Dopustite da vam predstavim Hrvatski*
1. juulil ühineb Euroopa Liiduga tänapäevase lipsu päritolumaa Horvaatia.
Kravata (hr k lips) on ilmselt tuntuim horvaadikeelne sõna, millest lähtub selle nimetus nii prantsuse, itaalia, saksa, kreeka, hispaania kui ka poola keeles. Algselt tähendaski kravat horvaati, kes 17. sajandil Louis XIII ja Richelieu’ vägedes sõdis ning oma uhke kaelasidemega prantslastest võitluskaaslastele silma jäi.
Tänapäeval räägib…
Kravata (hr k lips) on ilmselt tuntuim horvaadikeelne sõna, millest lähtub selle nimetus nii prantsuse, itaalia, saksa, kreeka, hispaania kui ka poola keeles. Algselt tähendaski kravat horvaati, kes 17. sajandil Louis XIII ja Richelieu’ vägedes sõdis ning oma uhke kaelasidemega prantslastest võitluskaaslastele silma jäi.
Tänapäeval räägib…
1 minut
Vana kirjakeele töörühmas
Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi vana kirjakeele töörühmale seostub aasta 2013 mitme olulise tähisega. Veebruaris rõõmustas meid uudis heale kolleegile, töörühma kauaaegsele juhile Valve-Liivi Kingisepale F. J. Wiedemanni keeleauhinna andmisest.
Just Valve-Liivi Kingisepa eestvedamisel on valminud töörühmas seni koostatud sõnastikud: „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik” (1997), „Georg Mülleri jutluste sõnastik” (2000), „Joachim Rossihniuse…
Just Valve-Liivi Kingisepa eestvedamisel on valminud töörühmas seni koostatud sõnastikud: „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik” (1997), „Georg Mülleri jutluste sõnastik” (2000), „Joachim Rossihniuse…
1 minut
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
Ferdinand Johann Wiedemanniga seotud teemadel koostanud Helmi Neetar ja Jüri Valge.
1. Nimetage akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni sünnilinn.
2. Kes eesti keeleteadlastest on kirjutanud Wiedemanni monograafia?
3. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat („Ehstnisch-Deutsches Wörterbuch”) on ilmunud neli korda. Millal? Kui palju on selle trükke?
4. Kuidas on Ferdinand Johann Wiedemanniga seotud eesti keeleteadlane ja folklorist Jakob Hurt?
5.…
1. Nimetage akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni sünnilinn.
2. Kes eesti keeleteadlastest on kirjutanud Wiedemanni monograafia?
3. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat („Ehstnisch-Deutsches Wörterbuch”) on ilmunud neli korda. Millal? Kui palju on selle trükke?
4. Kuidas on Ferdinand Johann Wiedemanniga seotud eesti keeleteadlane ja folklorist Jakob Hurt?
5.…
1 minut
Liiga uljas piiblitõlge
Nädala eest ilmus Eesti Keele Sihtasutuse kirjastusel Urvaste pastori Johannes Gutslaffi lõunaeestikeelne piiblitõlge. Mida see sisaldab ja kes või mis on selle ilmumise taga?
Kristiina Ross, emakeelse piibli tõlkeloo uurija: Raamatus „Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657” avaldatakse omal ajal käsikirja jäänud esimese eestikeelse piiblitõlke mõlema testamendi algusosa: esimene Moosese raamat ja Matteuse evangeelium. Sealt leiab mõlema käsikirja faksiimile…
Kristiina Ross, emakeelse piibli tõlkeloo uurija: Raamatus „Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657” avaldatakse omal ajal käsikirja jäänud esimese eestikeelse piiblitõlke mõlema testamendi algusosa: esimene Moosese raamat ja Matteuse evangeelium. Sealt leiab mõlema käsikirja faksiimile…
4 minutit
Küsib Aili Künstler
Vastab Sulev Valdmaa, Laurentsiuse Seltsi esimees
Miks kerkis soov püstitada Eduard Ahrensile ausammas just Laurentsiuse Seltsil ja just nüüd? Kas selleks on peale kalendaarsete ka muid põhjusi?
Kuusalu rahvas on Eduard Ahrensi tähtsusest ikka teadlik olnud. Tema juubelite aegu, kolmega ja ka kaheksaga lõppevatel aastatel, on senigi üht-teist tehtud. Nii on Ahrensi omaaegse elukoha Kuusalu vana pastoraadi seinal…
Miks kerkis soov püstitada Eduard Ahrensile ausammas just Laurentsiuse Seltsil ja just nüüd? Kas selleks on peale kalendaarsete ka muid põhjusi?
Kuusalu rahvas on Eduard Ahrensi tähtsusest ikka teadlik olnud. Tema juubelite aegu, kolmega ja ka kaheksaga lõppevatel aastatel, on senigi üht-teist tehtud. Nii on Ahrensi omaaegse elukoha Kuusalu vana pastoraadi seinal…
2 minutit
Ahrens ja Wiedemann
19. sajandi väljapaistvaimate eesti keele uurijate Eduard Ahrensi ja Ferdinand Johann Wiedemanni tehtu haare, läbinägelikkus ja mõju hämmastavad siiani. Ahrensilt saime tänapäevani kehtiva grammatikakirjeldussüsteemi ja kirjaviisi, Wiedemannilt mahuka sõnavarakogu, ulatuslikul keeleainestikul põhineva süvagrammatika ja muudki püsiväärtuslikku. Põnev küsimus on, kuidas kahe suurkuju tegevus omavahel suhestub ning mida Wiedemann oma eelkäija tööst arvas. Wiedemann hindas Ahrensit väga kõrgelt…
2 minutit
Tase tuleb esile kureeritud näitusel „Tase”
Näitusel „Tase” arutavad EKA taseme, aga ka laiemalt selle üle, keda praegune noor kunst kõnetab, kunstiteaduse instituudi bakalaureuseõppe tudengid Marten Esko ja Siim Preiman, magistrandid Mario Laul ja Gregor Taul ning EKA kommunikatsioonijuht Solveig Jahnke, küsitleb Reet Varblane.
Kunstiakadeemia magistriõppe lõpetajate näitus „Tase” arhitektuurimuuseumis 31. V – 9. VI, kuraator Gregor…
Kunstiakadeemia magistriõppe lõpetajate näitus „Tase” arhitektuurimuuseumis 31. V – 9. VI, kuraator Gregor…
12 minutit
Stahli mantlipärijate jälil
Ülevaateteosest „Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu” tõukunud vestlus selle autori Reet Kasikuga
Teie eestvõttel ja sulest ning Tartu Ülikooli Kirjastuse vahendusel ilmus aasta-paari eest eesti keeleteaduse kohta ülevaatlik teos „Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu”. Selles on kaks osa „Esimestest keelekirjeldustest iseseisva uurimiseni” ja „Eesti keeleteaduse valdkonnad 1944–2010”, mis on omakorda jaotatud kokku 22 alateemaks.…
Teie eestvõttel ja sulest ning Tartu Ülikooli Kirjastuse vahendusel ilmus aasta-paari eest eesti keeleteaduse kohta ülevaatlik teos „Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu”. Selles on kaks osa „Esimestest keelekirjeldustest iseseisva uurimiseni” ja „Eesti keeleteaduse valdkonnad 1944–2010”, mis on omakorda jaotatud kokku 22 alateemaks.…
5 minutit
„Kuldse maski” Tallinna afišš
Sigadusi tehakse tasa ja targu
Üks asi on see, mis pulbitseb Moskva teatrielus, teine aga, kelle tõstab „Kuldse maski” žürii aujärjele. Kolmandaks: mida näeb eesti teatrikriitik nädala jooksul Moskvas, kui ta koos teiste välismaalastega tuuritab festivalil „Vene juhtum” („Russian Case”)? Ja neljandaks: mida toob festival „Kuldne mask” sügisel (täpsemalt 14. – 24. oktoobrini) Eesti…
Üks asi on see, mis pulbitseb Moskva teatrielus, teine aga, kelle tõstab „Kuldse maski” žürii aujärjele. Kolmandaks: mida näeb eesti teatrikriitik nädala jooksul Moskvas, kui ta koos teiste välismaalastega tuuritab festivalil „Vene juhtum” („Russian Case”)? Ja neljandaks: mida toob festival „Kuldne mask” sügisel (täpsemalt 14. – 24. oktoobrini) Eesti…
6 minutit
Wiedemanni keeleauhind 25aastane
Emakeelepäeva ja Wiedemanni päeva võiks ühendada emakeelekuuks
Ferdinand Johann Wiedemanni nimelise keeleauhinnaga seotud iga-aastane keelepäev Väike-Maarjas on üks neid pidulikke sündmusi, mil kodumaine keeleteaduselu tõuseb hetkeks tähtsamaks kui välismaistes ajakirjades…
Ferdinand Johann Wiedemanni nimelise keeleauhinnaga seotud iga-aastane keelepäev Väike-Maarjas on üks neid pidulikke sündmusi, mil kodumaine keeleteaduselu tõuseb hetkeks tähtsamaks kui välismaistes ajakirjades…
4 minutit
Maamärke ja muutumisi Vene teatritopograafias
Kaardistab festivali „Vene juhtum” („Russian Case”) kuraator, Moskva teatrikriitik Kristina Matvijenko ning navigeerib teatrivaatleja Maris Johannes.
Kristina Matvijenko: Vene teater muutub. Veel mõne aja eest ei vaadanud keegi poliitika poole, nüüd on aga teater poliitikahuviline. Selles suunas töötab Konstantin Bogomolov, poliitika on teravalt esiplaanil ka Dmitri Krõmovi loomingus. See on neljakümneste…
Kristina Matvijenko: Vene teater muutub. Veel mõne aja eest ei vaadanud keegi poliitika poole, nüüd on aga teater poliitikahuviline. Selles suunas töötab Konstantin Bogomolov, poliitika on teravalt esiplaanil ka Dmitri Krõmovi loomingus. See on neljakümneste…
4 minutit
Inimkonna ajalugu on aina rohkem keskkonna ajalugu
Ajalool, ennekõike inimkonna lool, on alati olnud kokkupuude looduse ja keskkonnaga. Muud moodi ei saagi ju olla. Möödanikus on nii mõnedki kultuurid ühel või teisel moel otsa saanud või teisenenud keskkonna ebaõige hindamise tõttu. Toitainete leostumine üleniisutatud muldades on ikalduse ja nälja kaudu olnud märkimisväärsed geograafilised ja demograafilised tegurid. Samal…
2 minutit
Rõõm ühest ilusast traktorist
Ringreisilavastus „Tiina Tauraite traktor” on rikas ja omanäoline ettevõtmine.
„Tiina Tauraite traktor”, autor, lavastaja, traktorist ja esitaja Tiina Tauraite. Ringreisilavastus, mida esitatakse 17 paigas üle Eesti. Esietendus 7. VI Tallinnas Kultuurikatla aias.
„Tiina Tauraite traktor” on rikas ja omanäoline ettevõtmine, mis hõlmab näitleja ümberkehastumise taimekasvatusõpilaseks ning tagasi näitlejaks, kestes kokkuvõttes ligi kaks aastat.
Olen näitlejatelt pikemate…
„Tiina Tauraite traktor”, autor, lavastaja, traktorist ja esitaja Tiina Tauraite. Ringreisilavastus, mida esitatakse 17 paigas üle Eesti. Esietendus 7. VI Tallinnas Kultuurikatla aias.
„Tiina Tauraite traktor” on rikas ja omanäoline ettevõtmine, mis hõlmab näitleja ümberkehastumise taimekasvatusõpilaseks ning tagasi näitlejaks, kestes kokkuvõttes ligi kaks aastat.
Olen näitlejatelt pikemate…
3 minutit
Kas on midagi uut siin päikese all?
Keskkonnaajalugu vaatleb ajaloolise arengu keskmes olevat inimese ja looduse muutuvat suhet.
Füüsika kaalu ja väärtust hinnatakse sageli selle kaudu, kas see pakub võimalust täiendada üldpilti universumist ja kas seda kirjeldatakse nii kosmoloogilises kui ka mikroskoopilises mastaabis. Nüüd võib tõdeda, et ka ajalooteadus ei saa enam ilma ökosüsteemi, selle ajaloo kirjelduse ja ühisosade käsitluseta…
Füüsika kaalu ja väärtust hinnatakse sageli selle kaudu, kas see pakub võimalust täiendada üldpilti universumist ja kas seda kirjeldatakse nii kosmoloogilises kui ka mikroskoopilises mastaabis. Nüüd võib tõdeda, et ka ajalooteadus ei saa enam ilma ökosüsteemi, selle ajaloo kirjelduse ja ühisosade käsitluseta…
3 minutit
Silli puh ja me karune keeletegu
Jüri Valge, Kas siis selle maa keel . . . .? Loomingu Raamatukogu 2013, nr 11-12. Toimetanud Anu Saluäär-Kall. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. 87 lk.
Kuigi XIX sajandi Peterburi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887) kirjutas pisut tollast murdekeeltki arvesse võtva „Eesti keele grammatika” (1875) ja veel üht-teist väärtuslikku, on tema nimest keelehuviliste suus saanud kõigi pärastiste sõnaraamatute „esiisa”,…
Kuigi XIX sajandi Peterburi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887) kirjutas pisut tollast murdekeeltki arvesse võtva „Eesti keele grammatika” (1875) ja veel üht-teist väärtuslikku, on tema nimest keelehuviliste suus saanud kõigi pärastiste sõnaraamatute „esiisa”,…
7 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
VAIKE KIIK-SALUPERE
Tallinna ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Esinemisteks valmistumine ja esinemisärevusega toimetulek klassikaliste lauljate vokaalpedagoogikas” („Performance Preparation and Coping with Performance Anxiety in the Vocal Pedagogy of Classical Singers”)
http://e-ait.tlulib.ee/324/1/kiik_salupere_vaike.pdf
Juhendajad: prof Jaan Ross ja em-prof Maie Vikat
Oponendid: PhD Nigel Marshall (Roehamptoni ülikool, UK) ja prof Tõnu Lehtsaar (Tartu ülikool)
Doktoritöö uurimisprobleemiks on klassikalise laulu õpilaste ja vokaalpedagoogide /…
Tallinna ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Esinemisteks valmistumine ja esinemisärevusega toimetulek klassikaliste lauljate vokaalpedagoogikas” („Performance Preparation and Coping with Performance Anxiety in the Vocal Pedagogy of Classical Singers”)
http://e-ait.tlulib.ee/324/1/kiik_salupere_vaike.pdf
Juhendajad: prof Jaan Ross ja em-prof Maie Vikat
Oponendid: PhD Nigel Marshall (Roehamptoni ülikool, UK) ja prof Tõnu Lehtsaar (Tartu ülikool)
Doktoritöö uurimisprobleemiks on klassikalise laulu õpilaste ja vokaalpedagoogide /…
7 minutit
Saja-aastane Arvo Mägi
13. juuni 1913 Tartumaa, Kavastu vald, Koosa küla – 27. november 2004 Stockholm
Üllatav üksjagu, aga tänaseks on möödunud juba terve sajand Arvo Mägi sünnist! Tulnud ilmale 13. juunil 1913 Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas, õppinud Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, jagas Arvo Mägi Eesti saatust valinuna maapagulase elu Rootsi Kuningriigis. Kodumaa saatus, selle vabanemine ja…
Üllatav üksjagu, aga tänaseks on möödunud juba terve sajand Arvo Mägi sünnist! Tulnud ilmale 13. juunil 1913 Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas, õppinud Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, jagas Arvo Mägi Eesti saatust valinuna maapagulase elu Rootsi Kuningriigis. Kodumaa saatus, selle vabanemine ja…
2 minutit
Filmimaailm
Tänavused „Kinotaurose” laureaadid
6. – 9. juunini peeti Sotšis 24. korda kinofestival „Kinotauros” (”Kinotavr”). Põhikonkursil võistles omavahel 12 täispikka filmi. Žürii eesotsas kineast Aleksandr Mittaga pärgas grand prix’ga režissöör Aleksandr Veledinski draama „Geograaf jõi gloobuse maha” („Geograf globus propil”). Aleksei Ivanovi bestselleril põhineva lihtsa loo peakangelane on töötu bioloog Viktor Služkin, kes läheb tavalisse Permi kooli geograafiaõpetajaks. Koolmeistrit mänginud…
6. – 9. juunini peeti Sotšis 24. korda kinofestival „Kinotauros” (”Kinotavr”). Põhikonkursil võistles omavahel 12 täispikka filmi. Žürii eesotsas kineast Aleksandr Mittaga pärgas grand prix’ga režissöör Aleksandr Veledinski draama „Geograaf jõi gloobuse maha” („Geograf globus propil”). Aleksei Ivanovi bestselleril põhineva lihtsa loo peakangelane on töötu bioloog Viktor Služkin, kes läheb tavalisse Permi kooli geograafiaõpetajaks. Koolmeistrit mänginud…
3 minutit
Eesti pagulasajalugu maailmale
Elin Toona Gottschalk, Into Exile: a life story of war and peace. Lakeshore Press, 2013. 362 lk.
Elin Toona mälestusteraamat „Pagulusse”, senistest üks mahukaimaid, ilmus hiljuti ingliskeelsena USAs. Raamatute väljaandmine ei ole teisel pool ookeani kuigi lihtne, sest lugemine pole USAs enam kuigi pop ja kirjastused lõpetavad üksteise järel tegevuse. Rahvuskaaslane Aarne Vesilind võttis käsikirja…
Elin Toona mälestusteraamat „Pagulusse”, senistest üks mahukaimaid, ilmus hiljuti ingliskeelsena USAs. Raamatute väljaandmine ei ole teisel pool ookeani kuigi lihtne, sest lugemine pole USAs enam kuigi pop ja kirjastused lõpetavad üksteise järel tegevuse. Rahvuskaaslane Aarne Vesilind võttis käsikirja…
4 minutit
Kaks tavalist imelikku lugu
Alati peaks osa tänasest päevast kulutama eilse mälus kinnistamisele.
Lootusetu ettevõtmine.
Christa Wolf
Olen hakanud tähele panema, et vananedes muutuvad inimesed üha tundelisemaks, küllap ka mina. See asjaolu meenus, kui vaatasin siinse lookese tarvis täna üle kaks filmi. Mõlemas räägib vana naine 1941. aasta küüditamisest. Et täpne olla – oleme reedel, 9. septembril 1988. aastal Liivimaal Kuolka…
Lootusetu ettevõtmine.
Christa Wolf
Olen hakanud tähele panema, et vananedes muutuvad inimesed üha tundelisemaks, küllap ka mina. See asjaolu meenus, kui vaatasin siinse lookese tarvis täna üle kaks filmi. Mõlemas räägib vana naine 1941. aasta küüditamisest. Et täpne olla – oleme reedel, 9. septembril 1988. aastal Liivimaal Kuolka…
4 minutit
Riik, kes toetab kirjandust, toetab iseennast
Vestlus Tiit Aleksejeviga
Olid üks neid, kes jõudis „HeadReadi” festivalil osa saada õige mitmetest üritustest ja kelle küsimused esinejatele publikule uusi huvitavaid rakursse avasid. Millised on su enda muljed tagantjärele?
Tiit Aleksejev: Igati kordaläinud üritus. Eriti meeldis see, et korraldajad hoidsid kohalike ja välismaiste autorite esinemised tasakaalus. Eestlased ajavad teinekord ebaviisakuse…
Olid üks neid, kes jõudis „HeadReadi” festivalil osa saada õige mitmetest üritustest ja kelle küsimused esinejatele publikule uusi huvitavaid rakursse avasid. Millised on su enda muljed tagantjärele?
Tiit Aleksejev: Igati kordaläinud üritus. Eriti meeldis see, et korraldajad hoidsid kohalike ja välismaiste autorite esinemised tasakaalus. Eestlased ajavad teinekord ebaviisakuse…
2 minutit
Kaleva lugu seni lahendamata
Täna 73 aastat tagasi tulistati Soome lahe kohal alla reisilennuk Kaleva.
Dokumentaalfilm „Kaleva müsteerium” (Polarfilm ja Estinfilm 2012, 55 min), režissöör Sigrid Reede, stsenaristid Ants Vist, Toivo Kallas ja Sigrid Reede, operaatorid Elena Lotman, Meelis Veeremets, Ago Ruus, Rein Kasak ja Arvo Vilu, produtsendid Ants Vist ja Mati Sepping. ETVs 27. IV 2013.
Laupäeval seitsekümmend kolm…
Dokumentaalfilm „Kaleva müsteerium” (Polarfilm ja Estinfilm 2012, 55 min), režissöör Sigrid Reede, stsenaristid Ants Vist, Toivo Kallas ja Sigrid Reede, operaatorid Elena Lotman, Meelis Veeremets, Ago Ruus, Rein Kasak ja Arvo Vilu, produtsendid Ants Vist ja Mati Sepping. ETVs 27. IV 2013.
Laupäeval seitsekümmend kolm…
3 minutit
Head pead need „HeadReadi” pead!
Kaua sai tänavu kirutud seda kahtlevat, kiratsevat kevadet; ei tahtnud ega tahtnud teine tulla. Ja kui ta siis lõpuks pärale jõudis, puhkes kõik, mis vähegi võis, kohemaid ja korraga, päris pööraselt õitsele.
Samal ajal kui Rotermanni kvartalis kõlasid orientaalsed rütmid, pöörlesid dervišid ja aeti välja kurje vaime, sai imestleda maailma noorimat köietantsijat ja teha…
Samal ajal kui Rotermanni kvartalis kõlasid orientaalsed rütmid, pöörlesid dervišid ja aeti välja kurje vaime, sai imestleda maailma noorimat köietantsijat ja teha…
3 minutit
Kuidas ühemõõtmelised eestlased neljamõõtmeliste veini röövisid
1. juunil kella kahe paiku päeval toimus rahvusraamatukogus samal ajal kõrvuti kaks sündmust: Eesti Huumoriliidu korraldatud rahvusvahelise karikatuurivõistluse „Linlane naerab” näituse avamine ning nende psühhopaatide kogunemine, kes leiavad, et Venemaaga ei tohi piirilepingut sõlmida ja et valitsus on Eesti reetnud ning maailma lõpp pole enam kaugel.
Seltskonnad…
Seltskonnad…
3 minutit
Väike väikse riigi teooria
Riigid, kus lihtsalt ei jätku inimesi, kes ei oleks peaministri sugulase sõbrad või sõbra sugulased.
Tänapäeva politoloogias arutatakse väikeste riikide puhul peateemana seda, kuidas nad saavad suurte kõrval püsida, kas neil saab olla mingit mõju maailma asjadele, hoolimata nende väiksusest, või kas mitte väikseks ei tee riigid end ise oma liig vaoshoitud käitumisega, madala enesehinnanguga. Teaduse…
Tänapäeva politoloogias arutatakse väikeste riikide puhul peateemana seda, kuidas nad saavad suurte kõrval püsida, kas neil saab olla mingit mõju maailma asjadele, hoolimata nende väiksusest, või kas mitte väikseks ei tee riigid end ise oma liig vaoshoitud käitumisega, madala enesehinnanguga. Teaduse…
3 minutit
Rostrum: uus muusika, meedia vana traditsioon
Pariisis UNESCO majas 1950ndatel algatatud heliloojate rostrum toimus tänavu Prahas 28. – 31. maini raadio muusikastuudiote majas Karlinis – ajaloolises palees, kus on asutatud nii Tšehhi kompartei kui Tšehhi 90aastane raadio. Oli jahe ja vihmane nädal, päev pärast rostrumi lõppu hakkas Vltava tõusma ning linna uputama.
Tänavu võttis rostrumist osa kolmkümmend raadiojaama…
Tänavu võttis rostrumist osa kolmkümmend raadiojaama…
3 minutit
Liivimaa vasallriigi projektist, intrigeerivalt ja asiselt
Andres Adamson, Liivimaa kuningriik. Keeletoimetaja Riste Uuesoo. Kaane kujundanud Epp Marguste, Rein Kask kaardid, küljendanud Erje Hakman. Argo, 2013. 248 lk.
Ajaloo pöördepunktideks peetavad sündmused on ikka tekitanud huvi ja põnevust: kuidas vana varises ja uus kujunes, miks muutused aset leidsid? Viimasel ajal on üha populaarsemaks saamas ka küsimus, mis…
Ajaloo pöördepunktideks peetavad sündmused on ikka tekitanud huvi ja põnevust: kuidas vana varises ja uus kujunes, miks muutused aset leidsid? Viimasel ajal on üha populaarsemaks saamas ka küsimus, mis…
5 minutit
Olen eelistanud EFKd, sest ei tea paremat koori
Dirigent Marc Minkowski räägib oma hullumeelsest ettevõtmisest esitada Wagneri aasta puhul kaks „Lendava hollandlase” ainetel lavateost ning Eesti koori osast selles.
Kontsertettekandel kaks ooperit: Richard Wagneri (1813–1883) „Lendav hollandlane” („Der fliegende Hollandär”, 1843) ja Pierre-Louis Dietschi (1808–1865) ooper „Kummituslaev” („Le Vaisseau fantôme ou Le Maudit des mers”, 1842). Solistid: Sally Matthews,…
Kontsertettekandel kaks ooperit: Richard Wagneri (1813–1883) „Lendav hollandlane” („Der fliegende Hollandär”, 1843) ja Pierre-Louis Dietschi (1808–1865) ooper „Kummituslaev” („Le Vaisseau fantôme ou Le Maudit des mers”, 1842). Solistid: Sally Matthews,…
5 minutit
Filosoofia kui egoloogia
Emmanuel Levinas, Teisiti kui olla ehk teispool olemust. Tõlkinud Kaia Sisask. Ilmamaa, 2012. 368 lk.
Emmanuel Levinasi eetika, Eestis mitte enam päris tundmatu, on XX sajandi üks ainulaadsemaid, olulisemaid ja suurejoonelisemaid eetikaid. Levinasi teiseks peateoseks peetud „Teisiti kui olla ehk teispool olemust” (1974) ilmumine eesti keeles on seega omamoodi sündmus – sündmus on mõistetud siin muide ka…
Emmanuel Levinasi eetika, Eestis mitte enam päris tundmatu, on XX sajandi üks ainulaadsemaid, olulisemaid ja suurejoonelisemaid eetikaid. Levinasi teiseks peateoseks peetud „Teisiti kui olla ehk teispool olemust” (1974) ilmumine eesti keeles on seega omamoodi sündmus – sündmus on mõistetud siin muide ka…
5 minutit
Nargeni festival heiskas purjed
Nargeni festivali avakontsert: ERSO, solist Ain Anger (bass), dirigent Tõnu Kaljuste 7. VI Estonia kontserdisaalis.
Selle järgi, et ootusärevil publiku seas oli päris ohtralt kontserdikülastajaid, keda tavaliselt sümfooniakontserdil ei kohta, oli arvata, et teoksil on midagi erakordset. Elevuse tekitajaks oli teadagi meid harva oma kunstiga kostitav Ain Anger, kes on aastast 2004 Viini Riigiooperi…
Selle järgi, et ootusärevil publiku seas oli päris ohtralt kontserdikülastajaid, keda tavaliselt sümfooniakontserdil ei kohta, oli arvata, et teoksil on midagi erakordset. Elevuse tekitajaks oli teadagi meid harva oma kunstiga kostitav Ain Anger, kes on aastast 2004 Viini Riigiooperi…
4 minutit
Patriarh Kirill ja inimõiguste talumatu raskus
Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh Kirill, Vabadus ja vastutus. Harmoonia otsinguil. Inimõigused ja isiksuse väärikus. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Kirjastusosakond, 2012. 118 lk.
Seoses patriarh Kirilli külaskäiguga Eestisse tasub teha lähemat tutvust tema mõttemaailma ja ideoloogia mõnede aspektidega, milles on meile abiks see inimõigusi ja vabaduse olemust käsitlev raamat. Tegemist…
Seoses patriarh Kirilli külaskäiguga Eestisse tasub teha lähemat tutvust tema mõttemaailma ja ideoloogia mõnede aspektidega, milles on meile abiks see inimõigusi ja vabaduse olemust käsitlev raamat. Tegemist…
6 minutit
Sven Grünberg soovitab vaadata sisse, kuulaja paneb silmad kinni
Sven Grünbergi „Vaadates sisse”: Vox Clamantis ja instrumentaalansambel autori juhatusel, Jenni Valorinta ja Ville Hyvöneni video. 5. VI Niguliste kirikus.
Õigupoolest osutas endasse vaatamise võimalusele kontserdi pealkiri. Kolmel korral mängiti suveõhtusse hämarduvas Tallinna Niguliste kirikus Sven Grünbergi uut muusikat ning selle vastu oli huvi suur.
Põhjusega muidugi, sest lisaks…
Õigupoolest osutas endasse vaatamise võimalusele kontserdi pealkiri. Kolmel korral mängiti suveõhtusse hämarduvas Tallinna Niguliste kirikus Sven Grünbergi uut muusikat ning selle vastu oli huvi suur.
Põhjusega muidugi, sest lisaks…
3 minutit
Tasa, valitseja võib ärgata!
Marek Strandberg
Tallinna Vabaduse väljaku kuulsa kohvikumaja (põliselanikele tuntud ka EEKSi-majana) seinal oli juba vene ajal välikell. Nii nüüdki, aga tema mõlemad palged näitavad nädalast nädalasse valet aega, kusjuures veel…
Tallinna Vabaduse väljaku kuulsa kohvikumaja (põliselanikele tuntud ka EEKSi-majana) seinal oli juba vene ajal välikell. Nii nüüdki, aga tema mõlemad palged näitavad nädalast nädalasse valet aega, kusjuures veel…
3 minutit
Eksootiline ja tänapäevane „Orient”
Ida muusika festival „Orient” 29. V – 2. VI telgis Rotermanni väljakul, kunstiline juht Peeter Vähi.
Tänavune Ida muusika festival „Orient” jätkas Peeter Vähi juhtimisel värvikalt multikultuurilist ja kaugete maade etenduskunsti liike integreerivat suunda, millest on meie publikule enam kui kahe aastakümne jooksul (esimene „Orient” oli 1992. aastal) juba omaette traditsioon kujunenud.
Oluline tunduski…
Tänavune Ida muusika festival „Orient” jätkas Peeter Vähi juhtimisel värvikalt multikultuurilist ja kaugete maade etenduskunsti liike integreerivat suunda, millest on meie publikule enam kui kahe aastakümne jooksul (esimene „Orient” oli 1992. aastal) juba omaette traditsioon kujunenud.
Oluline tunduski…
3 minutit
Fredi-Armand Tomps – muinsusmusikaalne arhitekt
Piia Ruber
Fredi-Armand Tomps lõi kogu ENSVd hõlmava ehituspärandi kaitsesüsteemi.
Teise maailmasõjajärgne aeg nõudis kogu eesti rahvalt füüsilist vaeva ja vaimset pingutust. Kaalul oli eestlaste kui rahvuse…
Fredi-Armand Tomps lõi kogu ENSVd hõlmava ehituspärandi kaitsesüsteemi.
Teise maailmasõjajärgne aeg nõudis kogu eesti rahvalt füüsilist vaeva ja vaimset pingutust. Kaalul oli eestlaste kui rahvuse…
7 minutit
2012. aasta interjööriaruanne
Sisearhitektide liidu aastapreemiate jaotamine on iga-aastane ja pika traditsiooniga sündmus, mis nagu auhinnatseremooniad üldiselt on suunatud valdkonnale tavalisest suurema meedia- ja publikutähelepanu võitmisele. Kõlama jäävad rohkem või vähem tuttavad nimed – eriala „tegijad” –, kataloog ja näitus annavad esindusliku ja professionaalselt fotografeeritud pildi sisearhitektuuri aastatoodangu paremikust. Sisearhitektuur on lai ja kohati häguste piiridega valdkond,…
4 minutit
Sten Saaritsale noore skulptori preemia
Noore skulptuuri näitus „Erinevad dimensioonid” Vaala galeriis kuni 15. VI.
Juba traditsiooniks saanud noore kunstniku preemia kõrval pärjatakse teist aastat eraldi noori skulptoreid. Idee autor ja elluviija on EKA skulptuuriosakonna juhataja Kirke Kangro, antakse koguni kolm preemiat: esikoht ehk siis grand prix ja teine ning kolmas koht. Kui noore kunstniku preemia on puhtalt erakapitali…
Juba traditsiooniks saanud noore kunstniku preemia kõrval pärjatakse teist aastat eraldi noori skulptoreid. Idee autor ja elluviija on EKA skulptuuriosakonna juhataja Kirke Kangro, antakse koguni kolm preemiat: esikoht ehk siis grand prix ja teine ning kolmas koht. Kui noore kunstniku preemia on puhtalt erakapitali…
1 minut
EKA värsked magistrid mõtestavad kunstiharidust
31. mail kaitses viis Eesti Kunstiakadeemia kunstipedagoogika osakonna magistranti oma magistritöö.
Kunstiakadeemia kunstipedagoogika osakonna õppekava on teinud viimase kahe aastaga läbi suured muutused, et kohanduda nii nüüdisaegse kasvatusteaduse põhimõtete kui ka kunstimaailmaga. Viimane aasta on toonud kaasa hulga muutusi nii õpetajakoolituses kui õpetajatöös: EKA kunstipedagoogika magistritaseme õppekava lõpeb sellest aastast ülikoolidevaheliselt kokku…
Kunstiakadeemia kunstipedagoogika osakonna õppekava on teinud viimase kahe aastaga läbi suured muutused, et kohanduda nii nüüdisaegse kasvatusteaduse põhimõtete kui ka kunstimaailmaga. Viimane aasta on toonud kaasa hulga muutusi nii õpetajakoolituses kui õpetajatöös: EKA kunstipedagoogika magistritaseme õppekava lõpeb sellest aastast ülikoolidevaheliselt kokku…
4 minutit
