonidel. Eks kuskil tulegi eesmärke sõnastada, et oludele reageerimise kõrval ka kindlam siht silme ees oleks. Ka riigikontroll ja nõukogud vajavad konkreetseid sõnastusi, millega ministeeriumide ja asutuste tegevust võrrelda. Seega tuleb kirjutada strateegiaid, mille koostamise loomulikuks osaks – vähemalt…
3 minutit
ERRi ideoloogia?
Kas ei peaks ERR ehk senisest jõulisemalt veebis uudisajakirjandust viljelema?
5 minutit
Mis on kultuuriajakirjandus?
Kunstikriitikat tehakse laiemalt kui kunagi varem ning ignoreeritakse peaaegu täielikult.
7 minutit
Surfaja, kes ei talu kordamist
Kali Briis on Paidest pärit artist, kelle loominguline käekiri on viimase kolme aasta jooksul jõudnud vimkaga hiphopist souli ja kantrini. Tema puhul on räägitud André Lauren Benjaminiga sarnasest vokaaltämbrist ja traditsiooniliste muusikažanride vahel surfajast. Kui Alan Olonen (24) kitarri kätte võtab, ei tea ta iial, mis järgmisena sündida võib. Seetõttu…
5 minutit
Eesti Muusikaauhinnad 2014
Neljapäeva hilisõhtul tunnustati 2013. aasta parimaid plaate ja nende tegijaid.
1 minut
Nii tugevad kui kaljud suures meres
Grammy tuligi, nagu Immo Mihkelson eelmises Sirbis asjatundlikult pakkus. Nüüdseks on meie Grammy-elevus jõudnud Salzburgi, kus Mozarti sünnipäevanädalal esinevad homme Camerata Salzburg ja Läti Raadio koor Tõnu Kaljuste juhatusel. Mozarti ja Richard Straussi teoste kõrval on kavas kaks teost Kaljustele Grammy toonud plaadilt „Aadama itk” („Adam’s Lament”, ECM, 2013) –…
1 minut
Pärnu nüüdismuusika päevad 2014
Rahvusvahelist muusikateooria konverentsi on EMTAs korraldatud 1996. aastast, Pärnu nüüdismuusika päevi Eesti Schönbergi Ühingu eestvedamisel aga ligi veerand sajandit. Tänavu koondati kaks ettevõtmist ühisesse raami, kuid sellele vaatamata jäi nende varasemast tuttav suunitlus samaks. PNP kavas oli endiselt kesksel kohal uuema muusika eksperimentaalne haru, ehkki kõlas ka kümnenditetaguseid, kuid oma…
2 minutit
Koorimuusika-aasta 2013
2013. aasta on koorimuusikaliselt kirju nagu lapitekk, juhtunud on palju ja mitmel tasandil. Me kõik rõõmustame selle üle, et laulupeole „Aja puudutus” on registreerunud rekordarv – ligi 36000 osalejat, et riigitoetuste programmi arendusstipendiumid tõid meie koorimaastikule palju uusi algatusi, et eesti heliloojatel on valminud hulk uusi kooriteoseid ning järjest rohkem…
4 minutit
Seal, kus algab dirigeerimine, lõpeb demokraatia
Kogemuste kuld. Vestlusi koorijuhtidega. Koostajad Ants Soots, Ene Üleoja, Aivar Leštšinski, Monika Pullerits, Kristi Kiilu, Katrin Puur (enamasti ka intervjueerijad), Hedvig Lätt ja Tiia Penjam, toimetaja Joosep Sang, keeletoimetaja Daila Aas. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2013. 340 lk.
3 minutit
Positiivsete muljetega Londonist
Kontaktsündmus „Eesti – muusika jõujaam” („Estonia – A Music Powerhouse”) 22. I Londoni St Giles’ Cripplegate’i kirikus.
4 minutit
Keeleaasta 2013
Meie keeleõiguskeskkond on armetu ning lausa nõuab korralikku keeleseadust.
9 minutit
Seadusteta õiguse asjatundja
Akadeemik Lauri Mälksoo: „Eesti suhted Venemaaga on minu jaoks omamoodi eksistentsiaalseks küsimuseks.”
10 minutit
Anna mulle …
Arhitektuurist ja linnaehitusest, linnade arengust võib filmikeeles rääkida väga mitmeti. Anri Sala 16minutine video „Anna mulle värvid” („Dammi i Colori”) räägib näiteks legendaarsest Albaania kultuuriministrist, Tirana linnapeast (2000-2011), praegusest Albaania peaministrist, kunstnikust ja õppejõust Edi Ramast (sünd 1964), kelle ajakiri Time valis 2005. aastal nn Euroopa kangelaste sekka ja kes…
4 minutit
Elusarhitektuuri filmimaraton Tallinnas
18. I linastus Tallinnas kinos Sõprus „Elusa arhitektuuri” („Living Architectures”) kuuetunnine arhitektuurifilmimaraton. Vaadati režissööri-produtsendi duo Ila Bêka ja Louise Lemoine’i viit filmi: „Koolhaasi koduelu” („Koolhaas Houselife”), „Pomerol, Herzog & De Meuron”, „Jõulu-Meier”, („Xmas Meier”), „Gehry peapööritus” („Gehry’s Vertigo”) ja „Klaveris” („Inside Piano”). Selle dokumentaalfilmide sarjaga kombitakse arhitektuuri representatsiooni piire, jäetakse…
3 minutit
Usaldus, improvisatsioon ja performatiivsus
„Madame B” projektist Mieke Bali, Michelle Williams Gamakeri, Mervi Appeli, Marja Skaffari ja Helinä Hukkataivaliga.
Kultuuriteoreetik Mieke Bal ja videokunstnik Michelle Williams Gamaker on töötanud koos üle kümne aasta. Viimase kahe projekti juures on olnud näitlejatena soomlannad Marja Skaffari ja Helinä Hukkataival, produtsendina Mervi Appel. Mieke Bal esines Tallinna ülikoolis doktorantide…
Kultuuriteoreetik Mieke Bal ja videokunstnik Michelle Williams Gamaker on töötanud koos üle kümne aasta. Viimase kahe projekti juures on olnud näitlejatena soomlannad Marja Skaffari ja Helinä Hukkataival, produtsendina Mervi Appel. Mieke Bal esines Tallinna ülikoolis doktorantide…
4 minutit
Tarbi ja sure!
Madame B VaalasMieke Bali ja Michelle Williams Gamakeri näitus „Emotsioonid ja kapitalism” Vaala galeriis 10. – 30. I.
6 minutit
Kas jilbāb kaitseb naudinguiha eest?
Tähelepanekuid Abu Dhabi ja Ash-Shāriqah’ kunstielust
6 minutit
Miks kõigutatakse avamerel paati?
Lavakunstikooli diplomilavastus „Hüvastijätt juunis” näitlikustab humanismi diskursuses varjatult pesitseva antagonismi altruismi ja egoismi vahel.
Pärnu Endla „Hüvastijätt juunis”, autor Aleksandr Vampilov, tõlkija Paul-Eerik Rummo, dramaturg Andra Teede, lavastaja, lava- ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Noormets ja valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Jaanika Arum, Linda Kolde, Linda Vaher, Marian Heinat, Rea…
Pärnu Endla „Hüvastijätt juunis”, autor Aleksandr Vampilov, tõlkija Paul-Eerik Rummo, dramaturg Andra Teede, lavastaja, lava- ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Noormets ja valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Jaanika Arum, Linda Kolde, Linda Vaher, Marian Heinat, Rea…
4 minutit
Kuidas määratleda enesetapu žanri?
„Enesetapja” puhul on tegemist kõige puhtakujulisema teatripedagoogilise ülesandega, klassikateose sisu ja vormi ühtsuse uurimisega näitleja pealisülesande kontekstis.
Teatri NO99 „Enesetapja”, autor Nikolai Erdman, lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Mängivad Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo…
Teatri NO99 „Enesetapja”, autor Nikolai Erdman, lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Mängivad Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo…
5 minutit
Riia Uus teater demokraatia hämaratel alleedel
Alvis Hermanise „Rahva vaenlane” ja Vladislavs Nastavševsi „Hämarad alleed” väärivad vaatamist.
6 minutit
Multitalent Ilmar Malin
Malin on osanud leida mittetähenduslikkuses sisemist tähenduslikkust.
Ilmar Malini näitus „EluLõng” Tartu Kunstimajas kuni 9. II, kuraatorid Kadri Asmer ja Jaan Malin.
Ilmar Malini näitus „EluLõng” Tartu Kunstimajas kuni 9. II, kuraatorid Kadri Asmer ja Jaan Malin.
3 minutit
Kuidas olla hea
Polley hiilgavalt komponeeritud filmi suurim väärtus on humanism.
Dokumentaalfilm „Igaühel oma lugu” („Stories We Tell”, Kanada 2012, 109 min). Režissöör ja stsenarist Sarah Polley.
Dokumentaalfilm „Igaühel oma lugu” („Stories We Tell”, Kanada 2012, 109 min). Režissöör ja stsenarist Sarah Polley.
5 minutit
Kaasaegne kunst ei ole rahvale
See pealkiri on mul peas mõlkunud juba vähemalt aasta. Sõnamängu aluseks olev lööklause „Kunst on rahvale!” pärineb ajast ja ühiskonnast, mis on nüüdseks juba võrdlemisi kauge minevik. Mulle vähemalt, eriti kui silmas pidada viimase kahe kümnendi intensiivset arengut ja muutusi siinsel kunstiväljal. Äkki kaasaegne kunst ei olegi kõigile? Niisamuti nagu…
3 minutit
