2013-39 (3461)

Teabelisa: meälased ja kveenid

Rootsi- ja Soome-poolsete Tornio jõe äärsete meälaste ning norrakveenide asustus on alanud Botnia lahe lõunasopist Torniost ja Haaparantast, jätkunud Tornio jõe ülemjooksult (Yli-Tornio) kuni Põhja-Jäämereni välja (Norra Finnmarkeni Varangeni ja Porsangeni lääniomavalitsus). Eri kliimavöötmete, loodusolude ning riikide vahel jagunenud rühmad pole kunagi end täielikult samastanud. XIX sajandil oli olulisim ühtlustav…

Millise rahvuse kultuuriruum on järgmine?

Juba kolmandat korda tähistame Eestis hõimupäeva kui riiklikku tähtpäeva ja lipupäeva. See on päev, mil peaksime mõtlema emakeele ja oma rahvusliku identiteedi peale. Kui me seda teeme, siis paratamatult seisavad meie ees president Lennart Mere palju tsiteeritud küsimused: kes me oleme, miks me oleme ja kuidas me oleme? Neile küsimustele…

Kadunud tsitaat

Michel de Montaigne, Esseid. Tõlge, kommentaarid ja järelsõna Kristiina Ross. Kujundanud Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 632 lk.
Inimene sünnib tõesti esivanemate hingest!

Inimene sünnib tõesti esivanemate hingest!

Juri Vella viimane intervjuu 10. märtsil 2013.
Milline on metsaneenetsite kõige teravam probleem?Juri Vella: Kõige suurem probleem on see, et metsaneenetsid ei ela kuskil kompaktselt koos. Pea kõik elavad segaperedes ja neis peredes metsaneenetsi keelt peaaegu ei räägita. Sellepärast on metsa­neenetsi keel – mina pean seda eraldi keeleks, mitte dialektiks –…

Hõimlasi hoides

Kõnelus Arvo Valtoniga.

Esimene Nobeli kirjandusauhind Kanadasse

Vaid keel saab kultuuri päästa!

Bengt Pohjanen: „Teeme kõvasti koostööd ja see tiheneb üha. On ju meäkveenid ja norrakveenid üks ja sama kamp. Ühed kveenid kõik!”
Tänavu suvel käis Tornio jõe orus üks Eesti reisiseltskond, Fenno-Ugria ja Looduse Omnibussi huvilised …
Bengt Pohjanen: Jaa-jaa, minagi kohtusin nendega!
Nüüd tahetakse Eestis veelgi rohkem meälaste ja kveenide maast teada. Bengt…

Kas meä- ja kveeni keelel on lootust?

Projekt ELDIA – „European Language Diversity for All” ehk „Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile” sai sel suvel läbi. Mille poolest oli see eriline?Helena Sulkala, Oulu ülikooli soome keele professor, ELDIA projekti juhtkomitee liige: Uuriti Euroopa soome-ugri keelevähemusi ja nende keeli: põhjasaami ja kveeni keelt Norras, meäkeelt ja osalt ka rootsisoome keelt…

Eesti pagulaskunsti musternäiteid

Näitus „Paul Reetsi kunstikogu Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses” Vabaduse galeriis kuni 5. XI.

Mõtlen ennast vihmaks

Ülle Marksi näitus „Igavik. Jäljed” Draakoni galeriis 30. IX – 12. X. Näitus valmis koostöös Helena Tulve ja Margo Kõlariga.

Punktuatsioonist, tsitaadist ja rebelrock’ist

Taavi Talve ja Dénes Farkasi näitus „Allmärkused 3” („Snoski 3”) Hobusepea galeriis 2. – 14. X.

Olevikuhetke rehabiliteerimine

Fotokuu Niekolaas Johannes Lekkerkerki kuraatoriprojekt „Kahtluse varjus” Tallinna Kunstihoones kuni 27. X. Kunstnikud Nina Beier, PersijnBroersen ja Margit Lukács, David Raymond Conroy, Filip Gilissen, Ane Mette Hol, Toril Johannessen, Flo Kasearu, Gert Jan Kocken, Laura Kuusk, Oliver Laric, Gabriel Lester, Katja Novitskova, Magali Reus, Meriç Algün Ringborg, Jani Ruscica, Mario…

Hinnang ja nii edasi …

Näitus „& so on & so forth” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis kuni 20. X. Kuraator Margit Säde-Lehni, kunstnikud Fischli/Weiss ja Patrick Frey, Dora Garcia, Ivars Grāvlejs, David Horvitz, Takahiro Iwasaki, Kroot Juurak, San Keller, Camille Laurelli, Jonas Mekas, Ursula Nistrup, Olof Olsson, Pind, Julien Prévieux, Annika Ström, Triin Tamm ja…

Verdi 200 … … ja neist, kes igatsevad näha kuu tagumist külge

Robert Lepage’i pöördumise lõpusõnad etenduse „Kuu tagumine külg” kavalehel „Ma loodan, et minu kohmakalt varjatud lugu suudab teid puudutada ja tuua teile natuke Kuunostalgiat” ärgitasid minus hoopis kaugemaid seoseid.

Helid Eestist Usedomi saarel

Saksamaa Usedomi muusikafestival on pühendatud traditsiooniliselt Läänemere maade kultuuri tutvustamisele. Tänavu 21. septembrist kuni 12. oktoobrini oli XX festivali peakülaline Eesti. Muusikasõpradel oli võimalik külastada 35 kontserti, kus esineb rohkem kui 700 muusikut. Peale kontsertide sai päikesesaarel tutvuda veel Mare Vindi ja Margus Meinarti kunstiteostega.

Flöödimuusikat lähiminevikust

„Kammermuusika Mustpeade majas”: Leonora Palu (flööt) ja Age Juurikas (klaver) 3. X Mustpeade maja Valges saalis.

Koor-imelaps sai kolmeaastaseks

Collegium Musicale sünnipäevakontsert, dirigent Endrik Üksvärav, solistid Lili Kirikal, Annely Leinberg jt 3. X Hopneri majas.

Kamber Solistid – mõte, keskkond, kooskõla

„Miserere”: Kamber Solistid, dirigent Risto Joost 3. X Tallinna Jaani kirikus.

Muusikalisest ülevast

„Sümfooniline seiklus”: ERSO, solist Maria Šagutš (sopran), dirigent Paul Mägi 4. X Estonia kontserdisaalis.

Väljendusrikkus, mis haaras endasse

Tallinna Kammerorkestri hooaja avakontsert, solistid Sten Lassmann (klaver) ja Indrek Vau (trompet), dirigent Risto Joost 5. X Mustpeade majas.

Väljasöömise esteetika

31. mai hommikul ärkas Türgi uude aega. Pealtnäha tühine kokkupõrge politseijõudude ja İstanbuli elanike vahel väikese maatüki, Taksim Gezi pargi pärast vallandas selle maa ajaloos ühe suurema ülestõusu, mille käigus sai surma üheksa ja haavata mitusada inimest ning millele järgnenud kuu aega väldanud ärev olukord on pöördumatult muutnud avalikkuse arusaama…

Nägemusüksuse loomkatsed ja algatusvõime

EKA arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames esinesid Tallinnas Rootsi arhitektuuri- ja disainibüroo Visiondivisioni äripartnerid Anders Berensson ja Ulf Mejergren.

Mis sul seal kodus on?

„Petroskoi” ja „Kullervo” on mõlemad rahvuse ühismälus sorkivad lavastused, mis püüavad oma meelelahutusliku esituslaadiga petta vaataja kaasa mõtlema.
Teatteri Telakka „Petroskoi”, lavastaja Ari Numminen, valguskunstnik Katja Muttilainen, kostüümikunstnik Tiina Helin, muusikaline kujundajaAntti Raekallio. Mängivad Minja Koski, Jussi-Pekka Parviainen, Petri Mäkipää, Kaisa Sarkkinen ja Mait Joorits. Esietendus 4. IX Tampere teatrisTelakka.Teatteri Vanha…

Kas läbikukkumine kodanikuna tähendab läbikukkumist inimesena?

Suur osa „Y-generatsiooni” dramaturgiast näib olevat kantud äratundmisest, et demokraatliku ühiskonnakorralduse puhul pole inimestel poliitikast pääsu.
Viljandi Ugala „Y-generatsioon”, lavastaja Adeele Sepp, dramaturg Mehis Pihla ja kunstnik Kristjan Suits. Mängivad Marika Palm, KlaudiaTiitsmaa, Rait Õunapuu, Kristian Põldma ja Vallo Kirs. Esietendus 28. IX Ugala väikeses saalis.

Bunin ja tema naiskond

Melodramaatilise geomeetria tuntuim kujund on armukolmnurk, „Armastuse õigekirjas” moodustub sellest sündmuste arenedes aga hoopis kett.
Pärnu Endla „Armastuse õigekiri”, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, liikumisjuht Laine Mägi. Mängivad Ago Anderson, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Tambet Seling, Ireen Kennik, Lii Tedre ja…

Kus on Ilmar Raagi sisu?

Filmi peaks tegema iseendale ja mitte püüdma vaatajale meeldida.
Mängufilm „Kertu” (Amrion, 2013, 97 min), režissöör ja stsenarist Ilmar Raag, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, kunstnikud Jaagup Roomet ja Kristjan Suits, produtsent Riina Sildos. Osades Ursula Ratasepp, Mait Malmsten, Leila Säälik, Külliki Saldre, Peeter Tammearu jt. Linastub Eesti kinodes.

Kui kisub sõtta

Leeni Linna „Veregrupp” on ägedam kui nii mõnedki aastate jooksul tehtud telereportaažid.
Dokumentaalfilm „Veregrupp” (Rühm Pluss Null, Eesti 2013, 67 min), režissöör Leeni Linna, operaatorid Mihkel Soe ja Kullar Viimne, helilooja Sven Grünberg, monteerija Martin Männik, produtsent Erik Norkroos. Esilinastus 3. X Hobujaama tn kobarkinos.

Alfonso Cuaróni „Gravitatsiooni” vastus „Kosmoseodüsseiale”

Tegelasi on kaks ja põhiprobleemideks pole mitte maailmarahu ja inimkonna ellujäämine, vaid üksindus, usk ja eluiha.
Mängufilm „Gravitatsioon” („Gravity”, 3D, USA-Suurbritannia 2013, 91 min), režissöör ja stsenarist Alfonso Cuarón, kaasstsenarist Jonás Cuarón, operaator Emmanuel Lubetzki. Osades Sandra Bullock, George Clooney, Ed Harris. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.

Enn Säde 75

Täna tähistame Enn Säde olulist tähtpäeva: Eesti üks universaalsem kineast saab 75aastaseks! Enda kohta ütleb ta tagasihoidliku selgusega maakeeli „filmimees”, vahel ka „pensioneerunud filmimees” ja tõepoolest, Enn Säde on vaieldamatult mitmekülgne: heliinsener ja -režissöör, dokumentaalfilmide stsenarist ja režissöör, heli ja piltide arhiveerija, ladus kirjutaja. Meie filmitegijatel ja kinoliidul on põhjust…
Tindioja kipub kuivama

Tindioja kipub kuivama

Viimased kuud on Eesti ajakirjandusele toonud kaasa olulisemaid sündmusi kui praegune aastasada seni kokku. Postimees ja kõik sellega kaasnev tuli välisomandusest tagasi, vallandades nii ka suurima tabloidi Õhtulehe müügitehingu. Vahetuvad suurte lehtede peatoimetajad. Kõike kroonivad asjaosaliste patriootilised pidukõned oma missioonist ja kohustustest rahvuskultuuri ees. Pole mõistlik eitada leheomanike ning mänedžeride…

E-nägemiseni

Milleks ilukirjandus?

Vikerkaare ühetooniline majandusteadus

Mida reguleeritum keskkond, seda lihtsam on mõjukatel välistada konkurentsi ja suunata piiratud vahendeid enda huvides.

Post-sõnastik 19: nimepillamine (name-dropping)

Alternatiivmeedia ambivalentne aura

Inimesega leppimise püüded

Michel de Montaigne, Esseid. Tõlge, kommentaarid ja järelsõna Kristiina Ross. Kujundanud Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 632 lk.

Rektor rektori käskkirjast

Kaarel Tarandi 3. X 2013 Sirbi juhtkirjas märgitud rektori käskkirja tulemusel tühistati tagasiulatuvalt doktorant Laine Randjärve doktoritöö kaitsmisele võtmine ja sellest tulenevalt ka töö kaitsmise protseduur ning selle käigus vastu võetud otsused.

Keemia tee klaasist ränisse

Tänavune Nobeli keemiaauhind seab õigluse jalule keemiateoreetikute ja arvutikeemikute hulgas.

Algoritmidest ja arvutitest luup molekulide vaatamiseks

Selle aasta Nobeli keemiaauhinda kommenteerib Tartu ülikooli vanemteadur Uko Maran, kes ise kuulub juba arvutikeemikute teise põlvkonda.

In memoriam: Valda Raud

In memoriam: Lembit Tolli

Sirp