2011-6 (3332)

Tehnilistel põhjustel

Neti-Sirp viibib veidi.

Sirbis sel nädalal:

esikaanel Salto – kõige võimsama hüppega arhitektuuribürooTamara Luuk, Olga ja Priit Pärn: Sünteetiline lähenemine on edu pantLiberalism ja suliusk, Eestis on puudu arutlevast demokraatiastKirgastav slovaki klaas ja „Ragulka“.Gruusia ballett kui ülistuslaul inimnäolisele abstraktsioonileSõltumatu Tantsu Ühendus tõi „Premiere’ile“ värsket verd.ERM-i tulevik ja minevikMuusikateadlasest LotmanLugusid Kinomaja 30. sünnipäeva puhulJaapan tummfilm ja muljeid…

Selge keele nimel

Selge keel on keel, millest saab raskusteta aru iga keskmine inimene. See on lugejakeskne keel.       
Selget keelekasutust propageeriv liikumine sai alguse 1983. aastal Inglismaal. Juristide  algatusel loodi vabatahtlik ühendus Clarity, millel on praegu üle 1000 liikme enam kui 50 riigis. Antakse välja ka ajakirja Clarity. Organisatsioon korraldab üle aasta konverentse, viimati…

Äravaevatud „legendaarne”

Eesti keel on sünonüümirikas kultuur- ja kirjakeel, seetõttu on ka ammendamatu võimalus rikastada oma väljendusstiili. Kuidas see meie meedias ikka on? Kas ei tüki mõni sõna liiast esirinda? 
2003. aastal kirjutas Argo Mund Oma Keeles analüüsivas ja näidisterohkes nõuandes, et sõna legendaarne pruukimine on hakanud seda  lörtsima ja et see on…

Algajale stsenaristile, lavastaja pilguga

Kust see naiivne mõte, et lavastaja tellib ja maksab? See on risk, mille stsenarist võtab vabatahtlikult kanda llootuses, et film läheb käima.       
See on positiivne, et aeg-ajalt võetakse üles jutuots filmistsenaariumist. Mäletan, et vanasti tehti seda isegi rohkem ja analüüsivamalt, kuigi ma pole kindel, kas sellest oli ka mingit praktilist…

FILMIMAAILM

Truffaut ja Godard – kolleegid ja rivaalid  
François Truffaut’d ja Jean-Luc Godard’i on aegajalt võrreldud biitlite loomingulise tandemiga John Lennon – Paul McCartney. Godard’is  on märgatud sarnaseid iseloomujooni noore Lennoniga, hooti poisikeselikult käitunud Truffaut aga olevat nagu McCartney enne biitlite tähelennu algust (s.o enne popansambli 1961. aasta Hamburgi kontserti). Juba…

Suurepärased lauljad ja erksad mõttemallid

Riia ooperiteater Tallinnas       
Läti Rahvusooperi külalisetendused: Giacomo Puccini „Madama Butterfly” 21. I ning Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin” 22. ja 23. I Estonia teatris. 
Kohtumine Läti Rahvusooperi kahe etendusega meie Estonia teatrisaalis tuletas taas meelde, et üsna meie külje all on suurepärased lauljad, muusikud ja erksad kontseptuaalsed mõttemallid. Eks lätlasi ole…

61. „Berlinale” – uhti-uhti uuesti!

Neljapäeva õhtul valla paugahtanud Berliini suurfestivali avakäik on laenatud mere tagant, see on Ethan ja Joel Coeni karmnaljakas vestern „Tõeline visadus”. 
Erinevalt viimase viieteistkümne aasta Cannes’i filmifestivalist, mille löövad lahti niisugused kulurikkad spektaaklid, mis paistavad olevatki tehtud unustamiseks (erandiks vahest läinud sajandil näidatud Luc Bessoni „Viies element”), tahetakse „Berlinale” avafilmiks…

Jüri Talveti luule: astendused ja ellipsid

Jüri Talvet, Jüri Perler. Isegi vihmal on hing. Oo Hamlet, mu vend. Kaane- ja vahepildid Lembit Karu, kujundanud Pent Talvet.  Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010.       
Vastates ühes möödunud aasta lõpul antud intervjuus Rein Veidemanni küsimusele, kes on luuletaja Talvet, ütleb küsitletav, et ta on „vaimne maailmarändur, kosmopoliit, kes aga  ometi vajab…

Armastusega tänavalt

„Banksy: elevant kingipoes” on kui sõõm värsket õhku: irooniline, selge pilguga ning kohati lausa üliandeka puudutusega dokfilm tänavakunstnikest, kunstimaailma poliitikast, autentsusest ja simulatsioonist.       
Dokumentaalkomöödia „Banksy: elevant kingipoes” („Exit Through the Gift Shop”, 87 min), režissöör Banksy, linastub kinos Sõprus. 
Filmi autoriks on skandaalne ja rahvusvaheliselt hinnatud, seniajani persoonina tundmatuks jäänud…

Flâneur koduneb eesti kirjanduses

Paastu-Pilve minustik kammib Mazzano võrastikku       
Aare Pilv, Ramadaan. Toimetanud Tiina Hallik, kujundanud Andro Küün. Tuum, 2010. 444 lk. 
Mu arvustusloo alapealkiri ei ole nii irooniline, nagu paistab. Lihtsalt matkin keelt, mida pruugib Aare Pilv [edaspidi: AP ] ise oma „Ramadaanis”. Leheküljel 56 kutsub AP Tuglast, kes Napolis korraks rahata jäi,…

Kuulates vaikust helide vahel

Mari Kalkuni ansambel: Mari Kalkun (laul, 7- ja 12keelne kannel, kitarr, akordion, klaver, pikkvile), Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, käsitrumm, löökpillid),  Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass) 3. II Kanuti gildi saalis.       
Mari Kalkuni plaat „Vihmakõnõ” ilmus eelmise aasta septembris ning on jätkuks tema kolme  aasta…

„Kritya”: luule kriitilisel piiril

Kuuendal rahvusvahelisel India luulefestivalil „Kritya”, mis toimus sel aastal 19.–21. jaanuarini Maharashtras Nagpuris, käisid esinemas Triin Soomets ja Eeva Park. Nende muljeid kogus Doris Kareva.       
Eeva, sinu jaoks oli Indias esinemine esmakordne. Kuivõrd erines see festival nendest, mida oled ise korraldanud või kus esinenud? 
Eeva: Olen käinud esinemas, kuid mitte…

Sz, Ch, Sch

Kadri-Ann Sumera klaveriõhtu „Maskid” 31. I EMTA kammersaalis. 
On ju imelik, kuid tõsi, et need kolm täheühendit kõlavad päris sarnaselt. Tegelikult viivad need algusmärgid meid kolme heliloojani, Szymanowski, Chopini, Schubertini, kelle muusika avas meile sellel klaveriõhtul kolm täiesti erinevat maailma. Peab kohe alguses ütlema, et Kadri-Ann Sumera esitles end neis…

Kõigile osalistele on parem, kui kunstnik saab stipendiumi

Maarin Mürgi ja Airi Triisbergi intervjuu Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liikmetega 27. jaanuaril 2011. aastal.       
Kohal olid Lylian Meister, Piret Lindpere, Eeva Käsper, Kristjan Jagomägi, Kadi Polli ja Hannes Starkopf, lisaks ka kulka tegevjuht  Raul Altmäe, puudus sihtkapitali aseesinaine Reet Mark, kes viibis Tartus. Kogu intervjuud on…

Küpsete muusikute nauditav kava

Eesti Interpreetide Liidu „Eliitkontsertide” sarjas anti järjekordne nauditav kontsert, esinejaiks Olga Voronova ja Mati Mikalai, kel oli enne  võimalus mängida oma kava 15. jaanuaril Tartu linnamuuseumis.       
Voronova ja Mikalai on mõlemad EM TA kasvandikud, kes on saanud end täiendada mitmel pool välismaal ja kelle õpingud on päädinud  doktoriõppega EM TAs,…

Kunstitöötajad, ühinege!

22. I 2010 peeti Tallinna Kunstihoones Anders Härmi kuraatorinäituse „Blue Collar Blues” raames seminar „Kodanikupositsioon töö suhtes”. Seminari üldisel taustal jäi kõlama Marju Lauristini mõte, et loovisikud on poliitiliselt areenilt kõrvale  jäänud ega ole oma sotsiaalse positsiooni eest ühiskonnas piisavalt võidelnud, tuues näiteks loovisikute seaduse vastuvõtmisele eelnenud vaevalise protsessi ja…

Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?

Tänapäeva kunsti keskmes on sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimine, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objekt. „Kunstitöötajate hääle” esiküljel on kujutatud möödunud sügisel Tallinna Linnagaleriis toimunud Sigrid Viiru ja Taaniel Raudsepa näituse „Koridor” finantsaruanne, mille taustal joonistub kujukalt  välja rida praegusele kunstirahastussüsteemile…

PREEMIA

31. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika 2010. aasta preemiad. Viieteistkümnele tiitlile kandideeris 80 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Eesti Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust kultuuriruumi.         

Poiss oli hea ja lõi kirvega vastu pead

„Hirmus veretöö Läänemerel”: karakterid on detailideni viimistletud, nagu Pedajase lavastuste puhul ikka.       
Eesti Draamateatri „Hirmus veretöö Läänemerel”, autor Villem Tuun,  lavastaja Priit Pedajas, kunstnik ja videokontseptsiooni autor Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja ja helilooja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater), videokunstnikud-teostajad Andrei Bontšuk ja Darja Kornijenko. Mängivad Jaak Rekkor,…

Dramatiseering kui tõlgendamise kohustus

Elame võimendatud ajal. Meil ei ole enam lihtsalt head mõtted, vaid ideed. Lavastajatelt ootame, et nad tekstist „põlema läheksid”. Tähtedest on saanud superstaarid. Seltsimajadest loomelinnakud. Elu elamusi esineb mõne blogipidaja päevaraamatus rohkem kui aastas kuid. Igapäevases kasutuses ei ole eriti harv ka omadussõna „geniaalne”. Kogu selle  verbaalse revolutsiooni taga ei…

Tore mees see Vanapagan!

Laval toimetav külarahvas kannab puhtast helehallist linasest kangast rõivaid, lavakujunduses domineerib hea ja tugev kahetolline saelaud.     
Viljandi Ugala „Jürka”, autorid A. H.  Tammsaare ja Peeter Tammearu, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Üllar Priks. Mängivad Peeter Jürgens, Martin Mill, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Vilma Luik, Anne Valge, Triinu…

Ohtlik on mõtteviis, et äkki on meil liiga palju kultuuri

Ligi 20 aastat Elmo Nüganeni kunstiliselt juhitud Tallinna Linnateater saab pühapäeval 45aastaseks.       
Kui 1966. aasta 13. veebruaril avati Jaan Tombi nimelises kultuuripalees lavastusega „Otsustage meie üle, inimesed!” Eesti Riiklik Noorsooteater, olite teie viimaseid päevi kolmeaastane. Milline on teie esimene mälestuspilt Noorsooteatrist? 
Esimene lavastus, mida ma selles teatris nägin, oli Lauri…

Tallinna kujunemisest

Rein Zobel, Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.-14. sajandil. Toimetanud Pallas Mudist, tekstid  toimetanud Jüri Soolep. Kujundanud Ivar Sakk. Eesti Kunstiakadeemia, 2009. 191 lk.       
Gutenbergi galaktika hakkab loojuma. Tema asemele tõusevad Jobsi ja Gatesi galaktika. Raamatud kolivad digitaalsesse pilve ja sinna nad  unustatakse. Kes siis viitsib lugeda teksti, mis on suurem…

Õppida arhitektiks?

Äsja ülikooli lõpetanud arhitektide meelest on tunda, et viie (ja enama) õppeaasta jooksul on kätte antud hulk otsi ja viiteid paljudele valdkondadele, kuid pärast kooli lõpetamist on peas rohkem küsimusi kui vastuseid. On see hea või halb? Mida arvavad sellest omakorda tänased arhitektuuritudengid ja varasemad vilistlased? 
Selle kuu esimesel kolmapäeval…

Arhitekt?

Arhitekt teeb maju – see on kõige lihtsam viis arhitekti tööd kirjeldada. Majad on kõikjal meie ümber, majad ümbritsevad suuremat osa inimestest, nad moodustavad keskkonna,  õigemini arvutult erinevaid keskkondi, milles kulgeb peaaegu kogu meie elu. Majad peavad vastama ühiskonna ootustele, nad peavad täitma konkreetse ruumiprogrammi ja äriplaaniga püstitatud lähteülesande, olema…

Kui peaks juhtuma nii, et teie erakonnal tuleb pärast valimisi välja panna kultuuriminister, siis kes seda ametikohta silmas pidades erakonnas kõne alla tulevad?

Isamaa ja Res Publica Liit: IRL leiab, et sellele kohale sobiks Ando Kiviberg, aga miks mitte ka Neeme Kuningas, Lauri Vahtre või Peeter Tulviste. 
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised:  Me kahtleme kultuuriministeeriumi kui iseseisva valitsusasutuse vajalikkuses praegusel kujul. Võimaliku reorganiseerimise puhul peaksid need osad valitsemisalast, mis ei ole veel valmis enesejuhtimiseks mitteriiklikes…

Sirbi toimetajate vestlusring: IRL on võtnud kultuuriinimeste muresid kuulda

Sotsid ja rohelised, kes peavad haritlasi oma sihtgrupiks, võiksid oma kultuuriprogrammi tõsisemalt suhtuda.       
Valle-Sten Maiste: Pärast Jaak Allikut ei ole olnud kultuuriministreid, kel on oma sügav arusaam kultuuri toimeprintsiipidest ja kes oleksid kirglikult ja väljapaistvalt tegutsenud  kultuuri hea käekäigu nimel. Signe Kivi puhul ma ei saanud enam aru, mille eest…

Kultuuriprogrammid ja ideoloogiad

Mida jõulisem on autoriõigus, seda piiratum on üldine juurdepääs kultuuriloomele.       
Tuleb tunnistada, et Eesti valimisprogrammide žanr on mulle võõras. Seda enam oli programmide kultuuripoliitika osadega tutvumine huvitav õppetund. Üllatuseks oli nende tekstide kohati väga minimalistlik ja läbi kirjutamata vorm. Probleem ei seisne ainult triviaalses loosunglikkuses. Vahest ehk tõsisemgi puudus on…

Rahva isad – pjedestaalil ja trikoovoorus

On parasjagu vastuoluline, et ratsionaalsust hindavas liberaaldemokraatlikus Eestis tuleb (suuresti meedia võimendusel) nii sageli kõne alla isikute ja institutsioonide autoriteet. Täpsemalt: et sihipäraselt tegeldakse autoriteedi kui omaette väärtuse kaitsmise, muttatrampimise või loomisega, selle asemel et analüüsida, kuidas üks või teine isik on toime tulnud demokraatia tööriistana.         

Repliike maksusoodustuste asjus

Maksusoodustused ei ole üldjuhul otseste toetustega võrreldes paremad.       
Miks majandusteadlased toetavad laia maksubaasi ehk teisisõnu: miks iseloomustab neid skepsis maksusoodustuste suhtes? Nähtavasti näevad nad neis küsimustes kaugemale. Mis tahes maksusoodustused tähendavad seda, et eelarvesse sama tulu saamiseks peab maksumäär olema mujal kõrgem. Aga nagu maksuteooriast teada, suureneb määra kasvades  maksu…

Helena Tulve: „Looming on enese seadistamine”

Täna algab festival „Täiuslik vaikus”.       
Millised on teie muusika ja ECMi kokkupuuted: kuidas tekkis kontakt, mida on salvestatud, kuivõrd Eicher ise osaleb ja „tooni annab”? Milline on teie arvates ECMi koht  ja tähtsus maailmas?       
Helena Tulve: ECM on sisuliselt ühe mehe, Manfred Eicheri nägemus ja looming – alates artistide ja muusika…
Sirp