2012-46 (3420)
Teadus – kas koomiks või traagiks?
Algtingimused ja taust populaarteaduses
Kui ma sõitsin läbi ootamatult lumeohtra sügismaastiku 27. oktoobri hommikul Vooremaale, kuhu olin kutsutud füüsikute talvekooli esinema, mõtlesin äkitselt, et kuidas ma tunneksin ära Eesti, kui ei oleks teeviitasid ja muud keelelist pudi-padi. Kui ma isegi ei saa aru, kas on varakevad või hilissügis. Päikese tõustes kattusid…
Kui ma sõitsin läbi ootamatult lumeohtra sügismaastiku 27. oktoobri hommikul Vooremaale, kuhu olin kutsutud füüsikute talvekooli esinema, mõtlesin äkitselt, et kuidas ma tunneksin ära Eesti, kui ei oleks teeviitasid ja muud keelelist pudi-padi. Kui ma isegi ei saa aru, kas on varakevad või hilissügis. Päikese tõustes kattusid…
6 minutit
Infoühiskonnast hereetiliselt III
ehk Rahvuspoliitikast tehnikamaailma äärealal
Algus Sirbis nr 42 ja 44
Käimas on väga kiired tehnoloogilised protsessid, mis jagavad maailma kaheks – rahvused ja keeled, millel on täisfunktsionaalne arvutitugi, ning rahvused ja keeled, millel seda ei ole. Meie käitumisest järgmise 10–15 aasta jooksul oleneb, kas eesti keelel põhinev rahvuskultuur ja mõtteviis jääb elama…
Algus Sirbis nr 42 ja 44
Käimas on väga kiired tehnoloogilised protsessid, mis jagavad maailma kaheks – rahvused ja keeled, millel on täisfunktsionaalne arvutitugi, ning rahvused ja keeled, millel seda ei ole. Meie käitumisest järgmise 10–15 aasta jooksul oleneb, kas eesti keelel põhinev rahvuskultuur ja mõtteviis jääb elama…
6 minutit
Kas vaatleja või valvur?
„Kirjandusministeerium” ETVs, iga kuu viimasel teisipäeval kell 21.40, saatejuht Mart Juur.
Kolm kuud ja kolm korda on sel sügisel eesti kirjandushuvilised saanud ETVs kuulata vaadata uudiseid ja mõtteid meie kirjanduselust. Saate pealkirjaks on „Kirjandusministeerium” ja näoks Mart Juur. Kolm saadet on kindlasti vähe, et teha ühe teleproduktsiooni kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Mõningaid…
Kolm kuud ja kolm korda on sel sügisel eesti kirjandushuvilised saanud ETVs kuulata vaadata uudiseid ja mõtteid meie kirjanduselust. Saate pealkirjaks on „Kirjandusministeerium” ja näoks Mart Juur. Kolm saadet on kindlasti vähe, et teha ühe teleproduktsiooni kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Mõningaid…
2 minutit
Vaikus, pinge ja hirm
„Argo” on väga peenetundeliselt tehtud psühholoogiline linateos lähiajaloost, poliitikast, sellest, kuidas lihtsad inimesed satuvad hammasrataste vahele.
Mängufilm „Argo” (USA 2012, 120 min), režissöör Ben Affleck, stsenaristid Chris Terrio ja Joshuah Bearman. Osades Ben Affleck, Bryan Cranston, John Goodman, Alain Arkin jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Kas teie olete kunagi seisnud mõnel…
Mängufilm „Argo” (USA 2012, 120 min), režissöör Ben Affleck, stsenaristid Chris Terrio ja Joshuah Bearman. Osades Ben Affleck, Bryan Cranston, John Goodman, Alain Arkin jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Kas teie olete kunagi seisnud mõnel…
2 minutit
Metsa taga mere ääres
Elatakse ülimas vaesuses ja kogu aeg oodatakse midagi.
Mängufilm „Kolka cool” (Läti 2011, 93 min), stsenarist ja režissöör Juris Poškus, operaator Aadel Nodeh-Farahani, kunstnik Ilva Kļaviņa, kostüümikunstnik Ginta Tinte, helioperaator Ernests Ansons, produtsent Madara Melberga, toimetaja Liene Bāliņa. Osades Iveta Pole, Artuss Kaimiņš, Andris Keišs, Varis Piņķis, Aigars Apinis, Guna Zariņa,…
Mängufilm „Kolka cool” (Läti 2011, 93 min), stsenarist ja režissöör Juris Poškus, operaator Aadel Nodeh-Farahani, kunstnik Ilva Kļaviņa, kostüümikunstnik Ginta Tinte, helioperaator Ernests Ansons, produtsent Madara Melberga, toimetaja Liene Bāliņa. Osades Iveta Pole, Artuss Kaimiņš, Andris Keišs, Varis Piņķis, Aigars Apinis, Guna Zariņa,…
3 minutit
Taandatus ja täpsus
PÖFFi filmimuusikaelamustest
Tänavuse PÖFFi valik oli filmimuusika poolest taandatum kui varasematel aastatel. Paljude eredate filmielamustega kaasnes kas peaaegu olematu või siis üsnagi napp muusikataust. Tavaliselt oli aga tegemist ka väga teadliku ja põhjendatud valikuga.
See kehtib täielikult näiteks Abbas Kiarostami värske filmi „Just nagu armunud” kohta, mille ainukeseks muusikapalaks on pealkirjana kasutatud…
Tänavuse PÖFFi valik oli filmimuusika poolest taandatum kui varasematel aastatel. Paljude eredate filmielamustega kaasnes kas peaaegu olematu või siis üsnagi napp muusikataust. Tavaliselt oli aga tegemist ka väga teadliku ja põhjendatud valikuga.
See kehtib täielikult näiteks Abbas Kiarostami värske filmi „Just nagu armunud” kohta, mille ainukeseks muusikapalaks on pealkirjana kasutatud…
2 minutit
Kõige, kõige …
Pärnu kontserdimaja 10. sünnipäeva kontsert: Pärnu Linnaorkester, Rahvusmeeskoor, solist Tatjana Petšnikova, dirigent Jüri Alperten 30. XI Pärnu kontserdimaja suures saalis.
Pärnu kontserdimaja on kõige esimene kontserdimaja Eesti riigis! Pärnu kontserdimaja on kõige lühema ajaga (8 kuud) ehitatud esindushoone Eesti riigis! Pärnu kontserdimaja suur saal on kõige parema akustikaga kontserdisaal Eesti riigis!…
Pärnu kontserdimaja on kõige esimene kontserdimaja Eesti riigis! Pärnu kontserdimaja on kõige lühema ajaga (8 kuud) ehitatud esindushoone Eesti riigis! Pärnu kontserdimaja suur saal on kõige parema akustikaga kontserdisaal Eesti riigis!…
1 minut
Sürrealistlik arm ja surm
Olivier Messiaeni vokaaltsükli „Harawi – laul armastusest ja surmast” Eesti esiettekanne: Kai Kallastu (sopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) 28. XI ajaloomuuseumi Suurgildi hoones.
Peened kõlad ja harmoonilised värvid, sekka jõulisi kakofoonilisi efekte – ühe XX sajandi tähelepanuväärsema sümbolistliku teose virtuoosne esitus täitis Suurgildi hoone saali prantsuse-peruukeelse teksti ja kaugidalike rütmidega, sekka…
Peened kõlad ja harmoonilised värvid, sekka jõulisi kakofoonilisi efekte – ühe XX sajandi tähelepanuväärsema sümbolistliku teose virtuoosne esitus täitis Suurgildi hoone saali prantsuse-peruukeelse teksti ja kaugidalike rütmidega, sekka…
2 minutit
ERSO on väga hea orkester
„Festivo II”: ERSO kontsert „Tallinn – St Peterburg”, solist Mihkel Poll (klaver), dirigent Neeme Järvi 22. XI Estonia kontserdisaalis.
Pjotr Tšaikovski „Piduliku kroonimismarsiga” lõi Neeme Järvi publiku kõrvad lahti. Saime siin ka kuulda teemat Venemaa Keisririigi ametlikust hümnist „Jumal, keisrit kaitse sa”, mis oli kasutusel aastatel 1833–1917. Pidulik muusika valmistas kuulaja…
Pjotr Tšaikovski „Piduliku kroonimismarsiga” lõi Neeme Järvi publiku kõrvad lahti. Saime siin ka kuulda teemat Venemaa Keisririigi ametlikust hümnist „Jumal, keisrit kaitse sa”, mis oli kasutusel aastatel 1833–1917. Pidulik muusika valmistas kuulaja…
2 minutit
Pealelend. Monika Mattiesen
Eesti heliloojate festival pakub täna, 7. XII kell 19 Tartu Jaani kirikus kuulata Galina Grigorjeva autoriõhtu, kavas „Elu öö” („Nox vitae”) meeskoorile, „Quasi niente” flöödile ja löökpillidele, „Lament” altflöödile, „Palve” („Molitva”) tšellole ja orelile ning soolosonaat „Recitativo accompagnato” tšellole. Esinevad RAM Mikk Üleoja juhatusel ning solistid Allar Kaasik, Ulla Krigul,…
1 minut
Debussyst inspireeritud sügiseses Londonis
Malle Maltise uudisteos „Nocturne” tuli 26. novembril esiettekandele Londonis kultuurikeskuses King’s Place nüüdismuusikale keskendatud kontserdisarja „Out Hear” raames.
Kontsert „Debussyst inspireeritud” („Inspired by Debussy”) oli pühendatud 150 aasta möödumisele prantsuse helilooja Claude Debussy sünnist ja sai teoks Mercury kvarteti, Euroopa komisjoni, Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide Londoni esinduse ning kontserdil esindatud noore…
Kontsert „Debussyst inspireeritud” („Inspired by Debussy”) oli pühendatud 150 aasta möödumisele prantsuse helilooja Claude Debussy sünnist ja sai teoks Mercury kvarteti, Euroopa komisjoni, Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide Londoni esinduse ning kontserdil esindatud noore…
2 minutit
Elleri-aasta lõpetuseks
Sten Lassmann ja Mart Humal lõpetavad 12. XII muusikamuuseumis Elleri aasta.
Tänavu on mitme üritusega tähistatud Heino Elleri 125. sünniaastapäeva. Viimati pöörati Ellerile nõnda palju tähelepanu 1987. aastal, napilt enne kui perestroika ja glasnosti ajel sai hoo sisse laulev revolutsioon. Viimase veerandsajandi jooksul on maailm meie ümber muutunud palju nii sisult…
Tänavu on mitme üritusega tähistatud Heino Elleri 125. sünniaastapäeva. Viimati pöörati Ellerile nõnda palju tähelepanu 1987. aastal, napilt enne kui perestroika ja glasnosti ajel sai hoo sisse laulev revolutsioon. Viimase veerandsajandi jooksul on maailm meie ümber muutunud palju nii sisult…
2 minutit
Haltuura iidne kunst? Või lihtsalt küündimatus?
Estonia säästulavastus „Kuu on päike” jääb rahvusooperile seatud mõttelisest kvaliteedistandardist valgusaastate kaugusele nii muusikalisest, dramaturgilisest, lavastuslikust kui ka esituslikust aspektist.
Argipäev kapitalistlikus ühiskonnas on karm ka neile institutsioonidele, kel pealtnäha sotsiaalse tegelikkuse ning käimasoleva XXI sajandiga suurt midagi pistmist ei ole. Näiteks meie rahvusooperile. Ka Estonial on kohustus teenida omatulu ning…
Argipäev kapitalistlikus ühiskonnas on karm ka neile institutsioonidele, kel pealtnäha sotsiaalse tegelikkuse ning käimasoleva XXI sajandiga suurt midagi pistmist ei ole. Näiteks meie rahvusooperile. Ka Estonial on kohustus teenida omatulu ning…
4 minutit
Luule, see ei tule tuulest
Et koorimuusika (koorikultuur, koorilooming, laulupeoliikumine) on meie rahvuskultuuri üks mastaapsemaid, tähenduslikumaid koostisosi, ei vaja ehk siinjuures rohkemat kommenteerimist. Seetõttu läheb vägagi korda, milline on selle žanri seisukord (kvantiteedilt ja kvaliteedilt), millised on suundumused, elujõud üldse. Eks vastuse saamiseks vaatame üle 900 koori ja sama palju koorijuhte hõlmava Eesti Kooriühingu poole.…
3 minutit
Sisu ja pakend
Just sellise pealkirja all peeti 24. novembril Eesti Kooriühingu juubelinädala üks olulisemaid mittemuusikalisi kokkusaamisi ehk konverents, kus arutamisele tulnud teemad ületasid kaugelt selle organisatsiooni igapäevategevuse temaatika. Või kas siiski ületasid? Kaude võib ju kooriühingu liikmeskonnaks lugeda umbes 50 000 eestimaalast, kes on lauljate või puhkpillimängijatena osalised laulupeoprotsessis. Oma alaliitude katusorganisatsioonina…
3 minutit
Kaua võib?
Ajalugu kordub teadagi mitu korda ja mitut moodi. 1990ndatel sai vaieldud literaatidega ja nõukogude ajal kõrgelt koteeritud maalikunstnikega. Kunsti piire sai kombatud: enne mind tegi seda aastaid tagasi Boris Bernstein. Tugev sõnasõda käis mul Toomas Vindiga, Andres Langemets ütles, et miks pean kunstinäitusel televiisorit vaatama, mul endal kodus 99 kanalit.…
2 minutit
Lõunanaabrite värsked maaliuudised
Läti maalinäitus „Jaunums! Värske läti maal” Tartu Kunstimajas kuni 16. XII, kuraator Peeter Talvistu.
Alustuseks võiksid käe tõsta kõik need, kes teavad midagi läti nüüdisaegsest maalikunstist. Ei julge küll tõusvate käte täpset arvu pakkuda, kuid miskipärast kahtlustan, et eriti suur see pole. Riikide füüsilised ja virtuaalsed piirid on küll lahti, kuid…
Alustuseks võiksid käe tõsta kõik need, kes teavad midagi läti nüüdisaegsest maalikunstist. Ei julge küll tõusvate käte täpset arvu pakkuda, kuid miskipärast kahtlustan, et eriti suur see pole. Riikide füüsilised ja virtuaalsed piirid on küll lahti, kuid…
3 minutit
Konverentsi ääremärkusi
ELIA (European League of Institutes of the Arts) XII konverents Viinis 8. – 10. XI.
Kunstikõrgkoole ühendav organisatsioon ELIA loodi 1990. aastal, selle liikmeks on praegu üle 350 kõrgkooli 45 riigist, Eestist on organisatsiooni täievolilised liikmed Tartu ja Tallinna ülikool. (vt http://www.elia-artschools.org).
Tänavuaastase konverentsi pealkiri oli „Kunst, teadus ja ühiskond” („Art, Science…
Kunstikõrgkoole ühendav organisatsioon ELIA loodi 1990. aastal, selle liikmeks on praegu üle 350 kõrgkooli 45 riigist, Eestist on organisatsiooni täievolilised liikmed Tartu ja Tallinna ülikool. (vt http://www.elia-artschools.org).
Tänavuaastase konverentsi pealkiri oli „Kunst, teadus ja ühiskond” („Art, Science…
2 minutit
Kunstnikud ja teadlased, ühinege!
Kultuuriteaduse ja kunsti doktorikooli (KTKDK) rahvusvaheline sügissümpoosion „Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus” Eesti kunstiakadeemias 16. ja 17. XI. Projekti töögrupp Piibe Piirma, Heili Sõrmus, Veronika Valk, Liina Siib ja Raivo Kelomees.
Kuna sügissümpoosionile eelnes samanimeline rahvusvaheline kevadkool sel kevadel, siis on see ülejärgmise aasta kevadel inter- ja…
Kuna sügissümpoosionile eelnes samanimeline rahvusvaheline kevadkool sel kevadel, siis on see ülejärgmise aasta kevadel inter- ja…
3 minutit
Pärast näitust
Jaak Soansi näitus „Varjud” Tallinna Kunstihoones kuni 16. XII . Näitusekontseptsiooni idee autor on Jaak Soans, kuraator Juta Kivimäe, kujundaja Villu Jaanisoo. Peeter Urbla, Peeter Brambati, Mati Schönbergi ning Eesti Filmiarhiivi videod ja filmikatked. Näituse fotod on teinud Silvia Sosaar ja Hanno Soans.
Jaak Soansi monumentide ja mälestustahvlite kogus avaldab muljet,…
Jaak Soansi monumentide ja mälestustahvlite kogus avaldab muljet,…
5 minutit
Mälestuseks langenutele
Piia Ruber
Vestlus arhitekt Tiina Linnaga Vabadussõjas langenute mälestusehise taastamisest Tallinna Kaitseväe kalmistul
28. novembril avati arhitekt Edgar Johan Kuusiku kavandi järgi 1928. aastal ehitatud Vabadussõjas langenute mälestusehitis Tallinna Kaitseväe kalmistul. Arhitektide seas hakati mälestusmärgi taastamisest aktiivselt rääkima seoses uue Vabadussõja võidu samba kavandamisega Vabaduse väljakule: uue kavandiga poldud sugugi rahul ja…
Vestlus arhitekt Tiina Linnaga Vabadussõjas langenute mälestusehise taastamisest Tallinna Kaitseväe kalmistul
28. novembril avati arhitekt Edgar Johan Kuusiku kavandi järgi 1928. aastal ehitatud Vabadussõjas langenute mälestusehitis Tallinna Kaitseväe kalmistul. Arhitektide seas hakati mälestusmärgi taastamisest aktiivselt rääkima seoses uue Vabadussõja võidu samba kavandamisega Vabaduse väljakule: uue kavandiga poldud sugugi rahul ja…
5 minutit
Disainimaailm
Esmakordselt tuli Euroopa disainjuhtimise peaauhind (Design Management Europe) Eestisse.
Euroopa disainjuhtimise auhinda DME hakati regulaarselt välja andma 2007. aastast ja seda võib pidada disainimaailma Oscariks. Auhinna kandidaatide hulgas on olnud igal aastal ka Eesti firmasid, tihedas konkurentsis on eriauhinna pälvinud firmad Aquator, Thulema, Velvet Creative Allience ja kohvik Supelsaksad.
2012. aasta Euroopa…
Euroopa disainjuhtimise auhinda DME hakati regulaarselt välja andma 2007. aastast ja seda võib pidada disainimaailma Oscariks. Auhinna kandidaatide hulgas on olnud igal aastal ka Eesti firmasid, tihedas konkurentsis on eriauhinna pälvinud firmad Aquator, Thulema, Velvet Creative Allience ja kohvik Supelsaksad.
2012. aasta Euroopa…
2 minutit
Planeerimisest meil ja mujal
Ülevaade Eesti Planeerijate Ühingu 10. aastapäeva konverentsist ja vestlus väliskülalistega
Novembri keskel tähistas Eesti Planeerijate Ühing kümnendat tegutsemisaastat kahepäevase konverentsiga „Planning in two unions/Planeerimine kahes liidus. Eesti Planeerijate Ühing 10”. Toimumiskoht oli veidi ebaharilik – väikelinn Viljandi, ent just seal asutati 2002. aastal planeerijate ühing. Konverentsi eesmärk oli eelkõige Eestis tegutsevate…
Novembri keskel tähistas Eesti Planeerijate Ühing kümnendat tegutsemisaastat kahepäevase konverentsiga „Planning in two unions/Planeerimine kahes liidus. Eesti Planeerijate Ühing 10”. Toimumiskoht oli veidi ebaharilik – väikelinn Viljandi, ent just seal asutati 2002. aastal planeerijate ühing. Konverentsi eesmärk oli eelkõige Eestis tegutsevate…
11 minutit
Imelik essee pungi ainetel
Ainult siis, kui korrast ei hooli, pole enam imetlemist, vaid ime.
Kompanii Nii „Pung”, idee autor ja lavastaja Renate Valme, tehniline teostaja Villu Konrad. Esitajad Liisa Tetsmann, Maarja Roolaht, Madis Mäeorg, Taavi Rei, Mark-Jakob Otsa ja Hannes-Martin Eenmaa. Esietendus 14. XI Tallinnas Okasroosikese lossi mustas saalis.
On pime november. Hommikul pimedus, päeval…
Kompanii Nii „Pung”, idee autor ja lavastaja Renate Valme, tehniline teostaja Villu Konrad. Esitajad Liisa Tetsmann, Maarja Roolaht, Madis Mäeorg, Taavi Rei, Mark-Jakob Otsa ja Hannes-Martin Eenmaa. Esietendus 14. XI Tallinnas Okasroosikese lossi mustas saalis.
On pime november. Hommikul pimedus, päeval…
3 minutit
Eesti teater pärast majanduskriisi – harjumuste rindel muutuseta?*
Eesti teater on saavutanud stabiilsuse, ent see on toonud kaasa traditsioonide taastootmise.
Viimastel aastatel on ilmselt paljud tundnud, et teatrist räägitakse peamiselt selle majanduslikust efektiivsusest lähtuvalt. Ootamatu majanduskriisi ning sellele järgnenud kärbete kontekstis on ka arusaadav, et raha või õigemini selle puudumine on olnud meie peamine jututeema. Rahast tulebki rääkida nagu…
Viimastel aastatel on ilmselt paljud tundnud, et teatrist räägitakse peamiselt selle majanduslikust efektiivsusest lähtuvalt. Ootamatu majanduskriisi ning sellele järgnenud kärbete kontekstis on ka arusaadav, et raha või õigemini selle puudumine on olnud meie peamine jututeema. Rahast tulebki rääkida nagu…
3 minutit
Asja tuuma juba arvudesse ei pane*
Kaitsekõne toasooja vastu. Miks poliitika pakub kunstile paremat peavarju kui vabaturumajandus?
Poliitika pakub minu arvates kunstile paremat peavarju kui vabaturumajandus. Ma ei tea täpselt, kumma sõber on kunst Eestis, hoiab ta poliitika või vaba turu poole, küll aga võin üht-teist rääkida olukorrast Madalmaadel ja Saksamaal, mida väga hästi tunnen.
Madalmaadel, kust ma…
Poliitika pakub minu arvates kunstile paremat peavarju kui vabaturumajandus. Ma ei tea täpselt, kumma sõber on kunst Eestis, hoiab ta poliitika või vaba turu poole, küll aga võin üht-teist rääkida olukorrast Madalmaadel ja Saksamaal, mida väga hästi tunnen.
Madalmaadel, kust ma…
3 minutit
Voldemar Panso preemia sai Rea Lest
30. novembril, Voldemar Panso sünniaastapäeval anti üle Panso-nimeline preemia, mille sellel aastal pälvis XXVI lennu näitlejaüliõpilane Rea Lest. Laureaat kuulutati välja teatris NO99 pärast Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli XXVI lennu bakalaureuselavastuse „Pedagoogiline poeem” etendust (lavastanud on selle kursuse juhendaja Tiit Ojasoo).
Panso preemiat antakse legendaarse teatrimehe sünniaastapäeval välja 1978. aastast…
Panso preemiat antakse legendaarse teatrimehe sünniaastapäeval välja 1978. aastast…
1 minut
Kui armastab, lööb haamriga
„Materjali vastupanu” on arktiline teater, kus repliike ei ole, või kui on, siis mattuvad need vaenuliku tuulevihina alla.
Erik Alalooga ja Andreas W „Materjali vastupanu”. Meeskonna liikmed Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla ja Hans-Gunter Lock. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
„Materjali vastupanu” on mehelik teater, sadoteater (sellest täpsemalt edaspidi).…
Erik Alalooga ja Andreas W „Materjali vastupanu”. Meeskonna liikmed Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla ja Hans-Gunter Lock. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
„Materjali vastupanu” on mehelik teater, sadoteater (sellest täpsemalt edaspidi).…
2 minutit
Vastupandamatu materjal
Kui lõhkumisobjektid kõigepealt luua, saab need pärast lammutada hoopis läbitunnetatumalt.
Erik Alalooga ja Andreas W „Materjali vastupanu”. Meeskonna liikmed Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla ja Hans-Gunter Lock. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
Neljameherakendina veetud „Materjali vastupanu” oli hämmastavalt avatud etendus: ma ei mäleta, millal viimati samamoodi juhtus, et ukselävelt…
Erik Alalooga ja Andreas W „Materjali vastupanu”. Meeskonna liikmed Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla ja Hans-Gunter Lock. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
Neljameherakendina veetud „Materjali vastupanu” oli hämmastavalt avatud etendus: ma ei mäleta, millal viimati samamoodi juhtus, et ukselävelt…
2 minutit
Hullunud Tartu diagnoos
14. ja 15. novembril peeti kolmas rahvusvaheline kultuurifestival „Hullunud Tartu. Klišee 3” trüki- ja paberimuuseumis Kastani 38. Seos hullumeelsuse ja trükikunsti vahel on muidugi ilmne. Võimalus oma mõtted paberile panna ning neid trükitud kujul kaaskodanike seas levitada on suure hulga maailmas eksisteerivast psühhopaatiast kanaliseerinud vaikseks ja rahulikuks kribamiseks. Pole võimalik…
6 minutit
Poeesiaarmastus ja ükssarvikhirve tiivavalu
kus on see karjus,kes karjataks mu valukarjeja ei kaotaks ühtki mälestust
Indrek Hirv, Tiivavalu.Kujundanud Andres Rõhu, kasutatud on Toomas Kalve fotosid. Ilmamaa, 2012. 120 lk.
Nappus luulet ei kahjusta, liig aga küll. Ja luuletajast ei tohi liiga palju teada. Pigem ikka vähem, alati vähem. Nagu teismeline filminäitlejast või rokkstaarist, kellesse anoreksiani armunud…
Indrek Hirv, Tiivavalu.Kujundanud Andres Rõhu, kasutatud on Toomas Kalve fotosid. Ilmamaa, 2012. 120 lk.
Nappus luulet ei kahjusta, liig aga küll. Ja luuletajast ei tohi liiga palju teada. Pigem ikka vähem, alati vähem. Nagu teismeline filminäitlejast või rokkstaarist, kellesse anoreksiani armunud…
8 minutit
Surm on elu on armastus
Jana Lepik, „Maailm on alles, vaikuses”. Kujundanud Rein Ustaal. Fantaasia 2012. 86 lk.
Jana Lepik on ilmutanud kuus luulekogu, neist viis kirjastuse Fantaasia toel. („Lahtine taevas” (Tuum 2004, kujundanud Ly Lestberg), „Tuhahelbed”(Fantaasia 2008, kujundanud Ly Lestberg), „Kus hommikud koidavad”(Fantaasia 2009, kujundanud Piret Räni), „Tagasi olevikku”(Fantaasia 2010, kujundanud Rein Ustaal), „Kask valgel…
Jana Lepik on ilmutanud kuus luulekogu, neist viis kirjastuse Fantaasia toel. („Lahtine taevas” (Tuum 2004, kujundanud Ly Lestberg), „Tuhahelbed”(Fantaasia 2008, kujundanud Ly Lestberg), „Kus hommikud koidavad”(Fantaasia 2009, kujundanud Piret Räni), „Tagasi olevikku”(Fantaasia 2010, kujundanud Rein Ustaal), „Kask valgel…
4 minutit
Post-sõnastik 9. Lõikamistehnika (cut-up)
Kuigi lõikamisesteetika varasemad näited kuuluvad modernistlikku kunstipraktikasse (T. Tzara, M. Duchamp, ka T. S. Elioti „Ahermaa” jt), siis märksa avaramat mõtestamist leiavad need ideed õigupoolest alles vahetult Teise maailmasõja järgses (avangard)kultuuris. Lõikamistehnika „taasleiutas” 1950. aastatel kunstnik Brion Gysin, kelle töödest inspireerituna katsetas kirjanik William S. Burroughs neid võtteid ka kirjanduses,…
3 minutit
Friedelli uusaja vaatemäng uhkes raamis, aga häguse klaasi taga
Tekib häiriv tunne, et hea asi on toodud pika töö ja suure vaeva tulemusel peaaegu haardeulatusse, kuid jääb ikka kättesaamatuks.
Egon Friedell, Uusaja kultuurilugu. Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani. I, tõlkinud Ilme Rebane, Kupar, 2003; II, tõlkinud Leo Metsar, Kupar, 2003; III, tõlkinud Leo Metsar [kirjastus märkimata], 2004; IV, tõlkinud Ilme…
Egon Friedell, Uusaja kultuurilugu. Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani. I, tõlkinud Ilme Rebane, Kupar, 2003; II, tõlkinud Leo Metsar, Kupar, 2003; III, tõlkinud Leo Metsar [kirjastus märkimata], 2004; IV, tõlkinud Ilme…
7 minutit
Supilinna koostisained
Supilinn tundub olevat oma asukoha, struktuuri, arhitektuuri ja sotsiaalselt kirju elanikkonna tõttu mitte ainult Tartu, vaid kogu Eesti huvitavaim linnaosa.
Supilinn. Acta architecturae naturalis / Maastikuarhitektuurseid uurimusi 2. Numbri toimetajad Nele Nutt ja Aliis Liin. Tallinna Tehnikaülikool, 2012. 254 lk.
Paljudes riikides hakkas linnaosade uurimine juba aastakümneid tagasi välja kujunema, ennekõike linnaosaajaloo…
Supilinn. Acta architecturae naturalis / Maastikuarhitektuurseid uurimusi 2. Numbri toimetajad Nele Nutt ja Aliis Liin. Tallinna Tehnikaülikool, 2012. 254 lk.
Paljudes riikides hakkas linnaosade uurimine juba aastakümneid tagasi välja kujunema, ennekõike linnaosaajaloo…
2 minutit
Eesti ei ole õigusriik
„Sihtotstarbelised” annetused on kandnud vilja: raha on tõrjunud välja kompetentsi, sisuliselt juhib valitsust ja kogu riiki finantsoligarhia. Tarkuse allajäämise tõttu on juhtunud majanduskatastroofid, rahva heaolu allakäik.
Miks ma arvan, et Eesti ei ole õigusriik? Selline arvamus tekib, kui oleme läbi teinud alltoodud mõttelise eksperimendi. Oletame, et olete aus ärimees Lääne-Euroopast, kes…
Miks ma arvan, et Eesti ei ole õigusriik? Selline arvamus tekib, kui oleme läbi teinud alltoodud mõttelise eksperimendi. Oletame, et olete aus ärimees Lääne-Euroopast, kes…
2 minutit
Täitmata ametikoht tabas sarimõrvari
Marek Strandberg
Iga nädal kostitab Eestit järjekordse koha ja punktidega mõnes edetabelis. Millegipärast ei ole muidu nii statistikalembene peaminister viimastel puhkudel just rutanud trompetihelide saatel raporteerima järjekordsest töövõidust. Eesti ja Leedu nimelt on mõrvade ja tapmiste hulga poolest kogu Euroopa verised laternad. Tapmiste hulka 100 000 elaniku kohta peetakse üleilmselt parimaks…
Iga nädal kostitab Eestit järjekordse koha ja punktidega mõnes edetabelis. Millegipärast ei ole muidu nii statistikalembene peaminister viimastel puhkudel just rutanud trompetihelide saatel raporteerima järjekordsest töövõidust. Eesti ja Leedu nimelt on mõrvade ja tapmiste hulga poolest kogu Euroopa verised laternad. Tapmiste hulka 100 000 elaniku kohta peetakse üleilmselt parimaks…
2 minutit
