2012-33 (3407)
„Sarviline” muusik Arkadi Šilkloper
Augusti esimesel nädalavahetusel Tallinnas toimunud „Nõmme jazz” tõi kuulajate ette tuntud ja vähem tuntud häid esinejaid. Teistele muusikutele ülekohut tegemata võib neist kõige põnevamaks pidada Arkadi Šilkloperit, kes astus üles spetsiaalselt festivaliks moodustunud ansamblis koos leedu klahvpillimängija ja helilooja Dainius Pulauskase, kontrabassimängija ja „Nõmme jazzi” eestvedaja Toivo Undi ning noore…
6 minutit
Kuradi Vene elu ja neetud bolševikud
Mängufilm „Elas kord üks eit”, („Žilabõla odna baba”, Venemaa 2011, 149 minutit), stsenarist ja režissöör Andrei Smirnov. Osades Darja Jekamasova, Vladislav Abašin, Aleksei Serebrjakov, Maksim Averin, Roman Madjanov jt.
„Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda uuesti läbi elama.” See George Santayana lause on vene filmi „Elas kord üks eit”…
„Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda uuesti läbi elama.” See George Santayana lause on vene filmi „Elas kord üks eit”…
2 minutit
Üks elu päikese all
Loodusdokumentaal „Üks elu” („One Life”, Suurbritannia 2012, 85 min), režissöörid Michael Gunton ja Martha Holmes, jutustaja Daniel Craig. Linastub kinos Artis.
Pole just kuigi sagedane, et mõni loodusdokumentaal linastub suures kinos, seepärast alustagem positiivsest. Vähemalt sellel seansil, mida mina juhtusin Artises külastama, moodustasid märkimisväärse osa publikust lapsed ning juba ainuüksi sellepärast…
Pole just kuigi sagedane, et mõni loodusdokumentaal linastub suures kinos, seepärast alustagem positiivsest. Vähemalt sellel seansil, mida mina juhtusin Artises külastama, moodustasid märkimisväärse osa publikust lapsed ning juba ainuüksi sellepärast…
2 minutit
Kas „Puhastus” saab olla kõigest mängufilm?
Ühtviisi traditsiooniline ja omanäoline lisandus Skandinaavia noir’i ülipopulaarsesse žanrisse.
Mängufilm „Puhastus” (Soome-Eesti 2012, 120 min), režissöör Antti J. Jokinen, stsenaristid Marko Leino ja Antti J. Jokinen, operaator Rauno Ronkainen, kunstnikud Tiina Paavilainen ja Katrin Sipelgas. Osades Liisi Tandefelt, Laura Birn, Amanda Pike, Peter Franzén, Jaanika Arum, Tomi Salmela, Kristjan Sarv. Linastub…
Mängufilm „Puhastus” (Soome-Eesti 2012, 120 min), režissöör Antti J. Jokinen, stsenaristid Marko Leino ja Antti J. Jokinen, operaator Rauno Ronkainen, kunstnikud Tiina Paavilainen ja Katrin Sipelgas. Osades Liisi Tandefelt, Laura Birn, Amanda Pike, Peter Franzén, Jaanika Arum, Tomi Salmela, Kristjan Sarv. Linastub…
5 minutit
Laske lapsukestel kaevikusse tulla!
Risto Berendson ja Tiina Kaukvere, „Ajateenijad süüdistavad vahipataljoni terroris”, Postimees 30. VIII; Vetšernaja Moskva 30. VIII; Komsomolskaja Pravda 30. VIII; „Omakohus”, TV 3, 31. VIII; Odnako, 1. IX 2012.
„Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati” („Хотели как лучше, а получилось как всегда”), ütles valitsusjuht Viktor Tšernomõrdin pärast ebaõnnestunud Venemaa rahareformi…
„Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati” („Хотели как лучше, а получилось как всегда”), ütles valitsusjuht Viktor Tšernomõrdin pärast ebaõnnestunud Venemaa rahareformi…
3 minutit
Dostojevski Soomes
„Vennakseis” saab soome sisu liidetud slaavi temperamendiga.
Mängufilm „Vennaksed” („Veljekset”, Soome 2012, 90 min), režissöör Mika Kaurismäki, stsenaristid Kari Heiskanen ja Mika Kaurismäki. Osades Kari Heiskanen, Pertti Sveholm, Timo Torikka, Liisa Kuoppamäki, Mari Perankoski jt. Linastub kinos Artis.
Mika Kaurismäki „Vennaksed” loovib ja ehitub kahes tähenduslikus registris. Ühelt poolt on see musta…
Mängufilm „Vennaksed” („Veljekset”, Soome 2012, 90 min), režissöör Mika Kaurismäki, stsenaristid Kari Heiskanen ja Mika Kaurismäki. Osades Kari Heiskanen, Pertti Sveholm, Timo Torikka, Liisa Kuoppamäki, Mari Perankoski jt. Linastub kinos Artis.
Mika Kaurismäki „Vennaksed” loovib ja ehitub kahes tähenduslikus registris. Ühelt poolt on see musta…
4 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
Tuul Sepp Tartu Ülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), loomaökoloogia Doktoritöö „Hematological health state indices of greenfinches: sources of individual variation and responses to immune system manipulation” („Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26020/sepp_tuul.pdf?sequence=1 Juhendaja: prof Peeter Hõrak Oponent: PhD Kevin J. McGraw (Arizona Riigiülikool, USA)
8 minutit
Mõtisklus identiteedist
Briti neuroteadlase Susan Greenfieldi essee pakub nauditavat lugemismaterjali ka avatud meeltega filosoofile.
Sina ja mina: identiteedi neuroteadus. (You and Me: The Neuroscience of Identity) Autor: Susan Greenfield Kirjastus: Notting Hill Editions 2011
Identiteet – habras, mitmetahuline ja pidevas muutumises, kuid ainus, mis annab võimaluse vastata sügavalt eksistentsiaalsele küsimusele: kes ma olen?
Inimestel ei…
Sina ja mina: identiteedi neuroteadus. (You and Me: The Neuroscience of Identity) Autor: Susan Greenfield Kirjastus: Notting Hill Editions 2011
Identiteet – habras, mitmetahuline ja pidevas muutumises, kuid ainus, mis annab võimaluse vastata sügavalt eksistentsiaalsele küsimusele: kes ma olen?
Inimestel ei…
3 minutit
Varitegelaste topeltmängud või lihtsalt inimlikkus?
Ugrilik arusaam identiteedist võib ühiskonna viia poliitilisele umbteele.
Eesti ühiskond on jõudmas arengustaadiumisse, kus meie arusaamine identiteedist1 määrab suuresti ära horisondi, kuhu (ja kuidas) üldse saame edasi liikuda. Kahjuks peab tõdema, et arusaamine identiteedist sõltub (sarnaselt vassimise ja isamaalisusega) päris tugevasti veel lingvistilisest relatiivsusest2, ehk siis: arutlus annab erinevaid tulemusi olenevalt…
Eesti ühiskond on jõudmas arengustaadiumisse, kus meie arusaamine identiteedist1 määrab suuresti ära horisondi, kuhu (ja kuidas) üldse saame edasi liikuda. Kahjuks peab tõdema, et arusaamine identiteedist sõltub (sarnaselt vassimise ja isamaalisusega) päris tugevasti veel lingvistilisest relatiivsusest2, ehk siis: arutlus annab erinevaid tulemusi olenevalt…
4 minutit
Digiajastul ei saa teadmiste vabale levikule takistusi teha
Pole mõtet üle korrata, kui oluline on teaduse puhul nii teadlaste omavaheline kommunikatsioon kui ka uurimistulemuste avaldamine. Teadlaste slängis kehtib maksiim publish or perish, avalda või kao. Publitseerimise tähtsusest ja ka fetišeeritusest on Sirbi veergudel korduvalt juttu olnud. Tehnoloogiline ja digirevolutsioon on muutnud meie arusaamist kommunikatsioonist, arusaadav, et sellest ei…
4 minutit
Saarlaste piirid ja situatsioonid
„Yksise” üks tugevusi on dialoog: näidend pakub naisnäitlejaile tänuväärset tööd.
Kuressaare Linnateatri „Yksine”, autor Laura Ruohonen, tõlkija, lavastaja ja muusikaline kujundaja Aare Toikka (VAT-teater), kunstnik Iir Hermeliin ja videokunstnik Peeter Ritso. Mängivad Piret Rauk, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater) ja Jörgen Liik (EMTA lavakunstikool). Esietendus 2. VIII Kuressaare sadamaaidas.
Kuressaare Linnateatri suvelavastust „Yksine”…
Kuressaare Linnateatri „Yksine”, autor Laura Ruohonen, tõlkija, lavastaja ja muusikaline kujundaja Aare Toikka (VAT-teater), kunstnik Iir Hermeliin ja videokunstnik Peeter Ritso. Mängivad Piret Rauk, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater) ja Jörgen Liik (EMTA lavakunstikool). Esietendus 2. VIII Kuressaare sadamaaidas.
Kuressaare Linnateatri suvelavastust „Yksine”…
4 minutit
Pealelend. Kristiina Põllu
„Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum” on Tartu Uue teatri esimene vabaõhulavastus. See seadis kunstnikule teistsugused ülesanded kui teatrimaja lavaruum. Kuidas kujunes lavastuse omapärane kohavalik ja maastikumaalilik ilme? Kui palju on selles lavastaja ja kuivõrd teie kui kunstniku nägemust?
Kristiina Põllu, Tartu Uue teatri kunstnik: „Naised valitsevad …” on Tartu Uue…
Kristiina Põllu, Tartu Uue teatri kunstnik: „Naised valitsevad …” on Tartu Uue…
1 minut
Naisšovinistlik anekdoot, ilma puändita
Dramaturg ja lavastaja Ivar Põllu ei tulista päris huupi, ent selgelt üle peade: üht sugupoolt tervikuna sihtmärgiks seades hakkab „Naised valitsevad maailma” sooliste stereotüüpide lõhkumise asemel neid hoopis taastootma.
Tartu Uue teatri „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”, autor ja lavastaja Ivar Põllu, helilooja Tauno Aints ja kunstnik Kristiina Põllu. Mängivad…
Tartu Uue teatri „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”, autor ja lavastaja Ivar Põllu, helilooja Tauno Aints ja kunstnik Kristiina Põllu. Mängivad…
5 minutit
Pealelend. Kaja Lindal ja Mari Mägi
Tallinnas Kiek in de Köki alt algavais bastionikäikudes esietendub 13. septembril interaktiivne labürintlavastus „Ogalik”. Idee autorid, lavastajad ja lavastuse esitajad on Kaja Lindal ja Mari Mägi, kunstnik Kristel Maamägi, helilooja Lauri-Dag Tüür ja valguskunstnik Rene Jõhve.
Millest on ammutanud see lavastus inspiratsiooni?
Kaja Lindal ja Mari Mägi, „Ogaliku” idee autorid, lavastajad ja…
Millest on ammutanud see lavastus inspiratsiooni?
Kaja Lindal ja Mari Mägi, „Ogaliku” idee autorid, lavastajad ja…
1 minut
Ma ei taha sinu unenägu
„Ööhaigur” on seda sorti näitekirjandus, kus kõik tegelased lihtsalt peavad olema napakad.
Viljandi Ugala „Ööhaigur”, autor Jez Butterworth, tõlkija Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Meelis Rämmeld, Tarvo Vridolin, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Tanel Ingi, Janek Vadi, Andres Tabun, Agu Trolla ja Kaido Torn (TÜ…
Viljandi Ugala „Ööhaigur”, autor Jez Butterworth, tõlkija Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Meelis Rämmeld, Tarvo Vridolin, Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Tanel Ingi, Janek Vadi, Andres Tabun, Agu Trolla ja Kaido Torn (TÜ…
4 minutit
Mõtteid Veneetsia XIII arhitektuuribiennaalilt
Maria Pukk: Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali teema „Ühisväli” kontekstis on linnahalli ekspositsioon veenev. Linnahall või vähemalt tema katus ja seinad on tõeline ühine väli.
Ivar Lubjak: Ja kus siis mujal küsida, kui pikk on ehitise eluiga, kui mitte arhitektuuri hällis Itaalias, eriti Veneetsias? Veneetsias, kus arhitektuuri vastandumine loodusega on viidud ekstreemsuseni.
M. P.:…
Ivar Lubjak: Ja kus siis mujal küsida, kui pikk on ehitise eluiga, kui mitte arhitektuuri hällis Itaalias, eriti Veneetsias? Veneetsias, kus arhitektuuri vastandumine loodusega on viidud ekstreemsuseni.
M. P.:…
10 minutit
Kui pikk on ühe maja elu?
Intervjuu Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaiklaga
Eesti ekspositsioon Veneetsia XIII arhitektuuribiennaalil Arsenales 28. VIII – 25. XI. Väljapaneku autorid on Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Ingel Vaikla, Maria Pukk, Ivar Lubjak ja Veronika Valk. Filmide autorid on Jaan Tootsen, Urmo Vaikla ja Ingel Vaikla. Kataloogi on koostanud Tüüne-Kristin Vaikla.
Biennaali Arsenale ala lõpuosas…
Eesti ekspositsioon Veneetsia XIII arhitektuuribiennaalil Arsenales 28. VIII – 25. XI. Väljapaneku autorid on Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Ingel Vaikla, Maria Pukk, Ivar Lubjak ja Veronika Valk. Filmide autorid on Jaan Tootsen, Urmo Vaikla ja Ingel Vaikla. Kataloogi on koostanud Tüüne-Kristin Vaikla.
Biennaali Arsenale ala lõpuosas…
8 minutit
Eestis keeme omaenda leemes
Intervjuu kultuuriminister Rein Langiga pärast Eesti ekspositsiooni avamist Veneetsias.
Milliseid mõtteid tekitas teis Eesti ekspositsioon unustatud linnahallist?
Ma ei saa siin olla objektiivne: olen ise neli aastat oma noorusest linnahallis juhtival ametikohal olnud ja sunnitud seda maja käigus hoidma. Ühinen nendega, kes ütlevad, et tegemist on väga uhke arhitektuuriga, aga see ehitati…
Milliseid mõtteid tekitas teis Eesti ekspositsioon unustatud linnahallist?
Ma ei saa siin olla objektiivne: olen ise neli aastat oma noorusest linnahallis juhtival ametikohal olnud ja sunnitud seda maja käigus hoidma. Ühinen nendega, kes ütlevad, et tegemist on väga uhke arhitektuuriga, aga see ehitati…
3 minutit
Ühisväli
Avatud on Veneetsia XIII arhitektuuribiennaal
Mis oleks viga elada, kui kõik inimesed oleksid kõiges ühel meelel, kui kõigil oleks siin maailmas üks eesmärk, ühed arusaamad? Ei mingeid vaidlusi, viha, sõdu, kohtuskäike ega arveteklaarimisi. Ilmselgelt ei ole see võimalik. Selles maailmas mitte.
Briti arhitekt David Chipperfield, tänavuse arhitektuuribiennaali kuraator, on kutsunud arhitekte üles…
Mis oleks viga elada, kui kõik inimesed oleksid kõiges ühel meelel, kui kõigil oleks siin maailmas üks eesmärk, ühed arusaamad? Ei mingeid vaidlusi, viha, sõdu, kohtuskäike ega arveteklaarimisi. Ilmselgelt ei ole see võimalik. Selles maailmas mitte.
Briti arhitekt David Chipperfield, tänavuse arhitektuuribiennaali kuraator, on kutsunud arhitekte üles…
2 minutit
Ilus muusika ja muud loomad
7. juulil toimus Kilingi-Nõmmel kuuendat korda ilusa muusika festival „Schilling”. Lava kaunistava puuriida asemel asus seekord kapsastest moodustatud orgaaniline pannoo, silma hakkas muidki muusikaväliseid atraktsioone nagu kokakool, viktoriininurk ja miniloomaaed, mida 12tunnise eeskavaga suveürituse puhul tuleb küll pidada külastajasõbralikkuseks. Imagoloogiliselt oli tänavune festival kooskõlalisem kui eelmine, sest mullu üpris karmi…
2 minutit
Peeter Vähi mõistatuslik oratoorium
CD Peeter Vähi. „Maria Magdalena”, oratorio based on the Coptic codex. Läti Riiklik Sümfooniaorkester, segakoor Latvija, Riia toomkiriku poistekoor, Severa Nazarkhan (sopran, Maarja Magdaleena), Priit Volmer (bass, Jeesus), Peeter Volkonski (jutustaja) jt solistid Risto Joosti dirigeerimisel. © 2012 Estonian Record Productions
Sel suvel super audio CD formaadis ilmunud Peeter Vähi oratooriumi…
Sel suvel super audio CD formaadis ilmunud Peeter Vähi oratooriumi…
3 minutit
Rännakud viiuliga
Ines Rannap, 36 aastat koos filharmooniaga. Actual Print, 2012. 236 lk.
Mälestuste arvukasse perre on sündinud üks täiesti erilaadne raamat, mida võiks pidada peaaegu et inimese elutöö kokkuvõtteks, ent mingil määral ka teatmeteoseks ühe riikliku asutuse elukäigust. Väga omapärane, aga loogiline ja huvipakkuv tandem, kuna tugev sidusus nende kahe vahel on…
Mälestuste arvukasse perre on sündinud üks täiesti erilaadne raamat, mida võiks pidada peaaegu et inimese elutöö kokkuvõtteks, ent mingil määral ka teatmeteoseks ühe riikliku asutuse elukäigust. Väga omapärane, aga loogiline ja huvipakkuv tandem, kuna tugev sidusus nende kahe vahel on…
5 minutit
Barokkmuusikas peitub enneolematu vägi ja sära
Järgneva teema-arenduse vallandasid ansambli Corelli Consort 20. tegevusaastat tähistanud kontsert Tallinna Mustpeade majas ning õdus vestlus selle ja kontserdiorganisatsiooni Corelli Music eestvedaja, viiuldaja ja kultuurikorraldaja Mail Sildosega. Ehkki vestlust ilmestas siinkirjutaja vanusest tingitud kalduvus minna nostalgiliseks, peab nentima, et kakskümmend aastat ühele enamasti riikliku dotatsioonita kollektiivi loometegevusele truuksjäämine on tõesti…
3 minutit
Noppeid VIII Tallinna kammermuusika festivalilt
24. – 31. VIII Tallinna raekojas, Hopneri majas, Jaani ja Rootsi-Mihkli kirikus
Augustikuu lõpupäevad olid pealinnas sisustatud VIII Tallinna kammermuusika festivaliga, mille jooksul toimus üheksa kontserti. Festivali nimetusest võiks eeldada, et tegemist on suurejoonelise üritusega, mille eestvedajaks Tallinna linn või suurim kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert, kuid tegelikult on sündmuse korraldaja väike organisatsioon…
Augustikuu lõpupäevad olid pealinnas sisustatud VIII Tallinna kammermuusika festivaliga, mille jooksul toimus üheksa kontserti. Festivali nimetusest võiks eeldada, et tegemist on suurejoonelise üritusega, mille eestvedajaks Tallinna linn või suurim kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert, kuid tegelikult on sündmuse korraldaja väike organisatsioon…
3 minutit
Jalutuskäik kesk triennaalijoonistusi
Tallinna joonistustriennaali näitus „Manu propria” Draakoni galeriis 7. – 18. VIII, Hobusepeas 15. – 27. VIII ja Munkadetaguses tornis kuni 15. IX, kuraator Loit Jõekalda. Draakoni galerii kunstnikud Jüri Arrak, Mikk Freiberg, Tarmo Roosimölder, Mare Vint (Eesti), Ciprian Ciuclea (Rumeenia), Mattias Fagerholm (Rootsi), Jaak Poom (Rootsi/Eesti), Amanda Robins (Austraalia), Glory…
2 minutit
Kompromissitriennaal
Neljas joonistustriennaal Tallinnas ja Viinistul. Näitused: „Vaikne revolutsioon” Tallinna Kunstihoones kuni 9. IX, kuraator Anu Juurak; Evi Tihemetsa joonistused Jaani kirikus 1.– 30. VIII ; „Piirituse maitse” Vabaduse väljaku tunneli eksperimentaalgaleriis kuni 10. IX, kuraator Eliisa Ülevain; „Joonistuse hääl” Vabaduse galeriis 23. VIII – 4. IX, Munkadetaguses tornis kuni 19.…
8 minutit
Taaskohtumine kunstitontidega
Taavi Piibemann
Tulenevalt Tartu kunstiväljast tundub sealne kunstikuu toimivat noorte festivalina, etanda väljund Tartu kõrgema kunstikooli ja Tartu ülikooli kunstitudengitele. Pärast Rael Arteli liitumist korraldustoimkonnaga 2010. aastal tundub festivali ambitsioon ja haare olevat kasvanud. Nii Eesti plaanis (Tartu kunstimaailma isoleerituse põhjuste ning ajaloo analüüs 2010. aasta „Kuku nu uti” suurepärases kataloogis)…
Tulenevalt Tartu kunstiväljast tundub sealne kunstikuu toimivat noorte festivalina, etanda väljund Tartu kõrgema kunstikooli ja Tartu ülikooli kunstitudengitele. Pärast Rael Arteli liitumist korraldustoimkonnaga 2010. aastal tundub festivali ambitsioon ja haare olevat kasvanud. Nii Eesti plaanis (Tartu kunstimaailma isoleerituse põhjuste ning ajaloo analüüs 2010. aasta „Kuku nu uti” suurepärases kataloogis)…
6 minutit
Publik kogunes, sest antud oli märk
Sergei Dovlatovist on paari aastaga saanud sümbol, ennekõike tänu Tallinna Dovlatovi päevadele, mis on festivalina sillaks eesti ja vene kultuuriruumi vahel.
Programmi „Tallinn – 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn” raames algatatud festival toimus sel suvel teist korda, 24. ja 25. augustil aset leidnud II Dovlatovi päevade üritusi külastas kokku ligi 1300 inimest…
Programmi „Tallinn – 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn” raames algatatud festival toimus sel suvel teist korda, 24. ja 25. augustil aset leidnud II Dovlatovi päevade üritusi külastas kokku ligi 1300 inimest…
1 minut
Rohtaed transiidisadamas
Karl Martin Sinijärv, Sureliku muuga. Üdiklubilaule ja muid poeese. Kujundanud Asko Künnap. Näo Kirik, 2012. 94 lk.
Luuletamine olevat töö ja keel luuletaja tööriist. Homo soveticus’e eluajal, nagu Karl Martin Sinijärv veel mäletab, oli õige töömees ainult tuim käsitööline, kellele propagandamasin kuulutas: töö on auasi! Olgu au ja -ahnusega kuidas on,…
Luuletamine olevat töö ja keel luuletaja tööriist. Homo soveticus’e eluajal, nagu Karl Martin Sinijärv veel mäletab, oli õige töömees ainult tuim käsitööline, kellele propagandamasin kuulutas: töö on auasi! Olgu au ja -ahnusega kuidas on,…
3 minutit
PS
Seilates sadamata. Koostanud Kersti Unt Ja Marja Unt. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 397 lk.
Minu kirjutis suhtub Kersti ja Marja Undi koostatud, Kersti Undi mõtestatud ja Hannes Varblase pealkirjastatud almanahhide aegadele (1967—1985) keskendatud uuringusse „Seilates sadamata” nagu koheva karvaga angoora kass hommikul päikese käes kuumaks köetud autokapotti – tal on…
Minu kirjutis suhtub Kersti ja Marja Undi koostatud, Kersti Undi mõtestatud ja Hannes Varblase pealkirjastatud almanahhide aegadele (1967—1985) keskendatud uuringusse „Seilates sadamata” nagu koheva karvaga angoora kass hommikul päikese käes kuumaks köetud autokapotti – tal on…
5 minutit
Pentti Saarikoski ja Eesti
1965
Rootsis oli Saarikoski äratanud tähelepanu väitega, et „Venemaa on mu lemmikmaa, seal meeldib mulle rohkem kui siin”. Ta oli küll Moskvas ebasoosingusse sattunud, kuid see ei teinud talle muret, oli ju muidki linnu, kus sotsialismi süveneda. Ajakirja Aikalainen kolumnist Kalevi Kilpi oli 1964. aastal, peagi pärast president Kekkose külaskäiku Nõukogude…
Rootsis oli Saarikoski äratanud tähelepanu väitega, et „Venemaa on mu lemmikmaa, seal meeldib mulle rohkem kui siin”. Ta oli küll Moskvas ebasoosingusse sattunud, kuid see ei teinud talle muret, oli ju muidki linnu, kus sotsialismi süveneda. Ajakirja Aikalainen kolumnist Kalevi Kilpi oli 1964. aastal, peagi pärast president Kekkose külaskäiku Nõukogude…
4 minutit
Müütiline Saarikoski 75
„Mu elus on kõik vale olnud, välja arvatud luuletused”
Soome ühest tuntumast luuletajast, kirjanikust ja tõlkijast Pentti Saarikoskist (1937–1983) kogu tema vastuolulisuses sai legend juba eluajal. „Tema stiili ja elustiili on viimase poole sajandi jooksul nii palju imetletud, jäljendatud, kadestatud, ülistatud ja paisutatud, et võiks peaaegu öelda: kui Saarikoskit poleks olemas…
Soome ühest tuntumast luuletajast, kirjanikust ja tõlkijast Pentti Saarikoskist (1937–1983) kogu tema vastuolulisuses sai legend juba eluajal. „Tema stiili ja elustiili on viimase poole sajandi jooksul nii palju imetletud, jäljendatud, kadestatud, ülistatud ja paisutatud, et võiks peaaegu öelda: kui Saarikoskit poleks olemas…
1 minut
Post-sõnastik 6. Brikolaaž
Need, kes viimase kahekümne aasta jooksul telekanaleid mööda surfanud, on kindlasti näinud ka mõnd fragmenti 1980. aastatel Ameerikas toodetud telesarjadest „A-Rühm” või „MacGyver”. Mainitud põnevusseepe läbib üks silmatorkav sarnasus. Loo ülesehituses on tähtis funktsioon episoodidel, kus hätta sattunud või probleeme lahendavad tegelased ehitavad nt mingist ruumist leitud vahenditest poolfantastilise seadme,…
2 minutit
Kommentaar konnaperspektiivile
Kõik ehk ei teagi, et terav piir ilmub materialismi ja idealismi vahele alles XIX sajandil ning et see on seotud esmajoones Karl Marxi ajaloolise materialismiga. Kust tuleb õigus eraldada mõtlemine omaette, koguni ainelisele maailmale vastanduvaks valdkonnaks? Keeld vaimunähtusi abstraheerida tähendaks ju, et üldistamine, mõtlemine kui selline, kuulutatakse lubamatuks. Seda aga…
3 minutit
Majandusliku üleoleku indeks – USA ja Hiina
Varem domineerinud riikidega võrreldes on Hiina puhul tegemist elatustasemelt suhteliselt vaese riigiga.
Arvind Subramanian, Eclipse. Living in the Shadow of China’s Economic Dominance. Peterson Institute of International Economics, Washington DC 2011.
Raamatus „Varjus. Elu Hiina majandusliku domineerimise ajastul” käsitletakse suurriikide majandusliku üleoleku hindamist, sellest tulenevaid järeldusi ja ennustusi. Sealjuures on kasutatud huvitavaid…
Arvind Subramanian, Eclipse. Living in the Shadow of China’s Economic Dominance. Peterson Institute of International Economics, Washington DC 2011.
Raamatus „Varjus. Elu Hiina majandusliku domineerimise ajastul” käsitletakse suurriikide majandusliku üleoleku hindamist, sellest tulenevaid järeldusi ja ennustusi. Sealjuures on kasutatud huvitavaid…
9 minutit
Humanitaarteadustes on vaja siseauditit
Urmas Sutrop: Rahvusteaduste lisafinantseerimine ei lahenda kuidagi meie humanitaarteaduste probleeme.
2005. aastast on valitsuse määrustes ja seadustes hakatud kasutama rahvusteaduse mõistet, millest on saanud teaduse rahastamise ja teaduspoliitika instrument. Teie olete seisukohal, et niisuguse asjade seisuga kaasneb üksjagu probleeme ja läbimõtlematust.
Jah ja ei. Minu Akadeemias (2012, nr 7) ilmunud artikli tõukejõuks…
2005. aastast on valitsuse määrustes ja seadustes hakatud kasutama rahvusteaduse mõistet, millest on saanud teaduse rahastamise ja teaduspoliitika instrument. Teie olete seisukohal, et niisuguse asjade seisuga kaasneb üksjagu probleeme ja läbimõtlematust.
Jah ja ei. Minu Akadeemias (2012, nr 7) ilmunud artikli tõukejõuks…
6 minutit
Sule silmad ja probleemid kaovad
Marek Strandberg
Selles kohas, kus korraga ristuvad maantee ja raudtee, side- ja elektrikaabel, tekib elu. Ja mida rohkem ristumispunkte, seda lopsakam ja hulgalisem elu on. Vähemasti seda peaksime uskuma valitsuse möödunud nädala istungil kehtestatud dokumendi „Üleriigiline planeering Eesti 2030+” järgi. Selle planeeringu sünnilugu on Sirbis kahe aasta vältel korduvalt ja põhjalikult…
Selles kohas, kus korraga ristuvad maantee ja raudtee, side- ja elektrikaabel, tekib elu. Ja mida rohkem ristumispunkte, seda lopsakam ja hulgalisem elu on. Vähemasti seda peaksime uskuma valitsuse möödunud nädala istungil kehtestatud dokumendi „Üleriigiline planeering Eesti 2030+” järgi. Selle planeeringu sünnilugu on Sirbis kahe aasta vältel korduvalt ja põhjalikult…
3 minutit
