2013-10 (3432)
Kas lükkame inseneriasjandust või tõukame teda?
Filoloog inseneriharidusest
Impulsse sellisel teemal sõna võtta on mul koguni viis. Kolm neist võib tõmmata kokku. Nii erinevate füüsikute nagu Nobeli laureaadi Petr Kapitza (1894–1984), professor Olli Lounasmaa (1930–2002) ja akadeemik Endel Lippmaa (1930) elulookirjeldustest (vastavalt Petr Kapitza venekeelne „Kirjad teadusest 1930–1980”, 1989; Olli Lounasmaa „Täällä ei näperrellä! Kylmäfyysikon kuumat paikat”,…
Impulsse sellisel teemal sõna võtta on mul koguni viis. Kolm neist võib tõmmata kokku. Nii erinevate füüsikute nagu Nobeli laureaadi Petr Kapitza (1894–1984), professor Olli Lounasmaa (1930–2002) ja akadeemik Endel Lippmaa (1930) elulookirjeldustest (vastavalt Petr Kapitza venekeelne „Kirjad teadusest 1930–1980”, 1989; Olli Lounasmaa „Täällä ei näperrellä! Kylmäfyysikon kuumat paikat”,…
4 minutit
Selgituseks rahvusringhäälingu filmitootmise asjus
1. märtsi Sirp tegi tänuväärset tööd kultuuriministeeriumi arengukava avamiseks. Samas on kahjuks tekkinud olukord, kus Jaak Lõhmuse kommentaaris on kritiseeritud ERRi ilma reaalseid numbreid ja fakte kontrollimata. Saan aru, et kriitika ajendiks on edasiliikumine, filmivaldkonna arenguvõimaluste laiem pilk, kuid praegu koondub kogu kriitika ERRi tegevuse ümber ning lugejatele jääb mulje,…
1 minut
Pruuni päeva ja punase öö piiril
Telefilm „Ei ole sõda noortele meestele” ehk seriaali „Tuulepealne maa” 13. osa (BEC 2013, 90 min), režissöör Ain Prosa, produtsent Raivo Suviste, stsenaristid Mihkel Ulman ja Lauri Vahtre, operaator Mait Mäekivi, kunstnik Mare Raidma, helilooja Ardo R. Varres. Osades Jörgen Liik, Jarmo Reha, Markus Dvinjaninov, Jaanika Arum, Rasmus Kaljujärv, Märt…
4 minutit
Filmimaailm
„Pii elu” ja teisi kurioosumeid
Yann Marteli bestsellerit „Pii lugu” on tänaseks müüdud üle üheksa miljoni eksemplari. Kaua aega oldi arvamusel, et seda raamatut on ilmvõimatu ekraniseerida. Intrigeeriv pakkumine tehti režissööridele M. Night Shyamalanile, Alfonso Cuarónile ja Jean-Pierre Jenunet’le, ent kõik nad keeldusid. Läbirääkimised Taiwanis sündinud Ang Lee’ga olevat kestnud kaheksa…
Yann Marteli bestsellerit „Pii lugu” on tänaseks müüdud üle üheksa miljoni eksemplari. Kaua aega oldi arvamusel, et seda raamatut on ilmvõimatu ekraniseerida. Intrigeeriv pakkumine tehti režissööridele M. Night Shyamalanile, Alfonso Cuarónile ja Jean-Pierre Jenunet’le, ent kõik nad keeldusid. Läbirääkimised Taiwanis sündinud Ang Lee’ga olevat kestnud kaheksa…
3 minutit
Prillid palgel võib nüüd kinos meie nukuooperit vaadata
Piia Ruber
Režissöör Mait Laas: „On tähtis, et vaataja tunneks ennast pärast filmi ka maailmakodanikuna”
Nukuooper „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” (Nukufilm 2013, 72 min), režissöör Mait Laas, stsenaristid Kati Kovács ja Peep Pedmanson, operaator Ragnar Neljandi, helilooja Ülo Krigul, helirežissöör Karri Niinivaara. Hääled nukkudele Iiris Vesik, Peeter Volkonski, Hardi…
Režissöör Mait Laas: „On tähtis, et vaataja tunneks ennast pärast filmi ka maailmakodanikuna”
Nukuooper „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” (Nukufilm 2013, 72 min), režissöör Mait Laas, stsenaristid Kati Kovács ja Peep Pedmanson, operaator Ragnar Neljandi, helilooja Ülo Krigul, helirežissöör Karri Niinivaara. Hääled nukkudele Iiris Vesik, Peeter Volkonski, Hardi…
7 minutit
Koormav kohustuslik kirjatehnika
Kirjutusoskuse omandamine tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik.
Eestis tehakse ponnistusi koolide administratiivseks ümberkorraldamiseks. Igati arusaadav. Rahvastiku paiknemine nõuab koolikorraldusse rohkem raha, kui selleks kasutada tahetakse – see on teada olev koolireformi põhjus. Mis aga muutub reformitava kooli õpetuses ja iseloomus? Kelle asi see on? Kas koolis jätkatakse XIX sajandi laadset…
Eestis tehakse ponnistusi koolide administratiivseks ümberkorraldamiseks. Igati arusaadav. Rahvastiku paiknemine nõuab koolikorraldusse rohkem raha, kui selleks kasutada tahetakse – see on teada olev koolireformi põhjus. Mis aga muutub reformitava kooli õpetuses ja iseloomus? Kelle asi see on? Kas koolis jätkatakse XIX sajandi laadset…
4 minutit
Kaitstud ja kaitsmisele tulevad doktoritööd
MARJU KEISTartu ÜlikoolKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), zooloogiaDoktoritöö „Brown bear (Ursus arctos) phylogeography in northern Eurasia” („Pruunkaru (Ursus arctos) fülogeograafia Põhja-Euraasias”)http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29042/keis_marju.pdf?sequence=1Juhendaja: PhD Urmas SaarmaOponent: prof Ettore Randi (Bologna Ülikool)Doktoritöös vaadeldakse pruunkaru emaliini fülogeograafiat Mandri-Euraasia põhjaosas (Eestis, Soomes, Venemaal), pöörates erilist tähelepanu Loode-Euraasia populatsioonile. Töötati välja uudsed molekulaarse kella kalibreerimise rakendused pruunkaru…
6 minutit
Ka Ameerika ja Hiina on väikseks jäänud
Teadus üleilmastub, innovatsiooni veavad koostöö ja viljakas konkurents.
Sirp küsitles teaduse ja innovatsiooni asjus OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse direktoraadi riigiuuringute ja prognooside osakonna juhti Dominique Guelleci, kes eelmisel nädalal osales Tallinnas seminaril „Teaduse ja innovatsiooni mõju suurendamine ühiskonnale ja majandusele”.
Alustan sellest, mis Euroopa teaduskorralduses silma paistab. OECD riikides on…
Sirp küsitles teaduse ja innovatsiooni asjus OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse direktoraadi riigiuuringute ja prognooside osakonna juhti Dominique Guelleci, kes eelmisel nädalal osales Tallinnas seminaril „Teaduse ja innovatsiooni mõju suurendamine ühiskonnale ja majandusele”.
Alustan sellest, mis Euroopa teaduskorralduses silma paistab. OECD riikides on…
3 minutit
Eestlased võõra pilgu läbi ja Wiiralti hilislooming
Reinansi perekonna kingitus kunstimuuseumile
Näitus „Kollektsionääri kirg. Hõbe ja graafika Reinansi kogust” Mikkeli muuseumis kuni 5. V. Kuraatorid Kersti Kuldna-Türkson, Anu Mänd (hõbe), Anne Untera ja Mai Levin (graafika), kujundaja Mari Kurismaa ja graafiline kujundaja Mari Kaljuste.
Alur Reinansi (1. I 1932 – 12. XI 2010) perekonna Eesti Kunstimuuseumile kingitud varade näitusel…
Näitus „Kollektsionääri kirg. Hõbe ja graafika Reinansi kogust” Mikkeli muuseumis kuni 5. V. Kuraatorid Kersti Kuldna-Türkson, Anu Mänd (hõbe), Anne Untera ja Mai Levin (graafika), kujundaja Mari Kurismaa ja graafiline kujundaja Mari Kaljuste.
Alur Reinansi (1. I 1932 – 12. XI 2010) perekonna Eesti Kunstimuuseumile kingitud varade näitusel…
4 minutit
Kasutu vaatleja kirjad
Näitus „Kasutu vaatleja kirjad” („Letters by the useless spectator”) Hobusepea galeriis 20. II – 4. III ja Jacob Jesseni näitus „Asjad, mis ei ilmne. Siin” Raja galeriis 1. – 13. II.
Veebruari alguses oli Raja galeriis väljas taani kunstniku Jacob Jesseni õnnestunud, kuid kahjuks laiema tähelepanuta jäänud näitus „Asjad, mis ei…
Veebruari alguses oli Raja galeriis väljas taani kunstniku Jacob Jesseni õnnestunud, kuid kahjuks laiema tähelepanuta jäänud näitus „Asjad, mis ei…
2 minutit
Porte-fenêtre jutustuse sisestruktuuridesse
Laura Pählapuu näitus „243 tõetruudes toonides postkaarti” Temnikova ja Kasela galeriis kuni 18. III.
Charles Baudelaire on pühendanud ühe ambitsioonikama oma arvukatest kunstikriitilistest üllitistest, ka eestikeelses kogumikus avaldatud „Modernse elu maalija” ühele nii toona kui tänapäeval suhteliselt vähe tuntud kunstnikule härra G-le. Vaatamata sellele, et äärmuslik tagasihoidlikkus sundis teda paluma jätta…
Charles Baudelaire on pühendanud ühe ambitsioonikama oma arvukatest kunstikriitilistest üllitistest, ka eestikeelses kogumikus avaldatud „Modernse elu maalija” ühele nii toona kui tänapäeval suhteliselt vähe tuntud kunstnikule härra G-le. Vaatamata sellele, et äärmuslik tagasihoidlikkus sundis teda paluma jätta…
3 minutit
Eksitus kui tehnoloogilise kunsti partner
Erik Alalooga ja „Üleilmse mahuti” festival 22. II Polymeris.
Tsehhides, kus kunagi valmistati rinnamärke, hokilitreid ja kummimänguasju, tulvab noort rahvast. Peasaali keskel lae all, Raoul Kurvitza kodulävel, köetakse sauna, mis on ehitatud vanadest akendest nagu Kurvitza kuulus kirik keset Vabaduse väljakut. Mõni istub seal juba sees ja soojendab konte, maldamata mantlit…
Tsehhides, kus kunagi valmistati rinnamärke, hokilitreid ja kummimänguasju, tulvab noort rahvast. Peasaali keskel lae all, Raoul Kurvitza kodulävel, köetakse sauna, mis on ehitatud vanadest akendest nagu Kurvitza kuulus kirik keset Vabaduse väljakut. Mõni istub seal juba sees ja soojendab konte, maldamata mantlit…
5 minutit
Kunsti sünnist seisundis – publikuga ja ilma
Tänavust „Première’i” said hüppelauana kasutada noored tantsukunstnikud Triin Marts ja Helena Krinal.
„Kirke”, koreograaf, lavastaja ja esitaja Triin Marts, dramaturg Kai Valtna, valguskujundaja Villu Konrad, helikujundaja Tanel Kadalipp. Esietendus 12. II Okasroosikese lossis.
„Lulu ja Maru”, idee autor, koreograaf ja lavastaja Helena Krinal, esitajad Anu Ruusmaa ja Kaido Torn, dramaturg Raho Aadla,…
„Kirke”, koreograaf, lavastaja ja esitaja Triin Marts, dramaturg Kai Valtna, valguskujundaja Villu Konrad, helikujundaja Tanel Kadalipp. Esietendus 12. II Okasroosikese lossis.
„Lulu ja Maru”, idee autor, koreograaf ja lavastaja Helena Krinal, esitajad Anu Ruusmaa ja Kaido Torn, dramaturg Raho Aadla,…
4 minutit
Kolm rändlindu ja ootav tuul paplilatvades
Helge ja naljakas, ent huumori varjus lüüriline ja tundlik lavastus.
Vanemuise „Paplid tuules”, autor Gérald Sibleyras, tõlkija Inge Eller, lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater), kunstnik Liina Tepand, valguskunstnik Andres Sarv ja muusikaline kujundaja Artur Tšehhi. Mängivad Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv ja Jüri Lumiste. Esietendus 22. II Vanemuise väikeses majas.
Kolm sõjaveterani vanadekodus,…
Vanemuise „Paplid tuules”, autor Gérald Sibleyras, tõlkija Inge Eller, lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater), kunstnik Liina Tepand, valguskunstnik Andres Sarv ja muusikaline kujundaja Artur Tšehhi. Mängivad Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv ja Jüri Lumiste. Esietendus 22. II Vanemuise väikeses majas.
Kolm sõjaveterani vanadekodus,…
3 minutit
Pealelend: Marite H. Butkaite
Drakadeemia korraldab 9. märtsil Tallinna Toomklubis (Vene tänav 6) teatrikuu tähistamiseks avaliku improkirjutamise õhtu, kus viiakse kokku kirjanikud ja publik ning näidatakse, kuidas sünnivad teatritekstid.
Kuidas see improkirjutamine välja hakkab nägema ja kes teatritekste kirjutavad?
MARITE H. BUTKAITE, improkirjutamise õhtu peakorraldaja: Improkirjutamine sarnaneb improteatriga, mis on olnud meie teatripildis juba õige…
Kuidas see improkirjutamine välja hakkab nägema ja kes teatritekste kirjutavad?
MARITE H. BUTKAITE, improkirjutamise õhtu peakorraldaja: Improkirjutamine sarnaneb improteatriga, mis on olnud meie teatripildis juba õige…
1 minut
Kuidas harmoneeruda moodsate seksi- ja suhtetrendidega?
Ehkki XX sajandi seksrevolutsioonid on andnud tagasilööke, ei ole iha ja lihaga mängimine postindustriaalses turuühiskonnas kaugeltki lõppenud.
Von Krahli teatri „Kosmos”, autorid ja esitajad Liis Lindmaa ja Anatoli Tafitšuk (Cabaret Rhizome), koreograaf Ajjar Ausma (Cabaret Rhizome), videokujundaja Emer Värk, valguskujundaja Oliver Kulpsoo. Esietendus 12. II Von Krahli teatri proovisaalis.
Von Krahli teatri…
Von Krahli teatri „Kosmos”, autorid ja esitajad Liis Lindmaa ja Anatoli Tafitšuk (Cabaret Rhizome), koreograaf Ajjar Ausma (Cabaret Rhizome), videokujundaja Emer Värk, valguskujundaja Oliver Kulpsoo. Esietendus 12. II Von Krahli teatri proovisaalis.
Von Krahli teatri…
5 minutit
Svingisõbrad langetavad pea
Järgmisel aastal tähistab Horre Zeigeri bigbänd oma 60. tegevusaastat, paraku ilma maestrota. Teisipäeval sängitati Horre Zeigeri põrm Metsakalmistu mulda. Väärikale eluteele (14. III 1932 – 27. II 2013) on pandud punkt.
Aastate jooksul on bigbänd oma kontsertide ja tantsuõhtutega kasvatanud enesele suure fänniklubi. Muusikasõpradele on koduõuele toodud parimat svingi maailmast. Miller,…
Aastate jooksul on bigbänd oma kontsertide ja tantsuõhtutega kasvatanud enesele suure fänniklubi. Muusikasõpradele on koduõuele toodud parimat svingi maailmast. Miller,…
1 minut
Keda kujutatakse muusikaloolistel fotodel?
Tahaksime eesti kultuuri puutuvat muusikaloolist kirjandust, eriti selle tõsiselt võetavamat ja sügavamalt läbi kirjutatud osa, lugeda kultuurimälu seisukohast. Seda enam, et Eesti professionaalse muusika(elu) fundamentaalne ajalugu ei ole veel kaante vahel ning viidata saab üksnes mahukatele Tubina-uurimustele ja Arvo Pärdi fenomeni rahvusvahelisele käsitlusele.
Mõni aeg tagasi ilmus Urve Lippuse koostatud artiklikogumik,…
Mõni aeg tagasi ilmus Urve Lippuse koostatud artiklikogumik,…
3 minutit
Helisalvestis kui fakt, mälu toetaja ja tulevikusõnum
CD „Dirigent Jaan Hargel”: salvestusi Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist, restaureerinud Maido Maadik, kujundanud Everi Vähi, toimetanud Maarja Kasema, välja andnud Jüri Hargel (2012).
Kuna olen veel tugevalt Evi Arujärve artiklis „Rituaalne teekond rahvusliku müüditeadvuse voogudes” (Sirp, nr 7, lk 12) avaldatud mõttekäikude mõju all, siis toon siinses kontekstis välja mulle olulisima tsitaadi:…
Kuna olen veel tugevalt Evi Arujärve artiklis „Rituaalne teekond rahvusliku müüditeadvuse voogudes” (Sirp, nr 7, lk 12) avaldatud mõttekäikude mõju all, siis toon siinses kontekstis välja mulle olulisima tsitaadi:…
3 minutit
EV 95! VO 90!
Väärikad tähtpäevad mõlemad! Ütlemata tore, et mõlemad on seotud ka Pärnuga. 23. veebruaril 1918 loeti Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvuse manifest. Nii see algas ja nüüd elame taas vabas Eestis! Vaatamata idanaabri vahepealsele okupatsioonile on iseseisvust nii oma hinges kui loomingus kandnud ka Pärnus sündinud ja noorukiea veetnud juubilar…
4 minutit
Kontserdipeegel
Harv kooslus
„Helisev muusika …”: Iren Lille ja Reinut Tepi klavessiiniõhtu 21. II Mustpeade majas.
Klaveriduette saame kuulda üsna sageli, samuti esineb meil mõnikord ka üksikuid klavessiniste. Kahe klavessinisti duo on aga pigem erandlik. Kaks klavessiini polnud Mustpeade majas üles seatud mitte Valgesse, vaid Olevi saali. See oli väga õige valik…
„Helisev muusika …”: Iren Lille ja Reinut Tepi klavessiiniõhtu 21. II Mustpeade majas.
Klaveriduette saame kuulda üsna sageli, samuti esineb meil mõnikord ka üksikuid klavessiniste. Kahe klavessinisti duo on aga pigem erandlik. Kaks klavessiini polnud Mustpeade majas üles seatud mitte Valgesse, vaid Olevi saali. See oli väga õige valik…
7 minutit
Wagneri ooperid on erakordne väljakutse
Külalislavastaja Daniel Slateriga vestleb Neeme Kuningas
14. märtsil esietendub rahvusooperis Estonia Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva tähistamiseks tema romantiline ooper „Tannhäuser”. See on siin ooperi kolmas lavastus pärast pikka vaheaega: esimesed esitused oli 1939. ja 1942. aastal (lisaks kontsertettekanne aastal 2003). Seekord on lavastaja Daniel Slater ja kunstnik Leslie Travers Inglismaalt, dirigent…
14. märtsil esietendub rahvusooperis Estonia Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva tähistamiseks tema romantiline ooper „Tannhäuser”. See on siin ooperi kolmas lavastus pärast pikka vaheaega: esimesed esitused oli 1939. ja 1942. aastal (lisaks kontsertettekanne aastal 2003). Seekord on lavastaja Daniel Slater ja kunstnik Leslie Travers Inglismaalt, dirigent…
4 minutit
Angeri menukas debüüt La Scalas
Ooperimaailmas on 1778. aastal avatud Milano La Scala erilises seisuses kui elav ajalugu, pühamu ja kõigi lauljate unistuste paik. Kui La Scala andis 1964. aastal esimesed külalisetendused Moskva Suure teatri laval, siis oli see unustamatu ooperipidu ka paljudele estoonlastele. Meie esimesed noored lauljad, kes pääsesid oma oskusi lihvima La Scala…
1 minut
Puu otsas kirjanikuks
ehk Sõnakunsti edendamisest eraalgatuse korras
Ärge tulge lapsejutuga, et kirjanikud kasvavad puu otsas. Puu otsas kasvavad harrastajad, diletandid ja grafomaanid. Näidake mulle puu otsas kasvand korvpallurit või dirigenti!
Sven Kivisildnik, „Sõnakunsti edendamisest” (Sirp 1. III 2013)
Ja ongi nii, et puu otsas korvpalluriks või dirigendiks ei saada. Mõistagi, kui hakata oksal istudes liiga…
Ärge tulge lapsejutuga, et kirjanikud kasvavad puu otsas. Puu otsas kasvavad harrastajad, diletandid ja grafomaanid. Näidake mulle puu otsas kasvand korvpallurit või dirigenti!
Sven Kivisildnik, „Sõnakunsti edendamisest” (Sirp 1. III 2013)
Ja ongi nii, et puu otsas korvpalluriks või dirigendiks ei saada. Mõistagi, kui hakata oksal istudes liiga…
3 minutit
Interlitterariast rahvusvaheliselt ja rahvuslikult
Talve hakul nägi ilmavalgust järjekordne Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppetooli ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni teadusväljaanne Interlitteraria. 1996. aastal asutatud, valdavalt kirjandusuurijate nišis tuntud aastakiri on jõudnud tänaseks niisiis 17. numbrini ja mõjub nii sisu kui väljanägemise poolest väärikamana kui kunagi varem.
Ometi alustab ajakirja ellu kutsunud ja algusest saadik peatoimetajana seda…
Ometi alustab ajakirja ellu kutsunud ja algusest saadik peatoimetajana seda…
3 minutit
Tuglase laureaadid pärjatud!
Tuglase novelliauhinna pälvisid tänavu Kai Aareleiu novell „Tango” (Looming, nr 4) ja Rein Raua novell „Ja tuleb kord” (Looming, nr 12).
Žüriisse kuulusid Mihkel Kaevats, Holger Kaints, Kätlin Kaldmaa (esimees), Marika Mikli ja Merlin Piirve. Küsimustele vastab Holger Kaints.
Milline mulje jäi tänavusest novellisaagist?
Siin võin vahest mälu järgi tsiteerida kolleegi…
Žüriisse kuulusid Mihkel Kaevats, Holger Kaints, Kätlin Kaldmaa (esimees), Marika Mikli ja Merlin Piirve. Küsimustele vastab Holger Kaints.
Milline mulje jäi tänavusest novellisaagist?
Siin võin vahest mälu järgi tsiteerida kolleegi…
2 minutit
Vaikuse sõnade vormija
Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna aastapreemia aastal 2012 sai Aino Pervik.
Aino Perviku esikteost „Kersti sõber Miina” (1961) on meie lastekirjanduse kauaaegne esikriitik Reet Krusten maininud kui tavalist tüdrukuteraamatut.
Olin ise kolmene, kui see raamat ilmus, ja kuna ma hakkasin järjekindlalt kontrollima oma suure õe lugemisvara, siis lugesin ka Kersti ja Miina lugu ilmselt…
Aino Perviku esikteost „Kersti sõber Miina” (1961) on meie lastekirjanduse kauaaegne esikriitik Reet Krusten maininud kui tavalist tüdrukuteraamatut.
Olin ise kolmene, kui see raamat ilmus, ja kuna ma hakkasin järjekindlalt kontrollima oma suure õe lugemisvara, siis lugesin ka Kersti ja Miina lugu ilmselt…
4 minutit
Eesti lastekirjanduse kolm värsket tõestust
Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra, Alar Pikkorainen, Isa sokk on matkasell. Kaanekujundus ja illustratsioonid Alar Pikkorainen. Ilmapress, 2012. 88 lk.
Peeter Sauter, Wanradt-Koelli katekismus. Targa lapse rumal raamat. Mihkel Kleisi pildid, kujundanud Margus Tamm. Toimetanud Karin Kastehein ja Laura Sauter. Kirjanik OÜ, 2012. 140 lk.
Aapo Ilves, Muinasjutud lastele ja suurtele. Illustratsioonid…
Peeter Sauter, Wanradt-Koelli katekismus. Targa lapse rumal raamat. Mihkel Kleisi pildid, kujundanud Margus Tamm. Toimetanud Karin Kastehein ja Laura Sauter. Kirjanik OÜ, 2012. 140 lk.
Aapo Ilves, Muinasjutud lastele ja suurtele. Illustratsioonid…
6 minutit
Karneval ja köögiviljasupp: eesti lastekirjandus aastal 2012
Karneval on täpselt nagu köögiviljasupp:
kartul, kapsas, kaalikas ja porrulaugujupp,
porgand, herned, till ning sibul, maitserohelist,
veidikene soola, pipart…, köömneid? – küllap vist!
Janus Vaiksoo „Karneval” kogust „Supipotikarneval”
Mullune lastele mõeldud kirjavara on nii harali ja mitmekesine, et sellele ei oska otsa vaadates esmalt peale ilmumisaasta mingit ühist nimetajat või läbivat joont leida. Seepärast tundub…
kartul, kapsas, kaalikas ja porrulaugujupp,
porgand, herned, till ning sibul, maitserohelist,
veidikene soola, pipart…, köömneid? – küllap vist!
Janus Vaiksoo „Karneval” kogust „Supipotikarneval”
Mullune lastele mõeldud kirjavara on nii harali ja mitmekesine, et sellele ei oska otsa vaadates esmalt peale ilmumisaasta mingit ühist nimetajat või läbivat joont leida. Seepärast tundub…
6 minutit
Edgar Johan Kuusik 125
22. veebruaril oli sünniaastapäev Edgar Johan Kuusikul. Sirp palus sel puhul arhitekti meenutada inimestel, kes on temaga isiklikult kokku puutunud.
Kärt Ulman (Murdmaa)
Kasvasin üles mitme põlve arhitektide perekonnas ja selles ei olnud midagi imelikku, et meie suure korteri igas toas oli täissuuruses joonestuslaud. Vanaisa laud oli mu lemmik. Seal oli selgus…
Kärt Ulman (Murdmaa)
Kasvasin üles mitme põlve arhitektide perekonnas ja selles ei olnud midagi imelikku, et meie suure korteri igas toas oli täissuuruses joonestuslaud. Vanaisa laud oli mu lemmik. Seal oli selgus…
6 minutit
Õppejõuna urbanistikast Eesti kunstiakadeemias
Jüri Soolepil oli kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaanina plaan luua teaduskonna sees erialade võrgustik, kus põhierialade kõrvale tekivad toetavad magistriprogrammid. Ja nende lõimimisest tekib uus sünergia.
Urbanistika magistriprogramm oli üks selline võrgustiku punkt, mille võttis enda kanda hollandi arhitekt ja professor Jan Verwijnen. Ta oli Eestis käinud ja tal olid kontaktid siinsete arhitektidega.…
Urbanistika magistriprogramm oli üks selline võrgustiku punkt, mille võttis enda kanda hollandi arhitekt ja professor Jan Verwijnen. Ta oli Eestis käinud ja tal olid kontaktid siinsete arhitektidega.…
2 minutit
Üheksa aastat linnastsenaariume
Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala kursusetööde ülevaatenäitus „Linnastsenaariumid / Urban Scenarios” EKA galeriis (Estonia pst 7) 6. III – 19. III.
Maailma valdava urbaniseerumise keskel tundub urbanistika Eestis, hõredal väikeste linnade maal, mõneti eksinud valdkonnana. Ometi on urbanistikat kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas õpetatud juba 2004. aasta sügisest ning koolitatud spetsialiste, kes orienteeruvad nii ruumiplaneerimises…
Maailma valdava urbaniseerumise keskel tundub urbanistika Eestis, hõredal väikeste linnade maal, mõneti eksinud valdkonnana. Ometi on urbanistikat kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas õpetatud juba 2004. aasta sügisest ning koolitatud spetsialiste, kes orienteeruvad nii ruumiplaneerimises…
4 minutit
Arhitektuurimaastik korda! I
Vabariigi president kutsus oma pidupäeva kõnes üles: teeme oma riigi 100. aastapäevaks korda! Mis tuleb arhitektide meelest korda teha, seda peegeldasid 14. veebruaril Kumus arhitektide liidu üldkogul peetud kõned.
Arhipäev
Peeter Pere, EALi esimees
Ministeeriumi tungival soovil koostasime liidus kultuurisuundade arhitektuuri osa dokumendi, võimalikult põhjaliku, sellise, mis võiks meie arvates edaspidi…
Arhipäev
Peeter Pere, EALi esimees
Ministeeriumi tungival soovil koostasime liidus kultuurisuundade arhitektuuri osa dokumendi, võimalikult põhjaliku, sellise, mis võiks meie arvates edaspidi…
5 minutit
Admiral Pitka 1944. aasta septembris Eestis
Mati Mandel. Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus? Toimetaja Toomas Hiio, keeletoimetaja Ene Hanson. Kujundaja ja küljendaja Aime Andresson. Eesti Ajalooarhiiv, 2012. 238 lk.
Käsiteldava raamatu üldmulje on vastuoluline. Ühest küljest tuleb autorit kiita selle eest, kui palju admiral Johan Pitkat, tema tegevust Eestis (eriti 1944. aasta septembris) ning tema…
Käsiteldava raamatu üldmulje on vastuoluline. Ühest küljest tuleb autorit kiita selle eest, kui palju admiral Johan Pitkat, tema tegevust Eestis (eriti 1944. aasta septembris) ning tema…
2 minutit
Davidsoni mitme tasandiga holism
Donald Davidson, Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine. Inglise keelest tõlkinud Tiiu Hallap, Jaan Kangilaski, Margo Laasberg, Bruno Mölder, Anto Unt ja Märt Väljataga, Koostanud ja toimetanud Jaan Kangilaski ja Bruno Mölder. Kujundanud Eve Kask. Varrak, 2012. 632 lk.
Harukordne juhus – ilmunud on eestikeelne köide analüütilise filosoofia klassikat. Traditsiooni vormieelistustele kohaselt on…
Harukordne juhus – ilmunud on eestikeelne köide analüütilise filosoofia klassikat. Traditsiooni vormieelistustele kohaselt on…
4 minutit
Seistes naturaliseeritud metafüüsika plankudel
Intervjuu filosoofiaprofessor Michael Devittiga
New Yorgi linnaülikooli filosoofiaprofessor Michael Devitt külastas Tartu ülikooli 2012. aasta sügisel. Ta on sündinud 1938. aastal, doktorikraadi tegi Harvardi ülikoolis. Devitt on tuntud oma tööde poolest keelefilosoofias ja metafüüsikas, ta on avaldanud hulga raamatuid, nende seas „Realism ja tõde” („Realism and Truth”, 1984/1997), „Mõistuseletulek: semantilise lokalismi…
New Yorgi linnaülikooli filosoofiaprofessor Michael Devitt külastas Tartu ülikooli 2012. aasta sügisel. Ta on sündinud 1938. aastal, doktorikraadi tegi Harvardi ülikoolis. Devitt on tuntud oma tööde poolest keelefilosoofias ja metafüüsikas, ta on avaldanud hulga raamatuid, nende seas „Realism ja tõde” („Realism and Truth”, 1984/1997), „Mõistuseletulek: semantilise lokalismi…
11 minutit
Vaba tahe on luul
Martin Vällik esitas üleskutse hoida suu kinni riigihümni kolmanda salmi ajal: „Riiklikult sanktsioneeritud palve mingi entiteedi poole, mille olemasolu on samas kategoorias posija aura, pildaja energiasamba või Russelli teekannuga, käib vastu mu südametunnistust, tõetunnetust ja õiglustunnet. Ja on ka ebateaduslik. Palve mõju on teaduslikult uuritud ja leitud, et kasu sest…
4 minutit
Tu es Petrus
„Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma Kiriku” (Mt 16:18). Ajal, mil kardinalide konklaav 266. paavsti valib, tasub küsida uuesti: kes on Peetrus? Kes on katoliiklaste meelest tema ametijärglased ehk paavstid? Mille poolest erinevad juba peaaegu 2000 aastat Kristuse asemikena Kirikut tüürinud paavstid näiteks Rooma keisritest või USA…
4 minutit
Seadus – seda oskab isegi rahvas teha!
Marek Strandberg
Iseseisvuse formaalse taastamise järel põhiseadust koostama kutsutud assamblee tegutses totaalse hirmu ja õuduse õhkkonnas (okupatsiooniväed ja muud gängsterid), kui võrrelda peagi juhuvalimi alusel moodustuva rahvakoguga. Tõsi, mitte ainult õhkkond vaid ka assamblee ülesanded ja haare olid võrreldamatult laiemad kui demokraatia protsessi üksikküsimuste lihvimist viljeleval rahvakogul. Väliskeskkond (ja ajasurve) mõjutasid…
Iseseisvuse formaalse taastamise järel põhiseadust koostama kutsutud assamblee tegutses totaalse hirmu ja õuduse õhkkonnas (okupatsiooniväed ja muud gängsterid), kui võrrelda peagi juhuvalimi alusel moodustuva rahvakoguga. Tõsi, mitte ainult õhkkond vaid ka assamblee ülesanded ja haare olid võrreldamatult laiemad kui demokraatia protsessi üksikküsimuste lihvimist viljeleval rahvakogul. Väliskeskkond (ja ajasurve) mõjutasid…
3 minutit
