2014-13 (3483)

Paradoks

Paradoks

Paradoks on näilikult mõistusvastane väide või nähtus. Näiteks majandusloogikast lähtuv parempoolne kultuuripoliitika, mille kohta kultuuriminister Urve Tiidus arvab Sirbi avaintervjuus: „Kui ta oleks nii väga võimatu, siis poleks ju Reformierakond saanud nii pikalt kultuurivaldkonda juhtida”.Tõesti, kui jätta kõrvale kaks aastat, mil kultuuriminister oli Raivo Palmaru, on Reformierakond Eestis kultuuri ohjanud…

Kõrgem muusika- ja majanduskool

„Loomemajandusest” on saanud majanduskeskse kultuuripoliitika lemmiksõna. Arusaam sellest, millega on tegemist, erineb inimesiti kardinaalselt ning kohati on tunne, et isegi ametnikel on selle defineerimise või millegi alla paigutamisega raskusi. Optimistid näevad loomemajanduses moodsat viisi, kuidas kultuur ühiskonnale rohkem kasu võiks tuua, skeptikud loomingulise sisendi tasalülitamist. Mõne meelest on see sõna…

Urve Tiidus: „Kriisid on elu pärisosa.”

Reformierakonna peamine eesmärk Urve Tiiduse määramisel kultuuriministriks oli taastada valdkonnas kodurahu. See saavutati sisuliselt Tiiduse nime väljakäimisega.Ott Karulin: Milline on teie ambitsioon kultuuriministrina?Urve Tiidus: Minu enda ambitsioon … Ministri roll on siiski määratletud väga selgete riigi ja valdkonna töökohustustega ning see on esmane. Minu ambitsioon on aidata igati kaasa, et…

Nõukogude hipi võluvaibal Kesk-Aasias

Vladimir Wiedemann, Püha kaljukitse radadel. Nõukogude hipide rännakud Kesk-Aasias. Tõlkinud Valdek Kiiver, toimetanud Jaakko Hallas, Terje Toomistu eessõna. Illustratsioonid ja kujunduse teinud Silver Sikk. Petrone Print, 2013. 270 lk.
Oli vist 1971. aasta suvi, kui me koos pinginaabriga, kel oli kitarr paelaga kaelas, paljajalu Võsu vahet jõlkusime. Olime lõpetanud just kaheksanda…

Visa hing Kilingi-Nõmmelt ja totakuse diskursus

(:)kivisildnik, Aarne Anmann, Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 201 lk.
(:)kivisildnik, Aarne Anmann, Visa hing Kilingi-Nõmmelt ja Karlova inimsööjad. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 204 lk.Maailmas leidub palju totakaid raamatuid. Enamasti on totakus totakas tahtmatult, aga teinekord on…

Seal, kus lõpeb loogika, algab Eesti Kaitsevägi

Mihkel Rammo, Vait olla ja edasi teenida ehk Lugusid Eesti Kaitseväest. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Maarika Martins. Varrak, 2014. 392 lk.
„Ei, see sõjavägi polegi kõige sitem koht ja tark mees võib siitki midagi õppida.” Nõnda nendib üliõpilane Vilde Mihkel Rammo teose „Vait olla ja edasi teenida” viimasel leheküljel. Just samale…

Teine haarang nagu ootamatult saabunud jõulukingitus

Mängufilm „Haarang 2. Kõrilõikajad” („The Raid 2: Berandal”), Indoneesia 2014, 150 min. Režissöör-stsenarist Gareth Evans, operaatorid Matt Flannery ja Dimas Imam Subhono. Osades Iko Uwais, Arifin Putra, Alex Abbad jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris ja Cinamon.
Viimasel poolaastal on meeldivalt jõuline žanrifilm esile kerkinud ka Eesti kinodes. Eelmise aasta lõpus…

Frititud vabadus preeriatolmuses kastmes

Politseiohvitser: „Teie load, palun!”Maude: „Mul pole neid, ma ei usu neisse!” (Hal Ashby, „Harold ja Maude”, (1971)
Loomulikult ei oska politseiohvitser seepeale midagi kosta ning 80aastane Maude ja 18aastane Harold võivad oma laenatud autoga edasi tuhiseda, et lõpule viia päästemissioon linnavingus vinduva puukese vabastamiseks, ümberistutamiseks kõikide võimaluste põllule – kõnnumaale. Tänavuse…

Loomemajandus: Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees

Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) see on saavutatud?Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees: Kuna muusikavaldkond on nii lai ja mitmetahuline, siis ei ole võimalik ühtainsat edulugu välja tuua. Klassikalise muusika edulugude rida algas juba palju varem, kui Eesti kultuuripoliitikasse ilmus loome­majanduse…

Publik igatseb mängu ilu, mitte valu

Tallinna muusikanädala süvamuusika programm
„Sa ei kujuta ettegi, millest just ilma jäid,” ütleksin ilmselt, kui kohtaksin lähipäevil mõnd välismaalast, kes ei jõudnud Tallinna muusikanädalale (Tallinn Music Week, TMW). Millal ikka tekib võimalus 15 või 30 minuti kaupa Eesti muusikute etteasteid kuulata ja veel mitu päeva järjest, saada nii üsna valgustav sissevaade…

Võrsuva muusika kosmodroom

„Talvejazzi” galakontsert „Naissoo jälgedes”  22. III Kumu auditooriumis.
Igal kevadel saab teoks Naissoo-nimeline loomingukonkurss nagu omamoodi palverännak, mis võib osutuda ühe hoopis pikema teekonna stardikoridoriks. „Selle võistluse jaoks valmistutakse enamasti põhjalikumalt kui mingiks eksamiks,” ütleb saksofonist Kristjan Mazurtšak mulle Kumu fuajees, kus ma ta pärastlõunaseid päikeseminuteid varastan, ja küsib hetke pärast:…

Polkast rokini ja klassikast popini

Uno Naissoo nimeline loomingukonkurss 30.
Aastal 1983 pandi Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis alus Uno Naissoo nimelisele noorte heliloojate konkursile. Selle kevadise võistumängimisega tähistatakse siiani maestro sünniaastapäeva. Naissoo konkurss on eriline selle poolest, et ei ole žanrilisi piiranguid. Tõsi küll, Naissoo nimi annab väikse džässisuunalise vihje, aga ei välista ka muid…

Uno Bossa ehk Joonistatud mehe seitse surma

Dramaturg Peep Pedmanson ja lavastaja Hardi Volmer on legendaarse laulja ja muusiku Uno Loobi laulu sisse pannud.
Rakvere teatri „Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu”, autor Peep Pedmanson, lavastaja ja kunstnik Hardi Volmer, kostüümikunstnik Kristel Maamägi, liikumisjuht Oleg Titov, lauluõpetaja Kadri Kask. Mängivad Margus Grosnõi, Saara Kadak, Maarika Mesipuu, Marin…

Varese vaatlus Pärnu laval

On selge, et autor Mart Kivastiku eesmärk on olnud luua Johannes Varese isikulugu, mitte ajastu koondportree või hinnanguline sissevaade kollaboratsionismi olemusse.
Pärnu Endla „Vares”, autor Mart Kivastik, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur, videokujundajad Terina Tikka ja Argo Valdmaa, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Indrek Taalmaa, Karin Tammaru,…

Võimusõnad

Hellar Grabbi, Neli presidenti. Toimetanud Iti ja Urmas Tõnisson. Kaane kujundanud Mari Ainso.  Ilmamaa, 2014. 480 lk. ISõna „president” on indoeuroopa laen, mille taga on ladinakeelne „eesistuja”. Sõna otseses, praktilises mõttes tähendab see koosoleku juhatajat, kedagi, kes istub teiste ees, juhikohal. Eesti keeles on see sõna teatavas mõttes anomaalia, nagu…

Mis nägu on kapitalism?

Teispool õiget ja valet majandusideoloogiat.Ha-Joon Chang, 23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita. Tõlkinud Kristjan Tedre, toimetanud Piret Ruustal. Kujundanud Lemmi Kuulberg. Argo, 2014. 280 lk.
Neil päevil, kui Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on loonud koalitsiooni, peaks  Ha-Joon Changi „23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita” pakkuma paljudele nii vasakul kui paremal…

Kui sõjandus selge, pühendugem rahule

Kui Tartu-tagused talumehed läksid nälja­hädast ja desinformatsioonist aetuna 1841. aastal mõisniku vastu Pühajärve sõtta, arvasid nad, et oma õiguste kaitseks „poliitika jätkamisel teiste vahenditega” piisab hangudest ja vikatitest. Kümme aastat varem surnud preisi sõjandusteoreetik Carl von Clausewitzist polnud nad mõistagi silpigi kuulnud ning karistus sadade kepihoopide kujul kümnetele turjadele oli…

Ühiselt asjade tundmine: objektiivne teadmine ja avalik diskussioon

Kuidas sotsiaalsete protsesside tulemusena tekib objektiivne teadmine.
Käesolev katse kirjeldada demokraatlikku diskussiooni ja teaduslikku objektiivsust põhineb pikemal ingliskeelsel artiklil1, mis on kasvanud välja teadusfilosoofilisest huvist näidata seoseid kahe lähenemise vahel, kõrvutades teaduspoliitika analüütiku Sheila Jasanoffi2 ning teadusfilosoofi Helen Longino3 vaateid.Mõlemal on fookuses küsimus, kuidas sotsiaalsete protsesside tulemusena tekib objektiivne teadmine. Iga…

Mis leidis aset universumi esimese detsiljondik sekundi jooksul?

Inflatsiooni- ja gravitatsioonilainete vaatluslik tõestus on suur samm lähemale looduse fundamentaalsete saladuste mõistmisele.
17. märtsil 2014 teatas rahvusvaheline teadlasrühm, et nad on avastanud teleskoobiga BICEP-2 kosmilisest reliktkiirgusest B-tüüpi polarisatsiooni. See avastus viib meid sündmuste juurde, mis leidsid aset universumi esimese detsiljondik-sekundi jooksul. Avastus on esimene eksperimentaalne tõend selle kohta, et varases…

Loomingulisust – kõrge eani

Peeter Pere: „Kusagil pole tõestatud, et loomevõimekus sõltub east.”
Kas pärast nelja aastat arhitektide liidu esimehena jäi ametist lahkudes ka midagi kripeldama – midagi, mida oleks tahtnud teha, aga ei jõudnud? Midagi, millega kindlasti peaks jätkama?Peeter Pere: Enamik nii-öelda minu teemadest olid ammu käivitatud suunad, mida tuli hoida, vahel kurssi muuta:…

Kuidas kerkivad tipud?

Arhitektide liidu uus esimees Indrek Allmann: „Eesmärk on liit tervikuna tugevamaks saada.”Indrek Allmann on Eesti arhitekt, kes juhib arhitektuuribürood Pluss. Tema tuntumad tööd on Hotell L’Eremitage Tallinnas, Tulbi-Veeriku korterelamud Tartus, paariselamu Luccas, väikeelamu Padisel ning Nordic Hotels Forum Tallinnas. Neid iseloomustab kõrge tehniline tase, leidlik materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ning hoolikalt…

Loomemajandus: Karin Laansoo, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud?Karin Laansoo,  Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus: Kunstniku kahe aastaga tulnud rahvusvahelise ja püsiva edu juured on eelnenud viies kuni kümnes aastas. Nii et kaheaastane keskus saab oma tegevuse tulemustest rääkides keskenduda edulugudele kaasaaitamisele ja nende…

Kirev kevad Tallinnas

Tagasivaade märtsi. Anna Hõbemäe näitus „Seitsmes” 4. – 15. III ja Agur Kruusingu näitus „Võrrand kahe muutujaga” 17. – 29. III Draakoni galeriis, Sten Eltermaa ja Sven Parkeri näitus „Väljamärked” EKA Raja tn galeriis 29. II – 11. III, Tallinna graafikatriennaali noortenäitus Rundumis 6. – 16. III, Andres Tali näitus…

Üllatav ja mõtlemapanev väljapanek

Raul Kelleri näitus „attahk/motattahk” Hobusepea galeriis kuni 7. IV.
Pean tunnistama, et Raul Kelleri näitus „attahk/motattahk” pani mu esiti ennast tundma veidi lollina. See ei vastanud absoluutselt minu ootustele. Jaanuari keskpaigani võis Kumus helikunsti näitusel „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku” näha kunstniku efektseid mürainstallatsioone, mis olid meditatiivsed, tumedad, kuid mõjusid soojalt…

Herald Eelma aeg

Herald Eelma näitus „Aeg” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 6. IV ja Vabaduse galeriis 13. III – 1. IV.
Herald Eelma graafika ning joonistuste näitused „Aeg” kesklinna kahes esindusgaleriis ehk Tallinna Kunstihoone galeriis ja kunstnike liidu Vabaduse galeriis sunnivad tuntud kunstniku elutööd meenutama, ta loomingut uue pilguga üle vaatama ning oma tähelepanekuid…

Loomemajandus

Milline on arhitektuuri valdkonna seni suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud?Raul Järg, Eesti Arhitektuuri­keskuse juhataja: Praegu on Eesti arhitektuuribürood ekspordini jõudnud peamiselt tänu sellele, et nende töid on märgatud ja seetõttu need üles leitud. Kaasa aitab koostöö sidusorganisatsioonidega nagu Eesti Puitmajaliit ja Eesti Metsa- ja…

Digiliikuvuse võimalused ja kasvuraskused II

Üheks määravaks kasvuraskuseks juhita auto rakendamise esimeses faasis kujuneb ilmselt seadusandluse kohandamine ja keskne küsimus, kes on süüdi statistiliselt vähetõenäolise, kuid ometi võimaliku õnnetuse puhul. Süüst saab ka üldisemalt robotiühiskonna õiguskorra üks põhiküsimusi. Raudvara ja tarkvara tootjaid vastutajaks teha poleks mõttekas, sest siis väheneb nende majanduslik innovatsioonistiimul ja liikuvusteenus läheb…

Loomemajandus: Edith Sepp-Dallas, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige

Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud?Edith Sepp-Dallas, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige: Kuna loomemajanduse võtmes on üks põhiline „ekspordiartikkel” anne ja looming, siis valitseb siin teatud filosoofiline lahkheli: kui palju saab oma olemuselt film või üldse mõni teine kunstiliik olla…

Loomemajandus filmis

Mis on loomemajandus ja kuidas seda Eesti filmitööstuses rakendada, arutavad produtsendid Riina Sildos, Andrus Raudsalu ja Anneli Ahven ning Eesti Filmi Sihtasutuse endine pea­ekspert Karlo Funk.

Christoffer Sundqvisti ja ERSO ekstaatiline palveränd

Sarja „Gurmee” III kontsert: Wagneri ooperi „Nürnbergi meisterlauljad” sissejuhatus, Tüüri klarnetikontsert „Peregrinus ecstaticus” ja Liszti „Faustsümfoonia”, laval Christoffer Sundqvist (klarnet), ERSO ja dirigent Hannu Lintu 28. III Estonia kontserdisaalis.
Kuigi Erkki-Sven Tüüri klarnetikontsert „Ekstaatiline palverändur” („Peregrinus ecstaticus”) kõlas Eestis esmakordselt 28. märtsil, teadis siinne publik üldjoontes juba palju varem, mida oodata.…

Ooperiloo murdemomendil – Dietsch ja Wagner

Richard Wagner (1813–1883). Der fliegende Holländer (Lendav hollandlane). Jevgeni Nikitin (Hollandlane), Ingela Brimberg (Senta), Eric Cutler (Georg) jt. Pierre-Louis Dietsch (1808–1865). Le Vaisseau Fantôme (Kummituslaev). Russell Braun (Troïl), Sally Matthews (Minna), Bernard Richter (Magnus) jt.  Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Heli Jürgenson),  Les Musiciens du Louvre Grenoble. Dirigent Marc Minkowski.  Salvestatud…

Loomemajandus

Kallis, elitaarne ja isegi eksklusiivne

Akadeemilise väljaandena on ilmunud kõik Tubina kümme sümfooniat.
Nädalapäevad tagasi tuli trükist Eduard Tubina „Kogutud teoste” III köide, kus on avaldatud helilooja V ja VI sümfoonia. See on Eesti muusikaelus märgilise tähtsusega sündmus, sest koos selle köitega said publitseeritud kõik Tubina kümme sümfooniat, mis kriitiliste väljaannetena (critical edition) on nüüd kättesaadavad…

Kuidas tehakse kirjandust?

Pilk Roberto Bolaño romaanide maailma.
On olemas kirjandus juhuks, kui oled rahulik. See on parim kirjandus, arvan ma. Veel on olemas kirjandus juhuks, kui oled kurb. Ja on olemas kirjandus juhuks, kui oled rõõmus. On olemas kirjandus juhuks, kui oled teadmishimuline. Ja on olemas kirjandus juhuks, kui oled meeleheitel.Roberto Bolaño, „Metsikud…

Teejuht August Jakobsoni loomingu tihnikusse

Martin Neithal, August Jakobson. Lühimonograafia. Toimetanud Reet Neithal. Kujundanud Kalle Paalits. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 216 lk.
„Oli siis Oskar Rootsman tõesti sarnane psükoloogiline tüüp, millisena kujutab teda suur poti tuus Tuglas?” kirjutab August Jakobson 1925. aastal naabrineiule, arutledes oma lugemismuljete üle (lk 24). Friedebert Tuglas oli laiemale avalikkusele tutvustanud noorelt…

Loomemajandus: Andres Laasik, Eesti Teatri Agentuuri juht

Kui iidolid langevad

„Armastus ja informatsioon” on infoühiskonna peegeldusena paraku vanamoodne.
Vene teatri „Armastus ja informatsioon”, autor Caryl Churchill, lavastaja Adrian Giurgea, kunstnik Nikolai Simonov, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov ja valguskunstnik Igor Kapustin. Mängivad Alina Karmazina, Anastassia Tsubina, Natalja Dõmtšenko, Liilia Šinkarjova, Aleksandr Okunev, Ilja Nartov, Aleksandr Kutšmezov, Ita Ever, Elina…

Õnnetuse hind

Ivan Strelkin on lavastanud „Bernarda Alba maja” kui poeedi kirjutatud näidendi.
Vene teatri „Bernarda Alba maja”, autor Federico García Lorca, lavastaja Ivan Strelkin, kunstnik Jekaterina Malinina (Peterburi), kostüümikunstnik Sergei Illarionov (Peterburi), helilooja ja arranžeerija Aleksandr Žedeljov, koreograaf Olga Privis. Mängivad Lidia Golovataja, Lilia Šinkarjova, Anna Markova, Natalja Dõmtšenko, Marina Malova, Tatjana…

Ordu

Teekond XII. Teatrireisikiri
Eesti rahvas on teatriusku. Niisugune mõte tuleb, kui näed neid õhtust õhtusse täidetud saale, isegi kui see, mis laval … Nojah. Ei, see pole lihtsalt armastus, see on usk. Esialgu ma mõtlesin seda rohkem kalambuurina, veidi irooniliselt, pidades silmas selle usu tühist, ilmalikku külge. Igas usus, igas religioonis…

Kriitikakunst: Kohatu nali

Tallinna Linnateatrist tehtud teatri aastaauhindade tseremoonia ülekannet vaadates jäi kripeldama kriitiku aastaauhinna üleandmisele eelnenud sketš selle kohatuse pärast. Igaks asjaks on oma aeg ja koht ning iga nali, olgu ta nii õigustatud kui tahes, ei ole igas hetkes naljakas. See sketš kiskus emotsionaalsest mälust välja ühe vana loo.Kunagi ammu, kui…

Matemaatika muutub lihtsamaks

Õpirõõm ja matemaatika võiksid omavahel vägagi hästi läbi saada.
Mul on hea meel mõelda, et matemaatika on Eestis juba peaaegu moes. Ja mitte ainult Eestis – üle ilma võib märgata teatavat matematiseerumist. Oma peanupu pistab välja järjest enam matemaatilisi raamatuid, ajaveebe, internetikursusi, lausa kinofilme. Kõik need tutvustavad ja õpetavad matemaatikat, tihti…

Kaks tõhusat aastat

Kadri Laas: „EKKAKi järgmise projektietapi fookuses on kunstituru arendamine.”
Sirp