Sirbis sel nädalal:
esikaanel Salto – kõige võimsama hüppega arhitektuuribüroo
Tamara Luuk, Olga ja Priit Pärn: Sünteetiline lähenemine on edu pant
Liberalism ja suliusk, Eestis on puudu arutlevast demokraatiast
Kirgastav slovaki klaas ja „Ragulka“.
Gruusia ballett kui ülistuslaul inimnäolisele abstraktsioonile
Sõltumatu Tantsu Ühendus tõi „Premiere’ile“ värsket verd.
ERM-i tulevik ja minevik
Muusikateadlasest Lotman
Lugusid Kinomaja 30. sünnipäeva puhul
Jaapan tummfilm ja muljeid „Berlinalelt“
Meelis Oidsalu Wimbergi ärritavalt lihtsast luulest
Tarmo…
Tamara Luuk, Olga ja Priit Pärn: Sünteetiline lähenemine on edu pant
Liberalism ja suliusk, Eestis on puudu arutlevast demokraatiast
Kirgastav slovaki klaas ja „Ragulka“.
Gruusia ballett kui ülistuslaul inimnäolisele abstraktsioonile
Sõltumatu Tantsu Ühendus tõi „Premiere’ile“ värsket verd.
ERM-i tulevik ja minevik
Muusikateadlasest Lotman
Lugusid Kinomaja 30. sünnipäeva puhul
Jaapan tummfilm ja muljeid „Berlinalelt“
Meelis Oidsalu Wimbergi ärritavalt lihtsast luulest
Tarmo…
1 minut
Selge keele nimel
Selge keel on keel, millest saab raskusteta aru iga keskmine inimene. See on lugejakeskne keel.
Selget keelekasutust propageeriv liikumine sai alguse 1983. aastal Inglismaal. Juristide algatusel loodi vabatahtlik ühendus Clarity, millel on praegu üle 1000 liikme enam kui 50 riigis. Antakse välja ka ajakirja Clarity. Organisatsioon korraldab üle aasta konverentse, viimati peeti konverents Lissabonis 2010. aasta oktoobris.
Selget keelekasutust propageeriv liikumine sai alguse 1983. aastal Inglismaal. Juristide algatusel loodi vabatahtlik ühendus Clarity, millel on praegu üle 1000 liikme enam kui 50 riigis. Antakse välja ka ajakirja Clarity. Organisatsioon korraldab üle aasta konverentse, viimati peeti konverents Lissabonis 2010. aasta oktoobris.
2 minutit
Äravaevatud „legendaarne”
Eesti keel on sünonüümirikas kultuur- ja kirjakeel, seetõttu on ka ammendamatu võimalus rikastada oma väljendusstiili. Kuidas see meie meedias ikka on? Kas ei tüki mõni sõna liiast esirinda?
2003. aastal kirjutas Argo Mund Oma Keeles analüüsivas ja näidisterohkes nõuandes, et sõna legendaarne pruukimine on hakanud seda lörtsima ja et see on eputamishaigus. Autor toob hulganisti…
2003. aastal kirjutas Argo Mund Oma Keeles analüüsivas ja näidisterohkes nõuandes, et sõna legendaarne pruukimine on hakanud seda lörtsima ja et see on eputamishaigus. Autor toob hulganisti…
3 minutit
Algajale stsenaristile, lavastaja pilguga
Kust see naiivne mõte, et lavastaja tellib ja maksab? See on risk, mille stsenarist võtab vabatahtlikult kanda llootuses, et film läheb käima.
See on positiivne, et aeg-ajalt võetakse üles jutuots filmistsenaariumist. Mäletan, et vanasti tehti seda isegi rohkem ja analüüsivamalt, kuigi ma pole kindel, kas sellest oli ka mingit praktilist kasu.
Viimati Sirbis…
See on positiivne, et aeg-ajalt võetakse üles jutuots filmistsenaariumist. Mäletan, et vanasti tehti seda isegi rohkem ja analüüsivamalt, kuigi ma pole kindel, kas sellest oli ka mingit praktilist kasu.
Viimati Sirbis…
7 minutit
FILMIMAAILM
Truffaut ja Godard – kolleegid ja rivaalid
François Truffaut’d ja Jean-Luc Godard’i on aegajalt võrreldud biitlite loomingulise tandemiga John Lennon – Paul McCartney. Godard’is on märgatud sarnaseid iseloomujooni noore Lennoniga, hooti poisikeselikult käitunud Truffaut aga olevat nagu McCartney enne biitlite tähelennu algust (s.o enne popansambli 1961. aasta Hamburgi kontserti). Juba 1949. aastal Biarritzi filmifestivali külastades olid mõlemad suured…
François Truffaut’d ja Jean-Luc Godard’i on aegajalt võrreldud biitlite loomingulise tandemiga John Lennon – Paul McCartney. Godard’is on märgatud sarnaseid iseloomujooni noore Lennoniga, hooti poisikeselikult käitunud Truffaut aga olevat nagu McCartney enne biitlite tähelennu algust (s.o enne popansambli 1961. aasta Hamburgi kontserti). Juba 1949. aastal Biarritzi filmifestivali külastades olid mõlemad suured…
3 minutit
Suurepärased lauljad ja erksad mõttemallid
Riia ooperiteater Tallinnas
Läti Rahvusooperi külalisetendused: Giacomo Puccini „Madama Butterfly” 21. I ning Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin” 22. ja 23. I Estonia teatris.
Kohtumine Läti Rahvusooperi kahe etendusega meie Estonia teatrisaalis tuletas taas meelde, et üsna meie külje all on suurepärased lauljad, muusikud ja erksad kontseptuaalsed mõttemallid. Eks lätlasi ole päris mitu…
Läti Rahvusooperi külalisetendused: Giacomo Puccini „Madama Butterfly” 21. I ning Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin” 22. ja 23. I Estonia teatris.
Kohtumine Läti Rahvusooperi kahe etendusega meie Estonia teatrisaalis tuletas taas meelde, et üsna meie külje all on suurepärased lauljad, muusikud ja erksad kontseptuaalsed mõttemallid. Eks lätlasi ole päris mitu…
6 minutit
61. „Berlinale” – uhti-uhti uuesti!
Neljapäeva õhtul valla paugahtanud Berliini suurfestivali avakäik on laenatud mere tagant, see on Ethan ja Joel Coeni karmnaljakas vestern „Tõeline visadus”.
Erinevalt viimase viieteistkümne aasta Cannes’i filmifestivalist, mille löövad lahti niisugused kulurikkad spektaaklid, mis paistavad olevatki tehtud unustamiseks (erandiks vahest läinud sajandil näidatud Luc Bessoni „Viies element”), tahetakse „Berlinale” avafilmiks pakkuda ikka…
Erinevalt viimase viieteistkümne aasta Cannes’i filmifestivalist, mille löövad lahti niisugused kulurikkad spektaaklid, mis paistavad olevatki tehtud unustamiseks (erandiks vahest läinud sajandil näidatud Luc Bessoni „Viies element”), tahetakse „Berlinale” avafilmiks pakkuda ikka…
2 minutit
Jüri Talveti luule: astendused ja ellipsid
Jüri Talvet, Jüri Perler. Isegi vihmal on hing. Oo Hamlet, mu vend. Kaane- ja vahepildid Lembit Karu, kujundanud Pent Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010.
Vastates ühes möödunud aasta lõpul antud intervjuus Rein Veidemanni küsimusele, kes on luuletaja Talvet, ütleb küsitletav, et ta on „vaimne maailmarändur, kosmopoliit, kes aga ometi vajab rohkem kui…
Vastates ühes möödunud aasta lõpul antud intervjuus Rein Veidemanni küsimusele, kes on luuletaja Talvet, ütleb küsitletav, et ta on „vaimne maailmarändur, kosmopoliit, kes aga ometi vajab rohkem kui…
5 minutit
Armastusega tänavalt
„Banksy: elevant kingipoes” on kui sõõm värsket õhku: irooniline, selge pilguga ning kohati lausa üliandeka puudutusega dokfilm tänavakunstnikest, kunstimaailma poliitikast, autentsusest ja simulatsioonist.
Dokumentaalkomöödia „Banksy: elevant kingipoes” („Exit Through the Gift Shop”, 87 min), režissöör Banksy, linastub kinos Sõprus.
Filmi autoriks on skandaalne ja rahvusvaheliselt hinnatud, seniajani persoonina tundmatuks jäänud briti tänavakunstnik Banksy, kes võib nüüd…
Dokumentaalkomöödia „Banksy: elevant kingipoes” („Exit Through the Gift Shop”, 87 min), režissöör Banksy, linastub kinos Sõprus.
Filmi autoriks on skandaalne ja rahvusvaheliselt hinnatud, seniajani persoonina tundmatuks jäänud briti tänavakunstnik Banksy, kes võib nüüd…
6 minutit
Flâneur koduneb eesti kirjanduses
Paastu-Pilve minustik kammib Mazzano võrastikku
Aare Pilv, Ramadaan. Toimetanud Tiina Hallik, kujundanud Andro Küün. Tuum, 2010. 444 lk.
Mu arvustusloo alapealkiri ei ole nii irooniline, nagu paistab. Lihtsalt matkin keelt, mida pruugib Aare Pilv [edaspidi: AP ] ise oma „Ramadaanis”. Leheküljel 56 kutsub AP Tuglast, kes Napolis korraks rahata jäi, „kerjus-Tuglaseks”. Miks siis mitte…
Aare Pilv, Ramadaan. Toimetanud Tiina Hallik, kujundanud Andro Küün. Tuum, 2010. 444 lk.
Mu arvustusloo alapealkiri ei ole nii irooniline, nagu paistab. Lihtsalt matkin keelt, mida pruugib Aare Pilv [edaspidi: AP ] ise oma „Ramadaanis”. Leheküljel 56 kutsub AP Tuglast, kes Napolis korraks rahata jäi, „kerjus-Tuglaseks”. Miks siis mitte…
9 minutit
Kuulates vaikust helide vahel
Mari Kalkuni ansambel: Mari Kalkun (laul, 7- ja 12keelne kannel, kitarr, akordion, klaver, pikkvile), Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, käsitrumm, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass) 3. II Kanuti gildi saalis.
Mari Kalkuni plaat „Vihmakõnõ” ilmus eelmise aasta septembris ning on jätkuks tema kolme aasta tagusele debüütalbumile „Üü tulõk”. Uus…
Mari Kalkuni plaat „Vihmakõnõ” ilmus eelmise aasta septembris ning on jätkuks tema kolme aasta tagusele debüütalbumile „Üü tulõk”. Uus…
1 minut
„Kritya”: luule kriitilisel piiril
Kuuendal rahvusvahelisel India luulefestivalil „Kritya”, mis toimus sel aastal 19.–21. jaanuarini Maharashtras Nagpuris, käisid esinemas Triin Soomets ja Eeva Park. Nende muljeid kogus Doris Kareva.
Eeva, sinu jaoks oli Indias esinemine esmakordne. Kuivõrd erines see festival nendest, mida oled ise korraldanud või kus esinenud?
Eeva: Olen käinud esinemas, kuid mitte festivalidel. Korraldamiskogemus Põhjamaade …
Eeva, sinu jaoks oli Indias esinemine esmakordne. Kuivõrd erines see festival nendest, mida oled ise korraldanud või kus esinenud?
Eeva: Olen käinud esinemas, kuid mitte festivalidel. Korraldamiskogemus Põhjamaade …
3 minutit
Sz, Ch, Sch
Kadri-Ann Sumera klaveriõhtu „Maskid” 31. I EMTA kammersaalis.
On ju imelik, kuid tõsi, et need kolm täheühendit kõlavad päris sarnaselt. Tegelikult viivad need algusmärgid meid kolme heliloojani, Szymanowski, Chopini, Schubertini, kelle muusika avas meile sellel klaveriõhtul kolm täiesti erinevat maailma. Peab kohe alguses ütlema, et Kadri-Ann Sumera esitles end neis maailmades emotsionaalse, aktiivse kujutlusvõimega ja hinnatavalt professionaalse pianistina,…
On ju imelik, kuid tõsi, et need kolm täheühendit kõlavad päris sarnaselt. Tegelikult viivad need algusmärgid meid kolme heliloojani, Szymanowski, Chopini, Schubertini, kelle muusika avas meile sellel klaveriõhtul kolm täiesti erinevat maailma. Peab kohe alguses ütlema, et Kadri-Ann Sumera esitles end neis maailmades emotsionaalse, aktiivse kujutlusvõimega ja hinnatavalt professionaalse pianistina,…
2 minutit
Kõigile osalistele on parem, kui kunstnik saab stipendiumi
Maarin Mürgi ja Airi Triisbergi intervjuu Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liikmetega 27. jaanuaril 2011. aastal.
Kohal olid Lylian Meister, Piret Lindpere, Eeva Käsper, Kristjan Jagomägi, Kadi Polli ja Hannes Starkopf, lisaks ka kulka tegevjuht Raul Altmäe, puudus sihtkapitali aseesinaine Reet Mark, kes viibis Tartus. Kogu intervjuud…
Kohal olid Lylian Meister, Piret Lindpere, Eeva Käsper, Kristjan Jagomägi, Kadi Polli ja Hannes Starkopf, lisaks ka kulka tegevjuht Raul Altmäe, puudus sihtkapitali aseesinaine Reet Mark, kes viibis Tartus. Kogu intervjuud…
7 minutit
Küpsete muusikute nauditav kava
Eesti Interpreetide Liidu „Eliitkontsertide” sarjas anti järjekordne nauditav kontsert, esinejaiks Olga Voronova ja Mati Mikalai, kel oli enne võimalus mängida oma kava 15. jaanuaril Tartu linnamuuseumis.
Voronova ja Mikalai on mõlemad EM TA kasvandikud, kes on saanud end täiendada mitmel pool välismaal ja kelle õpingud on päädinud doktoriõppega EM TAs, Mikalail ka juba kaitstud…
Voronova ja Mikalai on mõlemad EM TA kasvandikud, kes on saanud end täiendada mitmel pool välismaal ja kelle õpingud on päädinud doktoriõppega EM TAs, Mikalail ka juba kaitstud…
2 minutit
Kunstitöötajad, ühinege!
22. I 2010 peeti Tallinna Kunstihoones Anders Härmi kuraatorinäituse „Blue Collar Blues” raames seminar „Kodanikupositsioon töö suhtes”. Seminari üldisel taustal jäi kõlama Marju Lauristini mõte, et loovisikud on poliitiliselt areenilt kõrvale jäänud ega ole oma sotsiaalse positsiooni eest ühiskonnas piisavalt võidelnud, tuues näiteks loovisikute seaduse vastuvõtmisele eelnenud vaevalise protsessi ja ebarahuldava tulemuse. Samal õhtul sündis…
2 minutit
Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?
Tänapäeva kunsti keskmes on sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimine, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objekt. „Kunstitöötajate hääle” esiküljel on kujutatud möödunud sügisel Tallinna Linnagaleriis toimunud Sigrid Viiru ja Taaniel Raudsepa näituse „Koridor” finantsaruanne, mille taustal joonistub kujukalt välja rida praegusele kunstirahastussüsteemile…
9 minutit
PREEMIA
31. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika 2010. aasta preemiad. Viieteistkümnele tiitlile kandideeris 80 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Eesti Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust kultuuriruumi.
2 minutit
Poiss oli hea ja lõi kirvega vastu pead
„Hirmus veretöö Läänemerel”: karakterid on detailideni viimistletud, nagu Pedajase lavastuste puhul ikka.
Eesti Draamateatri „Hirmus veretöö Läänemerel”, autor Villem Tuun, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik ja videokontseptsiooni autor Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja ja helilooja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater), videokunstnikud-teostajad Andrei Bontšuk ja Darja Kornijenko. Mängivad Jaak Rekkor, Tõnu Oja,…
Eesti Draamateatri „Hirmus veretöö Läänemerel”, autor Villem Tuun, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik ja videokontseptsiooni autor Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja ja helilooja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater), videokunstnikud-teostajad Andrei Bontšuk ja Darja Kornijenko. Mängivad Jaak Rekkor, Tõnu Oja,…
6 minutit
Dramatiseering kui tõlgendamise kohustus
Elame võimendatud ajal. Meil ei ole enam lihtsalt head mõtted, vaid ideed. Lavastajatelt ootame, et nad tekstist „põlema läheksid”. Tähtedest on saanud superstaarid. Seltsimajadest loomelinnakud. Elu elamusi esineb mõne blogipidaja päevaraamatus rohkem kui aastas kuid. Igapäevases kasutuses ei ole eriti harv ka omadussõna „geniaalne”. Kogu selle verbaalse revolutsiooni taga ei ole tegelikult…
3 minutit
Tore mees see Vanapagan!
Laval toimetav külarahvas kannab puhtast helehallist linasest kangast rõivaid, lavakujunduses domineerib hea ja tugev kahetolline saelaud.
Viljandi Ugala „Jürka”, autorid A. H. Tammsaare ja Peeter Tammearu, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Üllar Priks. Mängivad Peeter Jürgens, Martin Mill, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Vilma Luik, Anne Valge, Triinu Meriste, Margus Vaher ja Andres Oja.…
Viljandi Ugala „Jürka”, autorid A. H. Tammsaare ja Peeter Tammearu, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Üllar Priks. Mängivad Peeter Jürgens, Martin Mill, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Vilma Luik, Anne Valge, Triinu Meriste, Margus Vaher ja Andres Oja.…
2 minutit
Ohtlik on mõtteviis, et äkki on meil liiga palju kultuuri
Ligi 20 aastat Elmo Nüganeni kunstiliselt juhitud Tallinna Linnateater saab pühapäeval 45aastaseks.
Kui 1966. aasta 13. veebruaril avati Jaan Tombi nimelises kultuuripalees lavastusega „Otsustage meie üle, inimesed!” Eesti Riiklik Noorsooteater, olite teie viimaseid päevi kolmeaastane. Milline on teie esimene mälestuspilt Noorsooteatrist?
Esimene lavastus, mida ma selles teatris nägin, oli…
Kui 1966. aasta 13. veebruaril avati Jaan Tombi nimelises kultuuripalees lavastusega „Otsustage meie üle, inimesed!” Eesti Riiklik Noorsooteater, olite teie viimaseid päevi kolmeaastane. Milline on teie esimene mälestuspilt Noorsooteatrist?
Esimene lavastus, mida ma selles teatris nägin, oli…
5 minutit
Tallinna kujunemisest
Rein Zobel, Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.-14. sajandil. Toimetanud Pallas Mudist, tekstid toimetanud Jüri Soolep. Kujundanud Ivar Sakk. Eesti Kunstiakadeemia, 2009. 191 lk.
Gutenbergi galaktika hakkab loojuma. Tema asemele tõusevad Jobsi ja Gatesi galaktika. Raamatud kolivad digitaalsesse pilve ja sinna nad unustatakse. Kes siis viitsib lugeda teksti, mis on suurem kui iPadi ekraan ning mis ei…
Gutenbergi galaktika hakkab loojuma. Tema asemele tõusevad Jobsi ja Gatesi galaktika. Raamatud kolivad digitaalsesse pilve ja sinna nad unustatakse. Kes siis viitsib lugeda teksti, mis on suurem kui iPadi ekraan ning mis ei…
8 minutit
Õppida arhitektiks?
Äsja ülikooli lõpetanud arhitektide meelest on tunda, et viie (ja enama) õppeaasta jooksul on kätte antud hulk otsi ja viiteid paljudele valdkondadele, kuid pärast kooli lõpetamist on peas rohkem küsimusi kui vastuseid. On see hea või halb? Mida arvavad sellest omakorda tänased arhitektuuritudengid ja varasemad vilistlased?
Selle kuu esimesel kolmapäeval said kokku EKA vilistlased aastast 2010:…
Selle kuu esimesel kolmapäeval said kokku EKA vilistlased aastast 2010:…
7 minutit
Arhitekt?
Arhitekt teeb maju – see on kõige lihtsam viis arhitekti tööd kirjeldada. Majad on kõikjal meie ümber, majad ümbritsevad suuremat osa inimestest, nad moodustavad keskkonna, õigemini arvutult erinevaid keskkondi, milles kulgeb peaaegu kogu meie elu. Majad peavad vastama ühiskonna ootustele, nad peavad täitma konkreetse ruumiprogrammi ja äriplaaniga püstitatud lähteülesande, olema kindlad, funktsionaalsed ja ilusad (firmitas, utilitas, venustas – nagu…
7 minutit
Kui peaks juhtuma nii, et teie erakonnal tuleb pärast valimisi välja panna kultuuriminister, siis kes seda ametikohta silmas pidades erakonnas kõne alla tulevad?
Isamaa ja Res Publica Liit: IRL leiab, et sellele kohale sobiks Ando Kiviberg, aga miks mitte ka Neeme Kuningas, Lauri Vahtre või Peeter Tulviste.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised: Me…
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised: Me…
1 minut
Sirbi toimetajate vestlusring: IRL on võtnud kultuuriinimeste muresid kuulda
Sotsid ja rohelised, kes peavad haritlasi oma sihtgrupiks, võiksid oma kultuuriprogrammi tõsisemalt suhtuda.
Valle-Sten Maiste: Pärast Jaak Allikut ei ole olnud kultuuriministreid, kel on oma sügav arusaam kultuuri toimeprintsiipidest ja kes oleksid kirglikult ja väljapaistvalt tegutsenud kultuuri hea käekäigu nimel. Signe Kivi puhul ma ei…
Valle-Sten Maiste: Pärast Jaak Allikut ei ole olnud kultuuriministreid, kel on oma sügav arusaam kultuuri toimeprintsiipidest ja kes oleksid kirglikult ja väljapaistvalt tegutsenud kultuuri hea käekäigu nimel. Signe Kivi puhul ma ei…
10 minutit
Kultuuriprogrammid ja ideoloogiad
Mida jõulisem on autoriõigus, seda piiratum on üldine juurdepääs kultuuriloomele.
Tuleb tunnistada, et Eesti valimisprogrammide žanr on mulle võõras. Seda enam oli programmide kultuuripoliitika osadega tutvumine huvitav õppetund. Üllatuseks oli nende tekstide kohati väga minimalistlik ja läbi kirjutamata vorm. Probleem ei seisne ainult triviaalses loosunglikkuses. Vahest ehk tõsisemgi puudus on esitatud lubaduste argumenteerimatus ja …
Tuleb tunnistada, et Eesti valimisprogrammide žanr on mulle võõras. Seda enam oli programmide kultuuripoliitika osadega tutvumine huvitav õppetund. Üllatuseks oli nende tekstide kohati väga minimalistlik ja läbi kirjutamata vorm. Probleem ei seisne ainult triviaalses loosunglikkuses. Vahest ehk tõsisemgi puudus on esitatud lubaduste argumenteerimatus ja …
6 minutit
Rahva isad – pjedestaalil ja trikoovoorus
On parasjagu vastuoluline, et ratsionaalsust hindavas liberaaldemokraatlikus Eestis tuleb (suuresti meedia võimendusel) nii sageli kõne alla isikute ja institutsioonide autoriteet. Täpsemalt: et sihipäraselt tegeldakse autoriteedi kui omaette väärtuse kaitsmise, muttatrampimise või loomisega, selle asemel et analüüsida, kuidas üks või teine isik on toime tulnud demokraatia tööriistana.
2 minutit
Repliike maksusoodustuste asjus
Maksusoodustused ei ole üldjuhul otseste toetustega võrreldes paremad.
Miks majandusteadlased toetavad laia maksubaasi ehk teisisõnu: miks iseloomustab neid skepsis maksusoodustuste suhtes? Nähtavasti näevad nad neis küsimustes kaugemale. Mis tahes maksusoodustused tähendavad seda, et eelarvesse sama tulu saamiseks peab maksumäär olema mujal kõrgem. Aga nagu maksuteooriast teada, suureneb määra kasvades maksu põhjustatud negatiivne mõju kiirenevalt.…
Miks majandusteadlased toetavad laia maksubaasi ehk teisisõnu: miks iseloomustab neid skepsis maksusoodustuste suhtes? Nähtavasti näevad nad neis küsimustes kaugemale. Mis tahes maksusoodustused tähendavad seda, et eelarvesse sama tulu saamiseks peab maksumäär olema mujal kõrgem. Aga nagu maksuteooriast teada, suureneb määra kasvades maksu põhjustatud negatiivne mõju kiirenevalt.…
3 minutit
Helena Tulve: „Looming on enese seadistamine”
Täna algab festival „Täiuslik vaikus”.
Millised on teie muusika ja ECMi kokkupuuted: kuidas tekkis kontakt, mida on salvestatud, kuivõrd Eicher ise osaleb ja „tooni annab”? Milline on teie arvates ECMi koht ja tähtsus maailmas?
Helena Tulve: ECM on sisuliselt ühe mehe, Manfred Eicheri nägemus ja looming – alates artistide ja muusika valikust…
Millised on teie muusika ja ECMi kokkupuuted: kuidas tekkis kontakt, mida on salvestatud, kuivõrd Eicher ise osaleb ja „tooni annab”? Milline on teie arvates ECMi koht ja tähtsus maailmas?
Helena Tulve: ECM on sisuliselt ühe mehe, Manfred Eicheri nägemus ja looming – alates artistide ja muusika valikust…
4 minutit
