2014-12 (3482)
Võnked
Suure Paugu esimestest võbinatest saati on universum tiksunud määratlematu eesmärgi poole. Sel nädalal peaministriks saanud Taavi Rõivas väitis oma kõnes riigikogu ees, et suurte narratiivide aeg on möödas. Gustav Kalm tõdeb Sirbis, et teda on mõnda aega painanud tema põlvkonna ja tema enda „passiivsus ning võimetus võidelda õiglasema maailmakorralduse eest,”…
2 minutit
Postmodernne peaminister
Selle nädala esmaspäeval pidas Taavi Rõivas, tol hetkel veel Reformierakonna peaministrikandidaadina, oma ametisseastumiskõne. Selle esimesed kolm lõiku olid pühendatud sellele, et teravalt päevakorral julgeolekuküsimus laualt ära saada ning sealt edasi oli sisuliselt tegu koalitsioonilepingu punktide kohaste rõhkude ja pausidega ilmeka ettelugemisega. Kõne lõpuosas visandas Rõivas siiski ka oma valitsusretoorika üldised…
3 minutit
Uue muusika sisekõne
Nüüdismuusika kohast ja tähendusest Eesti ühiskonnas.
Uus süvamuusika on seotud protsessidega, mida elab läbi praegusaja üliintensiivsetes pingeväljades elav inimene. Nüüdismuusika loomine ja esitamine on üks nende protsesside mõtestamise ja ka mõjutamise viise. Uue muusika valdkond ühiskonnas on allhoovus, mis osaleb ajastu transformatsiooniprotsessides küll vaikselt, ent siiski intensiivselt. Mil moel võiks aga…
Uus süvamuusika on seotud protsessidega, mida elab läbi praegusaja üliintensiivsetes pingeväljades elav inimene. Nüüdismuusika loomine ja esitamine on üks nende protsesside mõtestamise ja ka mõjutamise viise. Uue muusika valdkond ühiskonnas on allhoovus, mis osaleb ajastu transformatsiooniprotsessides küll vaikselt, ent siiski intensiivselt. Mil moel võiks aga…
9 minutit
Pealelend: Mart Mikk, Rahvusooperi Estonia ooperijuht
Eile, 27. märtsi hommikul kuulutati välja konkurss uue eesti ooperi kirjutamiseks, et tähistada esietendusega novembris 2017 väärikalt Eesti Vabariigi juubelihooaega. Loen tingimustest, et ideekonkurss on suunatud üksnes Eesti Heliloojate Liidu liikmetele – kas tahate nii kindlustada kvaliteedi või on see reaktsioon mõnede teatri uuslavastuste kriitikale?Oleme senini tellinud uusi teoseid otse…
1 minut
Märkmeid Rein Raua õpiku juurde
Raua lähenemine paigutub üldisemasse sotsiaalse konstruktivismi voolusängi, oluline mõjutaja on Bourdieu oma sümboolse kapitali käsitusega
Rein Raud, Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. Toimetanud Siiri Soidro. Küljendanud Sirje Ratso. TLÜ Kirjastus, 2013. 456 lk.
Rein Raua kõrgkooliõpik „Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” on tõesti see, millena teda tagakaanel reklaamitakse: esimene eesti algupärane ülevaade…
Rein Raud, Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. Toimetanud Siiri Soidro. Küljendanud Sirje Ratso. TLÜ Kirjastus, 2013. 456 lk.
Rein Raua kõrgkooliõpik „Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” on tõesti see, millena teda tagakaanel reklaamitakse: esimene eesti algupärane ülevaade…
9 minutit
Heili Einasto, tantsulavastuste auhinna žürii esinaine
Tantsuteatri 2013. aasta auhindade žürii tõdes üksmeelselt, et läinud aasta oli tubli keskmine. Rõõm oli näha kogenud tegijate Kristina Paškeviciuse ja Krista Kösteri koostöö jätku „Detoxis”, Paškeviciust lavastamas Ülle Tomingale „Ma armastasin jaapanlast” ja Kösteri džässtantsulavastust „Blue”, Mart Kangrot suure pühendumisega jätkamas juba sissetallatud rada selge kontseptsiooniga lavastustes „Homset oodates”…
1 minut
Luule Epner, sõnalavastuste auhinna žürii esinaine
Sõnalavastuste žürii töö ei olnud lihtne, sest nominendid olid seekord võrdlemisi võrdsed, mingeid mõõteriistu objektiivsete pingeridade moodustamiseks kunstis aga teatavasti pole. Seitsmeliikmeline žürii, mis on kokku pandud erisuguse maitse ning mõtteviisiga kriitikutest ja praktikutest, langetab otsused hääletamise teel, muidugi pärast arutamisi ja vaidlemisi. Tasavägisust näitab asjaolu, et kui žürii kõigepealt…
3 minutit
Enn Suve, balletilavastuste auhinna žürii esimees
Ma ei taha öelda, et näiteks sõnalavastuste auhindade žüriil oleks balletižüriiga võrreldes kuidagi lihtsam – sõnalavastusi on ju nii palju ja rolle, mida hinnata, lugematu hulk –, aga siiski on neil välja anda õige mitu auhinda: parimale lavastajale, mees- ja naispeaosalisele, kõrvalosalistele, kunstnikule jne. Balletižürii annab välja vaid ühe auhinna…
1 minut
Kerri Kotta, muusikalavastuste auhinna žürii esimees
2013. aasta põhjal saab eesti muusikateatrist anda üsna esindusliku pildi: teatrite püsirepertuaari lisandus kaks suurt romantilist ooperit, s.o Richard Wagneri „Tannhäuser” Estonias ja Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin” Vanemuises, ning lausa kolm kogu õhtut täitvat algupärandit: Priit Pajusaare „Prints ja kerjus” ja Tõnu Kõrvitsa „Liblikas” Estonias ning Tauno Aintsi „Rehepapp” Vanemuises.…
1 minut
Eva-Liisa Linder, Salme Reegi nimelise auhinna žürii esinaine
Eelmise aasta lasteteater oli keskmiselt heatasemeline ja mitmekülgne. Kuna lastele ja teismelistele mõeldud lavastusi on juba veerand kõigist uuslavastustest (umbes 50 lavastust aastas) ning need hõlmavad ka visuaalkunsti ja füüsilist teatrit, otsustas žürii mitmekesisest valikust eri suundumused esile tuua. Nominentide seast leiab klouniteatrit, tantsulist osalusteatrit, algupärast noortemuusikali, ajalooainelist nukuteatrit ja…
2 minutit
Naiste süütud muretud liivakastimängud
Mis mõtet on teatrilavale seada Hollywoodi malliga lugusid, mida pakutakse kinos nagunii küllastumiseni?
Eesti Draamateatri „Aiamajas”, autor Jane Bowles, tõlkija Kalle Hein, lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskujundaja Kalle Karindi. Mängivad Ülle Kaljuste, Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Marta Laan, Mari Lill, Ester Pajusoo, Taavi Teplenkov,…
Eesti Draamateatri „Aiamajas”, autor Jane Bowles, tõlkija Kalle Hein, lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskujundaja Kalle Karindi. Mängivad Ülle Kaljuste, Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Marta Laan, Mari Lill, Ester Pajusoo, Taavi Teplenkov,…
4 minutit
Eesti muusika päevad ei ole lihtsalt heliloojate loomingu ülevaatenäitus
Festivali kunstilised juhid Timo Steiner ja Ülo Krigul ning heliloojad Mirjam Tally, Maria Kõrvits ja Märt-Matis Lill EMPist.
35 aastat tagasi alguse saanud tänavuste Eesti muusika päevade (EMP 5. – 11. IV) eel põhjendavad festivali kunstilised juhid Timo Steiner ja Ülo Krigul, miks nad on olnud aastaid selle festivali eestvedajad. Ülo…
35 aastat tagasi alguse saanud tänavuste Eesti muusika päevade (EMP 5. – 11. IV) eel põhjendavad festivali kunstilised juhid Timo Steiner ja Ülo Krigul, miks nad on olnud aastaid selle festivali eestvedajad. Ülo…
3 minutit
Et kohtuda, tuleb kohale minna
Tüüri ja Tulve uued autori-CDd.
Erkki-Sven Tüür. Klaverikontsert (2006) ja seitsmes sümfoonia „Pietas” („Kaastunne”, 2009). Esitajad Frankfurdi ringhäälingu sümfooniaorkester, Laura Mikkola (klaver), Põhja-Saksa ringhäälingu koor, dirigent Paavo Järvi. ECM New Series 2341.
Helena Tulve. „Arboles lloran por lluvia”. Peale nimiloo (tõlkes „Puud nutavad vihma järele”, 2006) on plaadil veel kolm vokaalteost instrumentaalansambliga:…
Erkki-Sven Tüür. Klaverikontsert (2006) ja seitsmes sümfoonia „Pietas” („Kaastunne”, 2009). Esitajad Frankfurdi ringhäälingu sümfooniaorkester, Laura Mikkola (klaver), Põhja-Saksa ringhäälingu koor, dirigent Paavo Järvi. ECM New Series 2341.
Helena Tulve. „Arboles lloran por lluvia”. Peale nimiloo (tõlkes „Puud nutavad vihma järele”, 2006) on plaadil veel kolm vokaalteost instrumentaalansambliga:…
3 minutit
Pealelend: Eugene Birman,helilooja
Kuidas sa oma muusikalist keelt arendad?Paradoksaalsel moel – sulen kõrvad. Minu viimane orkestriteos, mille kirjutasin Londoni Filharmoonia orkestrile, on hea näide. Läksin oma muusikaliste mõtetega tõesti kaugele – ja ometi on see minu kõige isiklikum teos. Arvestades maailma suurust ja seda, kui vähe me sellest teame, on omamoodi irooniline, et…
1 minut
Kino kontserdisaalis
ERSO kontserdid „Star Wars” ehk „Tähesõjad” 14. III, solist Lasse Joamets, dirigent Mikk Murdvee, ja „Šostakovitš”, 21. III Estonia kontserdisaalis, kaastegev Voces Musicales, dirigent Nikolai Aleksejev.
Film kontserdisaalis ja sümfooniaorkestri esituses pole üldse haruldane nähtus: ikka tuleb ette, et mängitakse filmimuusikat, mis pärit suurepäraste heliloojate sulest. Enamasti on sellised kontserdid rahvarohked,…
Film kontserdisaalis ja sümfooniaorkestri esituses pole üldse haruldane nähtus: ikka tuleb ette, et mängitakse filmimuusikat, mis pärit suurepäraste heliloojate sulest. Enamasti on sellised kontserdid rahvarohked,…
3 minutit
Kammerlaulu ehe maitse
„Eliitkontserdid”: Lied’i-duo Mati Turi ja Martti Raide 11. III Estonia kontserdisaalis.Kontserdisaali treppe mõõtes kõditas mälu veel mehise Lied’i-duo aastatagusel kontserdil saadud elamus. Just eesti lood olid need, mis lahti ei tahtnud lasta, ja küllap seekordki meelitas kohale värske omamaine soololaul. Iga restorani köök on peaaegu sama hea, kui värske-mahe-ehe on…
2 minutit
Rulamaastike vormivabadus
Eesti nüüdisarhitektuurilt nõutakse selliseid kontori- ja elamuarhitektuuri ning linnaruumilahendusi, mille eesmärk pole orgaaniline ja eksperimentaalne linnamaastik. Meil tuleks endalt julgemalt küsida: miks on see nii? Kas tegu on ideenappuse, tähelepanematuse või nõudluse puudumisega? Keeruliste vormide loomisel ei söandata kasutada betooni kogu tema võimalusterohkuses, sest kardetakse näiteks kliimavööndist ja ehituskvaliteedist tulenevaid…
3 minutit
Eesti kultuuri 9/11
Minu jutust saaks arvatavasti aru ka XX sajandi inimene, aga praegusest, 2014. aastast ta tänavale sattudes enam päris hästi aru ei saaks. Tervikut ei tabaks. Kas minust saaks ta aru sellepärast, et olen seisma jäänud, minevikku klammerdunud? Inimestel on teatavasti võime ajas tagasi asetuda (mälu) ja ennast häälestada teise inimese…
5 minutit
Nostalgia meie maailma järele
Emmi Itäranta, Vesi mäletab. Tõlkinud Kadri Jaanits, toimetanud Ülle Kiivet. Koolibri, 2014. 214 lk.
Mis rõõmu oli lumekristalli koostise tundmisest, kui polnud võimalik manada nahale selle külmust ja silmadesse selle sädelust? Emmi Itäranta, „Vesi mäletab”
Emmi Itäranta esitles 10. ja 11. märtsil Tallinnas ja Tartus kirjastuse Koolibri ja Soome Instituudi kutsel oma…
Mis rõõmu oli lumekristalli koostise tundmisest, kui polnud võimalik manada nahale selle külmust ja silmadesse selle sädelust? Emmi Itäranta, „Vesi mäletab”
Emmi Itäranta esitles 10. ja 11. märtsil Tallinnas ja Tartus kirjastuse Koolibri ja Soome Instituudi kutsel oma…
4 minutit
Ehtekunsti põhjatorm
Näitusel hakkavad silma Eesti kunstnike sünged ja tõsised ning Põhjamaade loojate humoorikad teosed.
Põhjamaade uue ehte näitus „From the Coolest Corner” ehk „Kõige külmemast/lahedamast nurgast” tarbekunsti ja -disainimuuseumis kuni 11. V. Näituse koostajad Widar Halén, Knut Astrup Bull (Norra rahvusmuuseum ja Oslo tarbekunsti- ja disainimuuseum), Ingjerd Hanevold (Oslo rahvuslik kunstiakadeemia)…
Põhjamaade uue ehte näitus „From the Coolest Corner” ehk „Kõige külmemast/lahedamast nurgast” tarbekunsti ja -disainimuuseumis kuni 11. V. Näituse koostajad Widar Halén, Knut Astrup Bull (Norra rahvusmuuseum ja Oslo tarbekunsti- ja disainimuuseum), Ingjerd Hanevold (Oslo rahvuslik kunstiakadeemia)…
5 minutit
Lihtsalt Maria
Maria Valdma tööde puhul saab kõnelda vaimsest kvaliteedist.
Maria Valdma näitus „Läbipääs” („Passage”) kuni 31. III A-galerii seifis.
Maria Valdma näitus „Läbipääs” („Passage”) kuni 31. III A-galerii seifis.
3 minutit
Andres Toltsile järele hüüdes
Soup ’69 kuuest tuumikliikmest on nüüd lahkunud neli: Gunnar Meieri, Ando Keskküla ja Rein Metsa kõrval ka Andres Tolts. See on ootamatu, põlvkonnakaaslastele valus kaotus. Kohtasin Andrest koos Andoga – neid kutsuti instituudis „loomingulisteks kaksikvendadeks” – kõrgkoolis 1967. aastal. Saime kohe sõpradeks ning võtsime eesmärgiks uuendada eesti kunsti, eeskujuks Ameerika…
2 minutit
Marta Stratskase kasvuruum
Marta Stratskase näitus „Midagi ruumidest” („About Rooms”) Vaalas kuni 29. III.
Üksvahe kadus komme viidata kunstiarvustuses sellele, mida teised lehed näituse kohta on öelnud. Asemele tuli Facebook. Ning Marta Stratskase näitusele Vaala galeriis on kostnud üks terane inimene Facebookis vastu: „What about them? / On nendega midagi lahti?”. Ja vaat mis…
Üksvahe kadus komme viidata kunstiarvustuses sellele, mida teised lehed näituse kohta on öelnud. Asemele tuli Facebook. Ning Marta Stratskase näitusele Vaala galeriis on kostnud üks terane inimene Facebookis vastu: „What about them? / On nendega midagi lahti?”. Ja vaat mis…
2 minutit
Vaatemänguline graafika
Autorite valik näib lähtuvat kuraatori usaldusest autori vastu, mitte püstitatud teemast.
IV Tartu graafikafestival „Kohustuslik riiklik optimism” Tartu Kunstimajas, Tampere majas, Promenaadi, Arhiivi ning Tartu loovmajanduskeskuse Spargli kohvikus kuni 6. IV, kuraator Al Paldrok.
IV Tartu graafikafestival „Kohustuslik riiklik optimism” Tartu Kunstimajas, Tampere majas, Promenaadi, Arhiivi ning Tartu loovmajanduskeskuse Spargli kohvikus kuni 6. IV, kuraator Al Paldrok.
4 minutit
Kummitav kliima muutumine
Kui kliima sätib ennast tõsisematele muutustele, siis sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused.
Definitsiooni kohaselt on kliima ilmade pikaajaline keskmistatud režiim ja kliimamuutus pikema aja jooksul ilmnev muutus ilmastiku statistilistes näitajates. Kliima muutumise vaidlustes on läbisegi aiast ja aiaaugust rääkimine üpris sagedane, kuigi tuleviku kliima prognooside ümber toimuv pole pelgalt teadmiste ja vaidluskultuuri küsimus.…
Definitsiooni kohaselt on kliima ilmade pikaajaline keskmistatud režiim ja kliimamuutus pikema aja jooksul ilmnev muutus ilmastiku statistilistes näitajates. Kliima muutumise vaidlustes on läbisegi aiast ja aiaaugust rääkimine üpris sagedane, kuigi tuleviku kliima prognooside ümber toimuv pole pelgalt teadmiste ja vaidluskultuuri küsimus.…
4 minutit
Majandus on tervenemas, teadus veel mitte
Ka teaduses läheb turumajanduse mängimine võrratult kallimaks kui asjatundlik riiklik korraldus.
„Teadlased paisati järsult senisest oluliselt jõhkramasse sotsiaal-darvinistlikku mängu,” kirjutab Art Leete 20.II Sirbis ja küsib, kas „… on selle taga mingi esmapilgul tabamatu teiselaadne ratsionaalsus”. Pika teaduses töötamise kogemusega inimesena vastaksin sellele jaatavalt: jah, on teiselaadne reaalsus ja sugugi mitte…
„Teadlased paisati järsult senisest oluliselt jõhkramasse sotsiaal-darvinistlikku mängu,” kirjutab Art Leete 20.II Sirbis ja küsib, kas „… on selle taga mingi esmapilgul tabamatu teiselaadne ratsionaalsus”. Pika teaduses töötamise kogemusega inimesena vastaksin sellele jaatavalt: jah, on teiselaadne reaalsus ja sugugi mitte…
4 minutit
Digiliikuvuse võimalused ja kasvuraskused I
Juhita autod on tulemas nutika liikluskorraldusega tänavatele ja teedele, mõnel maal juba lähiaastail. Miks Eesti ei võiks selles tehnoloogilises ja kultuurilises „pöördes” olla esirinnas? Uus digitaliseeritud liikuvuse kontseptsioon on maailmas praegu kompleksse, s.o teoreetilise ja rakendusliku, tervikkäsitluse loomise staadiumis. See hõlmab lõppkokkuvõttes suuremaid või väiksemaid muutusi terves ühiskonnas. Siinkohal tutvustan…
6 minutit
Maa väljaspool aega
Mängufilm „Risttuules”, Eesti 2014, 86 min. Režissöör-stsenarist Martti Helde, operaator Erik Põllumaa. Osades Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel, Ingrid Isotamm, Einar Hillep. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Artis, Cinamon, Ekraan ja Astri.
5 minutit
Lääs räägib Idast
Short Film Studies. Volume 4, Number 2. Toimetaja Richard Raskin. Intellect Books, 2014. 231 lk.
Märtsiküüditamise aastapäeval toimub Eesti filmielus koguni kaks selle teemaga tihedalt seotud kultuurisündmust. Martti Helde uut mängufilmi „Risttuules” on kinodes võimalik vaadata alates sellest nädalast. Teiseks keskendutakse maineka lühifilmiteemalise ajakirja Short Film Studies uues numbris Ülo Pikkovi…
Märtsiküüditamise aastapäeval toimub Eesti filmielus koguni kaks selle teemaga tihedalt seotud kultuurisündmust. Martti Helde uut mängufilmi „Risttuules” on kinodes võimalik vaadata alates sellest nädalast. Teiseks keskendutakse maineka lühifilmiteemalise ajakirja Short Film Studies uues numbris Ülo Pikkovi…
3 minutit
Mälestusi Euroopast
Wes Andersoni ja Bill Murrayga vestleb Stjepan Hundić.
Berliini filmifestivalil esilinastus veebruaris Wes Andersoni uus film „Grand Budapesti hotell”, mida paljud peavad tema parimaks. Anderson jätkab oma omapärase poeetikaga autoristiili, aga on sukeldunud seekord hämaramasse vette kui kunagi varem. Ülistiilne tragikomöödia ühest hotellimänedžerist ja varastatud maalist kuulutab ühtlasi ette natsismi tõusu…
Berliini filmifestivalil esilinastus veebruaris Wes Andersoni uus film „Grand Budapesti hotell”, mida paljud peavad tema parimaks. Anderson jätkab oma omapärase poeetikaga autoristiili, aga on sukeldunud seekord hämaramasse vette kui kunagi varem. Ülistiilne tragikomöödia ühest hotellimänedžerist ja varastatud maalist kuulutab ühtlasi ette natsismi tõusu…
17 minutit
Eesti kirjandus aastal 2013: totaalne vabadus
Vestlus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriiga.
14. märtsil anti välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2013. aastal ilmunud teoste eest. Preemiate jaotamise tänavustest põhimõtetest, aga ka möödunud kirjandusaastast ja muust räägivad põhižürii liikmed Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Indrek Koff ja Triinu Seppam. Žüriisse kuulus ka Urmas Vadi.
14. märtsil anti välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2013. aastal ilmunud teoste eest. Preemiate jaotamise tänavustest põhimõtetest, aga ka möödunud kirjandusaastast ja muust räägivad põhižürii liikmed Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Indrek Koff ja Triinu Seppam. Žüriisse kuulus ka Urmas Vadi.
7 minutit
Asi, ese, ise
Triin Soomets, Asjade omadused. Illustreerinud Jan Kaus, kujundanud Piia Ruber. Verb, 2013. 48 lk.
3 minutit
Miks ei ole lahe maailma parandada?
Kuniks meie ihad on määratud domineeriva kapitalistliku korralduse poolt ja me ei suuda neid muuta, ei saa ka maailma radikaalne muutmine lahedaks.
6 minutit
Ainult laisk ei sõima praegu Venemaad
Rein Müllerson: Gruusia ja Ukraina NATOsse võtmine oleks Eestile ohtlik. Nii muutub artikkel 5 mõttetuks. NATO ei hakka kunagi Ukraina pärast sõdima.
Vestluse ajendiks sai meie tuntuima rahvusvahelise õiguse asjatundja Rein Müllersoni artikkel „Ukraina – geopoliitika ohver” („Ukraine – Victim of Geopolitics”), mis on kohe ilmumas Oxfordi ülikooli ajakirjas Chinese…
Vestluse ajendiks sai meie tuntuima rahvusvahelise õiguse asjatundja Rein Müllersoni artikkel „Ukraina – geopoliitika ohver” („Ukraine – Victim of Geopolitics”), mis on kohe ilmumas Oxfordi ülikooli ajakirjas Chinese…
8 minutit
Vastukaja: vaba ligipääs ei ole probleem!
Marek Tamm: „Ma ei toeta siiski täielikku üleminekut vaba ligipääsuga teaduskirjastamise süsteemile, sest siis on oht, et kaob ära vajalik kvaliteedisõel, millist rolli ajakirjad ja teaduskirjastused siiski endiselt täidavad, ja sisuliselt ummistub veeb kõiksugu teadustekstidest, mille seas oluliste ja uuenduslike ülesleidmine võib osutuda võimatuks ülesandeks” (Sirp 21. III).
Ma olen kolleeg…
Ma olen kolleeg…
3 minutit
MUUSIKAMAAILM
Nikolaus Harnoncourt valiti Berliini Filharmoonikute auliikmeks
Austria nimekas dirigent ja tšellist Nikolaus Harnoncourt (sünd 1929) valiti Berliini Filharmoonikute (BFO) auliikmeks. Maestro debüteeris BFO ees Mozartiga küll alles 1991, aga on olnud eriti kõrgelt hinnatud XVIII ja XIX sajandi muusika ettekandjana. Kuulus orkester meenutab, et maestro on koos nendega teinud kokku 90…
Austria nimekas dirigent ja tšellist Nikolaus Harnoncourt (sünd 1929) valiti Berliini Filharmoonikute (BFO) auliikmeks. Maestro debüteeris BFO ees Mozartiga küll alles 1991, aga on olnud eriti kõrgelt hinnatud XVIII ja XIX sajandi muusika ettekandjana. Kuulus orkester meenutab, et maestro on koos nendega teinud kokku 90…
15 minutit
Tasakaalupunkti nihutamine muinsuskaitses
Muinsuskaitse inspektor peaks olema kui perearst, kes paneb kaitsealusele objektile esmase diagnoosi, annab nõu ja suunab vajadusel spetsialisti juurde. Sellesuunalistest muinsuskaitseseaduse muudatustest vestlevad kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits, muinsuskaitse nõukogu liige Heldur Meerits, arhitekt ja vanalinna elanik Ivar Lubjak ning Raikküla mõisa omanikud Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing. Vestlust juhib…
12 minutit
