2014-24 (3494)
Paraad
Paraadkultuur ehk esinduskultuur on see Eesti loominguosa, mida riik kasutab meie tutvustamiseks muule maailmale. Osalemine rahvusvahelistel festivalidel ja ülevaatenäitustel nagu Veneetsia arhitektuuribiennaal, aga ka Eesti suursündmuste nagu laulupidu turustamine välismaal on ühtviisi kultuuridiplomaatia. Sirp vaatab tagasi nii Veneetsiale kui laulupidudele. Nagu kirjutab selles Sirbis Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna programmi koordinaatorina…
1 minut
Eesti kultuurieksport on tänini partisanilahing
See on muidugi sihuke metonüümiline häda me väiksusega, et me eestlasena esindame alati tervikut, et üksik eestlane maailmamerede prügikala seas on ikka esmalt eestlane, rohkem selle paine all ehk kui mõne suure rahva laps. Neil on ju inimesi raisata, kahurilihaks ja haridus- ning sotsiaaleksperimentideks jms, erinevalt meist, eks.Tuleb muidugi täpsustada,…
4 minutit
Looming on peeglite peegel
Noor helilooja Pärt Uusberg koorimuusikast, kodutundest ja emakeelsest luulest, looja positsioonist ja laulukaare all sündivast imest.
On see, et sinust sai helilooja, olnud teadlik valik ja selge sihi poole sammumine või on sind sellele teele suunanud inimesed ja eluseigad?
Pärt Uusberg: Ei tea, kas tohin end veel heliloojaks nimetadagi. Tõsi, heliloominguga olen…
On see, et sinust sai helilooja, olnud teadlik valik ja selge sihi poole sammumine või on sind sellele teele suunanud inimesed ja eluseigad?
Pärt Uusberg: Ei tea, kas tohin end veel heliloojaks nimetadagi. Tõsi, heliloominguga olen…
13 minutit
Raamat Eesti riigi sünnist
Ajalugu pakub võimalusi neile, kes oskavad otsida.
Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi. Koostanud Tõnu Tannberg ja Ago Pajur, toimetaja Katre Kaju, tehniline toimetaja Helina Tamman. Kujundanud Kalle Müller. Rahvusarhiiv, 2014. 374 lk.
Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi. Koostanud Tõnu Tannberg ja Ago Pajur, toimetaja Katre Kaju, tehniline toimetaja Helina Tamman. Kujundanud Kalle Müller. Rahvusarhiiv, 2014. 374 lk.
8 minutit
Valkas „Cimze kood”, Tartus „Enne ja nüüd”
145aastaseks saanud eesti üldlaulupidu on ligi kuu aega tähistatud väiksemates vormides. Üldlaulupidude võtmeisikute ümmargused tähtpäevad on andnud põhjust mõtiskleda alguste algustest. Läti ja eesti laulupidude alglätetel seisis Jānis Cimze (1814–1881) – käivitava energiaga isiksus, kelle sünnist möödub 4. juulil 200 aastat. Temale pühendati 30. mail Valkas Läti-Eesti laulupäev „Cimze kood”.…
4 minutit
Kirjanduskaanon laulupeo tuules
Ikka räägitakse aeg-ajalt meie kirjanduskaanoni konstrueeritusest ja arutletakse võimaliku alternatiivi printsiipide üle. Siiani ei ole üksmeelt kas või küsimuses, kas rääkima peaks eestikeelsest, eestlaste või Eestimaa kirjandus(t)est – eriti puudutab see küsimus kunagist baltisaksa ja praegust eestivene kirjanduse, aga ka lõunaeesti kirjanduse staatust. Samuti ei ole selge, missugused žanrid võivad…
4 minutit
Modernismi omaksvõtt ja hülgamine Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil
Kui Rem Koolhaas ütles pärast XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraatoriks (varem nimetati juhtpositsioonil olnut direktoriteks) määramist, et tema eesmärk on luua modernsust uuriv ulatuslikuma uurimustöö põhine biennaal, mis oleks varasemast tihedamalt lõimitud üheks sisuliseks tervikuks, sai seda ideed vaid tervitades vastu võtta. Arhitektide ja nende ego kesksete eklektiliste showcase’ide asemel lubati…
3 minutit
Kultuuridiplomaatia. Pragmatism, ideaalid ja eeskujud
Kultuuridiplomaatia mõistes on kasutusel ka väljendid „kultuurialane välissuhtlus” ja „kultuuri rahvusvahelistumine”. Kõik need võivad tunduda neutraalsed, kuid peale semantilise välja erinevuse viitab mõnede nüansitundlike praktikute arvates sõna „diplomaatia” tähenduslikult poliitilistele eesmärkidele ning kätkeb endas seega ohtu(?)rakendada kultuuri instrumentaliseeritult. Kultuuridiplomaatia on üks riiklike välispoliitiliste eesmärkide saavutamise vahendeid ning vastavad ülesanded kuuluvad…
13 minutit
Pealelend: uued kultuuriesindajad
Kultuuripoliitikas on viimastel aastatel toimunud nihe väärtuspõhiselt kultuuridiplomaatialt pragmatismi suunas, viimase põhimõisteks on kultuurieksport. Mil määral te selle väitega nõustute ning kuidas mõjutab see nihe kultuuriesindaja tööd? Millised on selles kontekstis väljakutsed just teie sihtriigis?
2 minutit
Vaikne kesktee
On meisterlikke lõputöid, puudub aga ahhaa-elamus.
Tartu ülikooli maaliosakonna lõputööde näitus Tartu Kunstimajas kuni 29. VI ja magistriüliõpilaste satelliitprojekt „Lõpupidu” Tartu kunstimuuseumis 4. – 8. VI ning Tartu kõrgema kunstikooli lõputööde näitus „Lend 2014” Nooruse galeriis kuni 12. VII.
Tartu ülikooli maaliosakonna lõputööde näitus Tartu Kunstimajas kuni 29. VI ja magistriüliõpilaste satelliitprojekt „Lõpupidu” Tartu kunstimuuseumis 4. – 8. VI ning Tartu kõrgema kunstikooli lõputööde näitus „Lend 2014” Nooruse galeriis kuni 12. VII.
4 minutit
Püsti, kunstnik tuleb!
Lokaalse tähtsusega plahvatus paiskas Tartu ja Eesti kunstiareenile pesakonna isikupäraseid autoreid.
Tartu ülikooli magistriüliõpilaste satelliitprojekt „Lõpupidu” Tartu kunstimuuseumis 4. – 8. VI.
Tartu ülikooli magistriüliõpilaste satelliitprojekt „Lõpupidu” Tartu kunstimuuseumis 4. – 8. VI.
4 minutit
Edela-Eesti anarhism Peterburis
Janno Bergmann on astunud Pärnu-Peterburi silla ehitamisel tõhusa sammu.
Näitus „Edela-Eesti anarhismi eripära” Peterburi Djagilevi-nimelises kaasaegse kunsti muuseumis (Naberežnje Leitnanta Šmita 11 Vassili saarel) kuni 30. VI, kuraator Janno Bergmann.
Näitus „Edela-Eesti anarhismi eripära” Peterburi Djagilevi-nimelises kaasaegse kunsti muuseumis (Naberežnje Leitnanta Šmita 11 Vassili saarel) kuni 30. VI, kuraator Janno Bergmann.
4 minutit
Lõputu keskklassi meediamissa
Mitchell kasutab sama koodi, mida kritiseerib, pannes vaataja kahtlema igasuguses moodsas visuaalias.
Dan Mitchelli näitus „Stallinnism” Temnikova ja Kasela galeriis kuni 26. VI.
Dan Mitchelli näitus „Stallinnism” Temnikova ja Kasela galeriis kuni 26. VI.
2 minutit
„Tasemel” näidati taset
Kui noortel kunstnikel jätkub närvi, jonni ja julgust, et ennast maksma panna, on taseme tõus tagatud.
Eesti Kunstiakadeemia magistritööde näitus „Tase” arhitektuurimuuseumis 31. V – 13. VI.
Kunstiakadeemia magistritööde näitus „Tase” hõlmas Rotermanni soolalao kõik kolm korrust. Lõpetajate ülevaatenäitusel saab tutvuda kunstiakadeemia seisuga ning viia ennast ka kurssi kunstivaldkondade arengusuundadega.
Eesti Kunstiakadeemia magistritööde näitus „Tase” arhitektuurimuuseumis 31. V – 13. VI.
Kunstiakadeemia magistritööde näitus „Tase” hõlmas Rotermanni soolalao kõik kolm korrust. Lõpetajate ülevaatenäitusel saab tutvuda kunstiakadeemia seisuga ning viia ennast ka kurssi kunstivaldkondade arengusuundadega.
3 minutit
Filoloogist sirgub Triinu
Piret Bristol, Maailm, mis on hea. II. 1990–1992. Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mart Jagomägi. Ilmamaa, 2012. 248 lk.
Piret Bristol, Buss number neli. Maailm, mis on hea. III. 1992–1994. Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mart Jagomägi. Ilmamaa, 2014. 224 Lk.
Piret Bristol, Buss number neli. Maailm, mis on hea. III. 1992–1994. Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mart Jagomägi. Ilmamaa, 2014. 224 Lk.
5 minutit
Soov leida rahu, tung teha lärmi
26. juunil esitleb luuletaja Helena Läks oma teist luulekogu „Korrosioonikihk”.
5 minutit
Varjundirohked kõnetlused
Kaur Riismaa, Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat. Toimetanud Jürgen Rooste. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2013. 112 lk.
Kaur Riismaa, Metamorfoosid. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud ilmutused, 2013. 110 lk.
Kaur Riismaa, Metamorfoosid. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud ilmutused, 2013. 110 lk.
5 minutit
Pühendumus
„Eliitkontsert”: „Urmas Vulp 60” 10. VI Nigulistes, kaastegev Toomas Trass.
Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Kontsert on juba mitmeid aegu teinud koostööd, mille tulemusel on sündinud kontserdisari „Eliitkontsert”. Koostöö on ikka tulemusi andnud ja need on silmaga näha: saalides on publik ja ei ehmata kedagi elitaarne aroom nii väärtusliku žanri kui…
Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Kontsert on juba mitmeid aegu teinud koostööd, mille tulemusel on sündinud kontserdisari „Eliitkontsert”. Koostöö on ikka tulemusi andnud ja need on silmaga näha: saalides on publik ja ei ehmata kedagi elitaarne aroom nii väärtusliku žanri kui…
2 minutit
Wagner ja Lauri Vasara Wolfram
Richard Wagneri „Tannhäuser”, külalistena dirigent Arvo Volmer, nimirollis Ivar Gilhuus (Norra) ja Wolframina Lauri Vasar (Saksamaa) 5. VI Estonia teatris.
3 minutit
Omad liistud: ood rõõmule või rahakotile?
Crossover kõige laiemas tähenduses osutab muusikažanride segunemisele ja on küllalt tühi tähistaja. Kergema muusika voolud põimuvad omavahel kogu aeg ning kuigi ühte muusikalist subkultuuri võib teisest eristada mõni selline esoteeriline detail nagu basstrummi tämber, spetsiifiline rütmistruktuur või kitarri häälestus, sulanduvad piirid kiiresti. Tulemuseks on muusikaliste siltide järjest tihenev padrik.
2 minutit
Nädal kitarristide ja kitarrimuusikaga
XIV Tallinna kitarrifestival 9. – 13. VI Mustpeade majas, Kumu auditooriumis ja Tallinna teletornis.
3 minutit
Vaikus – mitte merelt, vaid ankrust
Nargeni festivali avakontsert: ERSO, EFK, Andres Kaljuste (vioola), Malin Hartelius (sopran, Rootsi), dirigent Tõnu Kaljuste 13. VI Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Vana kooli feministlik muinasjutt
Muinasjututraditsiooni muutumisest mängufilmi „Pahatar” („Maleficent”) ainetel.
6 minutit
Näitlemise kunst
Vestlusring Veiko Õunpuu ja tema uue filmiprojekti „Roukli” näitlejatega
Näitleja Michael Caine on öelnud, et filminäitleja keskendumise juures on olulisim teadmine, et tal ei ole võtteplatsil vaenlasi. Kõik on tema poolt ja kõik annavad oma parima, et näitleja võiks filmis mõjuda võimalikult hästi. See asetab vastutuse näitleja keskendumise eest mitte näitleja…
Näitleja Michael Caine on öelnud, et filminäitleja keskendumise juures on olulisim teadmine, et tal ei ole võtteplatsil vaenlasi. Kõik on tema poolt ja kõik annavad oma parima, et näitleja võiks filmis mõjuda võimalikult hästi. See asetab vastutuse näitleja keskendumise eest mitte näitleja…
8 minutit
Pealelend: Henri Laupmaa, Hooandja kaasasutaja
Eesti ühisrahastuse hankimise veebikeskkond Hooandja sai kaheaastaseks. Kuidas teine aasta esimesega võrreldes läks, kas hooandmine sai täishoo sisse?Jah. Teisel aastal kolmekordistus nii projektide hulk kui hooandjate osa. Praeguse seisuga on meid vaadanud üle 800000 inimese ja käima on läinud üle 180 projekti.
1 minut
Irina Raud: „Ühes väikeses riigis peabki erialainimesi rohkem olema”
Aprillis saatis Eesti Arhitektide Liit haridus- ja teadusministrile avaliku kirja, kus seatakse kahtluse alla 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) avatud linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala magistriõpe.
Millised on selle tulemused?Irina Raud, TTÜ ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi juhataja: Haridus- ja teadusministeerium korraldas ümarlaua, kus osapooled said veel korra oma seisukohad esitada. Kohal…
Millised on selle tulemused?Irina Raud, TTÜ ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi juhataja: Haridus- ja teadusministeerium korraldas ümarlaua, kus osapooled said veel korra oma seisukohad esitada. Kohal…
4 minutit
Vastastikmõju ja koostoime linnaplaneerimises!
9. mail Kumus peetud TEDx konverentsil kõneles SPINi (Spatial Intelligence Unit) liige Daniel Giovannini linnaplaneerimisest ja SPINi töödest. Siinkohal kokkuvõte konverentsijärgsest vestlusringist, kus osalesid lisaks artikli autoritele ka Mitchiru Nagatsu, Kristjan Männigo ja Helen Pau.1
3 minutit
Hoonete taaskasutus Hollandi näitel
Hoonete taaskasutamise strateegia on nii Eestis kui Hollandis sarnased. Paljuski on tegu loomeinimeste enda algatustega, erainvesteeringul põhinevate projektidega. Küll erinevad aga riigiti ajendid. Eestis on sageli eesmärgiks eelkõige arhitektuuriväärtuse säilitamine, olgu siis terve piirkonna (nt Kalamaja omapärane puitarhitektuur) või konkreetse hoone või hoonekompleksi (Tallinna Kultuurikatel) puhul. Hollandis on seevastu ajendiks…
3 minutit
Veneetsia päevik III
Nädalaga on XIV arhitektuuribiennaal minetanud näitusemessi meeleolu. Inimhulgad ja kiire pilguheit on asendunud olukorraga, kus saab segamatult süveneda. Paviljonide rohkus ja sisutihedus nõuab endiselt valiku tegemist. Üldjuhul on nii, et kui paviljoni visuaalne tervik köidab, siis minnakse süvitsi. Näituste algelementideks on valdavalt foto, film, uurimistöö, tekst ja makett, millest vormuvad…
2 minutit
Vähem võib olla rohkem
„Baltoscandali” kuraator Priit Raud: „Usun sellesse, et elan kunstnikega ühes ja samas maailmas ning need asjad, mis mind kriibivad ja mõjutavad, teevad seda ka kunstnikega.”
2. – 5. juulini Rakvere teatrilavadel ja muudes mängupaikades korraldatav „Baltoscandal” pakub vaatamiseks Euroopa ja muu maailma otsingulist teatrit ning uuenduslikke suundi etenduskunstides. Näeb 14 lavastust.
2. – 5. juulini Rakvere teatrilavadel ja muudes mängupaikades korraldatav „Baltoscandal” pakub vaatamiseks Euroopa ja muu maailma otsingulist teatrit ning uuenduslikke suundi etenduskunstides. Näeb 14 lavastust.
5 minutit
Kolm ebateatraalset selgushetke
„Solarise needus” näib olevat selline lavastus, mille puudused on huvitavamad ja möödapanekud rohkem väärt kui paljud õnnestumised eesti teatris.Von Krahli teatri „Solarise needus”, lavastaja Marianne Kõrver, dramaturg Taavi Eelmaa, kunstnik Liisi Eelmaa, helilooja Lauri-Dag Tüür, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Mängivad Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets, Taavi Eelmaa…
4 minutit
Novellikirjanike tšempioni hingesugulane
William Boyd: „Tšehhovi ja minu maailmavaade sobivad täiuslikult.”
Nagu ütles kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer festivali „HeadRead” eel, on William Boydi Eestisse kutsumine olnud mitmeaastane protsess, mida kroonis lõpuks edu tänu kokkusattumusele: otse enne festivali pidi Tallinna Linnateatris jõudma lavale Boydi esimene näidend „Igatsus” (tõsi, esietendus lükkus tehnilistel põhjustel nädala võrra…
Nagu ütles kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer festivali „HeadRead” eel, on William Boydi Eestisse kutsumine olnud mitmeaastane protsess, mida kroonis lõpuks edu tänu kokkusattumusele: otse enne festivali pidi Tallinna Linnateatris jõudma lavale Boydi esimene näidend „Igatsus” (tõsi, esietendus lükkus tehnilistel põhjustel nädala võrra…
6 minutit
Kui on ruum
ütlen suursuure ütlen mööduvaksmööduva ütlen naasvaks
Lao-zi, „Daodejing” (25. peatükk, Linnart Mälli tõlge)
me ei lakka uurimastja kõigi meie uurimiste lõppon jõuda sinna, kust algasime,ja esmakordselt seda kohta teada.Thomas Stearns Eliot, „Little Gidding” kogust „Neli kvartetti” („The Four Quartets”)
Arne Maasiku personaalnäitus „Antud ruum” („Spazio dato”/„Given Space”) Roomas Museo del Vittorianos 30. V…
Lao-zi, „Daodejing” (25. peatükk, Linnart Mälli tõlge)
me ei lakka uurimastja kõigi meie uurimiste lõppon jõuda sinna, kust algasime,ja esmakordselt seda kohta teada.Thomas Stearns Eliot, „Little Gidding” kogust „Neli kvartetti” („The Four Quartets”)
Arne Maasiku personaalnäitus „Antud ruum” („Spazio dato”/„Given Space”) Roomas Museo del Vittorianos 30. V…
3 minutit
„Meil ei ole õnne ega tulegi …”
„Igatsuse” finaalis on Anne Reemanni vaadates haruldane tunne, nagu oleks näitlejanna just ja ainuüksi seda rolli oodanud kõik need kakskümmend kuus teatriaastat, mis möödunud XIII lennu lõpetamisest.
Tallinna Linnateatri „Igatsus”, autor William Boyd, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik Gleb Filštinski (Peterburi), helilooja Jaak…
Tallinna Linnateatri „Igatsus”, autor William Boyd, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik Gleb Filštinski (Peterburi), helilooja Jaak…
6 minutit
Eesti folkloristika aastapreemia 2014
Ühe žüriiliikme vaatepunkt.
Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Selle eesmärk on esile tõsta eelnenud aastal silma paistnud folkloristi tegevust. Varem on auhinna pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask (2012) ja Janika Oras (2013).
Sel aastal esitati komisjonile kolm kandidaati: Reet…
Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Selle eesmärk on esile tõsta eelnenud aastal silma paistnud folkloristi tegevust. Varem on auhinna pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask (2012) ja Janika Oras (2013).
Sel aastal esitati komisjonile kolm kandidaati: Reet…
6 minutit
Pöördepunkt Eesti teaduses: uurimisprogrammide klastrist projektiteaduseks
Kas tehtud sammud ja valitud meetodid on ennast üldse õigustanud?
Aastad 2012–2014 tähistavad olulist pööret Eesti teaduses. Nimelt käivitusid 2011. aasta lõpul vastu võetud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Seaduse kohendamisel käisid argumendid seinast seina ja vahel oli tunne, et üht või teist on vaja muuta lihtsalt muutmise pärast. Seadmata…
Aastad 2012–2014 tähistavad olulist pööret Eesti teaduses. Nimelt käivitusid 2011. aasta lõpul vastu võetud muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Seaduse kohendamisel käisid argumendid seinast seina ja vahel oli tunne, et üht või teist on vaja muuta lihtsalt muutmise pärast. Seadmata…
9 minutit
Jörn Donner oleks isa raamatu ära keelanud
Jörn Donner: „Meie kaitsejõud võib ühendada NATO jõududega väga lühikese ajaga. Ja Rootsi on sisuliselt NATO kaugliige.”
Eelmisel aastal ilmus eesti keeles raamat „Kaks vaadet marssal Mannerheimile”, kus olin otsustanud kokku panna marssal Mannerheimi staapi kuulunud Kai Donneri mälestused Soome verisest ja keerulisest vabadussõjast ning Jörn Donneri 2011. aastal ilmunud „Ülestähendusi…
Eelmisel aastal ilmus eesti keeles raamat „Kaks vaadet marssal Mannerheimile”, kus olin otsustanud kokku panna marssal Mannerheimi staapi kuulunud Kai Donneri mälestused Soome verisest ja keerulisest vabadussõjast ning Jörn Donneri 2011. aastal ilmunud „Ülestähendusi…
5 minutit
Ajastupildid marssal Mannerheimist
Üks Teise maailmasõja õppetunde oli see, et enam ei tohi olla joonealuseid riike. Ukraina kriisiga on ida selle põhimõtte taas kahtluse alla seadnud.
Kai ja Jörn Donner, Kaks vaadet marssal Mannerheimile. Tõlkinud Tõnis Arnover, toimetanud Anne Velliste. Tõnis Arnoveri eessõna. Kujundanud Kadri Kuusk. Aade, 2013. 220 lk.
Kai ja Jörn Donner, Kaks vaadet marssal Mannerheimile. Tõlkinud Tõnis Arnover, toimetanud Anne Velliste. Tõnis Arnoveri eessõna. Kujundanud Kadri Kuusk. Aade, 2013. 220 lk.
4 minutit
Hästi hoitud saladus teisel pool merd
São Paulos võib hästi valitud trajektooril iga päev komistada kõrgetasemelise täiesti tasuta kultuuri otsa, ainus raskus on valida: kas tänasesse õhtusse sobiks pigem vene moodne tants, olulise Brasiilia dokumentalisti retrospektiiv, saksa kunsti ülevaatenäitus või Mehhiko rokkbändi kontsert? Igal vähegi tegijal pangal või muul finantsasutusel on oma kultuurikeskus, kus jookseb nonstopina…
3 minutit
EV100 – hea avalik ruum
11. juunil kuulutas arhitektide liit (EAL) arhitektuurimuuseumis juubeliürituste „Eesti Vabariik 100” (EV100) puhul avatuks arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum”, mille käigus rekonstrueeritakse või rajatakse Eesti linnades viie aasta jooksul 15 või rohkem avaliku ruumi ala. Aastapäeva korraldustoimkonna juht on Jaanus Rohumaa, arhitektuuriprogrammi juhib Kalle Vellevoog.
Veronika Valk: EV100 üks eesmärke on avaliku…
Veronika Valk: EV100 üks eesmärke on avaliku…
1 minut
