2013-29 (3450)
Kuld on jäänud jälgedesse
Alliteratsioon pole absoluut üksnes me rahvaluules, vaid üldse keeles ja meeles, see saadab igaüht, sealhulgas ajakirjanikke, prosaiste ja luuletajaid.
Mulle meeldib mõte laulvast kõiksusest ning inimese oma elu laulust.
Lugesin hiljaaegu ingliskeelset artiklit ühe aafrika suguharu kohta. Neil on tavaks arvestada lapse sünniaega hetkest, mil tulevane ema loob laulu, millega ta kutsub…
Mulle meeldib mõte laulvast kõiksusest ning inimese oma elu laulust.
Lugesin hiljaaegu ingliskeelset artiklit ühe aafrika suguharu kohta. Neil on tavaks arvestada lapse sünniaega hetkest, mil tulevane ema loob laulu, millega ta kutsub…
6 minutit
Budism ja seks
Pärnus peeti 27. korda filmifestivali.
Kuulujuttudest ja vanusest hoolimata ei ole Pärnu filmifestival väsinud, toimib endise hoo ja energiaga edasi. Sedapuhku juba 27. korda! Kas Eestis ongi midagi vastu seada? Ehk ainult meie kuulsad laulupeod ja suusamaratonid ning ega PFF neile alla jäägi, mõne koha pealt isegi ületab. Nimelt selle…
Kuulujuttudest ja vanusest hoolimata ei ole Pärnu filmifestival väsinud, toimib endise hoo ja energiaga edasi. Sedapuhku juba 27. korda! Kas Eestis ongi midagi vastu seada? Ehk ainult meie kuulsad laulupeod ja suusamaratonid ning ega PFF neile alla jäägi, mõne koha pealt isegi ületab. Nimelt selle…
4 minutit
Rahvahääletuse gravitatsiooniline mõju
„President”. Dokumentaalfilm sellest, kuidas Euroopa sai endale esimese presidendi. Taani 2011, Everest I/S, Guldbrandsen ApS, režissöör Christoffer Guldbrandsen. ET V 2, 20. VII 2013.
4 minutit
Rahvaasemikud töös ja võitluses. Suvi 2013
Riigikogu koduleht. Eesti trükiajakirjandus juulis.
Artiklis „Priileivasööja pihtimus” kurdab riigikogu fraktsioonidesse mittekuuluv saadik Kalle Laanet: „Ikka ja jälle pahandab avalikkus, et riigikogulased-muiduleivasööjad pidasid vaid pooletunnise istungi. Napile saalitööle on üldjuhul eelnenud aga mahukad ettevalmistused – koosolekud, kohtumised, töö materjalidega (ärge muiake, mõelge näiteks, kui palju aega võtab teil 150-leheküljelise eelnõu läbitöötamine!).Võin…
Artiklis „Priileivasööja pihtimus” kurdab riigikogu fraktsioonidesse mittekuuluv saadik Kalle Laanet: „Ikka ja jälle pahandab avalikkus, et riigikogulased-muiduleivasööjad pidasid vaid pooletunnise istungi. Napile saalitööle on üldjuhul eelnenud aga mahukad ettevalmistused – koosolekud, kohtumised, töö materjalidega (ärge muiake, mõelge näiteks, kui palju aega võtab teil 150-leheküljelise eelnõu läbitöötamine!).Võin…
4 minutit
Ja nüüd UITama
Järgmisel nädalavahetusel teeb 15. kuni 17. augustini Tartus oma esimesed hingetõmbed valdkonnaülene linnafestival UIT („Urbanism In Tartu” ehk „Urbanism Tartus“ või „Unistavad inimesed Tartus” või „Uitajate ilus tänapäev”),1 mis täidab Tartu kultuurisuves kunagisest „Eclectica” festivalist jäänud tühja koha ja pakub uudistamist nii Hiina- kui Supilinnas.
1 minut
Globe viib „Hamleti” tõelisele maailmaturneele
Londoni Shakespeare’i-teater Globe tähistab näitekirjaniku 450. sünniaastapäeva tuleva aasta aprillikuus algava kaheaastase turneega, mille käigus plaanitakse mängida „Hamleti” lavastust maailma kõigis riikides. Selle tõepoolest maailmaturnee nime vääriva ettevõtmise avalöök antakse 23. aprillil, William Shakespeare’i sünniaastapäeval, ning seejärel reisitakse kaks aastat busside, rongide, laevade ja lennukitega, et viia kuulsa kirjaniku tippteos…
1 minut
Rosencrantz ja Guildenstern ei olegi surnud …
Seriaal „Kontor” või poliitiline thriller Taani võimupartei peakorteris?
Projektiteatri Kell Kümme „Hamlet”, autor William Shakespeare, lavastaja Roman Baskin ja kunstnik Ervin Õunapuu. Mängivad Üllar Saaremäe, Indrek Saar, Peeter Tammearu, Kersti Kreismann, Epp Eespäev, Kersti Heinloo, Tõnis Mägi, Velvo Väli, Kärt Johanson, Tarvo Sõmer, Robert Annus, Eduard Salmistu jt. Esietendus 16. VII…
Projektiteatri Kell Kümme „Hamlet”, autor William Shakespeare, lavastaja Roman Baskin ja kunstnik Ervin Õunapuu. Mängivad Üllar Saaremäe, Indrek Saar, Peeter Tammearu, Kersti Kreismann, Epp Eespäev, Kersti Heinloo, Tõnis Mägi, Velvo Väli, Kärt Johanson, Tarvo Sõmer, Robert Annus, Eduard Salmistu jt. Esietendus 16. VII…
5 minutit
Revolutsiooniideed Jumalaema pilgu all …
Isegi Gorki ainetel on võimalik harmooniat taotlev lõpplahendus.
Kukruse Polaarmõisa „Vassa Železnova”, autor Maksim Gorki, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk, Saara Kadak, Meelis Rämmeld jt. Esietendus 10. VII mõisa kõrvalhoones.
Kukruse Polaarmõisa „Vassa Železnova”, autor Maksim Gorki, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk, Saara Kadak, Meelis Rämmeld jt. Esietendus 10. VII mõisa kõrvalhoones.
5 minutit
Avatud meel ja kivist kannikad
2. – 8. septembrini Tartus korraldatava teatrifestivali „Draama” tänavune kuraator on kujutav ja lavastuskunstnik Iir Hermeliin, kes koos loomenõukoguga (sinna kuuluvad lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kristel Maamägi, dramaturg Siret Paju ning teatriteoreetikud Ott Karulin ja Kristiina Garancis) pani kokku festivali programmi pealkirjaga „Ruumimaagia”.
„Draama” tänavune kuraator Iir Hermeliin: „Festival võiks olla…
„Draama” tänavune kuraator Iir Hermeliin: „Festival võiks olla…
8 minutit
Globe viib „Hamleti” tõelisele maailmaturneele
Londoni Shakespeare’i-teater Globe tähistab näitekirjaniku 450. sünniaastapäeva tuleva aasta aprillikuus algava kaheaastase turneega, mille käigus plaanitakse mängida „Hamleti” lavastust maailma kõigis riikides. Selle tõepoolest maailmaturnee nime vääriva ettevõtmise avalöök antakse 23. aprillil, William Shakespeare’i sünniaastapäeval, ning seejärel reisitakse kaks aastat busside, rongide, laevade ja lennukitega, et viia kuulsa kirjaniku tippteos…
1 minut
Akadeemiline aastavahetus EKAs
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna lähitulevikust kõneleb dekaan professor Toomas Tammis.
7 minutit
Akadeemiline aastavahetus TTÜs
Juuli algul akrediteeritud Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektuuri õppekava hetkeseisust ja tulevikuplaanidest räägib TTÜ arhitektuuri ja urbanistika instituudi direktori kohusetäitja professor Irina Raud.
5 minutit
Akadeemiline aastavahetus Viinis
Küsimustele vastab Viini rakenduskunsti ülikooli ehk Universität für Angewandte Kunst Wien’i 1 arhitektuuriõppe kohta vastab kooli kasvandik Johan Tali.
4 minutit
Värsked arhitektuuridiplomid Viinist II
Sirbi suvepuhkuse eel ilmus ajalehes tavapärane ülevaade värsketest kohalikest arhitektuurimagistritest.1 Arhitektuuridiplomeid on Eesti üliõpilased tänavu saanud aga väljaspool Eestitki. Sellega seoses võtamegi ära rääkida äsja Viini rakenduskunsti ülikoolis, s.o Universität für Angewandte Kunst Wien’is, parima võimaliku hindega arhitektiks diplomeeritud Larissa Kondina ning Siim Tuksami loo, mille kõrval väärib kirjeldamist ka…
6 minutit
Ja nüüd UITama
Järgmisel nädalavahetusel teeb 15. kuni 17. augustini Tartus oma esimesed hingetõmbed valdkonnaülene linnafestival UIT („Urbanism In Tartu” ehk „Urbanism Tartus“ või „Unistavad inimesed Tartus” või „Uitajate ilus tänapäev”),1 mis täidab Tartu kultuurisuves kunagisest „Eclectica” festivalist jäänud tühja koha ja pakub uudistamist nii Hiina- kui Supilinnas. Programmis, mis suuremas osas tasuta,…
1 minut
Vaimustavalt valgustav dokumentaalooper
Dominy Clementsi muusikaline draama „Valgustatud pimedusejünger” („An Enlightened Disciple of Darkness”) esiettekanne: lavastaja Giuseppe Frigeni, muusikajuht Tõnu Kaljuste, NargenOpera koor, koormeister Sander Tamm, flöödioktett BlowUp!, osades Endrik Üksvärav, Maria Valdmaa, Kädy Plaas jt. 1. VIII Noblessneri valukojas
„See, mida Vene talupojast noormees meile esitles, tekitas minus määratut imestust. Pilk läbi…
„See, mida Vene talupojast noormees meile esitles, tekitas minus määratut imestust. Pilk läbi…
4 minutit
Neil päevil oli Pärnu maailma muusikalinn
Pärnus käib suviti tihe puhkamistöö. Linnaruum on hoolitsetud. Tänavatel tunnetab hilisõhtuni erksat elurütmi. On soe ja ilus. Ühel pool meri, teisel jõgi. Keset kõike seda asetseb aga Eesti parim kontserdimaja ja lisaks suveilule annab Pärnu võimaluse kaevuda muusikakultuuri süvakihtidesse. Tänavu kolmandat aastat peetud festival, mis kahel eelmisel korral kandis Järvi…
6 minutit
Pärimuskultuur ja -muusika tänapäeval
Rahvusvahelise folkloorifestivali „Baltica” ajal koguneti mõtteõue, et arutada pärimuskultuuri ja -muusika rolli üle tänapäeval. Vestlusringis osalesid Ando Kiviberg, Ingid Rüütel, Taive Särg, Ene Lukka-Jegikjan, Siim Sarv, Timo Kalmu, Reet Suurkask, Alar Ojalo, Anne Ojalo, Kairi Leivo, Laura Liinat, Piret Suurväli, Rein Lang, Krista Sildoja, Raivo Sildoja, Maarja Nuut, Karoliina Kreintaal…
3 minutit
Kammermuusikast Hiiumaal
Kolme suurema mereriigi Inglismaa, Saaremaa ja Hiiumaa võrdluses on Hiiumaa muidugi kõige kammerlikum, seepärast pole midagi sobilikumat selle suvisesse miljööse kui kammermuusika. 12. – 14. juulini viidigi läbi XV (!) Hiiumaa kammermuusikapäevad, mille raames anti viis kontserti neljas paigas.
4 minutit
Autist kõneleb katkendlikult, aga ei valeta
Fs, 100% fs. Kujundanud Matthias Sildnik,joonistanud fs. Jumalikud Ilmutused, 2013.170 lk.
Hea luuletaja üks tunnuseid on see, et ta kogu kirjutamise jooksul suuremat ei muutu.
Uuema arstiteaduse arvates on meil kõigil mingisugune autismispekter, küsimus on vaid selles, milline see on. Kõigil on aegajalt vastumeelsus suhelda, olla inimmassis, korravajadus ja samas suutmatus koristada…
Hea luuletaja üks tunnuseid on see, et ta kogu kirjutamise jooksul suuremat ei muutu.
Uuema arstiteaduse arvates on meil kõigil mingisugune autismispekter, küsimus on vaid selles, milline see on. Kõigil on aegajalt vastumeelsus suhelda, olla inimmassis, korravajadus ja samas suutmatus koristada…
6 minutit
Hull Betti ja moe režiimid
Maimu Berg, Moemaja. Toimetanud Eda Allikmaa, kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print, 2012. 198 lk.
Juba mõnda aega kaldutakse ajaloo uurimisel n-ö pehmemale poolele ning vaadeldakse näiteks poliitika- ja sõjaajaloo asemel ka argielu. See soosib muu hulgas sissevaateid rõivastumisse ja enese ehtimisse, kas laiemal skaalal (nt „Kui kergetööstus oli suur tööstus”,…
Juba mõnda aega kaldutakse ajaloo uurimisel n-ö pehmemale poolele ning vaadeldakse näiteks poliitika- ja sõjaajaloo asemel ka argielu. See soosib muu hulgas sissevaateid rõivastumisse ja enese ehtimisse, kas laiemal skaalal (nt „Kui kergetööstus oli suur tööstus”,…
7 minutit
Kas arenema saab kohustada?
Elo-Maria Roots, Vaimude jaam. Toimetanud Tiia Penjam. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2013. 478 lk.
Tõused hommikul kella peale üles, ruttad riigiasutusse ettenähtud ruumi. Istud ette nähtud laua taha, ette nähtud asendis – ja siis algab kohustuslik arenemine. Tahvli ees seisev, üldjuhul naisisik, edastab kindlaks määratud infot, mida pead salvestama ning…
Tõused hommikul kella peale üles, ruttad riigiasutusse ettenähtud ruumi. Istud ette nähtud laua taha, ette nähtud asendis – ja siis algab kohustuslik arenemine. Tahvli ees seisev, üldjuhul naisisik, edastab kindlaks määratud infot, mida pead salvestama ning…
4 minutit
Kolm meest kõrbes
Värske Rõhu autorite värsket luulet
Lauri Teder, Mullikile. Kujundanud Lauri Järvlepp. Sarjas „Värske Raamat”, 2013, nr 11. 66 lk.
Tõnis Vilu, Oh seda päikest. Kujundanud Maris Kaskmann. Sarjas „Värske Raamat”, 2013, nr 12. 96 lk.
Indrek Lõbus, Kirjad Hebronist. Kujundanud Lilli-Krõõt Repnau. Sarjas „Värske Raamat” 2013, nr 13. 64 lk.
Lauri Tedre, Tõnis Vilu…
Lauri Teder, Mullikile. Kujundanud Lauri Järvlepp. Sarjas „Värske Raamat”, 2013, nr 11. 66 lk.
Tõnis Vilu, Oh seda päikest. Kujundanud Maris Kaskmann. Sarjas „Värske Raamat”, 2013, nr 12. 96 lk.
Indrek Lõbus, Kirjad Hebronist. Kujundanud Lilli-Krõõt Repnau. Sarjas „Värske Raamat” 2013, nr 13. 64 lk.
Lauri Tedre, Tõnis Vilu…
5 minutit
Muuseum kui intellektuaalselt atraktiivne keskkond
Intervjuu Tartu Kunstimuuseumi direktori Rael Arteliga
1. aprillil hakkas Tartu kunstimuuseumis tööle uus direktor, senini tuntud nüüdiskunsti kuraatorina, nüüdiskunsti festivali „Art ist kuku nu ut” üks eestvedajaid, projektiruumide korraldaja Rael Artel.
1. aprillil hakkas Tartu kunstimuuseumis tööle uus direktor, senini tuntud nüüdiskunsti kuraatorina, nüüdiskunsti festivali „Art ist kuku nu ut” üks eestvedajaid, projektiruumide korraldaja Rael Artel.
8 minutit
Elluäratamise kunstist Hiiumaal
Viimasel ajal jääb Eesti meedialugude pealkirjadest mulje, et elluäratamine on ajakirjanike üks lemmikteemasid: „Müstiliste võimetega A. puhub majadele hinge sisse”, „Hobikeraamik puhub maaelule hinge sisse”, „Kuldsete kätega T. T. puhub puule hinge sisse”. Kes siis veel sisse puhumisega paremini hakkama saavad kui mitte kunstnikud-klaasipuhujad, kes avasid Reigi pastoraadis Hiiumaal näituse…
4 minutit
Keraamika elab edasi
Näitus „Käsikäes. 90 aastat keraamikaharidust Eestis” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 15. IX.
Tarbekunstimuuseumi keraamikaväljapaneku kontseptsioon on ehitatud õpetaja ning õpilase suhtele. Nii ongi kronoloogilise klassikalise ülevaatenäituse asemel näitusesaalis õpetaja ja tema õpilaste teoste saarekesed. Arvestades, et näitus tähistab eesti keraamikaõpetuse 90. aastapäeva, on keskendumine õppeprotsessi kahele peamisele osapoolele loogiline ja…
Tarbekunstimuuseumi keraamikaväljapaneku kontseptsioon on ehitatud õpetaja ning õpilase suhtele. Nii ongi kronoloogilise klassikalise ülevaatenäituse asemel näitusesaalis õpetaja ja tema õpilaste teoste saarekesed. Arvestades, et näitus tähistab eesti keraamikaõpetuse 90. aastapäeva, on keskendumine õppeprotsessi kahele peamisele osapoolele loogiline ja…
3 minutit
Kunst – kas tõsine asi?
Kunagi 1990ndate alul, kui minus oli tärkamas tõsisem huvi kunsti vastu, kuulsin ma esimest korda eesti kunstirühmitusest Kursi koolkond. Kursilaste hobiks, visuaalse tegevuse kõrval, oli jaburate loosungite väljahõikamine, demonstreerimine. Kõlavaim neist oli minu meelest: „Kunst on tõsine asi!”.
Toona oli see suureliselt absurdne, nõukaajast pääsenud noorte meeste paroodiamaiguline praalimine. Nüüd, olles…
Toona oli see suureliselt absurdne, nõukaajast pääsenud noorte meeste paroodiamaiguline praalimine. Nüüd, olles…
2 minutit
Unistuste tiivad: kärbitud!
Kuulutav ja tööd pakkuv lühijutt tänases karikatuuriaknas ei ole nali. Sirpi välja andva SA Kultuurilehe põhikirjas on sätestatud, et kõigi väljaannete peatoimetajad valitakse avaliku konkursi kaudu, mis on normaalne demokraatlik praktika ja ainus viis jõuda võimalikest parima tulemuseni. Seega, mida rohkem tõsiseid kandidaate, seda tõenäolisemalt on Sirbi sisuline tulevik helge.
3 minutit
Liit pakub vormi, sisu tuleb liikmetelt
Intervjuu Eesti Kunstnike Liidu presidendi Vano Allsaluga
FOTO: Mirjam Varik
1. augustil asusid tööle, kunstnike liitu juhtima kevadel suurkogul presidendiks valitud Vano Allsalu ja asepresident Elin Kard. Uus president maalikunstnik Vano Allsalu avab oma seisukohti, kuidas tõsta kunsti mainet ning seista tõhusamalt kunstnike õiguste eest.
Milline roll on kunstnike liidul, professionaalsete kunstnike ja…
FOTO: Mirjam Varik
1. augustil asusid tööle, kunstnike liitu juhtima kevadel suurkogul presidendiks valitud Vano Allsalu ja asepresident Elin Kard. Uus president maalikunstnik Vano Allsalu avab oma seisukohti, kuidas tõsta kunsti mainet ning seista tõhusamalt kunstnike õiguste eest.
Milline roll on kunstnike liidul, professionaalsete kunstnike ja…
8 minutit
Probleemid paradiisis
Oma varajastes kirjutistes kirjeldas Marx Saksamaa olukorda kui sellist, mille puhul tõeliseks vastuseks partikulaarsetele probleemidele oli universaalne lahendus: ülemaailmne revolutsioon. See on kõige sisutihedam erinevus reformistliku ja revolutsioonilise perioodi vahel: reformistlikul perioodil jääb globaalne revolutsioon unistuseks, mis, kui see üldse mõju omab, annab kaalukust katsetele asju kohalikul tasandil muuta; revolutsioonilisel…
7 minutit
Edetabelite kiirkursus
Eesti on olnud edukam uute struktuuride ja regulatsioonide loomisel kui nende tegeliku sisuga täitmisel.
Eesti inimarengu aruanne 2012–2013. Eesti maailmas. Peatoimetaja Mati Heidmets, toimetajad Marju Lauristin, Anu Toots, Jüri Seppo ja Erik Terk, tehnilise teostuse koordinaator ja korrektor Piret Mäeniit. Eesti Koostöö Kogu, 2013. 200 lk.
Teadupoolest ei ilmu maailmas mitte ainsatki…
Eesti inimarengu aruanne 2012–2013. Eesti maailmas. Peatoimetaja Mati Heidmets, toimetajad Marju Lauristin, Anu Toots, Jüri Seppo ja Erik Terk, tehnilise teostuse koordinaator ja korrektor Piret Mäeniit. Eesti Koostöö Kogu, 2013. 200 lk.
Teadupoolest ei ilmu maailmas mitte ainsatki…
3 minutit
Kas kunstniku vastutust saab abstraktselt mõõta?
Jacques Maritaini idealistlik katse loobuda intellektuaalse veenvuseta väärtustest.
Jacques Maritain, Kunstniku vastutus.Tõlkinud Mirjam Lepikult, toimetanud Margus Ott. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 120 lk.
Jacques Maritain oli prantsuse päritolu neotomistlik, Aquino Thomase ja Aristotelese traditsiooni ajakohastada soovinud filosoof. Teoloogiliste teemade kõrval andis ta olulise panuse mitmete valdkondade mõtestamisse. Ühiskondliku mõtlejana oli ta…
Jacques Maritain, Kunstniku vastutus.Tõlkinud Mirjam Lepikult, toimetanud Margus Ott. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 120 lk.
Jacques Maritain oli prantsuse päritolu neotomistlik, Aquino Thomase ja Aristotelese traditsiooni ajakohastada soovinud filosoof. Teoloogiliste teemade kõrval andis ta olulise panuse mitmete valdkondade mõtestamisse. Ühiskondliku mõtlejana oli ta…
7 minutit
Teadusel hea minek, aga puudub vedur
Teadusevaatleja Peeter Oleskiga (vt Sirp nr 28, 1. VIII 2013) tuleb olla kindlalt sama meelt, et Eesti teadusel on võrdluses mitme naabriga läinud väga hästi. Kõrgharidusreformi kaudu ja abil teostatud teadusreform on eelkõige tugevdanud teaduse akadeemilisi külgi – neid on ka kõige kergem võrrelda naabrite tulemustega, kasutades avalikke ja sõltumatuid…
5 minutit
Venemaa teaduse struktuur on kinni eelmises sajandis
Minu vana hea tuttav Peeter Olesk, kes ennast kirjandusteadlaseks tituleerib, kirjutas Sirbis sellest, et bojaaridest Vene akadeemikud ei taha millegipärast Venemaa teaduste akadeemia (Российская академия наук) reformiga kaasa minna. Ma sain hiljuti Stockholmis kokku ühega neist, kes peab võimulolijaid lausa sõgedaks, vähemalt mis puudutab reformi sisu, ja eriti viisi, kuidas…
4 minutit
