Parim kunstiline peegeldus näib olevat reaalsus
62. Berlinale alustab lõpusirget.
9.–19. veebruarini toimuv Berliini rahvusvaheline filmifestival alustab oma viimast kolmandikku. Kuid võistlusprogrammis on kõik veel suhteliselt vaikne, kuigi 11 filmi 18st konkureerivast on juba näidatud. Õieti on tunne, et korralikku stardipauku pole nagu olnudki, kuhu siis joosta – kui laenata võrdlus kehakultuurist.
Möllu ja glamuuri on nagu festivalil ikka,…
9.–19. veebruarini toimuv Berliini rahvusvaheline filmifestival alustab oma viimast kolmandikku. Kuid võistlusprogrammis on kõik veel suhteliselt vaikne, kuigi 11 filmi 18st konkureerivast on juba näidatud. Õieti on tunne, et korralikku stardipauku pole nagu olnudki, kuhu siis joosta – kui laenata võrdlus kehakultuurist.
Möllu ja glamuuri on nagu festivalil ikka,…
3 minutit
Uus ja uhke eesti anima?
Vaatluse all on 2011. aastal Eesti Nukufilmis tehtud neli uut linateost.
Möödunud aasta novembris toimunud animafilmifestivali „Animated Dreams” programm kutsus üles vaatama „uut ja uhket eesti animat”, mis pakkuvat „ülevaadet väärikaimatest meistriteostest, mis Eestis viimase aasta jooksul tehtud”. Festivali turundustüüpide enesekindlate väidete kontrollimiseks vaatasin nelja möödunud aastal valminud animafilmi, mille sünopsised kõlavad tõepoolest uhkesti. Hea küll, ei…
Möödunud aasta novembris toimunud animafilmifestivali „Animated Dreams” programm kutsus üles vaatama „uut ja uhket eesti animat”, mis pakkuvat „ülevaadet väärikaimatest meistriteostest, mis Eestis viimase aasta jooksul tehtud”. Festivali turundustüüpide enesekindlate väidete kontrollimiseks vaatasin nelja möödunud aastal valminud animafilmi, mille sünopsised kõlavad tõepoolest uhkesti. Hea küll, ei…
5 minutit
Ängistuse võimendamine hävitab eesti kirjanduse
ERRi veebiprojekt „Loetud Read”, read.err.ee
Lühidalt öeldes on „Loetud Read” praegusel kujul katse anda tänapäeva eesti kirjandusele surmahoop.
8. veebruari Postimees kirjutas seoses mulluse parima raamatu valimisega: „. . . . ühe ühisnimetajana kõigis valdkondades luulest näitekirjanduseni võiks nimetada ängi.” Samas lehes on sõnum uue kirjanduskeskkonna „Loetud Read” avamisest veebis.
Need kaks uudist võib vabalt ühte…
Lühidalt öeldes on „Loetud Read” praegusel kujul katse anda tänapäeva eesti kirjandusele surmahoop.
8. veebruari Postimees kirjutas seoses mulluse parima raamatu valimisega: „. . . . ühe ühisnimetajana kõigis valdkondades luulest näitekirjanduseni võiks nimetada ängi.” Samas lehes on sõnum uue kirjanduskeskkonna „Loetud Read” avamisest veebis.
Need kaks uudist võib vabalt ühte…
3 minutit
Aja side
Õiglus on selle filmi ja peategelase sisemine suund.
Mängufilm „Järeltulijad” („The Descendants”, USA 2011, 115 min), režissöör ja stsenarist Alexander Payne, stsenarist Nat Fox. Osades George Clooney, Shailene Woodley, Amara Miller, Nick Krause, Bean Bridges, Robert Forster jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Alexander Payne’i „Järeltulijate” tegevus toimub Hawaiil, paradiisisaarel, kust iga korraliku kodaniku kujutluste kohaselt peaksid mured ja masendus olema…
Mängufilm „Järeltulijad” („The Descendants”, USA 2011, 115 min), režissöör ja stsenarist Alexander Payne, stsenarist Nat Fox. Osades George Clooney, Shailene Woodley, Amara Miller, Nick Krause, Bean Bridges, Robert Forster jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Alexander Payne’i „Järeltulijate” tegevus toimub Hawaiil, paradiisisaarel, kust iga korraliku kodaniku kujutluste kohaselt peaksid mured ja masendus olema…
4 minutit
Pealelend: Märt Väljataga
Tänavu antakse kolmandat aastat välja Jaan Krossi kirjandusauhinda. Mis oli algatuse ajendiks?
Märt Väljataga: Jaan Krossi kirjandusauhinna asutasid kirjaniku pärijad kolme aasta eest, et tunnustada väljapaistvat saavutust mõnes Jaan Krossi loometegevusega seotud valdkonnas: ilukirjandusliku proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke alal. Valik langetatakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud raamatute seast, mis ei tarvitse isegi olla…
Märt Väljataga: Jaan Krossi kirjandusauhinna asutasid kirjaniku pärijad kolme aasta eest, et tunnustada väljapaistvat saavutust mõnes Jaan Krossi loometegevusega seotud valdkonnas: ilukirjandusliku proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke alal. Valik langetatakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud raamatute seast, mis ei tarvitse isegi olla…
1 minut
Repliik Spengleri asjus
Sõnavõtt „Õhtumaa allakäigu” esitlusel 7. II 2012 Tartus
Kõige parema meelega oleksin praegu metsas ja puu otsas, aga pauk on paraku käinud, raamat ilmunud, ja ma ei pääse ülestunnistusest, et mina jäin Spenglerile alla ja ei tulnud oma tööga üksinda toime. Ilma Katre Ligita poleks see raamat eesti keeles ilmunud või siis oleks olnud märksa raskemini loetav,…
Kõige parema meelega oleksin praegu metsas ja puu otsas, aga pauk on paraku käinud, raamat ilmunud, ja ma ei pääse ülestunnistusest, et mina jäin Spenglerile alla ja ei tulnud oma tööga üksinda toime. Ilma Katre Ligita poleks see raamat eesti keeles ilmunud või siis oleks olnud märksa raskemini loetav,…
3 minutit
Kirjasõnaline unistustemurdja
Sverre Lasn, Ristteel. Eesti mehest. Ausalt. Kuus juttu. Kaane kujundanud Tiina Ubar. IlmaPress, 2011. 120 lk.
Matt-papist kaante ja sini-must-valgetes toonides kaanekujundusega jutukogu esimeses loos „Intriig” leiab kirjandustoimetaja (arvatavasti femin) ja minategelasest kirjutaja-inimese (maskul) vahel aset järgmine jutuajamine: „Teie tegelased elavad täiesti tavalist elu, ei mingeid tõuse ega mõõnu. Toimuvad igapäevased asjad, kehalised toimingud, lohisevad…
Matt-papist kaante ja sini-must-valgetes toonides kaanekujundusega jutukogu esimeses loos „Intriig” leiab kirjandustoimetaja (arvatavasti femin) ja minategelasest kirjutaja-inimese (maskul) vahel aset järgmine jutuajamine: „Teie tegelased elavad täiesti tavalist elu, ei mingeid tõuse ega mõõnu. Toimuvad igapäevased asjad, kehalised toimingud, lohisevad…
3 minutit
Mis mees ta oli?
Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust. Koostanud Külli Trummal, toimetanud Luule Epner, kujundanud Mart Trummal. Hermes, 2011. 336 lk.
Pealkiri on muidugi laenatud ja mitte laest võetud. Pealkirjal on mitu põhjust ja laenul Maie Kaldalt vähemalt üks konkreetne, milleni jõuame. Vahing oli ju mees mis mees, pidas naisi ja mitte mehi ja kirjutas mehelikke raamatuid. Elas Tartus ja põletas elu,…
Pealkiri on muidugi laenatud ja mitte laest võetud. Pealkirjal on mitu põhjust ja laenul Maie Kaldalt vähemalt üks konkreetne, milleni jõuame. Vahing oli ju mees mis mees, pidas naisi ja mitte mehi ja kirjutas mehelikke raamatuid. Elas Tartus ja põletas elu,…
5 minutit
Elus ei ole vigade parandust
Birk Rohelend, Morbidaarium. Toimetanud Jan Kaus. Kujundanud Elina Kasesalu. Roheline Kuu, 2012. 112 lk.
Öeldakse, et raamatut ei tasu hinnata kaane järgi. Küll aga on Rohelennu raamatu kaas niivõrd kutsuv, et olen seda silmitsenud pool päeva ja muudkui piilun uuesti. Tegemist on väga uhke ja omapärase kaanega ja veel omapärasem on pealkiri kaanel. Morbidaarium – mida…
Öeldakse, et raamatut ei tasu hinnata kaane järgi. Küll aga on Rohelennu raamatu kaas niivõrd kutsuv, et olen seda silmitsenud pool päeva ja muudkui piilun uuesti. Tegemist on väga uhke ja omapärase kaanega ja veel omapärasem on pealkiri kaanel. Morbidaarium – mida…
3 minutit
Meditatsioone Siim Kera ning Birk Rohelennu luule põhjal
Siim Kera, Las ma istun siin kuni orkester mängib. Toimetanud Elo Viiding, kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2011. 68 lk.
Birk Rohelend, Morbidaarium. Toimetanud Jan Kaus, kujundanud Elina Kasesalu. Roheline Kuu, 2012. 112 lk.
Kuna tunnen mõlemat autorit nii põgusalt kui ka lähedalt, otsustasin viisteist eurot nende uue luulekogu alla hakkama panna.…
Birk Rohelend, Morbidaarium. Toimetanud Jan Kaus, kujundanud Elina Kasesalu. Roheline Kuu, 2012. 112 lk.
Kuna tunnen mõlemat autorit nii põgusalt kui ka lähedalt, otsustasin viisteist eurot nende uue luulekogu alla hakkama panna.…
4 minutit
Avalik loeng
Reedel, 17. veebruaril kl 16 peab Tōkyō Ülikooli lingvistika ja soome-ugri keelte professor Kazuto Matsumura loengu teemal „Mõnda Jaapanist ehk Sakust, tatrast, pokudest jt”. Peale sumo, sushi ja manga on Jaapanis prof Matsumura arvates palju muudki huvitavat, millest ta tahab jutustada isikliku kogemuse ja arusaamise põhjal. Jaapani Sakus valmistatakse õlle asemel tatranuudleid ja -viina. Pokudel on sugulased Ida-Hokkaidos…
1 minut
Evolutsioonilisest lähenemisest spordile: kellele esineb meistersportlane?*
Michael Lombardo, peamiselt zooloogi taustaga uurija ja teadlane Ameerika Ühendriikidest Grand Valley ülikoolist, on oma pika teadlaskarjääri jooksul olnud huvitatud peaasjalikult evolutsioonilisest bioloogiast ja ornitoloogiast2. Evolutsionistina hakkas teda huvitama, miks on, hoolimata spordi universaalsusest, nii selle tegijad kui ka vaatajad enamasti meessoost. Algatuseks toon ära…
4 minutit
Ühe geeni ja keskkonna roll mõtlematus käitumises
Tere!
Küsisid oma viimases kirjas, et misasja ma siin ülikoolis üleüldse uurin, et mis geen ja mis keskkond ja käitumine? Kirjutan sulle sellest veidi.
Mäletad, imestasime keskkooli ajal ikka ja jälle, et miks küll sina ja su vend oma iseloomult nii erinevad olete. Näiteks oli su vend alati valmis midagi uut ette…
Küsisid oma viimases kirjas, et misasja ma siin ülikoolis üleüldse uurin, et mis geen ja mis keskkond ja käitumine? Kirjutan sulle sellest veidi.
Mäletad, imestasime keskkooli ajal ikka ja jälle, et miks küll sina ja su vend oma iseloomult nii erinevad olete. Näiteks oli su vend alati valmis midagi uut ette…
3 minutit
Eile nägin ma Eestimaad
Kui vaatasin ringi laupäevasel ACTA-vastasel meeleavaldusel, ei näinud ma seal ainult oma eakaaslasi. Ausalt öeldes olengi keskmisest interneti kasutajast juba veidi vanem. Ent meeleavaldusel kohtasin ka vanemaid ja vanavanemaid. Ringi jooksid lapsed – kuhu neidki jätta –, kes pärast kodus plakateid meisterdasid ja protestimist mängisid.
Mul on väga hea meel, et meil on peale kasvamas juba järgmine…
Mul on väga hea meel, et meil on peale kasvamas juba järgmine…
4 minutit
2011. aasta noore arhitekti preemia
Arhitekti eriala on iidne, kuid noore arhitekti preemia anti Eestis välja alles neljandat korda. Preemia väljaandmine on tore, sest see seab ka ametlikult korrelatsiooni ning tunnustab eriala, mis Eesti Kunstiakadeemias on noorte seas olnud ja on ka jätkuvalt väga populaarne. Seda aga ei saa öelda Eesti ühiskonna, eriti meie meedia vaatevinklist. Vähemalt periooditi…
2 minutit
Arhitektuur täidab kogu mu elu
Margit Mutso intervjuu 2011. aasta noore arhitekti preemia laureaadi Villem Tomistega
9. veebruaril toimus No99 teatris Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, kus muu seas anti välja mitu traditsioonilist preemiat: parima arhitektuuripublitsisti preemia pälvis Jüri Raidla kirjutistega riigiarhitekti ja haldusreformi teemal, viimase aasta parimaks arhitektuuri tellijaks tunnistati No99 teater eksperimentaalse põhuteatri tellimuse eest, parimaks ehitajaks nimetati Erko…
9. veebruaril toimus No99 teatris Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, kus muu seas anti välja mitu traditsioonilist preemiat: parima arhitektuuripublitsisti preemia pälvis Jüri Raidla kirjutistega riigiarhitekti ja haldusreformi teemal, viimase aasta parimaks arhitektuuri tellijaks tunnistati No99 teater eksperimentaalse põhuteatri tellimuse eest, parimaks ehitajaks nimetati Erko…
9 minutit
Puu puuna, metall metallina
Kaj Fracki disainipreemia pälvinud Simo Heikkiläga vestleb Toivo Raidmets
Simo Heikkilä on maailmanimega soome sisustusarhitekt ja mööblidisainer ning kauaaegne õppejõud, kes muu hulgas viis Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonnas läbi järjekordse töötoa. Äsja tunnustati teda veel ühe, Kaj Francki disainiauhinnaga. Kaj Frank on legendaarne soome klaasikunstnik, kelle lihtsavormilist Iittala klaasitoodangut kohtab ka paljude eestlaste kodudes.
Hiljuti…
Simo Heikkilä on maailmanimega soome sisustusarhitekt ja mööblidisainer ning kauaaegne õppejõud, kes muu hulgas viis Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonnas läbi järjekordse töötoa. Äsja tunnustati teda veel ühe, Kaj Francki disainiauhinnaga. Kaj Frank on legendaarne soome klaasikunstnik, kelle lihtsavormilist Iittala klaasitoodangut kohtab ka paljude eestlaste kodudes.
Hiljuti…
5 minutit
Kunstiõpetamine – mida oodata nüüdiskunstilt?
Sirp alustas üle-eelmises numbris EKA õppetoolide juhatajatele küsimuste esitamist nüüdisaegse kunsti õpetamine kohta. Seekord saab sõna vabade kunstide teaduskonna tegevuskunstide õppetooli juhataja Erik Alalooga.
Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamise puhul tuleb silmas pidada. Miks?
Kas EKA praegune õpetamissüsteem toetab noorte kunstnike (tudeng on ju seda)…
Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamise puhul tuleb silmas pidada. Miks?
Kas EKA praegune õpetamissüsteem toetab noorte kunstnike (tudeng on ju seda)…
2 minutit
EKA – kõigile avatud tsitadell
2. ja 3. veebruaril peeti Eesti Kunstiakadeemias kunstihariduskonverents „Avalikud ootused”. Peaesinejad olid Kopenhaageni kuningliku kunstiakadeemia rektor Mikkel Bogh, Vilniuse kunstiakadeemia skulptuuri professor Henrik B. Andersen, Aalto ülikooli kunsti- ja disainikooli vabade kunstide professor Teemu Mäki, Maribori ülikooli pedagoogika professor Tomaž Zupančič ja Tallinna ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus. EKA poolt astusid sõnavõttudega üles rektor Signe…
4 minutit
Mõtleme, arutame, vaatame ringi, siis tuleb ka avatus
Piia Ruber
Ivar Sakki küsitleb Reet Varblane.
Vaatamata viimase aja tõelisele raamatubuumile ilmus raamatupoodidesse hiljaaegu üks mahukas raamat, millest meil eestikeelsena on juba ammu puudust tuntud. See…
Ivar Sakki küsitleb Reet Varblane.
Vaatamata viimase aja tõelisele raamatubuumile ilmus raamatupoodidesse hiljaaegu üks mahukas raamat, millest meil eestikeelsena on juba ammu puudust tuntud. See…
5 minutit
Kommentaar
Manfred Thumberger, kes sõitis Viinist Tallinna, et isiklikult osaleda Klimti faksiimilite ehk siis erilise teostusega digitrükkide ülespanemisel Estonia teatri Sinises saalis, on frima Twin üks omanikke, tegevjuht ning inimene, kes reaalselt need originaalidega äravahetamiseni sarnased koopiad ka teeb. Mis teeb Twini toodangu eriliseks, sest lõuendile trükitud digitaalseid koopiaid saab osta kasvõi mõnest mööblisalongist?
Manfred Thumberger: Faksiimile (nagu seda on…
Manfred Thumberger: Faksiimile (nagu seda on…
1 minut
XXI sajand ja Gustav Klimt
Klimti loomingu sisepinged meenutavad ihuliku õnne põgusust ja eksistentsi traagikat ka tänapäeval.
Austria suursaatkonna korraldatud faksiimilenäitus „Gustav Klimt 150” rahvusooperi Estonia Sinises saalis kuni 26. II . Lisaks näitusele peeti Gustav Klimti ning tema aja tutvustamiseks Gustav Mahleri, Alban Bergi jt muusika kontsert (laulis Pille Lill, klaveril saatis Ralf Taal), kaks kirjandusõhtut Arthur Schnitzleri tekstidega (lugesid…
Austria suursaatkonna korraldatud faksiimilenäitus „Gustav Klimt 150” rahvusooperi Estonia Sinises saalis kuni 26. II . Lisaks näitusele peeti Gustav Klimti ning tema aja tutvustamiseks Gustav Mahleri, Alban Bergi jt muusika kontsert (laulis Pille Lill, klaveril saatis Ralf Taal), kaks kirjandusõhtut Arthur Schnitzleri tekstidega (lugesid…
3 minutit
Puulõike pidupäev
Näitus „Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst XVI sajandil” Tartu ülikooli kunstimuuseumis kuni 30. III .
Albrecht Düreri (1471–1528) koht saksa renessansskunstis ja graafika ajaloos vajab vaevalt pikemat selgitamist. Küll tuleb vastata küsimusele, miks on avatud selline näitus just nüüd ja praegu Tartu ülikooli kunstimuuseumis. Iga näitus tõukub mingil moel muuseumikogudega tehtud tööst ning soovist uurimuse…
Albrecht Düreri (1471–1528) koht saksa renessansskunstis ja graafika ajaloos vajab vaevalt pikemat selgitamist. Küll tuleb vastata küsimusele, miks on avatud selline näitus just nüüd ja praegu Tartu ülikooli kunstimuuseumis. Iga näitus tõukub mingil moel muuseumikogudega tehtud tööst ning soovist uurimuse…
3 minutit
Tee pai lapsele, kes elab sinu hinges
Urmas Lennuk ajab Harper Lee romaanile toetudes ikka oma asja.
Vanemuise „Tappa laulurästast”, autorid Harper Lee ja Urmas Lennuk, tõlkija Valda Raud, lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Liisa Soolepp, muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll (Rakvere teater) ja valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Hannes Kaljujärv, Liisa Pulk, Andres Mähar, Maria Soomets ja Liina Olmaru. Esietendus 9. II Sadamateatris.
Urmas…
Vanemuise „Tappa laulurästast”, autorid Harper Lee ja Urmas Lennuk, tõlkija Valda Raud, lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Liisa Soolepp, muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll (Rakvere teater) ja valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Hannes Kaljujärv, Liisa Pulk, Andres Mähar, Maria Soomets ja Liina Olmaru. Esietendus 9. II Sadamateatris.
Urmas…
3 minutit
Eestlane, venelane ja sakslane – „Première 2012”
Sõltumatu Tantsu Ühendus näitas 9. ja 10. veebruaril Tallinnas Kanuti gildi saalis uutele koreograafidele pühendatud sarja „Première” raames kolme verivärsket tantsulavastust.
*
Punase tooli ja selle fänni tundlik duett
„Duett”, koreograaf ja esitaja Mareike Franz, valguskunstnik Madis Kirkmann.
„Première 2012” tuli üsna suurejooneliselt: viie koreograafi ja kolme lavastusega, neist ühe(ks) autoriks sakslanna Mareike…
*
Punase tooli ja selle fänni tundlik duett
„Duett”, koreograaf ja esitaja Mareike Franz, valguskunstnik Madis Kirkmann.
„Première 2012” tuli üsna suurejooneliselt: viie koreograafi ja kolme lavastusega, neist ühe(ks) autoriks sakslanna Mareike…
6 minutit
Kuidas pääseda ettekirjutustest?
Krõõt Juuraku „Scripted Smalltalk” on nagu enese saba õgiv madu, mis ikka ja jälle viitab vaid iseendale.
„Scripted Smalltalk”, autor ja lavastaja Krõõt Juurak, kaasprodutsent Tanzquartier Wien, esitaja publik. Etendused 2. ja 3. II Kanuti gildi saalis.
Etendus, teadagi, on olukord, kus ühed näitavad ja teised vaatavad. Need vähesed, kes on laval, ajavad aktiivselt mingit asja,…
„Scripted Smalltalk”, autor ja lavastaja Krõõt Juurak, kaasprodutsent Tanzquartier Wien, esitaja publik. Etendused 2. ja 3. II Kanuti gildi saalis.
Etendus, teadagi, on olukord, kus ühed näitavad ja teised vaatavad. Need vähesed, kes on laval, ajavad aktiivselt mingit asja,…
4 minutit
Demokraatlik muusikute kogukond – Kremerata Baltica
„Jubilate – Kremerata Baltica 15, Gidon Kremer 65” 12. II Estonia kontserdisaalis.
Kuivõrd on üldse võimalik muusika loovust ühendada demokraatiaga, on iseasi, kuid nii on iseloomustanud Kremerata Balticat üks nende autoritest Leonid Desjatnikov (1955). Küllap seda võibki nimetada demokraatiaks, kui tegijad end vabalt ja loovalt tunnevad suure, ei häbene öelda, geniaalse…
Kuivõrd on üldse võimalik muusika loovust ühendada demokraatiaga, on iseasi, kuid nii on iseloomustanud Kremerata Balticat üks nende autoritest Leonid Desjatnikov (1955). Küllap seda võibki nimetada demokraatiaks, kui tegijad end vabalt ja loovalt tunnevad suure, ei häbene öelda, geniaalse…
2 minutit
Luulet muusikas ja muusikat luules
Noor Pärnust pärit lauljanna Anneliis Kits on Eesti muusikas viimastel aastatel tuntust kogunud erinevate ansamblitega nagu näiteks Stereo Spectrum ja State of Zoe. Hiljuti Otsa kooli lõpetanud neiu ilmub „Talvejazzil” publiku ette aga sootuks teistlaadi projektiga. Koos andeka uue põlvkonna pianisti Kirke Karjaga on ta kirjutanud muusikat mitmete Eesti nüüdisluuletajate, teiste seas Doris Kareva…
4 minutit
Helilooja pilk – Sirp küsib, Peeter Vähi vastab
Meie rahvamuusikauurijate kogumisretked on sageli piirdunud Eesti territooriumiga, kaugemateks sihtpunktideks on enamasti olnud teiste soome-ugri ja Siberi rahvaste asustusalad. Kuivõrd seonduvad teie Siiditee ja Ameerika ekspeditsioonid etnomusikoloogiaga?
On tõsi, et erinevalt suurtest keskustest (London, Pariis, Moskva, Los Angeles) on meie professionaalne folkloristika ja muusikateadus keskendunud valdavalt soome-ugri rahvastele, mis on…
On tõsi, et erinevalt suurtest keskustest (London, Pariis, Moskva, Los Angeles) on meie professionaalne folkloristika ja muusikateadus keskendunud valdavalt soome-ugri rahvastele, mis on…
3 minutit
Bel canto pärl Estonia kontserdisaalis
Vincenzo Bellini ooperi „Norma” kontsertettekanne: dirigent Alberto HoldGarrido (Hispaania), Norma – Virginia Wagner (Argentina), Pollione – Kaludi Kaludow (Bulgaaria), Adalgisa – Helen Lokuta, Oroveso – Mati Palm, Clotilde – Kristel Pärtna, Flavio – Oliver Kuusik, Estonia koor ja orkester 11. II Estonia kontserdisaalis.
„Norma” maailmaesietendus toimus 26. detsembril 1831 La Scalas. Felice Romani, kes…
„Norma” maailmaesietendus toimus 26. detsembril 1831 La Scalas. Felice Romani, kes…
2 minutit
Siiralt ja innukalt
„Kivimäe virtuoosid”: TMKK õpilased ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Mikk Murdvee 9. II Mustpeade maja Valges saalis.
Kuus aastat tagasi algatatud Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna muusikakeskkooli ühisprojektist „Kivimäe virtuoosid” on kujunenud tänuväärne Eesti muusikaelu värskendav üritus.
Tänavusel kontserdil sai võimaluse mängida orkestri ees rohkem Tallinna Muusikakeskkooli õpilasi kui varasematel aastatel. Sellest tulenes iga solisti lühem esinemisaeg. See seadis küll ohtu…
Kuus aastat tagasi algatatud Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna muusikakeskkooli ühisprojektist „Kivimäe virtuoosid” on kujunenud tänuväärne Eesti muusikaelu värskendav üritus.
Tänavusel kontserdil sai võimaluse mängida orkestri ees rohkem Tallinna Muusikakeskkooli õpilasi kui varasematel aastatel. Sellest tulenes iga solisti lühem esinemisaeg. See seadis küll ohtu…
2 minutit
Piirilinna kõrgkonkurss
Narva asukoht Tallinna ja Peterburi vahel on tõesti sümboolne, nagu ütles kultuuriminister Rein Lang IX rahvusvahelist noorte pianistide Chopini-nimelist konkurssi avades. Nüüdseks 14aastase ajalooga konkursil on oluline roll Eesti esitlemisel külalislahke kultuurimaana ning noorte muusikute ja nende õpetajate kontaktide tugevdamisel väliskolleegidega. Üllatas osalejate keskmine kõrge tase ja ida poolt tulnud tugevate osalejate arvukus, samavõrra aga ka…
3 minutit
IR Li kõrgharidusreform – vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik
Kui populistlikud lubadused välja on käidud, tuleb need ka täita, valijaid ei tohi petta. IRLi lubadus hakata pakkuma laiadele rahvahulkadele tasuta kõrgharidust hämmastab oma sotsialistliku profiiliga. IRL peab ennast rahvuslik-konservatiivseks ja millegipärast ka nn parempoolseks parteiks. Tasuta kõrghariduse lubadus võib luua rahvusliku paatose ülespiitsutamise, mulje, kuid pragmaatiliselt…
2 minutit
Laiendagem eliiti
Marek Tamme intervjuu professor Donald Sassooniga.
Jaanuari viimasel nädalal Tallinna ülikoolis peetud kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli talvekool tõi Eestisse mitmeid silmapaistvaid humanitaare. Teiste seas astus talvekoolis üles nimekas briti ajaloolane, Londoni ülikooli Queen Mary College’i professor Donald Sassoon. Sassoon ei tohiks olla eesti lugejale tundmatu, 2009. aastal ilmus tõlkes tema monumentaalne „Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani”.…
Jaanuari viimasel nädalal Tallinna ülikoolis peetud kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli talvekool tõi Eestisse mitmeid silmapaistvaid humanitaare. Teiste seas astus talvekoolis üles nimekas briti ajaloolane, Londoni ülikooli Queen Mary College’i professor Donald Sassoon. Sassoon ei tohiks olla eesti lugejale tundmatu, 2009. aastal ilmus tõlkes tema monumentaalne „Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani”.…
10 minutit
Ühe juristi elukäik
„Kui riigikogu oli valinud Lennart Meri, tundsime meie, Rüütli lähemad kaaslased end kui viimased mohikaanlased.”
Eenok Kornel, Kuldset keskteed ei ole. Mälestusi, äratundmisi, pealtnägemisi. Sisutoimetaja Lembit Koik. Kujundanud Tiina Sildre. Olion. 2011. 317 lk.
Eenok Kornel (1940–2008), „üks toimekas Eesti jurist”, nagu teda raamatu toimetaja Lembit Koik eessõnas iseloomustab, ei jõudnud oma mälestuste kirjutamisega valmis. Temast jäi järele…
Eenok Kornel, Kuldset keskteed ei ole. Mälestusi, äratundmisi, pealtnägemisi. Sisutoimetaja Lembit Koik. Kujundanud Tiina Sildre. Olion. 2011. 317 lk.
Eenok Kornel (1940–2008), „üks toimekas Eesti jurist”, nagu teda raamatu toimetaja Lembit Koik eessõnas iseloomustab, ei jõudnud oma mälestuste kirjutamisega valmis. Temast jäi järele…
7 minutit
Suguharu vanemad mehed
Marek Strandberg
Liivimaa põlisemad parunid ja vanemad von’id ei saanud lõpuni aru, et mis sel hullul Hamilkaril, noorel parun Fölkersahmil viga on, et ta vana hea Liivimaa õigusega sedaviisi sõda peab ja…
Liivimaa põlisemad parunid ja vanemad von’id ei saanud lõpuni aru, et mis sel hullul Hamilkaril, noorel parun Fölkersahmil viga on, et ta vana hea Liivimaa õigusega sedaviisi sõda peab ja…
3 minutit
