2012-37 (3411)

Ajalooline seenepuhastus Eesti kinos

Äng ja selle puudumine filmides „Puhastus” ja „Seenelkäik”.
Sel sügisel on Eesti kultuuriteadliku publiku huvi keskpunktis kaks enam või vähem kodumaist filmi: „Seenelkäik” ja „Puhastus”. Esimene on esitatud parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks Eesti, teine Soome poolt.
Paraku on „Seenelkäigu” stsenarist ja lavastaja Toomas Hussar juba jõudnud pressis teha pessimistliku avalduse: auhindadele…

Moraali paine

Viimane suur sõda hävitas ja loksutas Tartu gümnasiste üle maailma laiali.
Dokumentaalfilm „Klassikaaslased 1943. aastast” (Exitfilm, 2012, 50 min), stsenarist ja režissöör Helga Merits, monteerijad Jaan Kolberg ja Maaki Nurmeots, helikujundaja Jaan Kolberg, produtsendid Peeter Urbla ja Helga Merits. Esilinastus 5. VI kinos Artis, ET Vs 20. VIII.
Tänavu iseseisvuse taastamise päeval…

Eesti elu kaks otsa

Öine viinalaenutus Eestis ja eestlased kauges Siberis.
„Eesti lugude” sari tähistab varsti oma kümnendat sünnipäeva. Selle aja vältel on see kujunenud üksjagu ulatuslikuks läbilõikeks eestimaalaste elust ja käekäigust. Positiivne pole selle juures mitte ainult see, et lugude temaatika varieerub (olgugi et sotsiaalne aktsent jääb), vaid et sarja tegemisse on kaasatud üksjagu…

Endla kostitab kaheksa uuslavastusega

Pärnu Endla alanud 102. hooajal esietendub kokku kaheksa uuslavastust. 15. septembril tehti ots lahti Jane Austeni romaanil põhineva romantilise komöödiaga „Uhkus ja eelarvamus” ning homme lisandub Küünis draama „Pühamatest pühamad”, mille autor, lavastaja ja kunstnik on Ervin Õunapuu – seega on tegemist repertuaariteatri rüpes sündiva autoriteatriga. „Arvatakse, et iga inimene…

Elizabeth Benneti kirglik õnneotsing

Kalju Komissarovi lavastuse eesmärk paistab olevat Jane Austeni romaani enam-vähem autoritruu vahendamine.
Pärnu Endla „Uhkus ja eelarvamus”, autor Jane Austen, dramatiseerija Jon Jory, tõlkija Triin Sinissaar, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Mall Noormets ja valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Kaili Viidas, Priit Loog, Katrin Valkna, Grete…

Teostamatuse printsiibist ja teatriutoopiast

Paistab, et eesti kultuuris on viimastel aastatel ennekõike teater olnud see koht, kus puhas utopistlik vaimsus on olnud utoopia mõiste tähendust hägustavatest nüüdisaegsetest sisepingetest olenemata kõige elujõulisem.
Utoopia nüüdisaegne ümberpööratus. Ehk oleks aeg saata sõna „utoopia” selle nüüdisajal valdavate kasutusviiside ja kergesti tekkima kippuvate negatiivsete kaastähenduste valguses lõpuks ometi kauaoodatud ja…

Maiuspala ajaloogurmaanidele

W. S. Maugham, Rangelt isiklik. Tõlkinud Tõnu Lember, Kujundanud Riina Soom. Canopus, 2011, 214 lk.
Mil määral saab sõda olla isiklik? Kui riikide targimad pead otsustavad ideoloogilisi küsimusi lahendada sõjatulega, osutub lihtkodaniku segamatu eraelu varem või hiljem hindamatuks luksuseks. Isiklikud vajadused sundtaanduvad riiklike vajaduste ees. Sõjaloterii õnnerattal on valdavalt kehvad ja…

Mihkel Kaevatsi konjektuur

Mihkel Kaevats, Ungari kirsid & teisi luuletusi. Toimetanud Jürgen Rooste. Kujundanud Valter Jakovski. Pegasus, 2012. 80 lk.
Läksime raamatupoodi Darwini liikide tekkimise tõlget ostma, aga seda polnud poodi veel evolutsioneerunud. Siis kõndisin luuletuste riiuli ette ja leidsin, et seal on kaks raamatut, mida tahan osta. Teine neist oli Mihkel Kaevatsi luulekogu.…

Kes mõtleb … ehk Mis tunne on olla nahkhiir?

David Lodge, Mõtleb … Tõlkinud Riina Jesmin, toimetanud Kristel Kalda, kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2012 334 lk
Teadvuse fenomen on üks filosoofia ja loodusteaduse suuremaid lahendamata probleeme. Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus – teadlikkus oma teadvusest. Wikipedia
1974. aastal avaldab ameerika filosoof Thomas Nagel (1937) allegoorilise essee „Mis tunne on…

Miks kujunevad luulevõistlused luupainajaks?

Mind on küllalt sageli kutsutud luulevõistluste žüriisse ja ma olen ikka läinud, aga mida aeg edasi, seda rohkem on mulle kogu see võistuluuletamise asi hakanud närvidele käima. Sel aastal sain ma jälle kaks kutset, üks „Kuldse kaselehe” ja „Mis maa see on?” luuleauhindade žüriisse. Siiani olen ma alati öelnud jah,…

Hajameelsed haldjad

1. Hajameelne haldjassekeldab maailmas:kord on autoroolis, –auto juhib teda;kord on tsikli selgas, –tsikkel viib kus tahab;isegi trampvankrelta all on omad soovidja ta koer, kes Bella, –seegi veab taast järge … Hajameelne haldjasometi peab järge,omas järjekorrasajab asjad ära:rattal keerab rooli,autol väänab lenksu,Bellast tormab ETTE,säästmaks illusiooni,et ta ikka ise juhib elujärge.

Integreeritud lahenduste võti

Intervjuu Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi ametniku Corinne Hermant-de Callataÿga
Corinne Hermant-de Callataÿ meenutab oma olekult natuke USA multimeedia- ja performance’i-kunstnikku Laurie Andersoni, rääkides kerivad ta jalad aeg-ajalt toolile. Tegelikult on ta Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika1 direktoraadi DG Regio ametnik, kes juhatab ühtlasi linnaauditi Urban Audit2 ja linnaarengu3 töögruppi. Enne komisjoni tööleasumist uuris…

Pealelend. Kaire Nõmm

3. oktoobril alustas arhitektuurikeskuse juures oma neljandat tsüklit arhitektuuri huvikool. Kellele see on suunatud, mis on selle ettevõtmise eesmärk?
Kaire Nõmm: Huvikooli on oodatud kõik lapsed vanuses 9 kuni 19 aastat, need, keda vähegi huvitab ruumi teema. Lapsed ei pea siia tulles midagi arhitektuurist teadma. Meie eesmärk on avada nende silmad,…

Säsiga pärjatud

Juba kümmekond aastat tagasi vaevas Kärt Ojaveed mõte, kuidas ühendada tekstiil, valgus ja heli. Tema kinnisideeks oli luua müstiline ruum, kuhu sisenedes tekivad helid, mis tulevad vaiba seest. Nii sündis diplomitööna helivaip, gobelään „Viimane ükssarv” (2004). Kui vaibale langes vari, reageerisid sensorid valguse muutumisel ja tekitasid heli. Tegemist oli tehniliselt…

Pilguheit paremasse igapäevaellu

Disaininäitus „Linnad kõigile” („Cities for All”)
Festivali „Disainiöö” raames oli Viru keskuse aatriumis 20. – 30. IX väljas näitus „Linnad kõigile”. Näitus oli osa Helsingi 2012. aasta maailma disainipealinna programmist ning esmakordselt eksponeeriti seda selle aasta kevadel Helsingis seoses konverentsiga „Linnad kõigile – Helsingi” („Cities for All – Helsinki”).
Kaasav ehk…

Positivistlik psühholoogia on negativistlik nähtus!

Positivistlikule paradigmale panid aluse Immanuel Kant ja August Comte.
Selleks et kogeda psühholoogia kraadiõpet võimalikult ehedana, tegin mitme aasta vältel osalusvaatlust õppurina alguses Tallinnas ja hiljem Tartus. Tsiteerides president Meri võin öelda, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.
Psühholoogiat õppima kandsid mind kirg, kaastunne ja missioon. Kirg saada…

Kolmekümnene professor ei mõtle vanakssaamisest

Mis ootab vanaduses ees doktorikraadiga teadlast?
Ühel mahedal hilissuveõhtul vaatas Alma oma majakese aknast välja ja veeretas mõttekest, kuidas saavad vanaduses hakkama doktorikraadiga teadlased.
Eesti Vabariigis on seatud nii, et ülikoolilõpetaja saab bakalaureusekraadi. Selleks peab ülikoolis usinalt õppima kolm aastat. Mõnel tudengil kulub rohkem. Aga kui bakalaureuse diplom käes, siis hakkavad värskelt…

Mõtte jõud Taanis

Sirp ei kirjuta välismaa teatrietendustest kuigi sageli. Minu soov on, et mu teatriteemaline kirjutis ilmuks „Teaduse” rubriigis. Kopenhaageni Caféteatreti lavastus „Tankens kraft” („Mõtte jõud”, 6. IX – 6. X 2012) on Mads Mazanti Jenseni1 komöödia reformitud ülikoolist. Iva on aga selles, et ka uue Tartu ülikooli seaduse eeskujuks on Taani…

Ühiskondlik aktivism või ohutu esteetika?

Mihkel Maripuu näitus „Hiilgav generatsioon” Draakonis kuni 6. X ja Veiko Klemmeri näitus „Absurd” Hobusepea galeriis kuni 8. X.
„Kui kunstnik suudaks sõnadega öelda täpselt, mida ta kujutab või mõtleb, oleks ta kirjanik,” on kirjutanud Mihkel Maripuu tutvustavas saatetekstis oma selle aasta isikunäitusele „Vitamiinide spekter” Berliini Eesti saatkonnas. Ometi teab ta,…

Kus on, kus on kunsti kodu?

Vano Allsalu näitus „Igati” Hausi galeriis kuni 19. X ja „Unepaanika” Draakonis 11. – 22. IX.
Kust on pärit see, mida nimetame kunstiks? Kui esindada poliitilise kunsti paradigmat, võib vastata laulusõnadega: sealt, kus „hale meel ei anna unda, / mure ei lase magada. / Vaesel pole aega haigutada”. Eesmärk on pöörata…

Protsess kestab

Nadežda Tšernobai näitus „NSP” Vaala galeriis 12. – 29. IX ja näitus „Pöörded” Tartu Kunstimajas kuni 21. X.
Olles Tallinna ülikooli kunstihariduse tudengitega Tartus „Art ist kuku nu uti” festivali väljapanekud jm näitused üle vaadanud, võib öelda, et meid võttis vastu mitmekülgne ja intensiivne pilt, kus puht statistiliselt domineerisid noored kunstnikud…

Jevgeni Zolotko asjade algus ja ots

Jevgeni Zolotko projekt „Asjad” Tartu Kunstimaja pööningul. I osa avati 19. III, viimane, VI peatükk on vaadata kuni 6. X.
Aprillis kirjutasin Sirbis (20. IV) Jevgeni Zolotko kuueosalise teose „Asjad” esimesest osast. Nüüd on koos pausidega peaaegu pool aastat kestnud projekt lõppenud ning aeg kokkuvõtteks. „Asjad” oli näitus, mille formaat esitas…

Jalutuskäik galeriides

Villu Plink väga vaikselt
Näitus „Umbluu” Hopi galeriis kuni 9. X.
Villu Plink on suutnud aastaid tegutseda tõelise renessanssi-isiksusena. Juba tudengina „õhuLossi” algses näitusegrupis oma objekte eksponeerinud, lahkus ta 2000. aastal Eestist, et töötada aasta New Yorgis Ilja Kabakovi assistendina. Ilmselt mõjus see aasta tegusas keskkonnas erilise katalüsaatorina. Naasnud kodumaale, oli ta…

Ervin Pütsepa auhinna laureaat on Kaur Alttoa

21. IX anti Rotermanni soolalaos pidulikult üle tänavune Ervin Pütsepa auhind: selle pälvis Eesti keskaja kunstiajaloo grand old man Kaur Alttoa raamatu „Tartu Jaani kirik” eest. „Eesti kirikute” seerias välja antud raamat toob lugejani aastatepikkuse uurimistöö vilja. Kaur Alttoa on olnud meie varasema arhitektuuriajaloo kõige suurejoonelisema ehitise Tartu Jaani kiriku…

Kurjad nõgesed ja vaimuvalu

Marko Raadi kureeritud näitus „Kehaline karistus” EKKMis kuni 7. X. Kunstnikud Mart Kangro, Kaja Kann, Juha Valkeapää, Mark Raidpere, Jaanus Samma, Nora Särak, Timo Toots ja Saša Gerne. Graafiline kujundaja Jaanus Samma.
EKKMi üllatuskuraatori formaat on tänuväärne ja eluterve. Peaks ju olema loomulik, et kunstnik loeb raamatuid ja filmirežissöör hoiab ennast…

Elts Nakamuraga impressionismi lainetes

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert: Eri Nakamura (sopran, Jaapan), ERSO ja Olari Elts. 27. IX ka Estonia kontserdisaalis.
Elu läheb ikkagi väga keeruliseks. Eelmisel neljapäeval toimus Estonia kontserdisaalis järjekordne hooaja avamine – seekord avati Eesti Kontserdi kontserdisari „Kuldne klassika” ning avajaks kes muu kui Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koos oma peakülalisdirigendi Olari Eltsiga…

Kitarrifestival – Viljandi sügisekuulutaja

Chopini kuulsat tsitaati, et ühest kitarrist kaunimalt saab kõlada vaid kaks kitarri, on põhjust iga aasta septembris jälle meelde tuletada: Viljandi kitarrifestival toimus tänavu viiendat korda ja on saanud juba traditsiooniliseks sügisekuulutajaks Eesti muusikaelus. Erinevalt näiteks Tallinna kitarrifestivalist, mis kaldub pigem klassika poole, on Viljandis fookuses jazz ja muu improvisatsiooniline…

Algas uus hooaeg

Püha Mauritiuse päev
Tallinna Filharmoonia hooaja avamine 22. IX Mustpeade majas.
Septembrikuu on hooaja avakontsertide rohkuse poolest juba teada-tuntud. On vist paratamatus, et muusikasündmuste ajastamine ja ajastamatus ei ole korraldajatele enam ammu oluline teema. Valiku peab tegema publik ja tegelikult peaksime olema õnnelikud nii selle rohkuse kui kontsertide tuleneva valikuvõimaluse üle.
22. septembril…

Helilooja pilk – lindudele

Mul ei ole millestki kirjutada ja ma kirjutan sellest.*
Cage tahtis inimesed vabastada puuridest –, cage’idest – etteantud raamidest ja ettekujutustest, sellest, mis justkui peaks olema õige muusika, kunst, mõtlemine – ja laiemas mõttes ka elu. Tegelikult tahtis ta inimesed ju vabastada ka iseendast. Ta tahtis ka iseenda vabastada iseendast, Cage’i…

Muusikapäev ja auhinnad

Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas rahvusvahelisel muusikapäeval preemiatega tosinat Eesti muusikut ja üht ansamblit, kelle tegevus on kaasa aidanud muusikavaldkonna arengule.
Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia pälvis Arvo Pärt, interpretatsioonipreemia Neeme Järvi ning preemia muusikaelus olulise ja väljapaistva tegevuse eest Marje Lohuaru. 
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastaauhinnaga tõsteti esile Jüri Reinvere ooper…

Rohkem alandlikkust tuleviku kujundamisel

Eksperte jätab nende ennustuste täpsus ükskõikseks ja nad ei ole huvitatud objektiivsetest mõõdikutest või hiljem tulemuslikkuse hindamiseks aega ja raha kulutama.
Erik Terk, Eestist ja ettepoole. Valik artikleid aastaist 1994–2012. Kujundanud Leonardo Meigas. 226 lk.
„Eestist ja ettepoole” koondab endas Erik Tergi viimase paarikümne aasta jooksul kirjutatud arutlusi ja kommentaare, mis on…

Kaks vaadet ruumile

Bill Bryson, Ringkäik kodumajas. Eraelu lühilugu. Inglise keelest Henn Käämbre, toimetanud Mari Tuuling. Pegasus, 2011. 421 lk.
Meie mõtlemine toimib sageli omasoodu, käib nii-öelda ette – enne kui jõudsin Bill Brysoni „Ringkäiku kodumajas” üldse lehitsemagi hakatagi, olin juba paigutanud selle teose mõttelisse seosesse Gaston Bacherlard’i „Ruumi poeetikaga”1; veelgi enam, olin vaistlikult…

Post-sõnastik 7: b-film

Kui möödunud sajandi lõpukümnendil jõudsid siinse kinopubliku kriitiliste pilkude hinnata Quentin Tarantino filmid „Pulp Fiction” (1994), „Jackie Brown”(1997) jt, siis võis vaimustuse kõrval märgata ka teatud nõutust. Päris lõplikult ei saanud nende filmide stilistikat või irooniat nautida, kuna toonase eesti kinopubliku enamusele oli üsna tundmatu Tarantino teoste põhiline inspiratsiooniallikas –…

Ajalugu on poliitiline

Marek Tamm, Monumentaalne ajalugu. Kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2012. 206 lk.
Marek Tamm valetab! Ta väidab lugejale oma esseekogumikus „Monumentaalne ajalugu”, et Eesti ajaloo- ja mälukultuuri iseloomustab juba pikemat aega, eriti aga viimastel aastakümnetel keskendumine 700aastase vabadusvõitluse narratiivile, jutustusele, mis algab muistsest vabadusvõitlusest ning lõpeb taasiseseisvumisega ning mille keskmes on…

Riik või inimene?

Mõeldes, kelle poolt valimistel hääletada, tuleks olulise kriteeriumina näha partei sisedemokraatia olemasolu.
Meie riigijuhtide viimaste aastate valitsemise ja retoorika järgi tundub, et juhtidele on riik inimestest palju tähtsam. Kui saame riigi rikkaks, siis parandame ka teie heaolu, kallid kaasmaalased, näib olevat valitsemisideoloogia põhiidee.
Coudenhove-Kalergi kirjeldas 1937. aastal raamatus „Totaalne riik, totaalne inimene”…

Uus pidu, vana tants ja väsinud paarid

Kas otsustamisse kaasatakse neid, keda otsused puudutavad, või jätkub inimeste tegemine „vägisi õnnelikuks”?
Neil päevil tegid Reformierakond ja Keskerakond umbes aasta pärast toimuvate 2013. aasta kohalike valimiste kampaania jõulised avasammud. Avalöök tehti üheaegselt, sünkroonselt ja justkui kokkulepitult. Kõik viitab sellele, et jätkatakse valijatega manipuleerimist, nende lollitamist hääle saamiseks korduvalt läbi proovitud…
Poolel teel surematuseni

Poolel teel surematuseni

Marek Strandberg
Ligemale kakssada aastat on maarahvas seisnud rahvusliku arstkonna hirmsa rõhumise all ja kirjeldamatud on piinad, mida doktorite ahnus eestlastele põhjustanud. Juba lauluisa Kreutzwald ise ei päästnud reisidel mööda Võrumaa teid oma kalessist ühtki talupoega mööda ilma teda viimseni paljaks riisumata, nimetades saaki ise hellitavalt visiiditasuks. Doktor Faehlmanni päratu rikkus…
Sirp toetab meedikute õigustatud nõudmisi

Sirp toetab meedikute õigustatud nõudmisi

Valge leht on iga ajalehe suurim sõnum ja kangeim protest. Valge võib olla lootus, valge võib olla ka surilina. Kui lehekülg on valge nagu arsti kittel, siis küllap räägib see meditsiinist. Mida räägib valge leht meditsiinist? Kas kumab seal aimatavalt punane rist, mis juba poolteist sajandit sümboliseerib abi lootust ja…
Sirp