2013-8 (3430)
Tõeline riigimees
Olen nüüd üpris vaba ja kaugeltki mitte vaene mees ning võin endale midagi lubada ja asjade üle mõtiskleda. Kuigi kaldun vahel hooti priiskama, pole mu eluviis olesklev ega nautlev, sest mure eesti rahva ja riigi tuleviku pärast on mu südamesse püsiva pesa teinud. Rääkimata keelest, kultuurist ja kaunitest kunstidest. Kõik…
7 minutit
Tasakaalu leidmised
63. „Berlinale” tagasivaatepeeglis
Suurte festivalide žüriide otsustega on vahel olnud nii, et kui kohtunike kogu president on eriti uljas audiovisuaalkujundite arhitekt, iseäranis rafineeritud pildiatmosfääride häälestaja, ässade äss oma filmikeeleilma loomisel, tulevad viimaks võiduotsustused suhteliselt karedanahalise realistlike lugude kasuks ning mõnigi kõrgema viimistlusprooviga kunstikatsetus jääb hoopis tagaplaanile. Nii oli millalgi Cannes’is, kui…
Suurte festivalide žüriide otsustega on vahel olnud nii, et kui kohtunike kogu president on eriti uljas audiovisuaalkujundite arhitekt, iseäranis rafineeritud pildiatmosfääride häälestaja, ässade äss oma filmikeeleilma loomisel, tulevad viimaks võiduotsustused suhteliselt karedanahalise realistlike lugude kasuks ning mõnigi kõrgema viimistlusprooviga kunstikatsetus jääb hoopis tagaplaanile. Nii oli millalgi Cannes’is, kui…
2 minutit
Põhjamaade uues filmis jääb vajaka raksakast
25. jaanuarist kuni 4. veebruarini peetud Põhjamaade suurima külastatavusega filmifestival Göteborgis meenutab statistiliste näitajate ja sundimatu atmosfääri poolest paljuski meie PÖFFi. Tõsi, publiku, õigemini ostetud piletite arv küündib selles Tallinnast umbes poole suuremas Rootsi linnas üle 130 000 (PÖFFil on see 70 000 ringis) ja üritus näikse iga aastaga üha…
3 minutit
Teatraalselt viis aastat varem
Mängufilm „Elavad pildid” (Exitfilm 2013, 235 min), režissöör ja idee autor Hardi Volmer, stsenaristid Peep Pedmanson ja Hardi Volmer, kunstnik Kalju Kivi, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Anneli Ahven. Osades Sandra Uusberg, Priit Võigemast, Anu Lamp, Tõnu Oja, Ita Ever, Aarne Üksküla, Ain Mäeots, Hendrik Toompere jr jr,…
4 minutit
Pressikonverentsid: meedia häbiplekk, kultuuri naerukoht
Seoses e-meedia arenguga saab juba rääkida spetsiaalsest ajakirjandusharust: lollidele mõeldud hullupakendis meediast.
Mis ühendab ETV vana-aastaõhtu sketšisaadet „Tujurikkuja”, Toomas Hussari mängufilmi „Seenelkäik” ja Arto Haloneni dokfilmi „Sinivalge vale”?
Mis muud kui halastamatult satiiriline suhtumine tänapäeva meedia ühte kõige ebardlikumasse eksisteerimisvormi – pressikonverentsidesse.
Viimastest pressile suunatud avalikest esinemistest, millest eriti võimsad mullid üles puhuti,…
Mis ühendab ETV vana-aastaõhtu sketšisaadet „Tujurikkuja”, Toomas Hussari mängufilmi „Seenelkäik” ja Arto Haloneni dokfilmi „Sinivalge vale”?
Mis muud kui halastamatult satiiriline suhtumine tänapäeva meedia ühte kõige ebardlikumasse eksisteerimisvormi – pressikonverentsidesse.
Viimastest pressile suunatud avalikest esinemistest, millest eriti võimsad mullid üles puhuti,…
3 minutit
Tosin aastat televisiooni hommikuprogrammi
„Terevisioon” ETV s 11. – 15. II 2013 kell 6.55–8.55
Võta või jäta, aga 5. veebruaril 2001. aastal esmakordselt eetris olnud „Terevisioon” pole pälvinud just ülearu suurt meedia tähelepanu. Nojaa, internetiavarustest leiab hommikuprogrammi kohta igasuguseid karvustusi, mille kirjutanud tundliku sotsiaalse närviga kommentaatorid. Guugeldades tuli „Terevisiooni” kohta päevavalgele siiski ka kaks retsensiooni:…
Võta või jäta, aga 5. veebruaril 2001. aastal esmakordselt eetris olnud „Terevisioon” pole pälvinud just ülearu suurt meedia tähelepanu. Nojaa, internetiavarustest leiab hommikuprogrammi kohta igasuguseid karvustusi, mille kirjutanud tundliku sotsiaalse närviga kommentaatorid. Guugeldades tuli „Terevisiooni” kohta päevavalgele siiski ka kaks retsensiooni:…
3 minutit
Arhitektuurimaailm
Preemiad arhitektidele ja arhitektidelt
Tartu ülikooli Narva kolledži arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner ja sisearhitekt Hannes Praks pälvisid kolledži uue hoone arhitektuuri ja sisearhitektuuri lahenduse eest 2012. aasta riigi kultuurpreemia (vt ka intervjuud Kavakava arhitektidega, Margit Mutso, „Nokaga maja, terrass-kool, tulest võetud seined ja teised”, Sirp 16. XI…
Tartu ülikooli Narva kolledži arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner ja sisearhitekt Hannes Praks pälvisid kolledži uue hoone arhitektuuri ja sisearhitektuuri lahenduse eest 2012. aasta riigi kultuurpreemia (vt ka intervjuud Kavakava arhitektidega, Margit Mutso, „Nokaga maja, terrass-kool, tulest võetud seined ja teised”, Sirp 16. XI…
3 minutit
Paika looditud pingid
Toivo Raidmetsa ja Jaanika Peerna näitus „Park” Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis 19. II – 3. III.
Eestis tutvustavad ka mööblifirmad uusi tooteperekondi väga harva, mis siis veel rääkida üksikutest disaineritest. Ometi on Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja professor Toivo Raidmets teinud täitsa vabatahtlikult, mõneti ju lausa idealistlikult või isegi…
Eestis tutvustavad ka mööblifirmad uusi tooteperekondi väga harva, mis siis veel rääkida üksikutest disaineritest. Ometi on Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja professor Toivo Raidmets teinud täitsa vabatahtlikult, mõneti ju lausa idealistlikult või isegi…
3 minutit
Mis tehtud? Mis tulemas?
Intervjuu Eesti Disainikeskuse juhi Jane Oblikaga
Eesti Disainikeskus on töötanud viis aastat. Mis viis keskuse loomiseni? Mida keskuses tehakse?
Me oleme valdkondlik arenduskeskus, mistõttu on meie huvi see, et disainivaldkonnas oleksid nii tugevad tegijad kui ka tugevad tellijad, kes disaini ostavad – nii nõudluse kui pakkumise pool. Kõige rohkem näeme…
Eesti Disainikeskus on töötanud viis aastat. Mis viis keskuse loomiseni? Mida keskuses tehakse?
Me oleme valdkondlik arenduskeskus, mistõttu on meie huvi see, et disainivaldkonnas oleksid nii tugevad tegijad kui ka tugevad tellijad, kes disaini ostavad – nii nõudluse kui pakkumise pool. Kõige rohkem näeme…
7 minutit
Rännak maailmas
Ben Okri, Jumalaid hämmastades. Tõlkinud ja kujundanud Mathura, toimetanud Sven Blehner. Allikaäärne, 2012. 148 lk.
Armastus oli kõikide ülikoolide kõige tähtsam õppeaine. Terved teaduskonnad olid pühendatud ka elamise kunstile. See oli tsivilisatsioon, mis püüdis lihtsat sihti: vaimset täiust ja meisterlikku elamist. /Ben Okri, „Jumalaid hämmastades”/
Lõuna-Nigeerias Nigeri jõe delta lähedal elab urhobo…
Armastus oli kõikide ülikoolide kõige tähtsam õppeaine. Terved teaduskonnad olid pühendatud ka elamise kunstile. See oli tsivilisatsioon, mis püüdis lihtsat sihti: vaimset täiust ja meisterlikku elamist. /Ben Okri, „Jumalaid hämmastades”/
Lõuna-Nigeerias Nigeri jõe delta lähedal elab urhobo…
7 minutit
Enn Nõu mälumassiivides
Andes oma selleaastase eelistuse Enn Nõu kroonikalaadsele proosamassiivile „Vabariigi pojad ja tütred” (mis ilmus kolmes köites aastail 2010–2012), väljendab Jaan Krossi kirjandusauhinna žürii ühtlasi oma usku eesti inimese lugemisoskuse säilimisse. Enn Nõu peateos on nõudlik lugemine, fundamentaalse tähtsusega tekst Eesti lähiajaloo, eriti just XX sajandi esimeste kolmandike mõistmisel –selles sihis…
7 minutit
Kõne Jaan Krossi kirjandusauhinna vastuvõtmisel
Minu esimene kohtumine Jaan Krossiga toimus siinsamas majas 20. septembri õhtul 1967 tema kodus neljandal korrusel. Pärast maja tagant videviku varjust väljaastumist ja tundmatutest treppidest ülesronimist veetsime hubase õhtu koos Jaan Krossi, Ellen Niidu, nende laste, Paul Rummo ja Lea Tormisega. Ma polnud tollal vist suurt midagi Krossi loomingust lugenud,…
6 minutit
Hommage Duchamp’ile
Näitus „Romeo ja Julia” Y-galeriis kuni 23. II. Kuraator Anneli Porri, kunstnikud Kristiina Hansen, Tõnis Kenkmaa, Laura Kuusk, Johannes Säre, Triin Tamm, Laura Toots, Anu Vahtra, Ånond Versto ja Sigrid Viir.
Milline võiks olla kunstinäituse sisu, mille pealkiri on „Romeo ja Julia”? Mõtteid ja seoseid tekib ilmselt omajagu, kuid tõenäoliselt osutub…
Milline võiks olla kunstinäituse sisu, mille pealkiri on „Romeo ja Julia”? Mõtteid ja seoseid tekib ilmselt omajagu, kuid tõenäoliselt osutub…
3 minutit
Positiivse hoiakuga paha tüdruk Sarah Maple
Sarah Maple’i näitus Tallinna Linnagaleriis kuni 24. II, kuraatorid Anne Maisvee ja Rebeka Põldsam.
Sarah Maple (1985) on Inglismaal Sussexis sündinud, Kingstoni ülikoolis kunstibakalaureuse kraadi saanud ning ennast täiendanud Lõuna-Inglismaa kunsti- ja disaini ülikoolis (University of the Creative Arts). 2007. aastal pälvis ta Saatchi galerii kõige paljutõotavama noore kunstniku (äsja kunstiõpingud…
Sarah Maple (1985) on Inglismaal Sussexis sündinud, Kingstoni ülikoolis kunstibakalaureuse kraadi saanud ning ennast täiendanud Lõuna-Inglismaa kunsti- ja disaini ülikoolis (University of the Creative Arts). 2007. aastal pälvis ta Saatchi galerii kõige paljutõotavama noore kunstniku (äsja kunstiõpingud…
7 minutit
Pealelend: Helena Krinal
Sõltumatu Tantsu Ühendus valib igal aastal välja kaks lootustandvat noort koreograafi või tantsijat ning pakub neile sarja „Premiere” raames võimaluse vabades tingimustes luua. Üks kahest tänavu püünele pääsenust on Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud Helena Krinal, kes tõi välja lavastuse „Lulu ja Maru”.
Miks sa lood?
Helena Krinal, koreograaf ja lavastaja: Praegu…
Miks sa lood?
Helena Krinal, koreograaf ja lavastaja: Praegu…
2 minutit
Üksildane õõvaorg
Tanel Jonase lavastus haakub hästi Martin McDonaghi tekstiga.
Vanemuise „Üksildane lääs”, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Iir Hermeliin ja valguskunstnik Jaanus Moor. Mängivad Riho Kütsar, Andres Mähar, Karol Kuntsel ja Kristiina-Hortensia Port. Esietendus 9. II Sadamateatris.
Tegemist on Tanel Jonase teise lavastusega, kus ta võtab käsitleda Martin…
Vanemuise „Üksildane lääs”, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Iir Hermeliin ja valguskunstnik Jaanus Moor. Mängivad Riho Kütsar, Andres Mähar, Karol Kuntsel ja Kristiina-Hortensia Port. Esietendus 9. II Sadamateatris.
Tegemist on Tanel Jonase teise lavastusega, kus ta võtab käsitleda Martin…
4 minutit
Kas küürakat parandab ainult haud?
„Üksildase lääne” kahe peaosalise rollisooritus on nii väliselt kui ka siseselt ühtviisi jõuline ja täpne-terav.
Vanemuise „Üksildane lääs”, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Iir Hermeliin ja valguskunstnik Jaanus Moor. Mängivad Riho Kütsar, Andres Mähar, Karol Kuntsel ja Kristiina-Hortensia Port. Esietendus 9. II Sadamateatris.
Vaevalt „Üksildase lääne” lavastaja…
Vanemuise „Üksildane lääs”, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Iir Hermeliin ja valguskunstnik Jaanus Moor. Mängivad Riho Kütsar, Andres Mähar, Karol Kuntsel ja Kristiina-Hortensia Port. Esietendus 9. II Sadamateatris.
Vaevalt „Üksildase lääne” lavastaja…
4 minutit
Mosh pit ehk mäsuauk
Pentsik sõna kummalise nähtuse jaoks, mis ometi ilmneb massimeedia ja meelelahutustööstuse tõttu üpris harjumuspärasena. Niisiis, tuttav pilt: laval mängib mingi agressiivsemat sorti bänd, lava ees peamiselt nooremapoolsed „karvased ja sulelised” (subkultuuride esindajad), kes tõuklevad, hüplevad, tõmblevad, rüselevad ja nügivad üksteist kõlaritest väljuvate helivoogude taktis. Halvemal juhul ka hammustavad ja küünistavad.
Kui…
Kui…
2 minutit
Tanel Joamets – tugeva natuuriga pianist
„Eliitkontserdid VIII ”: Tanel Joamets (klaver) 12. II Estonia kontserdisaalis.
Võimalusi, kuidas dirigent või interpreet suhestub esitatava teosega, on laias laastus kaks: kas saadakse osaks narratiivist, minnakse näitlejana teose sisse või jäädakse ise pigem tagaplaanile ja ümberjutustaja rolli. Viimse noodini kaasa elatud soolokava põhjal võib pianist Tanel Joametsa kindlasti asetada esimest…
Võimalusi, kuidas dirigent või interpreet suhestub esitatava teosega, on laias laastus kaks: kas saadakse osaks narratiivist, minnakse näitlejana teose sisse või jäädakse ise pigem tagaplaanile ja ümberjutustaja rolli. Viimse noodini kaasa elatud soolokava põhjal võib pianist Tanel Joametsa kindlasti asetada esimest…
2 minutit
In corpore
Kammermuusikas on tähtis koos olemine ja koos musitseerimine.
Kammermuusikas väljendub see, mis on inimestes head: isikupära, loovus, intellekt, koostöövõime ja empaatilisus. Musitseerimisega kaasneb rõõm ühisest tegevusest ja publiku tunnustusest. Rõõmus ja tunnustav õhkkond valitses ka tänavusel noorte kammermuusika festivalil „In corpore”, mille Tallinna muusikakeskkool korraldas nüüd juba kuuendat korda.
Neli festivalikontserti, kus…
Kammermuusikas väljendub see, mis on inimestes head: isikupära, loovus, intellekt, koostöövõime ja empaatilisus. Musitseerimisega kaasneb rõõm ühisest tegevusest ja publiku tunnustusest. Rõõmus ja tunnustav õhkkond valitses ka tänavusel noorte kammermuusika festivalil „In corpore”, mille Tallinna muusikakeskkool korraldas nüüd juba kuuendat korda.
Neli festivalikontserti, kus…
1 minut
Muusikamaailm
Tippsündmusi mitmelt poolt
Heiner Goebbels, praegune Ruhri triennaali kunstiline juht, sai oma muusikateatriloomingu eest Norra valitsuse kõrge Ibseni preemia (2,5 mln krooni), mis anti talle üle Oslos Henrik Ibseni festivalil Norra Rahvusteatris.Pierre Boulez pälvis 56. Veneetsia biennaali Kuldse Lõvi elutöö eest, auhinna andis üle festivali muusikajuht Ivan Fedele.Michael Nyman on saanud…
Heiner Goebbels, praegune Ruhri triennaali kunstiline juht, sai oma muusikateatriloomingu eest Norra valitsuse kõrge Ibseni preemia (2,5 mln krooni), mis anti talle üle Oslos Henrik Ibseni festivalil Norra Rahvusteatris.Pierre Boulez pälvis 56. Veneetsia biennaali Kuldse Lõvi elutöö eest, auhinna andis üle festivali muusikajuht Ivan Fedele.Michael Nyman on saanud…
10 minutit
Pidu
VII Tallinna talvefestivali avakontsert: lauljad Maria Veretenina ja Oliver Kuusik, viiuldajad Mari Tampere ja Sigrid Kuulmann, tšellistid Peeter Paemurru ja Andreas Lend, flötist Oksana Sinkova, klarnetist Madis Kari, saksofonist Virgo Veldi, organist Aare-Paul Lattik, pianistid Irina Zahharenkova, Mihkel Poll, Marko Martin ja Ralf Taal jt. 14. II Estonia kontserdisaalis.
Väärtustagem ja…
Väärtustagem ja…
2 minutit
Eesti Vabariigi klaveritest
Kui vahel jääb mulje, et meie kultuurikiht on põhjalikult läbi uuritud, siis kas või põgusalt Eesti klaveriehituse ajalookardinat kergitades selgub, et see pole kaugeltki nii. Vaid üks näide: kui 2000. aastal oli teada eesti päritolu meistrite 44 marki klavereid, siis tänaseks on see arv peaaegu kahekordistunud – praegu teame 79…
5 minutit
Uss, kes teadis inimsõnu
Maod kui omapäraseimad maismaa selgroogsed
Alustuseks tuletame meelde sõnad, mida ütles madu inimkeeli inimkonna tulevasele esiemale: eritis sicut Deus, scientis bonum et malum (te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja). Kinnituseks, et käesolev tekst ei ole teoloogia, vaid pigem zoosemiootika valdkonda kuuluv, teen ettepaneku asetada end Naise olukorda: tema ees…
Alustuseks tuletame meelde sõnad, mida ütles madu inimkeeli inimkonna tulevasele esiemale: eritis sicut Deus, scientis bonum et malum (te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja). Kinnituseks, et käesolev tekst ei ole teoloogia, vaid pigem zoosemiootika valdkonda kuuluv, teen ettepaneku asetada end Naise olukorda: tema ees…
6 minutit
Riigi teaduspreemiad viimase nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest
Mihhail Brik, snd 1969, füüsika-matemaatikakandidaat, Tartu ülikooli füüsika instituut, professor – preemia täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Puhaste ja legeeritud funktsionaalsete materjalide füüsikaliste omaduste ab initio ja poolempiiriline modelleerimine” („Ab initioand semi-empirical modeling of physical properties of pure and doped functional materials”) eest.
Mihhail Briki uurimuste tsükkel kuulub materjalide omaduste modelleerimise valdkonda,…
Mihhail Briki uurimuste tsükkel kuulub materjalide omaduste modelleerimise valdkonda,…
3 minutit
Kirjandusnähtuste mõtestaja
Maie Kalda elutöö väärib bibliograafiat.
Kes jõuaks kokku lugeda neid ridu ja artikleid, mis Maie Kalda on aja jooksul kirjutanud. Tema elutöö vääriks bibliograafiat, ent võtan raamaturiiulilt kõigepealt neli soliidse kujundusega väljaannet, mis annavad piisavalt põhjaliku ülevaate tema loomingust. „Kirjandusest ja kriitikast” (1976) olen võlusõnu otsides lausa narmendama lugenud (pälvis…
Kes jõuaks kokku lugeda neid ridu ja artikleid, mis Maie Kalda on aja jooksul kirjutanud. Tema elutöö vääriks bibliograafiat, ent võtan raamaturiiulilt kõigepealt neli soliidse kujundusega väljaannet, mis annavad piisavalt põhjaliku ülevaate tema loomingust. „Kirjandusest ja kriitikast” (1976) olen võlusõnu otsides lausa narmendama lugenud (pälvis…
3 minutit
Valgusvoolu poole mineja
Intervjuu loodusteaduste valdkonnas Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia saaja akadeemik Enn Mellikoviga
Enn Mellikov on paari aastakümne vältel panustanud energiavaldkonda, ennekõike uute päikeseenergeetiliste materjalide loomisse. See on mõneti nagu maadeavastamine, sest need valgusest elektrit tootvad materjalid ja tehnilised lahendused, mis nüüdisajal on olemas, toimivad hästi, kuid mitte nii hästi, kui võiksid.
Praeguste pooljuhtmaterjalidega…
Enn Mellikov on paari aastakümne vältel panustanud energiavaldkonda, ennekõike uute päikeseenergeetiliste materjalide loomisse. See on mõneti nagu maadeavastamine, sest need valgusest elektrit tootvad materjalid ja tehnilised lahendused, mis nüüdisajal on olemas, toimivad hästi, kuid mitte nii hästi, kui võiksid.
Praeguste pooljuhtmaterjalidega…
4 minutit
Keeleuurimise innustaja peab ka ise uurija olema
Valve-Liivi Kingisepp: „Rõõmu on valmistanud üliõpilased, kes ise probleeme näevad ja lahendusi otsida tahavad ega oota kuldmuna õppejõu suust”
Sinu pedagoogiline tegevus on kestnud peaaegu 50 aastat. Sellesse aega mahub õpetajatöö nii koolis kui ka Tartu ülikoolis. Kuidas kujunes õpetajast õppejõud?
Minu pedagoogitöö algas pärast TRÜ eesti filoloogia lõpetamist 1959.…
Sinu pedagoogiline tegevus on kestnud peaaegu 50 aastat. Sellesse aega mahub õpetajatöö nii koolis kui ka Tartu ülikoolis. Kuidas kujunes õpetajast õppejõud?
Minu pedagoogitöö algas pärast TRÜ eesti filoloogia lõpetamist 1959.…
4 minutit
Integraalne Tõnis Vint
Integraalne Tõnis Vint
Tõnis Vindi panus Eesti esteetika arenguloosse on kahtlemata märkimisväärne ja hõlmab enamat kui vaid kujutavat kunsti. Tema teoste spektrisse mahub peale graafika ajakirjade, plakatite ja pakendite kujundusi, hoonete kavandeid, lavakujundust, 1970ndatel ilmus isegi värviraamat. Visuaalses plaanis võib vindilikuks pidada tasakaalustatud, ent ometi pingestatud kompositsiooni, sügavmusta tausta kasutamist…
Tõnis Vindi panus Eesti esteetika arenguloosse on kahtlemata märkimisväärne ja hõlmab enamat kui vaid kujutavat kunsti. Tema teoste spektrisse mahub peale graafika ajakirjade, plakatite ja pakendite kujundusi, hoonete kavandeid, lavakujundust, 1970ndatel ilmus isegi värviraamat. Visuaalses plaanis võib vindilikuks pidada tasakaalustatud, ent ometi pingestatud kompositsiooni, sügavmusta tausta kasutamist…
3 minutit
Kustumatu tõlgendusallikas
Guru Tõnis Vint
Kunstnik, kunstimõtleja ja -uurija ning õpetaja Tõnis Vint on vaieldamatult kultuuri elutööpreemia ehk pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse autasu vääriline laureaat. „Teda võib pidada eesti viimaseks modernistiks, kelle kunsti mootor on usk universaalsesse ja totaalsesse visuaalse keele ning keskkonna võimalikkusse ning kunstiprotsessi(de) positiivsesse arengusse. Teiselt poolt võib teda nimetada…
Kunstnik, kunstimõtleja ja -uurija ning õpetaja Tõnis Vint on vaieldamatult kultuuri elutööpreemia ehk pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse autasu vääriline laureaat. „Teda võib pidada eesti viimaseks modernistiks, kelle kunsti mootor on usk universaalsesse ja totaalsesse visuaalse keele ning keskkonna võimalikkusse ning kunstiprotsessi(de) positiivsesse arengusse. Teiselt poolt võib teda nimetada…
3 minutit
Mälestusi koguv rohukannel …
Kaarin Raidi lavastajatee pealisülesanne: usk, lootus, armastus
Kui Elmo Nüganen 1990. aastal lavastas Ugalas Tšehhovi „Kajaka”, mängis Kaarin Raid Arkadinat. Mällu on sööbinud aega seiskav viiv, sõnastasin selle ka Elmo Nüganeni juubelil – kuidas lava hästi aeglaselt pöörleb ja Arkadina kordab endamisi, sissepoole meenutades: „Aastat 10–15 tagasi kostsid siin järve kaldal…
Kui Elmo Nüganen 1990. aastal lavastas Ugalas Tšehhovi „Kajaka”, mängis Kaarin Raid Arkadinat. Mällu on sööbinud aega seiskav viiv, sõnastasin selle ka Elmo Nüganeni juubelil – kuidas lava hästi aeglaselt pöörleb ja Arkadina kordab endamisi, sissepoole meenutades: „Aastat 10–15 tagasi kostsid siin järve kaldal…
5 minutit
Klasi kolm nädalat kolmeosalises vormis
Muusikutele ei pea seletama, mis on kolmeosaline vorm – seda märgitakse ABA. On ju selge, et kahe sarnase teksti vahele jääb midagi märgatavalt erinevat. Kolm nädalat (25. I – 15. II) kulges maestro Eri Klasi olemine kolmeosalises vormis.
25. jaanuaril juhatas ta Estonia kontserdisaalis ooperigalakontserti, mille sisustasid ERSO ning solistid Estoniast,…
25. jaanuaril juhatas ta Estonia kontserdisaalis ooperigalakontserti, mille sisustasid ERSO ning solistid Estoniast,…
2 minutit
Maarjamaa Leonard Bernstein
Eri Klasi elutöö oluline märksõna on „koostöö”.
Ligi pool sajandit Estonia teatris – kas see võiks olla Eri Klasi elutöö?
RO peadirektori nõunik Arne Mikk: Estonia ajaloole tagasi vaadates annab see aeg välja mitme mehe elutöö: lugematud proovid, etendused, kontserdid, gastrollid Pariisi, Stockholmi, Moskvasse, Leningradi, Taškenti, Savonlinna, Karlsruhesse. Eri Klasi…
Ligi pool sajandit Estonia teatris – kas see võiks olla Eri Klasi elutöö?
RO peadirektori nõunik Arne Mikk: Estonia ajaloole tagasi vaadates annab see aeg välja mitme mehe elutöö: lugematud proovid, etendused, kontserdid, gastrollid Pariisi, Stockholmi, Moskvasse, Leningradi, Taškenti, Savonlinna, Karlsruhesse. Eri Klasi…
3 minutit
Vaade Eesti iseseisvumisele soometunud Soomest
Koivisto suhtumine jäi jäiseks: N Liidu julgeolekuhuvid Balti regioonis on legitiimsed, ka kahtles ta, kas Baltimaade iseseisvus on Soome huvides.
Jaakko Blomberg, Vakauden kaipuu. WSOY, Helsingi 2011. 696 lk.
Nagu Eestis nii on ka Soomes debatt hilisajaloo üle väga elav: 1918. aasta kodusõja trauma, sõjad Nõukogude Liiduga, finlandiseerumine on teemad, mille kohta…
Jaakko Blomberg, Vakauden kaipuu. WSOY, Helsingi 2011. 696 lk.
Nagu Eestis nii on ka Soomes debatt hilisajaloo üle väga elav: 1918. aasta kodusõja trauma, sõjad Nõukogude Liiduga, finlandiseerumine on teemad, mille kohta…
14 minutit
Pidupäeva kibekõne
Marek Strandberg
Sünnipäevad on üldiselt lastel. Täpsemalt, neilgi on ju sünnipäevi vaid üks ja ainus, kuid lühiduse ja mugavuse huvides räägitakse igal aastal ikka sünnipäevast, mitte tähistatavast sündimise aastapäevast, nagu asi tegelikult on. Sünnipäeva tähistamine on puhtalt (väike)kodanliku asjamaailma kaasnähe, mitte talupojatarkus ja -tava. Mingit ratsionaalset sisu katkematu ajavoolu üksikpunkti markeerimisel…
Sünnipäevad on üldiselt lastel. Täpsemalt, neilgi on ju sünnipäevi vaid üks ja ainus, kuid lühiduse ja mugavuse huvides räägitakse igal aastal ikka sünnipäevast, mitte tähistatavast sündimise aastapäevast, nagu asi tegelikult on. Sünnipäeva tähistamine on puhtalt (väike)kodanliku asjamaailma kaasnähe, mitte talupojatarkus ja -tava. Mingit ratsionaalset sisu katkematu ajavoolu üksikpunkti markeerimisel…
3 minutit
Muuli, Pruuli ja Tuuli
Tänapäeva meedia on tempokas ja pealiskaudne, sõltub pressiteadetest, ei oska sageli õigel ajal õigete asjade vastu huvi tunda ning elab ise seda märkamata erakondade ettesöödetud agenda järgi.
Kalle Muuli, Isamaa tagatuba. Tulimuld, 2012. 324 lk.
Kalle Muuli astus ühel 1993. aasta veebruari pärastlõunal Postimehe Tallinna toimetuse väiksesse tuppa Tatari tänaval kurjakuulutavalt rahuloleva…
Kalle Muuli, Isamaa tagatuba. Tulimuld, 2012. 324 lk.
Kalle Muuli astus ühel 1993. aasta veebruari pärastlõunal Postimehe Tallinna toimetuse väiksesse tuppa Tatari tänaval kurjakuulutavalt rahuloleva…
4 minutit
