30. märtsil oli teil plaanis Pärnu Martensi väljakul performance „Palvevaip”, et juhtida lihavõttepühade ajal linnakodanike tähelepanu sallivusele või teisiti öelduna sallimatusele. Performance jäi ära, sest Pärnu linnavalitsus ei andnud selle tegemiseks luba. See ei olnud teil esimene avalik väljaastumine Pärnus: veebruaris äratasite linnarahva tähelepanu performance’iga „Tasuta lõuna?”. Kas linnavalitsuses ka põhjendati, miks „Palvevaiba” performance ära keelati? Oli see seotud islami naiste traditsioonilise rõiva burka kasutamisega kristliku püha ajal või oli sellel mingi muu põhjus? Teie esimene avaliku ruumi performance puudutas samuti sotsiaalselt teravaid probleeme.

Barbara Lehtna: Kuna meie seekordne performance oleks kujutanud läbi linna jalutavaid burkasse riietunud naisi, kes oleksid ühel linna peaväljakutest imiteerinud moslemite palverituaale ja seejuures esitanud publikule üsna kriitilisi küsimusi, siis arvan, et tegemist oli ikkagi moslemiteema pelgamisega. Võib ju küll vabanduseks öelda, et ei, meil ei ole ei Pärnus, Tallinnas ega Tartus sallimatusega probleeme, et see teema ei puuduta kedagi ning sellest polegi vaja rääkida. Aga see, et linna kultuurikomisjon niimoodi kardab, näitabki, et meil on probleem ja see on märksa sügavam kui meie kunstirühmitusena võib-olla adudagi suudame. Seda enam, et burkadesse riietumine ei oleks üldse niivõrd olnud seotud kristlike või mittekristlike pühadega, vaid et see on väga tugev sümbol, et juhuslikult mööda kõndiv eestlane hetkeks mõtlema panna.

Alguses käis ka jutt loa saamisest juhul, kui oleksime nõus oma kohati provotseerivat sõnumit muutma, aga ka see ei tundu just demokraatlikule ühiskonnale kohane teguviis, sest sisuliselt võib see tulevikus tähendada, et kui ükskõik milline kunstnik joonistab pildi ja see linnavõimudele sobimatu tundub, siis võivad ametnikud pildile näiteks kirsi juurde joonistada, sest nende arust on nii korrektsem. See aga tundub vähemalt mulle veelgi hirmutavam kui üks ärakeelatud performance.

Tegelikult võibki öelda, et performance sallivuse ja sallimatuse teemal tegelikult juba toimus ja toimis, ilma et meie oleksimegi pidanud osalema.