2013-9 (3431)
Tunnetustuba
Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistrandid töötasid akadeemia tekstiilidisaini doktorandi Kärt Ojavee ja Tallinna ülikooli kasvatusteaduste doktorandi Jana Kadastiku juhendamisel välja tunnetustahvlid ning sisustasid õpperuumi Tallinna Tondi põhikooli hooldusõppe õpilastele. Tunnetustuba on kursuse „Õppetööd toetavad vahendid hooldusõppe õpilastele” lõpptulem. Tahvlite eesmärk on arendada erivajadusega laste tähelepanu püsivust, peenmotoorikat, silma ja käe koostööd,…
1 minut
Uskumatu, aga vale
Osama bin Ladeni tabamise linalugu on pesueht fantaasia lonkav vili, mis kipub vaatajat lolliks pidama.
Mängufilm „00.30” („Zero Dark Thirty”, USA 2012, 157 min), režissöör Kathryn Bigelow, stsenarist Mark Boal. Osades Jessica Chastain, Jason Clarke, Jennifer Ehle, Kyle Chandler, James Gandolfini jpt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Anekdoodid on ilmselt kõige ausam…
Mängufilm „00.30” („Zero Dark Thirty”, USA 2012, 157 min), režissöör Kathryn Bigelow, stsenarist Mark Boal. Osades Jessica Chastain, Jason Clarke, Jennifer Ehle, Kyle Chandler, James Gandolfini jpt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Anekdoodid on ilmselt kõige ausam…
3 minutit
Werner Herzogi ekstaatilised tõeotsingud
Märtsist kuni aasta lõpuni näidatakse kord kuus „Kumu dokumentaali” sarja raames läbilõiget Werner Herzogi dokiparemikust, mis on tõstnud Saksamaal sündinud ja tänaseks ligikaudu 50 täispika filmi lavastaja praeguse maailma filmikunsti üheks hinnatumaks autoriks.
Werner Herzogi (sünd 1942) kaamerapilk on eriline ja äratuntavalt ainuomane. Sama eriline ja hull, õigemini äraspidine on ka…
Werner Herzogi (sünd 1942) kaamerapilk on eriline ja äratuntavalt ainuomane. Sama eriline ja hull, õigemini äraspidine on ka…
2 minutit
Eelarvamuste vangis
„Valge vangistus” on lihtne ja intiimne jutustus inimese nõrkustest ja tugevustest ning ellujäämisinstinktist.
Mängufilm „Valge vangistus” („Into the White”, Norra-Rootsi 2012, 100 min), režissöör Petter Næss, stsenaristid Ole Meldgaard ja Dave Mango. Osades Florian Lukas, David Kross, Stig Henrik Hoff, Lachlan Nieboer, Rupert Grint. Linastub kinos Artis.
Teine maailmasõda on küllap üks…
Mängufilm „Valge vangistus” („Into the White”, Norra-Rootsi 2012, 100 min), režissöör Petter Næss, stsenaristid Ole Meldgaard ja Dave Mango. Osades Florian Lukas, David Kross, Stig Henrik Hoff, Lachlan Nieboer, Rupert Grint. Linastub kinos Artis.
Teine maailmasõda on küllap üks…
3 minutit
Tartu Waldorfi keskuse võistlusest
Waldorfi pedagoogikale pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (1861–1925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka Steineri pedagoogikaks. Waldorfi koolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma Waldorfi koolid…
2 minutit
Orgaaniline arhitektuur – inspireeritud inimesest ja loodusest
Näitus „Orgaaniline arhitektuur – inspireeritud inimesest ja loodusest” arhitektuurimuuseumis 16. II – 24. III, kuraator Pieter van der Ree (Holland), korraldajad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum ja Tartu Vaba Waldorfkooli Selts.
Arhitektuurimuuseumis avatud orgaanilise arhitektuuri näitus pakub sissevaate orgaanilise arhitektuuri kui ilmingu enesekuvandisse, luues sellega konteksti mõistmaks galeriikorrusel eksponeeritud Tartu Waldorfi…
Arhitektuurimuuseumis avatud orgaanilise arhitektuuri näitus pakub sissevaate orgaanilise arhitektuuri kui ilmingu enesekuvandisse, luues sellega konteksti mõistmaks galeriikorrusel eksponeeritud Tartu Waldorfi…
3 minutit
Eemal ja kohal
Arhitekt Veronika Valgu vestlus loomingust kunstnik Jaanika Peernaga
Jaanika Peerna elab ja töötab 1998. aastast USA idarannikul New Yorgi lähistel. Tema looming, joonistused, videod ja valgusinstallatsioonid, käsitlevad sageli valguse, õhu, vee ja teiste loodusnähtustega seotud ilminguid. Jaanika Peerna teeb sageli koostööd disainerite, tantsijate-koreograafide ja helikunstnikega. Tema töid on esitletud kogu New…
Jaanika Peerna elab ja töötab 1998. aastast USA idarannikul New Yorgi lähistel. Tema looming, joonistused, videod ja valgusinstallatsioonid, käsitlevad sageli valguse, õhu, vee ja teiste loodusnähtustega seotud ilminguid. Jaanika Peerna teeb sageli koostööd disainerite, tantsijate-koreograafide ja helikunstnikega. Tema töid on esitletud kogu New…
4 minutit
Kuidas roosa elevant varastas halli roti identiteedi
Polygonteatri „Näha roosat elevanti”, autor Piret Jaaks, lavastaja Tamur Tohver, kunstnikud Mae Kivilo ja Tamur Tohver, valguskunstnik Triin Hook. Mängivad Meelis Rämmeld, Liisa Pulk ja Kadri Adamson. Esietendus 2. II Polygoni amfiteatris.
Kui lavale ilmub mõni Eesti Teatri Agentuuri võistlusel auhinnatud näidend, on ette teada, et tegu on olmedraamaga nüüdisaegse Eesti…
Kui lavale ilmub mõni Eesti Teatri Agentuuri võistlusel auhinnatud näidend, on ette teada, et tegu on olmedraamaga nüüdisaegse Eesti…
3 minutit
Teatri aastaauhindade nominendid 2012. aasta loomingu eest
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol Pärnu Endlas.
AASTA LAVASTUS
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.
Nomineerinud sõnalavastuste žürii:
Tartu Uue teatri „Vanemuise biitlid” (autor-lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi).
Eesti Draamateatri „Nelipühad” (lavastaja ja muusikaline kujundaja Mladen Kiselov, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Rosita Raud, valguskujundaja Priidu Adlas).
Nomineerinud tantsulavastuste žürii:
Vanemuise „Carrrmen!”…
AASTA LAVASTUS
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.
Nomineerinud sõnalavastuste žürii:
Tartu Uue teatri „Vanemuise biitlid” (autor-lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi).
Eesti Draamateatri „Nelipühad” (lavastaja ja muusikaline kujundaja Mladen Kiselov, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Rosita Raud, valguskujundaja Priidu Adlas).
Nomineerinud tantsulavastuste žürii:
Vanemuise „Carrrmen!”…
7 minutit
Maailm on õnneks palju enamat kui vaid turud ja riigid
Kasumi lõpmatu kasvatamise sissetallatud teed mööda edasi rühkimine on ummiktee.
See igati arusaadav tõdemus ei ole sugugi nii üheselt mõistetav majanduses ja ühiskondade analüüsis. Ühiskonna- ja majandusprotsesside laiema käsitluse on loonud Elinor Ostrom (1933–2012) oma kolleegidega, kes 2009. aastal sai selle eest Nobeli majandusauhinna. Nii maailmas kui ka Eestis esineb ühiskonna,…
See igati arusaadav tõdemus ei ole sugugi nii üheselt mõistetav majanduses ja ühiskondade analüüsis. Ühiskonna- ja majandusprotsesside laiema käsitluse on loonud Elinor Ostrom (1933–2012) oma kolleegidega, kes 2009. aastal sai selle eest Nobeli majandusauhinna. Nii maailmas kui ka Eestis esineb ühiskonna,…
6 minutit
Sõnakunsti edendamisest
Sõnakunsti osana mainitakse arengubürokraatias – me ei tea, mis kunst see sõnakunst täpselt on – küll kirjandust ja tõlkimist, aga võime vabalt sõnakunstiks arvata ka ajakirjanduse ning meelelahutuse kõige piinlikumad ilmingud – selleks annavad võimaluse nii rahvaraamatukogu seadus kui muud totrused.
Rahvaraamatukogud hoiavad väärtkirjanduse eest kõrvale just sel ettekäändel, et seaduses…
Rahvaraamatukogud hoiavad väärtkirjanduse eest kõrvale just sel ettekäändel, et seaduses…
3 minutit
Toorekene veel
Kultuuril on nüüd oma väike rahvakogu – 21. märtsini saab täiendada strateegiakava, mille suupärasemaks pealkirjaks „Kultuur 2020”. Millised täiendused on selles enne riigikogule esitamist hädavajalikud? Sirbi poolt ette antud mahus saan viidata vaid mõnele aspektile.
Kindlasti on vaja põhjalikumaid analüüse, mis võrdleksid valdkondlikke sisendeid nii omavahel kui koonddokumendiga – ja kui…
Kindlasti on vaja põhjalikumaid analüüse, mis võrdleksid valdkondlikke sisendeid nii omavahel kui koonddokumendiga – ja kui…
2 minutit
Teatrisüsteemi liberaliseerimine
Etenduskunstide arengukava 2013–2020. Dokumendi „Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020” valguses teostati ammune plaan koostada Eesti etenduskunstide arengukava. Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur korraldasid 2012. aasta jooksul arutelu, et analüüsida teatrivaldkonna olukorda ja panna paika tulevikuplaanid. Eesti Tantsunõukogu koostas nüüdistantsukunsti arengusuunad. Etendusasutuste ja valdkonna eestkosteorganisatsioonide arengukavade ning…
4 minutit
Kultuur on õitsva majanduse eeldus
Alustan mõne väga olulise ja positiivse asjaga. Palju aastaid on muusikainimesed püüdnud vähendada konflikti riiklike ja eraorganisatsioonide vahel. Nüüd on see kultuuriministeeriumist (KM) leidnud selget toetust ja kõnealune projekt ütleb, et rahastamisel lähtub riik tegevuse sisust, mitte omandivormist. Samuti on väga positiivne, et KM tahab hakata sõlmima pikemaid raamlepinguid: see…
3 minutit
Muusika – ainus, mis pole arengusuundades kunst
Kultuuripoliitika arengusuundade tegemisse panustasid eelmisel kevadel paljud helikunsti valdkonna inimesed, kellele siinkohal teen sügava kummarduse. Ei, mitte sellepärast, et arvukate kooskäimiste tulemusena laitmatu dokument Saarineni majja oleks saadetud. Eks ikka saanuks kusagil täpsemini või teisal vastuoksa üldistatumalt kirja panna. Au tuleb kolleegidele anda sellepärast, et juba 10–12 aastat lõputute arengukavade…
3 minutit
Kuhu peab arenema kunst?
Kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, miks arengusuundade kunstiosa on saanud just selline nagu see on? Soojenduseks märgin, et positiivne on rahvusvahelisustumise rõhutamine ehk siis, et eesti kunst (aga üldiselt kultuur) kuulub orgaaniliselt maailmakunsti (-kultuuri) sisse, et ei aeta mingit oma asja.
Negatiivsena tooksin esile üldsõnalisuse (n-ö arendamine ja edendamine), tegemist ei…
Negatiivsena tooksin esile üldsõnalisuse (n-ö arendamine ja edendamine), tegemist ei…
5 minutit
Peidus pool
Arhitektuurinõunik Yoko Alender, Eesti arhitektide liit esitas kultuuriministeeriumile kaheksaleheküljelise sisendi, tänaseks on sellest dokumenti sisse jäänud neli punkti – mitte just üleliia palju …?
Osa ettepanekutest puudutab kõiki valdkondi, samad ettepanekud tulid mitmelt poolt ja need on üldosas kokku kirjutatud. Alapunktides on kirjas see, mis on valdkonna spetsiifiline teema. Pole mõtet…
Osa ettepanekutest puudutab kõiki valdkondi, samad ettepanekud tulid mitmelt poolt ja need on üldosas kokku kirjutatud. Alapunktides on kirjas see, mis on valdkonna spetsiifiline teema. Pole mõtet…
5 minutit
Kaks tähelepanu väärivat puutujat
Neil paaril leheküljel, mis kogu Eesti kultuuri 2020. aastani ulatuvast seitseaastakuplaanist moodustab audiovisuaalsektori ehk filmivaldkonna lootuste konspekti, on jäetud kirja panemata mitu olulist asja. Muidugi mõista (aga siiski – miks?) on välditud rehkendusi, mis see ilus suundumus (kas või: 14 mängufilmi aastas) meile viimaks maksma tuleb.
Kui viskaks kivi seisvasse vette…
Kui viskaks kivi seisvasse vette…
2 minutit
Provintsistumisest ehk Kuhu kaovad julged mõtted?
President Ilves: „Me vajame ellurakendatavaid tegevuskavu, mitte vormi täiteks koostatavaid ja kohe ära unustet arengukavu. Me vajame ideid, leidlikke ja võib-olla ka ebastandardseid, ent kindlasti mitte loosungeid.”
Erandlikult alustan siinset artiklit võimuesindaja ehk Eesti presidendi viimase aastapäevakõne tsiteerimisega. Tsitaadi mõte on selge ja täpne ning näitab, et viimasel ajal tehtud arengukavade…
Erandlikult alustan siinset artiklit võimuesindaja ehk Eesti presidendi viimase aastapäevakõne tsiteerimisega. Tsitaadi mõte on selge ja täpne ning näitab, et viimasel ajal tehtud arengukavade…
3 minutit
Valdkond ja ministeerium võrdluses
Eestil puudub kultuuripoliitika – seda mantrat on kultuuritegelased viimasel kümnendil ikka korrata armastanud. Kuna valdkond siiski toimib, st võetakse vastu seadusi, tehakse riigieelarvest eraldisi, peetakse üleval omaette ministeeriumigi, tuleb nimetatud mantra taga näha pigem rahulolematust selgete kultuuripoliitiliste eesmärkide puudumise üle või siis poliitika ja praktika vastuolulisuse tunnetamist. Kultuuriminister Rein Langi…
6 minutit
Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020
TÖÖVERSIOON: 08.02.13
Ettepanekute tegemiseks
Kultuuriministeeriumile (tähtaeg 21. märts 2013)
I. Sissejuhatus
Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel.
Riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika arengusuunad on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas…
Ettepanekute tegemiseks
Kultuuriministeeriumile (tähtaeg 21. märts 2013)
I. Sissejuhatus
Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel.
Riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika arengusuunad on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas…
10 minutit
Peamine on, et inimene loeb!
Seminar „Sõnakunst ja e-vabadus”
Seminar „Sõnakunst ja e-vabadus – autorikaitsest vabakasutuseni” toimus 17. jaanuaril rahvusraamatukogus, kus arutleti digitaalsel kujul väljaannete ja autoriõiguse teemadel.
Seminari esimene pool pühendati juriidilistele küsimustele: kas ja kui palju autoriõigus takistab loovust ja innovatsiooni; kust läheb teose vabakasutuse piir internetis; miks raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei saa oma…
Seminar „Sõnakunst ja e-vabadus – autorikaitsest vabakasutuseni” toimus 17. jaanuaril rahvusraamatukogus, kus arutleti digitaalsel kujul väljaannete ja autoriõiguse teemadel.
Seminari esimene pool pühendati juriidilistele küsimustele: kas ja kui palju autoriõigus takistab loovust ja innovatsiooni; kust läheb teose vabakasutuse piir internetis; miks raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei saa oma…
4 minutit
Kultuuripoliitika arengusuunad
Jäämäe veepealne osa
Kauaoodatu on nüüd me silme ees. Kultuuripoliitika lähiaja põhisuunad võivad saada riigikogu otsusega kehtivaks dokumendiks veel enne, kui dokumendis märgitud kehtivusperiood (aastani 2020) lõpeb. Tööd on tehtud ja vaeva nähtud. Au neile, kes on jaksanud aktiivselt osaleda neil kümnetel koosolekutel, kus pahatihti juba ei tea mitmekümnendat korda üht…
Kauaoodatu on nüüd me silme ees. Kultuuripoliitika lähiaja põhisuunad võivad saada riigikogu otsusega kehtivaks dokumendiks veel enne, kui dokumendis märgitud kehtivusperiood (aastani 2020) lõpeb. Tööd on tehtud ja vaeva nähtud. Au neile, kes on jaksanud aktiivselt osaleda neil kümnetel koosolekutel, kus pahatihti juba ei tea mitmekümnendat korda üht…
3 minutit
Kaks meest, taamal meri
inBoil, Ärakäija saaga. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere, kujundanud Peeter Paasmäe. Elmatar, 2012. 63 lk. Tõnu Õnnepalu, Kuidas on elada. Kujundanud Britt Urbla Keller. Varrak, 2012. 98 lk.
Meri on muidugi Läänemeri. Tõsi küll, inBoil jätab saaga tegevuspaiga üsna umbmääraseks, oletatavasti hargneb sündmustik eestlaste-liivlaste asualadel. Ajaliselt võiks kangelase paigutada kuhugi viikingiaega. Et olla…
Meri on muidugi Läänemeri. Tõsi küll, inBoil jätab saaga tegevuspaiga üsna umbmääraseks, oletatavasti hargneb sündmustik eestlaste-liivlaste asualadel. Ajaliselt võiks kangelase paigutada kuhugi viikingiaega. Et olla…
3 minutit
Kõnekad aruanded
Kas kasvukursi taastamine on veel üldse võimalik?
Jaanuaris kajastas massimeedia laialdaselt Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum1 e WEF) iga-aastast tippkohtumist Šveitsis. Kogu maailma majandus- ja poliitiline eliit kogunes 43. korda Davosi mägikuurorti, et arutleda maailma ja Euroopa tulevikuväljavaadete üle. Arutluste lähtekohtadena on WEFi toimkond igal aastal esitanud osalejaile ja ka avalikkusele…
Jaanuaris kajastas massimeedia laialdaselt Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum1 e WEF) iga-aastast tippkohtumist Šveitsis. Kogu maailma majandus- ja poliitiline eliit kogunes 43. korda Davosi mägikuurorti, et arutleda maailma ja Euroopa tulevikuväljavaadete üle. Arutluste lähtekohtadena on WEFi toimkond igal aastal esitanud osalejaile ja ka avalikkusele…
5 minutit
Pealelend: Leho Karin
Homme Vanemuise kontserdimajas ja pühapäeval Estonia kontserdisaalis on võimalus kuulata põnevat, rongidest inspireeritud nüüdismuusikaõhtut „Different trains”. Kontserdile annab pealkirja Steve Reichi teos „Erinevad rongid” („Different trains”), mille kõrval kõlab rongidest inspireeritud värvikaid teoseid Toivo Tulevilt, Rauno Remmelt ja Ardo Ran Varreselt ning Eesti esiettekande saab Erkki-Sven Tüüri Teine keelpillikvartett „Kadunud…
1 minut
50 aastat fotorealismi
Näitus „Fotorealism. Kaameraga maalitud” („Fotorealismus. Malen mit der Kamera”) Tübingeni Kunstihoones kuni 10. III.
Just sellise pealkirjaga fotorealismi ajalugu kokku võttev näitus on vaadata Tübingeni Kunstihoones. Tübingen Saksamaa lõunaosas pole teab mis suurlinn, kuid igal endast ja kultuurist lugupidaval Saksa linnal on oma Kunsthalle, Tübingenis tegutseb ka kultuurivahetuse instituut. Meie siin…
Just sellise pealkirjaga fotorealismi ajalugu kokku võttev näitus on vaadata Tübingeni Kunstihoones. Tübingen Saksamaa lõunaosas pole teab mis suurlinn, kuid igal endast ja kultuurist lugupidaval Saksa linnal on oma Kunsthalle, Tübingenis tegutseb ka kultuurivahetuse instituut. Meie siin…
3 minutit
Aknaist sisse vaataja
Kaur Riismaa, Rebase matmine. Kujundanud Asko Künnap ja Laura Künnap. Näo Kirik, 2012. 111 lk.
Kaur Riismaa vaevalt enam kirjandushuvilisele tundmatu nimi on. Tema 2011. aastal ilmunud debüütkogu „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd” sai kriitikutelt mitu pikka paid ning Riismaa vastutasuks hellitab oma publikut nii suusõnaliste ülesastumistega kui ka näiteks…
Kaur Riismaa vaevalt enam kirjandushuvilisele tundmatu nimi on. Tema 2011. aastal ilmunud debüütkogu „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd” sai kriitikutelt mitu pikka paid ning Riismaa vastutasuks hellitab oma publikut nii suusõnaliste ülesastumistega kui ka näiteks…
3 minutit
Kontserdipeegel
Vastupanu Itaalia moodi
Sarja „URR – 10 aastat vastupanu” avakontsert: ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver) ja Vambola Krigul (löökpillid) 19. II Eesti Raadio 1. stuudios.
Ansambel U: rõõmustab eesti kontserdipublikut uute nüüdismuusika elamustega juba kümnendat aastat. Selle tähtpäeva…
Sarja „URR – 10 aastat vastupanu” avakontsert: ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver) ja Vambola Krigul (löökpillid) 19. II Eesti Raadio 1. stuudios.
Ansambel U: rõõmustab eesti kontserdipublikut uute nüüdismuusika elamustega juba kümnendat aastat. Selle tähtpäeva…
5 minutit
Jalutuskäik galeriides
Süütu kontrolli all maania
Mall Nukke näitus „Maaniad” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 3. III.
Näitust tutvustavas tekstis seisab, et Mall Nukke praegune väljapanek kõneleb „inimeste hullusest püüda kinni, petta ära või osta aega”, „hirmust selle ees, et juhus võiks sekkuda hoolikalt üles ehitatud süsteemidesse”, aga ka illusioonist, et „kuigi lohutame end…
Mall Nukke näitus „Maaniad” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 3. III.
Näitust tutvustavas tekstis seisab, et Mall Nukke praegune väljapanek kõneleb „inimeste hullusest püüda kinni, petta ära või osta aega”, „hirmust selle ees, et juhus võiks sekkuda hoolikalt üles ehitatud süsteemidesse”, aga ka illusioonist, et „kuigi lohutame end…
7 minutit
RAMi tuleproov prantsuse nüüdismuusikaga
Prantsuse muusika: Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Charles Barbier (Prantsusmaa). 14. II Mustpeade maja valges saalis.
Multitalendist dirigendi Charles Barbier’ kava esitas RAMi meestele julge väljakutse nii artikulatsiooni täpsust nõudvate prantsuskeelsete tekstide kui omanäolise helikeele ja nõudliku rütmiga nüüdismuusikaga.
Kava raami kujundasid Francis Poulenci tsüklid, helilooja surmast möödub tänavu 50 aastat. Vaimulikule muusikale pühendatud…
Multitalendist dirigendi Charles Barbier’ kava esitas RAMi meestele julge väljakutse nii artikulatsiooni täpsust nõudvate prantsuskeelsete tekstide kui omanäolise helikeele ja nõudliku rütmiga nüüdismuusikaga.
Kava raami kujundasid Francis Poulenci tsüklid, helilooja surmast möödub tänavu 50 aastat. Vaimulikule muusikale pühendatud…
2 minutit
Koha kättenäitamise kunst
Rauno Thomas Mossi näitus „Eesti ballaadid: Tartu 2013” Tartu Kunstimajas kuni 10. III.
Maalikunstniku ja -õppejõu Rauno Thomas Mossi iseloomustamiseks saab kasutada mitut märksõna. Mulle tundub näituse „Eesti ballaadid: Tartu 2013” taustal, et tegemist on kunstnikuga, kes on maalinud Tartu vangla kabeli jaoks altarimaali „Kyrie, eleison”. See näib antud kontekstis kohasem…
Maalikunstniku ja -õppejõu Rauno Thomas Mossi iseloomustamiseks saab kasutada mitut märksõna. Mulle tundub näituse „Eesti ballaadid: Tartu 2013” taustal, et tegemist on kunstnikuga, kes on maalinud Tartu vangla kabeli jaoks altarimaali „Kyrie, eleison”. See näib antud kontekstis kohasem…
2 minutit
Pille Lille Muusikute Fond 10
Meie aeg nõuab erakordselt energilisi inimesi ning keegi ei kahtle, et üks neid on Pille Lill. Tema asutatud PLMF on tegutsenud juba kümme aastat ja laiendab haaret. Kui fond loodi eesmärgiga toetada eesti andekaid muusikuid nende arengus, siis tänaseks on arenetud laia tegevussfääriga kontserdikorraldajaks.
Pole paha meenutada-loetleda, mida tehakse. Aasta pärast…
Pole paha meenutada-loetleda, mida tehakse. Aasta pärast…
3 minutit
Kunstniku päästmine pasuna saatel
Erki Kasemetsa näitus „Hullud päevad” Tallinna Kunstihoones 9. I – 10. II, performance Vabaduse väljakul 13. II.
Praegust ühiskondlikku atmosfääri ilmestab soomutta külmunud lehma päästmise lugu Tammsaare „Tõe ja õiguse” alguses. Vastne peremees Andres ja vana Sauna-Madis näevad öö otsa kurja vaeva: „„Millest siin peale hakata?” küsis peremees arupidavalt. Aga saunamees…
Praegust ühiskondlikku atmosfääri ilmestab soomutta külmunud lehma päästmise lugu Tammsaare „Tõe ja õiguse” alguses. Vastne peremees Andres ja vana Sauna-Madis näevad öö otsa kurja vaeva: „„Millest siin peale hakata?” küsis peremees arupidavalt. Aga saunamees…
2 minutit
Pealelend: Tiit Aleksejev
Sel aastal tundub kulka kirjanduse aastaauhindadele kandideerivate teoste hulk ja kaal aukartustäratav. Žürii koosneb üsna erinevatest isiksustest. Kui kerge oli ühes või teises valdkonnas kokkuleppele jõuda?
Tiit Aleksejev, põhižürii esimees: Tundub, et need „isiksuste erinevused” on žüriile ainult kasuks tulnud. Elu olekski igav, kui kõigil oleksid ühesugused klubipintsakud, rügemendi lipsuga.…
Tiit Aleksejev, põhižürii esimees: Tundub, et need „isiksuste erinevused” on žüriile ainult kasuks tulnud. Elu olekski igav, kui kõigil oleksid ühesugused klubipintsakud, rügemendi lipsuga.…
1 minut
Vene kultuuri eriline puljong
Venemaa eneserefleksioonis ei domineeri mitte konservatiivsus, vaid eelkõige reaktsioonilisus.
Boriss Uspenski, Vene kultuuri jõujooni. Valik artikleid. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Tõlkinud Peet Lepik, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2013. 664 lk.
Venemaa on selline eriline puljong, kus kõik seguneb sest ta on nii suur. Siin ei saa kunagi olla vahetut…
Boriss Uspenski, Vene kultuuri jõujooni. Valik artikleid. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Tõlkinud Peet Lepik, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2013. 664 lk.
Venemaa on selline eriline puljong, kus kõik seguneb sest ta on nii suur. Siin ei saa kunagi olla vahetut…
4 minutit
Ajalugu ja kodulugu
Eesti keskaja ajaloo autorid annavad endale aru, et ajalugu ei kirjutata vaakumis ja nende käsitlust mõjutab Eesti kuulumine ELi. Kuid on üsna kindel, et praegu ei tee me korrektiive oma ajalookäsitluses välisel survel.
Alles see oli, kui minister Jaak Aaviksoo pälvis rahva üksmeelse hukkamõistu, kutsudes üles manipuleerima ajalooga ja pakkuma endast…
Alles see oli, kui minister Jaak Aaviksoo pälvis rahva üksmeelse hukkamõistu, kutsudes üles manipuleerima ajalooga ja pakkuma endast…
3 minutit
Ajastuülene ajalugu seinast seina
Eesti ajaloost 19.-20. sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Koostanud Tõnu Tannberg. Eesti Ajalooarhiiv, 2012. 555 lk.
Eelmisel aastal nägi trükivalgust üheksateistkümnes Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarja kuuluv raamat. Arhiivi toimetiste sari taastati pärast poolesajandilist pausi 1996. aastal. Ilmunud numbrid on enamjaolt artiklikogumikud ning nimetatud liini jätkab ka kõnealune teos (kogumik koosneb…
Eelmisel aastal nägi trükivalgust üheksateistkümnes Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarja kuuluv raamat. Arhiivi toimetiste sari taastati pärast poolesajandilist pausi 1996. aastal. Ilmunud numbrid on enamjaolt artiklikogumikud ning nimetatud liini jätkab ka kõnealune teos (kogumik koosneb…
3 minutit
Kunstielu keeleraha
Marek Strandberg
Ütleme „kultuur”, mõtleme „raha”. Ülalpeetava mentaliteedi omandanud kunstirahvas muud enam ammu ei oskavat kui ainult raha küsida. Nii see klišeeline vähem informeeritud võimu ja avalikkuse suhtumine ju käib. Eks poliitiline ülemjuhatus valab siin ka õli tulle, kui aina jõulisemalt kohaldab turuvälisele elule ja ühiskondlikele toimingutele vabaturumajanduse sõnavara ja mõttemalle.…
Ütleme „kultuur”, mõtleme „raha”. Ülalpeetava mentaliteedi omandanud kunstirahvas muud enam ammu ei oskavat kui ainult raha küsida. Nii see klišeeline vähem informeeritud võimu ja avalikkuse suhtumine ju käib. Eks poliitiline ülemjuhatus valab siin ka õli tulle, kui aina jõulisemalt kohaldab turuvälisele elule ja ühiskondlikele toimingutele vabaturumajanduse sõnavara ja mõttemalle.…
3 minutit
