2013-18 (3440)
Tallinnfilmi seni tundmatu koostööprojekt
1995. aastal tehti koostöös sakslastega stuudio üks viimane suur film.
„Nadja – tagasipöördumine võõrale maale” („Nadja – Heimkehr in die Fremde”, Saksamaa 1995, Provobis Film GmbH ZDF/Arte tellimusel, koostöös stuudioga Tallinnfilm, 190 minutit). Režissöör Thorsten Näter, stsenaristid Paul Mommertz ja Thorsten Näter (Nelly Däsi romaani „Tütarlaps praamimajast” ainetel), operaator Dragan…
„Nadja – tagasipöördumine võõrale maale” („Nadja – Heimkehr in die Fremde”, Saksamaa 1995, Provobis Film GmbH ZDF/Arte tellimusel, koostöös stuudioga Tallinnfilm, 190 minutit). Režissöör Thorsten Näter, stsenaristid Paul Mommertz ja Thorsten Näter (Nelly Däsi romaani „Tütarlaps praamimajast” ainetel), operaator Dragan…
4 minutit
Tolerantsus kui vaenamise vorm ja relv põhiväärtuste lõhkumiseks
Kirjutama sundis mind üks kohtumine noorte haritlastega, kes nimetasid mind aegunud vaadetega konservatiiviks ja ebatolerantseks inimeseks. Vaidlus puudutas homoabielusid ja lapsendamist. Mina väljendasin selget seisukohta traditsiooniliste pereväärtuste kaitseks ja selgitasin, et riik ei saa toetada jätkusuutmatut peremudelit. Vastus, mille noored haritlased andsid, oli kummastav. Nad väitsid, et homoabielu on jätkusuutlik,…
3 minutit
Ainult Putin võib Eesti päästa
Venemaa ja venelaste kajastamise muutused Eesti meedias.
Et Eesti-Vene suhetes on midagi kardinaalselt muutumas ja seda rohujuuretasandil, panid mind uskuma kaks nelja kuu tagust teleuudist. Esiteks Vene turistide vastuvõtt Balti jaamas armsa zumbatantsuga. Teiseks vene laada korraldamine Haapsalus, matrjoškade ja balalaikadega – samuti selleks, et idanaabrid end meil võimalikult koduselt…
Et Eesti-Vene suhetes on midagi kardinaalselt muutumas ja seda rohujuuretasandil, panid mind uskuma kaks nelja kuu tagust teleuudist. Esiteks Vene turistide vastuvõtt Balti jaamas armsa zumbatantsuga. Teiseks vene laada korraldamine Haapsalus, matrjoškade ja balalaikadega – samuti selleks, et idanaabrid end meil võimalikult koduselt…
4 minutit
Elada, elule jalgugi jääda
Ehkki „New Yorgi varjus” ei näe võigast naturalismi ega kuigi palju otsest vägivalda, mõjub linateos raskelt.
Mängufilm „New Yorgi varjus” („The Place Beyond the Pines”, USA 2012, 140 min), režissöör Derek Cianfrance, stsenaristid Derek Cianfrance ja Ben Coccio. Osades Ryan Gosling, Bradley Cooper, Eva Mendes, Posa, Burne, Ray Liotta, Ben Mendelsohn…
Mängufilm „New Yorgi varjus” („The Place Beyond the Pines”, USA 2012, 140 min), režissöör Derek Cianfrance, stsenaristid Derek Cianfrance ja Ben Coccio. Osades Ryan Gosling, Bradley Cooper, Eva Mendes, Posa, Burne, Ray Liotta, Ben Mendelsohn…
5 minutit
Kriitiku abikäsi
Tantsukriitikast seminari „nu_dnc.txt” ja festivali „Uus tants” valguses.
Haapsalus korraldati aprilli keskel nüüdistantsufestivali „Uus tants” raames kolmepäevane tantsukriitikaseminar alapealkirjaga „Re/viewing Dance” („Tantsu arvustamine” või ka „Uus vaade tantsule”), kus otsiti tantsust kirjutamiseks võimalikke vaatenurki, juhendas seda norra teatrikriitik ja dramaturg Sidsel Pape. Seminari korraldas Tartu ülikooli Teatriteaduse Üliõpilaste Loož koostöös Eesti…
Haapsalus korraldati aprilli keskel nüüdistantsufestivali „Uus tants” raames kolmepäevane tantsukriitikaseminar alapealkirjaga „Re/viewing Dance” („Tantsu arvustamine” või ka „Uus vaade tantsule”), kus otsiti tantsust kirjutamiseks võimalikke vaatenurki, juhendas seda norra teatrikriitik ja dramaturg Sidsel Pape. Seminari korraldas Tartu ülikooli Teatriteaduse Üliõpilaste Loož koostöös Eesti…
4 minutit
Riigiasutusest sirgub sihtasutus
Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson on veendunud, et klassikaline ooper ja ballett peavad Tartus laval olema.
Neli kuud tagasi astus Vanemuise teatrijuhi ametisse Toomas Peterson, kes on olnud üheksa aastat teatri finantsjuht. Senine teatrijuht Paavo Nõgene läks kultuuriministeeriumi kantsleriks. Kolmeks aastaks ametisse määratud Toomas Peterson lubab jätkata eelmiste teatrijuhtide juba sisse töötatud…
Neli kuud tagasi astus Vanemuise teatrijuhi ametisse Toomas Peterson, kes on olnud üheksa aastat teatri finantsjuht. Senine teatrijuht Paavo Nõgene läks kultuuriministeeriumi kantsleriks. Kolmeks aastaks ametisse määratud Toomas Peterson lubab jätkata eelmiste teatrijuhtide juba sisse töötatud…
7 minutit
Pealelend: Heidi Aadma
Eesti Teatri Agentuur hakkab välja andma välisnäitekirjandusele pühendatud raamatusarja, mille avaraamatuks on hispaania ja katalaani näidendite valimik.
Miks on Eesti Teatri Agentuur võtnud nõuks hakata välja andma välisnäitekirjanduse raamatusarja ja millist tulu tõuseb sellest Eesti teatrile?
Heidi Aadma, Eesti Teatri Agentuuri dramaturg: Idee sai alguse juba paar aastat tagasi, kui…
Miks on Eesti Teatri Agentuur võtnud nõuks hakata välja andma välisnäitekirjanduse raamatusarja ja millist tulu tõuseb sellest Eesti teatrile?
Heidi Aadma, Eesti Teatri Agentuuri dramaturg: Idee sai alguse juba paar aastat tagasi, kui…
2 minutit
Leegionäride ränd läbi aja
„Leegionärid” ei ole sõjapaatoslik lugu, räägitakse hoopis lihtsatest inimlikest eluväärtustest.
Rakvere teatri „Leegionärid”, autor Tiit Aleksejev, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Mats Õun, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla) ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala). Mängivad Erni Kask, Margus Grosnõi, Mihkel Kabel, Tarvo Sõmer ja Terje Pennie. Esietendus 6. IV Rakvere teatri väikeses…
Rakvere teatri „Leegionärid”, autor Tiit Aleksejev, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Mats Õun, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla) ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala). Mängivad Erni Kask, Margus Grosnõi, Mihkel Kabel, Tarvo Sõmer ja Terje Pennie. Esietendus 6. IV Rakvere teatri väikeses…
3 minutit
Dialoogid Tartu vana kaubamaja arhitektuurivõistlusel
Tartu vana kaubamaja kvartali arhitektuurivõistlus oli tartlastele üks oodatumaid arhitektuurisündmusi. Praegune hoone on olnud pikemat aega vaeslapse rollis ja naaberkruntidel ollakse tal mitmes mõttes üle pea kasvanud. Hea on see, et hoone ümbertegemisega on oodatud ja mööduvad trendid seljataha jäetud, millega on saadud võimalus õppida vigadest. Olnuks protsessi kulg linnavalitsuse…
4 minutit
Meeste asi – mis see on?
Disainerite liit korraldas disaineritele võistluse „Meeste asi”, et leida meestele suunatud tarbimisväärtusega vaimukaid väiketooteid.
Aprilli algul korraldas Eesti Disainerite Liit meestele suunatud väiketoodete konkursi „Meeste asi” põhjusel, et meestele mõeldud pisikraamiturul haigutab tühjus. Saadi suur saak, mis on täis teravaid ideid, värskust ja iseseisvat mõtlemist. Mõõduvõtmine oli jätkuks läinud aasta…
Aprilli algul korraldas Eesti Disainerite Liit meestele suunatud väiketoodete konkursi „Meeste asi” põhjusel, et meestele mõeldud pisikraamiturul haigutab tühjus. Saadi suur saak, mis on täis teravaid ideid, värskust ja iseseisvat mõtlemist. Mõõduvõtmine oli jätkuks läinud aasta…
8 minutit
Kontserdipeegel
Portree. Chopin
„Portreed. Chopin”: pianistid Age Juurikas, Irina Zahharenkova ja Mihkel Poll, helilooja elu ja loomingu seoseid avas muusikateadlane Tiia Järg. 26. IV Mustpeade majas.
Tallinna Filharmoonia algatas uue sarja „Portree”, kus publikul on lisaks muusika kuulamisele võimalik aimu saada helilooja mõtteviisist, elusaatusest, olulistest suhetest ja positsioonist ajastu muusikapildis. Sarja avaõhtu…
„Portreed. Chopin”: pianistid Age Juurikas, Irina Zahharenkova ja Mihkel Poll, helilooja elu ja loomingu seoseid avas muusikateadlane Tiia Järg. 26. IV Mustpeade majas.
Tallinna Filharmoonia algatas uue sarja „Portree”, kus publikul on lisaks muusika kuulamisele võimalik aimu saada helilooja mõtteviisist, elusaatusest, olulistest suhetest ja positsioonist ajastu muusikapildis. Sarja avaõhtu…
4 minutit
Tõraverest Nikosiani
1966. aastal Tõraveres läbi viidud tudengite klaveritriode konkursist alguse saanud ja professor Villem Reimanni eestvedamisel Balti riikide muusikakõrgkoolide kammermuusikafestivaliks kujundatud ettevõtmise ajalugu on juba ligi pool sajandit pikk. Omal ajal oli see hea näide Eesti, Läti ja Leedu muusikakõrgkoolide koostööst, mis avardas meie kammermuusikaalast silmaringi. Nende riikide iseseisvuse taastamise järel…
2 minutit
16. aprill – rahvusvaheline häälepäev
Üheksakümnendate lõpul hakati Brasiilia vokoloogide eestvedamisel tähistama häälepäeva, et ühiskonnas paremini teadvustada, kuivõrd oluline meile kõigile on hästi toimiv hääl. Inimkonna arengu olulisimaid võimaldajaid ongi olnud koostöö, mis ei saa toimuda suhtlemiseta. Suheldakse aga põhiliselt hääle abil. Kõneldes saame edasi anda oma mõtteid, hääle kõla väljendab aga meie emotsioone ja…
1 minut
Eesti muusikateadlased unistavad sillaehitamisest
Traditsiooniks on kujunenud, et erinevalt rändlindudest võtavad muusikateadlased kevaditi suuna lõunasse, Eesti Muusikateaduse Seltsi aprillikuisele kokkusaamisele Tartus.
Tänavu 20. aprillil peetud Tartu päev hõlmas ettekandeid muusikapsühholoogiast ja -ajaloost. Muusikapsühholoogia uurimustest tutvustas kanadalanna Annabel Cohen rahvusvahelist interdistsiplinaarset laulualast projekti, mille Eesti osast andis ülevaate Laura Välja. Allan Vurma oli uurinud, kas on…
Tänavu 20. aprillil peetud Tartu päev hõlmas ettekandeid muusikapsühholoogiast ja -ajaloost. Muusikapsühholoogia uurimustest tutvustas kanadalanna Annabel Cohen rahvusvahelist interdistsiplinaarset laulualast projekti, mille Eesti osast andis ülevaate Laura Välja. Allan Vurma oli uurinud, kas on…
5 minutit
TÜ raamatukogu fonoteek 30 – elagu muusikaraamatukogu!
Läbi aegade on muusikal – algul käsikirjas, hiljem trükitud kujul – olnud kindel koht raamatukogumaailmas. Kuid heliplaadi tulek, mis nõudis aparatuuri ja traditsioonilise raamatukogumudeli muutmist, oli vaevalisem. Muusikaraamatukogude toetamiseks loodi 1951. aastal rahvusvaheline organisatsioon International Association of Music Libraries Archives and Documentation Centres (IAML), mil eesmärgiks muusikainformatsiooni, sealhulgas helisalvestiste parem…
1 minut
Rahvusvaheline koorifestival osutus omavaheliseks jõukatsumiseks
„Tallinn 2013” 18. – 20. IV Estonia kontserdisaalis.
Eelmisest koorifestivalist „Tallinn 2011” on möödas kaks aastat, kuid mäletan siiani selgelt, kui haaravat kuulamist pakkus toonane konkurss ja seal osalenud kõrgetasemelised Läti koorid. Hiljuti lõppenud järjekordsel koorifestivalil võitis grand prix’ kammerkoor Head Ööd, Vend (dirigendid Külli Kiivet ja Pärt Uusberg) ja Läti…
Eelmisest koorifestivalist „Tallinn 2011” on möödas kaks aastat, kuid mäletan siiani selgelt, kui haaravat kuulamist pakkus toonane konkurss ja seal osalenud kõrgetasemelised Läti koorid. Hiljuti lõppenud järjekordsel koorifestivalil võitis grand prix’ kammerkoor Head Ööd, Vend (dirigendid Külli Kiivet ja Pärt Uusberg) ja Läti…
4 minutit
Omad liistud – EBM või EKM?
Žanrimääratluse EBM ehk electronic body music eestikeelseks vasteks võiks olla „elektrooniline kehamuusika”. Ilma eelajalukku kaevumata võib selle nähtuse üheks tugisambaks pidada Kraftwerki elektroonilise loomeperioodi (alates 1970ndate keskpaigast) robotlikku heli- ja kehakeelt. Termini autoriks peetaksegi ansambli liiget Ralf Hütterit, kes kasutas väljendit 1978. aasta albumi „Inim-masin” pealkirjana („Die Mensch-Maschine”), mis küll…
2 minutit
Auhind
Kristiina Poska võitis eelmisel reedel Berliinis lõppenud konkursil Saksa dirigendipreemia (Deutscher Dirigentenpreis), mis on Euroopa üks kaalukamaid ja suuremaid noorte dirigentide auhindu (15 000 eurot). Konkurssi korraldatakse aastast 1995, mil parimaks tunnistati prantslane Marc Piollet. Omamoodi üllatuslikult on üheksa võitja hulgas veel teinegi Eesti dirigent: 2006. aastal saavutas sama tulemuse…
1 minut
Charles Lloydi ülendav neljas tulemine
Keeruline on kirjutada heast kontserdist ja päris raske ühest väga heast kontserdist. See, mis tundub keskmiselt hea, laseb kergesti ligi klišeelikud sõnaühendid ja väljendusrutiini. Tipp vajub nõnda madalamaks, elamus kahaneb igapäevasemaks, nurga taga varitseb tuimus.
Sõnad tasandavad muljet ja muudavad kogetu ümaramaks. Sageli on see ka ettevaatusabinõu, sest pärast esimest tuhinat,…
Sõnad tasandavad muljet ja muudavad kogetu ümaramaks. Sageli on see ka ettevaatusabinõu, sest pärast esimest tuhinat,…
2 minutit
Pealelend: Barbara Lehtna
30. märtsil oli teil plaanis Pärnu Martensi väljakul performance „Palvevaip”, et juhtida lihavõttepühade ajal linnakodanike tähelepanu sallivusele või teisiti öelduna sallimatusele. Performance jäi ära, sest Pärnu linnavalitsus ei andnud selle tegemiseks luba. See ei olnud teil esimene avalik väljaastumine Pärnus: veebruaris äratasite linnarahva tähelepanu performance’iga „Tasuta lõuna?”. Kas linnavalitsuses ka…
1 minut
Ida-Euroopa kui eimiski ehk
Uue identiteedi otsinguil
Tanel Randeri näitus „Pole piire, pole vahet?” („No Borders – No Difference?”) Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 5. V.
Proovides sõnastada, milles täpselt seisneb Randeri näituse kese, Ida-Euroopa diskursus, kerkib ilmselt pinnale teatud hulk märksõnu (mahajäämus Läänest ja sellest tingitud järelejõudmise iha, poliitiline väheolulisus, teatav eksootilisus), kuid konkreetselt on seda…
Tanel Randeri näitus „Pole piire, pole vahet?” („No Borders – No Difference?”) Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 5. V.
Proovides sõnastada, milles täpselt seisneb Randeri näituse kese, Ida-Euroopa diskursus, kerkib ilmselt pinnale teatud hulk märksõnu (mahajäämus Läänest ja sellest tingitud järelejõudmise iha, poliitiline väheolulisus, teatav eksootilisus), kuid konkreetselt on seda…
3 minutit
Pealelend: Triin Ojari
Viimasel EKÜ üldkogul kinnitati ühehäälselt kunstiteadlaste ühingu nimemuutus ehk nüüdsest on see Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ehk lühendatult EKKÜ. Mis selline samm oli vajalik?
Triin Ojari, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esimees: Tegu oli eelkõige praktilistel põhjustel tehtud liigutusega: nime muutmise nõue tuli vastusena Eesti Kunstiteadlaste Ühingu kultuuriministeeriumile tehtud…
Triin Ojari, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esimees: Tegu oli eelkõige praktilistel põhjustel tehtud liigutusega: nime muutmise nõue tuli vastusena Eesti Kunstiteadlaste Ühingu kultuuriministeeriumile tehtud…
2 minutit
Jalutuskäik galeriides
Anne Peultier’ muusikalised miraažid
Anne Peultier’ näitus „Peatatud aeg” Kastellaanimajas kuni 13. V. Kunstniku piltidega Bernard Noëli luuleraamatu esitlemine näitusel 6. V kell 18.
Suhtlemine pildi kaudu, sõnumi edasiandmine vaatajale on ülesanne, mille kallal on kunstnikud maadelnud sellest saati, kui kunst tekkis. Asi ei ole sõna ja kujundi põhimõttelises erinevuses, vaid…
Anne Peultier’ näitus „Peatatud aeg” Kastellaanimajas kuni 13. V. Kunstniku piltidega Bernard Noëli luuleraamatu esitlemine näitusel 6. V kell 18.
Suhtlemine pildi kaudu, sõnumi edasiandmine vaatajale on ülesanne, mille kallal on kunstnikud maadelnud sellest saati, kui kunst tekkis. Asi ei ole sõna ja kujundi põhimõttelises erinevuses, vaid…
3 minutit
Meie oma Jegorov
Andrei Jegorovi näitus Tallinna Vene muuseumis Pikk 29a kuni 30. V.
Andrei Jegorovi nimi seostub kunstihuvilistel tavaliselt väikeste guašš-temperatehnikas piltidega saanisõitjatest talvistel külavahe- ja metsateedel. Ta maalis neid 1910ndatest 1950ndate alguseni ning need olid erakordselt populaarsed. Oksjonitel viimaste kümnendite jooksul olnud Jegorovi umbes poolesaja teose hulgas on need enamuses. Kunstniku õigustuseks…
Andrei Jegorovi nimi seostub kunstihuvilistel tavaliselt väikeste guašš-temperatehnikas piltidega saanisõitjatest talvistel külavahe- ja metsateedel. Ta maalis neid 1910ndatest 1950ndate alguseni ning need olid erakordselt populaarsed. Oksjonitel viimaste kümnendite jooksul olnud Jegorovi umbes poolesaja teose hulgas on need enamuses. Kunstniku õigustuseks…
3 minutit
Surma ajatud tantsud
Näitus „Ars moriendi. Suremise kunst” Niguliste muuseumis kuni 2. VI. Kuraator Merike Kurisoo, kujundanud Liina Siib, haridusprogrammi autorid Külli Kaus ja Lola Annabel Kass. Vaata http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/hetkel/ars-moriendi-suremise-kunst.
Elu ainus traagika seisneb selles, et kõik on määratud hävima juba selsamal hetkel, kui tekib; sest see on elu olemus, sest see niisugune elu on…
Elu ainus traagika seisneb selles, et kõik on määratud hävima juba selsamal hetkel, kui tekib; sest see on elu olemus, sest see niisugune elu on…
7 minutit
Kaitstavad väitekirjad
MERILIN KOTTATartu ÜlikoolTaotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)Doktoritöö „Manifestaciones del proceso de escritura en la narrativa breve catalana actual” („Kirjutamise protsessi kajastusi tänapäeva katalaanikeelses lühijutus”)http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29701/kotta_merilin.pdf?sequence=1Kaitsmine toimub reedel, 3. mail kl 14.15 Tartus Ülikooli tn 18 TÜ senati saalis.Juhendaja: prof Jüri TalvetOponendid: PhD Angel García Galiano (Madridi Complutense Ülikool, Hispaania) ja prof Jukka…
4 minutit
Kasutaja määratud identiteet on demokraatia osa
Infoühiskonnas on küsimus anonüümsusest oluliselt avaram kui Meelis Atoneni katse1 võrdsustada anonüümne (tegelikkuses küll pseudonüümne) kommenteerimine halvustamisega või kui seda on isegi küsimus ano-/pseudonüümsuse kui nähtuse tervitatavusest kommentaariumides. Küsida tuleks, kas inimene peaks alati kasutama oma ametlikku, riiklikku identiteeti (edaspidi: üks identiteet) või võib ta igas kesk- või kogukonnas endale…
3 minutit
Esindusdemokraatia asemele uus valimis- ja õigusloomesüsteem
Rahva tahte esindamise asemel on riigikogu muutunud selle moonutajaks.
Kaks aastat tagasi tõstatas sotsioloog Andrus Saar küsimuse, kas me vajame presidenti. Nüüd võiks Eesti demokraatia probleemide ning Rahvakogu initsiatiivi valguses küsida sama riigikogu kohta: kas me vajame riigikogu?
Õnnetul kombel on kujunenud olukord Eestis selliseks, et rahva tahte esindamise asemel on…
Kaks aastat tagasi tõstatas sotsioloog Andrus Saar küsimuse, kas me vajame presidenti. Nüüd võiks Eesti demokraatia probleemide ning Rahvakogu initsiatiivi valguses küsida sama riigikogu kohta: kas me vajame riigikogu?
Õnnetul kombel on kujunenud olukord Eestis selliseks, et rahva tahte esindamise asemel on…
4 minutit
Telefoni jälg õhus
Lauri Kulpsoo
Inimgeograafe huvitab selle jälje ruumiline ulatus, aeg ja olud, mis sellise jälje on tekitanud.
Tegevusvald, mida aegu tagasi nimetati majandusgeograafiaks, on koondunud üldisema ja täpsema mõiste, inimgeograafia, alla. Inimtegevuse jälg Maal ei ole kaugeltki vaid see, millist ökoloogilist mõju meie tegevus avaldab või kui palju keegi sellest rahalist kasu…
Inimgeograafe huvitab selle jälje ruumiline ulatus, aeg ja olud, mis sellise jälje on tekitanud.
Tegevusvald, mida aegu tagasi nimetati majandusgeograafiaks, on koondunud üldisema ja täpsema mõiste, inimgeograafia, alla. Inimtegevuse jälg Maal ei ole kaugeltki vaid see, millist ökoloogilist mõju meie tegevus avaldab või kui palju keegi sellest rahalist kasu…
4 minutit
Teele innustab lugema ja avastama
Tartu linnaraamatukogu, mis äsja tähistas sajandat sünnipäeva, on rahva ette toonud oma aastatepikkuse töö vilja, kultuuriloolise andmebaasi “Tartu ilukirjanduses”.
Selle võib üles leida internetiaadressilt teele.luts.ee. Sõna „Luts” kajastub nimes tollepärast, et raamatukogu ise on rahvakirjanik Oskar Lutsu nimeline ja „Teele” seepärast, et muud ilusad tütarlapsenimed olid juba ära võetud. On ju…
Selle võib üles leida internetiaadressilt teele.luts.ee. Sõna „Luts” kajastub nimes tollepärast, et raamatukogu ise on rahvakirjanik Oskar Lutsu nimeline ja „Teele” seepärast, et muud ilusad tütarlapsenimed olid juba ära võetud. On ju…
6 minutit
Raamatukogude areng on osa demokraatia arengust
Raamatukoguhoidjate vestlusring
Mitukümmend inimest tegi terve aasta kultuuripoliitika arengukavaga tööd, ent kultuuriministeerium tõmbas sellele tööle lihtsalt vee peale ja sisuliselt kustutas raamatukogud dokumendist.
Raamatukogu on Eestis nagu ka teistes riikides üks populaarsemaid kultuuriasutusi. Iga kolmas Eesti inimene on rahvaraamatukogu kasutaja ja keskmiselt käiakse raamatukogus viis korda aastas. Miks inimesed raamatukokku…
Mitukümmend inimest tegi terve aasta kultuuripoliitika arengukavaga tööd, ent kultuuriministeerium tõmbas sellele tööle lihtsalt vee peale ja sisuliselt kustutas raamatukogud dokumendist.
Raamatukogu on Eestis nagu ka teistes riikides üks populaarsemaid kultuuriasutusi. Iga kolmas Eesti inimene on rahvaraamatukogu kasutaja ja keskmiselt käiakse raamatukogus viis korda aastas. Miks inimesed raamatukokku…
13 minutit
Millist föderatsiooni luuakse Euroopas?
Ajalugu on näidanud, et Euroopas pole multikultuurilist USA laadis föderatsiooni luua ilmselt võimalik ega ka mõttekas.
Selleks, et vastata küsimusele: „millist föderatsiooni luuakse Euroopas?” tuleb lühidalt meelde tuletada Euroopa föderatsiooni loomise idee ajalugu, seletada, mida mõistetakse föderatsiooni all tänapäeval, ja esitada reaalselt olemas ja teoreetilistes käsitlustes kasutatud föderatsioonide tüübid. Alles…
Selleks, et vastata küsimusele: „millist föderatsiooni luuakse Euroopas?” tuleb lühidalt meelde tuletada Euroopa föderatsiooni loomise idee ajalugu, seletada, mida mõistetakse föderatsiooni all tänapäeval, ja esitada reaalselt olemas ja teoreetilistes käsitlustes kasutatud föderatsioonide tüübid. Alles…
13 minutit
Avatuma ja elulisema moraalifilosoofia poole
Millises ulatuses saab moraalseid erimeelsusi argumenteerides lahendada ja mil määral põrkab selline arutlus sattumuslikele erinevustele, mis tulenevad kultuuritaustast, kasvatusest, iseloomust jms.
Bernard Williams, Moraal. Tõlkinud Tiiu Hallap, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 152 lk.
Viimase poolsajandi ühe kõige nimekama – ja huvitavama – Briti moraalifilosoofi Bernard Williamsi esimest eestindatud raamatut kätte võttes…
Bernard Williams, Moraal. Tõlkinud Tiiu Hallap, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 152 lk.
Viimase poolsajandi ühe kõige nimekama – ja huvitavama – Briti moraalifilosoofi Bernard Williamsi esimest eestindatud raamatut kätte võttes…
7 minutit
Lojaalsuskonflikt
Marek Strandberg
Esmaspäeval avaldatud rahvaloenduse andmed Eesti elanike usulise kuuluvuse kohta näitavad, et Eesti on viimase kümnendi jooksul teinud jälle pika sammu lääne-euroopalikkuse suunas. Hingede arvult suurimaks usuorganisatsiooniks on tõusnud peamiselt immigrante ühendav Moskva patriarhile alluv õigeusu kirik. Põliselanikud jätkavad usuleiguse või täieliku ükskõiksuse vaimus. Seda võib öelda ka juhul, kui…
Esmaspäeval avaldatud rahvaloenduse andmed Eesti elanike usulise kuuluvuse kohta näitavad, et Eesti on viimase kümnendi jooksul teinud jälle pika sammu lääne-euroopalikkuse suunas. Hingede arvult suurimaks usuorganisatsiooniks on tõusnud peamiselt immigrante ühendav Moskva patriarhile alluv õigeusu kirik. Põliselanikud jätkavad usuleiguse või täieliku ükskõiksuse vaimus. Seda võib öelda ka juhul, kui…
3 minutit
