2011-46 (3372)
Filmimaailm: MTÜ Raudne Kodu hukk
Elamislubade skandaali meediakajastusest.
Riigikogu liikme Indrek Raudse ja Tallinna linnavolikogu liikme Nikolai Stelmachi ametist tagasiastumine elamislubade skandaali tõttu on põhjapanev kaasus vähemalt ühe asja poolest: keegi ei vaidle vastu, et ajakirjandusel (loe: „Pealtnägijal”) on õigus. Ometi on asjatundjad selleski ühte meelt, et mõlema mehe äritegevus ei nõua juriidilist sekkumist. Niisiis selgus,…
Riigikogu liikme Indrek Raudse ja Tallinna linnavolikogu liikme Nikolai Stelmachi ametist tagasiastumine elamislubade skandaali tõttu on põhjapanev kaasus vähemalt ühe asja poolest: keegi ei vaidle vastu, et ajakirjandusel (loe: „Pealtnägijal”) on õigus. Ometi on asjatundjad selleski ühte meelt, et mõlema mehe äritegevus ei nõua juriidilist sekkumist. Niisiis selgus,…
3 minutit
Muusikast ja selle puudumisest PÖFFi filmides
Tänavuse PÖFFi filmimuusika elamused olid ülimalt erinevat laadi. Ühelt poolt oli esindatud täielik taandatus, isegi muusika täieliku puudumisega, teiselt poolt muusika pidev ja rõhutatud kohalolu.
Viimati mainitud esteetika suurejoonelisemaid näiteid oli PÖFFi lõpufilmina linastunud Terrence Malicki „Elupuu”. Filmi esimene pool oli teatud mõttes justkui Kubricku „Kosmoseodüsseia” lõpuosa pikendatud variant: Malicki eeposes…
Viimati mainitud esteetika suurejoonelisemaid näiteid oli PÖFFi lõpufilmina linastunud Terrence Malicki „Elupuu”. Filmi esimene pool oli teatud mõttes justkui Kubricku „Kosmoseodüsseia” lõpuosa pikendatud variant: Malicki eeposes…
2 minutit
Elu võimalikkusest Maal
Nõnda nagu Malick, püüab oma filmi harmoonia viia narratiivist väljapoole ja vabastada seda ratsionaalse loogika raamidest, võib ka Jumala harmoonia lasuda väljaspool selle maailma loogikat ja arusaamu.
Mängufilm „Elupuu” („The Three of Life”, US A 2011, 139 min), stsenarist ja režissöör Terrence Malick, operaator Emmanuel Lubezki. Osades Brad Pitt, Jessica Chastain,…
Mängufilm „Elupuu” („The Three of Life”, US A 2011, 139 min), stsenarist ja režissöör Terrence Malick, operaator Emmanuel Lubezki. Osades Brad Pitt, Jessica Chastain,…
7 minutit
Auhind: Panso preemia sai Diana Leesalu
30. novembril, Voldemar Panso sünniaastapäeval, anti üle tänavune Panso-nimeline preemia, mille seekord pälvis XXV lennu üliõpilane Diana Leesalu. Laureaat kuulutati välja Tallinna vanalinnas Hobuveskis pärast Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastuse „Gizzelle” etendust. Lavastas selle Saša Pepeljajev ning lavastuse dramaturg on vastne laureaat Diana Leesalu.
Panso preemiat antakse legendaarse…
Panso preemiat antakse legendaarse…
1 minut
Sild üle vaevavete
Riias toimunud Balti teatrifestival näitas, et teater pole mitte ainult ajalik, vaid ka rõhutatult kohalik kunst.
Balti teatrifestival 19. – 23. novembrini Riias.
Oma naabreid peab tundma – see käib nii naaberkorteri ja -maja kui ka naaberriikide kohta. Põhjusi on mitmeid, aga praegu rõhutan eelkõige turvatunnet ja koostööd. Individualistlikus ja globaliseerunud maailmas…
Balti teatrifestival 19. – 23. novembrini Riias.
Oma naabreid peab tundma – see käib nii naaberkorteri ja -maja kui ka naaberriikide kohta. Põhjusi on mitmeid, aga praegu rõhutan eelkõige turvatunnet ja koostööd. Individualistlikus ja globaliseerunud maailmas…
4 minutit
Kuidas mind Helsingis usaldusringi pühendati
Rahvusvaheline teatrifestival „Baltic Circle” 16. – 20. XI Helsingis.
Soomes on neil teatriga hästi. Lausa nii hästi, et kutsuvad teisigi vaatama ja kaasa rääkima. Kaasarääkimine ongi see, mis teeb Helsingi festivali „Baltic Circle” Euroopa teatrimaastikul niivõrd oluliseks. Kui nägin korpulentseks tituleeritud Doris Uhlichi (Austria) laval riideid ära võtmas, arutasime pärast sõbraga,…
Soomes on neil teatriga hästi. Lausa nii hästi, et kutsuvad teisigi vaatama ja kaasa rääkima. Kaasarääkimine ongi see, mis teeb Helsingi festivali „Baltic Circle” Euroopa teatrimaastikul niivõrd oluliseks. Kui nägin korpulentseks tituleeritud Doris Uhlichi (Austria) laval riideid ära võtmas, arutasime pärast sõbraga,…
2 minutit
Fotokuu: Silmapilk vanas hõbedas
Fotonäitus „Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850–1912” Eesti ajaloomuuseumis, kuraatorid Merilis Roosalu ja Tõnis Liibek, projektijuht Vahur Puik. Kujundaja Hannes Praks, graafilised kujundajad Kerli Virk ja Stella Skulatšjova, keeletoimetaja Hille Saluäär.
Ajaloomuuseumis avati fotokuu kaheksandal päeval näitus „Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850–1912”. Vanade esemete vaatamine pakub sageli äratundmisrõõmu. Ajal, kui paljudel on…
Ajaloomuuseumis avati fotokuu kaheksandal päeval näitus „Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850–1912”. Vanade esemete vaatamine pakub sageli äratundmisrõõmu. Ajal, kui paljudel on…
5 minutit
Nukuteatri muundumine kunstiteatriks
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri uued jõud on võimelised looma mitu kunstiliselt heal tasemel nukulavastust järjest.
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Rapuntsel”, autorid Jacob ja Wilhelm Grimm, lavastaja Kadri Kalda, kujundus valminud rühmatööna, laulusõnade autor Jaan Pehk. Mängivad Laura Nõlvak, Katri Pekri ja Mihkel Tikerpalu. Esietendus 2. X teatri väikeses saalis.
Eesti Nuku- ja…
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Rapuntsel”, autorid Jacob ja Wilhelm Grimm, lavastaja Kadri Kalda, kujundus valminud rühmatööna, laulusõnade autor Jaan Pehk. Mängivad Laura Nõlvak, Katri Pekri ja Mihkel Tikerpalu. Esietendus 2. X teatri väikeses saalis.
Eesti Nuku- ja…
7 minutit
Jeesus Kristus ja femme fatale
Kirikust kaugeneva vürst Mõškini jeesuslikest joontest.
Mängufilm „Idioot” (Eesti, Homeless Bob, 2011, 120 min), režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet, operaator Mart Taniel, monteerija Tambet Tasuja, helilooja Ülo Krigul, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnikud Jaanus Vahtra ja Riina Põldroos, produtsent Katrin Kissa. Osades Risto Kübar, Katariina Unt, Tambet Tuisk, Ain Lutsepp, Tiina Tauraite,…
Mängufilm „Idioot” (Eesti, Homeless Bob, 2011, 120 min), režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet, operaator Mart Taniel, monteerija Tambet Tasuja, helilooja Ülo Krigul, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnikud Jaanus Vahtra ja Riina Põldroos, produtsent Katrin Kissa. Osades Risto Kübar, Katariina Unt, Tambet Tuisk, Ain Lutsepp, Tiina Tauraite,…
7 minutit
Kontserdipeegel
Utrechti Orpheuse variatsioonid tuntud teemadel
„Flöödi rõõmuaed”: ansambel Cantores Vagantes 5. XII Vanalinna muusikamajas.
Ansambli Cantores Vagantes aastalõpukontsertide seeriasse lülitatud kava „Flöödi rõõmuaed” on soovijatel olnud võimalus kuulata paaril korral juba tänavu augustis, kuid väga hästi sobis see nautimiseks ka advendimeeleolus, õdusa kaminatule praksumise saatel. Terviklikult kujundatud mõnus muusikaõhtu tugines teostele Euroopa…
„Flöödi rõõmuaed”: ansambel Cantores Vagantes 5. XII Vanalinna muusikamajas.
Ansambli Cantores Vagantes aastalõpukontsertide seeriasse lülitatud kava „Flöödi rõõmuaed” on soovijatel olnud võimalus kuulata paaril korral juba tänavu augustis, kuid väga hästi sobis see nautimiseks ka advendimeeleolus, õdusa kaminatule praksumise saatel. Terviklikult kujundatud mõnus muusikaõhtu tugines teostele Euroopa…
3 minutit
Muusika, mis sulatab jää
Erkki-Sven Tüür. Ärkamine. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Sinfonietta Rīga, dirigent Daniel Reuss. Ondine, 2011.
Erkki-Sven Tüüri muusika on algusaegadest tänaseni olnud kirglik, peegeldanud erksat ja tundlikku maailmataju. Ometi on sellele aegade jooksul ka ülemäärast tehnitsismi ette heidetud. Ehk seepärast, et tema helikeeles leidub rohkesti metalset värvimängu ja võimukaid rütme, eksistentsiaalset absurdi ja…
Erkki-Sven Tüüri muusika on algusaegadest tänaseni olnud kirglik, peegeldanud erksat ja tundlikku maailmataju. Ometi on sellele aegade jooksul ka ülemäärast tehnitsismi ette heidetud. Ehk seepärast, et tema helikeeles leidub rohkesti metalset värvimängu ja võimukaid rütme, eksistentsiaalset absurdi ja…
2 minutit
RAM uutes tuultes
Kontsert „In manus tuas, Domine” ehk „Sinu kätte, Issand”: Eesti Rahvusmeeskoor, Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve) ning Madis Metsamart ja Vambola Krigul (löökpillid) Mikk Üleoja juhatusel 24. XI Tallinna Metodisti kirikus.
Igale dirigendile on esindusliku koori või orkestri ees uue peadirigendina ette valmistatud esimene tervikkava ja selle ettekanne erilise tähtsusega sündmus.…
Igale dirigendile on esindusliku koori või orkestri ees uue peadirigendina ette valmistatud esimene tervikkava ja selle ettekanne erilise tähtsusega sündmus.…
2 minutit
Pealelend
17. novembril möödus 75 aastat teeneka pianisti ja pedagoogi Valdur Rootsi sünnist. Paraku kogunevad tema õpilased ja kolleegid homme kell 18 muusikaakadeemia kammersaali mälestuskontserdiks, sest juuli lõpul tuli hinnatud muusikuga hüvasti jätta. Homset meenutuskontserti juhib Valdur Rootsi kauane kolleeg ja ansamblipartner Toomas Velmet, esinevad Tanel Joamets, Tarmo Eespere, René Eespere,…
1 minut
Tõnu Kõrvits ja Nõmme nostalgia
Sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale” lõppkontsert: Tõnu Kõrvitsa autorikontsert 27. XI Nõmme Lunastaja kirikus.
Nõmme Lunastaja kirikus toimunud Tõnu Kõrvitsa autorikontsert oli ühtlasi novembris Nõmme piirkonnale kinnistatud helilooja kuu peasündmuseks, kuuludes Eesti Heliloojate Liidu ja Tallinna kui kultuuripealinna korraldatavasse sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale”. Tegemist oli ühtlasi sarja lõpetava…
Nõmme Lunastaja kirikus toimunud Tõnu Kõrvitsa autorikontsert oli ühtlasi novembris Nõmme piirkonnale kinnistatud helilooja kuu peasündmuseks, kuuludes Eesti Heliloojate Liidu ja Tallinna kui kultuuripealinna korraldatavasse sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale”. Tegemist oli ühtlasi sarja lõpetava…
2 minutit
Sofia Gubaidulina ida ja lääne vahel
Mulle on kõige olulisem mitte sekkuda oma intuitsiooni, mitte jääda intuitsioonile jalgu.
Sofia Gubaidulina
11. detsembril tähistatakse Estonia kontserdisaalis maailmakuulsa helilooja Sofia Gubaidulina 80. sünnipäeva autorikontserdiga, kus Andres Mustoneni dirigeerimisel saab ERSO, segakoori Latvija ja Vadim Repini esituses kuulda helilooja kahte silmapaistvat suuroopust. Mõlemal on ka oma muusikalooline eellugu.
Esiteks tuleb ettekandele Sofia…
Sofia Gubaidulina
11. detsembril tähistatakse Estonia kontserdisaalis maailmakuulsa helilooja Sofia Gubaidulina 80. sünnipäeva autorikontserdiga, kus Andres Mustoneni dirigeerimisel saab ERSO, segakoori Latvija ja Vadim Repini esituses kuulda helilooja kahte silmapaistvat suuroopust. Mõlemal on ka oma muusikalooline eellugu.
Esiteks tuleb ettekandele Sofia…
5 minutit
Tippsportlane kui looduslik anne
Inimeste füsioloogilised võimed on geneetiliselt varieeruvamad, kui ehk sageli ette kujutatakse või arvatakse. Nagu kõiki pole õnnistatud samalaadsete vaimsete võimetega, millest suur osa samuti geneetilise loomuga, on ka füüsilistel võimetel suur varieeruvus. Seega on meie sportlikud saavutused üsna märkimisväärses ulatuses määratud kaasasündinud eelduste kaudu. See tähendab, et edukas sprinter ei…
6 minutit
Avalik loeng
Esmaspäeval, 12. detsembril kl 11 peab Tallinna Tehnikaülikooli ruumis V-215 (Ehitajate tee 5) venia legendi „Mittelineaarsed lained mikrostruktuuriga materjalides” Merle Randrüüt, kes kandideerib mehhatroonikainstituudi masinamehaanika õppetooli teoreetilise mehaanika dotsendi ametikohale.
Kolmapäeval, 14. detsembril kl 15 peab Tartus Kreutzwaldi 62–201 Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Merike Lillenberg venia legendi teemal…
Kolmapäeval, 14. detsembril kl 15 peab Tartus Kreutzwaldi 62–201 Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Merike Lillenberg venia legendi teemal…
1 minut
Kliimakuumus Durbanis
Maailma riigid on jälle koos arutamaks kliimamuutuste leevendamist ja muutustega kohanemist, seekord Lõuna-Aafrikas Durbanis koodnime COP 17 all (17. konventsiooni osapoolte kohtumine).
Läbirääkimiste suur eesmärk on, et 200 osalevat riiki jõuaksid üksmeelele ÜRO kliimamuutuste raamleppe Kyoto protokolliga (KP) aastateks 2008–2012 kehtestatule järgnevaks perioodiks riikidevahelises kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamises tasemel, mis peataks maakera…
Läbirääkimiste suur eesmärk on, et 200 osalevat riiki jõuaksid üksmeelele ÜRO kliimamuutuste raamleppe Kyoto protokolliga (KP) aastateks 2008–2012 kehtestatule järgnevaks perioodiks riikidevahelises kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamises tasemel, mis peataks maakera…
1 minut
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
MIKE FRANZ WAHL, sünd 1966
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ)
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ärikorraldus
Doktoritöö „Kapitaliühingute lõppomanike alusväärtuste ja tahte uurimine ning omanikkonna tüpoloogia konstrueerimine”
http://digi.lib.ttu.ee/i/?632
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 12. detsembril kl 15 Tallinnas TTÜ ruumis X-312.
Juhendajad: PhD Kostel Gerndorf ja prof Urve Venesaar
Oponendid: prof Martin Hilb (St. Galleni Ülikool, Šveits) ja prof Erik Terk…
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ)
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ärikorraldus
Doktoritöö „Kapitaliühingute lõppomanike alusväärtuste ja tahte uurimine ning omanikkonna tüpoloogia konstrueerimine”
http://digi.lib.ttu.ee/i/?632
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 12. detsembril kl 15 Tallinnas TTÜ ruumis X-312.
Juhendajad: PhD Kostel Gerndorf ja prof Urve Venesaar
Oponendid: prof Martin Hilb (St. Galleni Ülikool, Šveits) ja prof Erik Terk…
4 minutit
Mis on Horisondi taga?
45-aastaseks saava Horisondi ja kümneaastase Loodusajakirja kirjastuse asjus jagavad selgitusi kirjastuse juht Indrek Rohtmets ja Horisondi peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp.
Horisont
Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri (ilmunud 436 numbrit), mis avaldab artikleid nii reaal-, looduskui ühiskonna- ja sotsiaalteaduste vallas.
Horisondi esimene number ilmus 1967. aastal ühingu Teadus väljaandena, tänapäeval kirjastab Horisonti MTÜ Loodusajakiri…
Horisont
Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri (ilmunud 436 numbrit), mis avaldab artikleid nii reaal-, looduskui ühiskonna- ja sotsiaalteaduste vallas.
Horisondi esimene number ilmus 1967. aastal ühingu Teadus väljaandena, tänapäeval kirjastab Horisonti MTÜ Loodusajakiri…
8 minutit
Pealelend: Mart Lepp
Eesti kunstihuviline peaks Mart Lepa kogu päris hästi tundma, sest Tartu Kunstimuuseumi korraldatud suure näituse kõrval on kunstikoguja ise usinasti oma kogu tutvustanud väljapanekute kui ka neid saatvate väljaannete kaudu. Tallinna keskraamatukogus on praegu vaadata Vello Vinna pisigraafika ning jõulukaartide näitus. Miks just selline valik?
Vello Vinna graafika kuulub kõrgesse klassi.…
Vello Vinna graafika kuulub kõrgesse klassi.…
1 minut
Jalutuskäik galeriides
Silmapiir ja jutulõng
Valev Seina näitus Draakoni galeriis kuni 10. XII.
Kuigi Valev Seina näitusel Draakoni galeriis esitatu on aastaarvu poolest nii värske, et õlivärv pole vist kõigil töödel veel ära kuivanud, viivad selle juured tagasi aega, mil maalija rühm T algusaastate aegu kunsti tuli. Sel ajal taasavastati pallaslikku värvi, hedonismi; spontaanne…
Valev Seina näitus Draakoni galeriis kuni 10. XII.
Kuigi Valev Seina näitusel Draakoni galeriis esitatu on aastaarvu poolest nii värske, et õlivärv pole vist kõigil töödel veel ära kuivanud, viivad selle juured tagasi aega, mil maalija rühm T algusaastate aegu kunsti tuli. Sel ajal taasavastati pallaslikku värvi, hedonismi; spontaanne…
3 minutit
Pealelend: Illu Erma
Sa pakkusid nahakunstnike tänavuse aastanäituse ideeks „Re-realia” ehk taasreaalsus, taaskasutus. Miks? Kuidas kunstnikud kaasa tulid?
Maailm on täis asju: vajalikke või mittevajalikke, olenevalt hindaja vaatevinklist. Tarbimistsükkel lüheneb, tootmistempo kasvab. Võngume selles rütmis leplikult või innukalt, kuidas kellelgi soovi ja võimalusi. Trendikamate elamuste hankimisel ununeb kiiresti kõrvale jäetud varasema leiu võluv asendamatus.…
Maailm on täis asju: vajalikke või mittevajalikke, olenevalt hindaja vaatevinklist. Tarbimistsükkel lüheneb, tootmistempo kasvab. Võngume selles rütmis leplikult või innukalt, kuidas kellelgi soovi ja võimalusi. Trendikamate elamuste hankimisel ununeb kiiresti kõrvale jäetud varasema leiu võluv asendamatus.…
2 minutit
„Re-realia” – naha kolmas elu rahvusraamatukogus
Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus „Rerealia” rahvusraamatukogus 18. XI – 1. XII . Näituse idee autor Illu Erma, kujundanud Pille Kivihall.
Viimasel aastakümnel tagasihoidlikkust üles näidanud eesti nahakunst on praegu esindatud kahe ligitõmbava näitusega. Elo Järve vastavatud ja veebruarini lahti jääv elutöönäitus tarbekunstija disainimuuseumis ootab süvenenud vaatajat ja põhjalikku käsitlust, rahvusraamatukogu peanäitusesaalis…
Viimasel aastakümnel tagasihoidlikkust üles näidanud eesti nahakunst on praegu esindatud kahe ligitõmbava näitusega. Elo Järve vastavatud ja veebruarini lahti jääv elutöönäitus tarbekunstija disainimuuseumis ootab süvenenud vaatajat ja põhjalikku käsitlust, rahvusraamatukogu peanäitusesaalis…
5 minutit
Noorus ei kohusta millekski
Festivali „Neu/Now Live 2011” näitused Kullo Lastegaleriis ja disaini- ja arhitektuurigaleriis Tallinnas 17. – 20. XI.
„Neu/Now” on ELIA (The European League of Institutes of the Arts ehk Euroopa Kunstiinstituutide Liit) korraldatud projekt, mille eesmärgiks on noorte, alles kunsti-, muusika-, teatri-, disainikõrgkoolides õppivate või nende äsja lõpetanute esiletõstmine, Euroopa noorte kunstnike,…
„Neu/Now” on ELIA (The European League of Institutes of the Arts ehk Euroopa Kunstiinstituutide Liit) korraldatud projekt, mille eesmärgiks on noorte, alles kunsti-, muusika-, teatri-, disainikõrgkoolides õppivate või nende äsja lõpetanute esiletõstmine, Euroopa noorte kunstnike,…
2 minutit
Pariisis armastatakse kunsti
Pariis on vaieldamatult üks neid suurlinnu, kus armastatakse kunsti. See ei käi vaid klassikalise või klassikaks muutunud XX sajandi algupoole modernistliku kunsti kohta, see kehtib ka nüüdiskunsti puhul. Laupäeva, 18. novembri lõuna paiku võis näha looklevat saba nii Louvre’i püramiidi kui ka Grand Palais’, Jeu de Paume’i ja Pompidou keskuse…
5 minutit
Vabaduse ilmingud
Näitus „Vabadus” („Liberté”) Pariisi château d’Asnières’s 19. XI – 4. XII . Kuraator Kaia Kiik, kunstnikud Czeka, Louis Dandrel, Viiviann Jõemets, Kirke Kangro, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Kaia Kiik, Kiwa, Einike Leppik, Ly Lestberg, Elo Liiv, Mayumi, Marko Mäetamm, Stefan Nikolaev, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Jaanika Peerna, Villu Plink, Terje…
4 minutit
Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid Pariisis
Artur Staškevitš: Pariisi puhul oli kõige kõige toredam see, et elu keeb seal tänavatel. Kui tagasi jõudsime, oli suur kontrast: siin on hästi palju ruumi, kus keegi midagi ei tee.
Laura Linsi: Mõnikord on mul Tallinnas tunne, et linn hakkab muutuma suurlinlikuks, aga nüüd, kui Pariisist tagasi tulin sain aru, et…
Laura Linsi: Mõnikord on mul Tallinnas tunne, et linn hakkab muutuma suurlinlikuks, aga nüüd, kui Pariisist tagasi tulin sain aru, et…
7 minutit
Eesti arhitektuur Eesti kultuurifestivalil Pariisis
November 2011, Pariis. Ilm on täpselt sama mis kodus: kümmekond soojakraadi, vahel tibutab, harva on näha päikest. Tuuleiil metroo väljumisavauses tahab juuksed peast viia. Pariislased istuvad aga ikka veel välikohvikutes, plastikkattega tänavast eraldatud kohvikulaudasid soojendavad soojuskiirgurid. Hommikusöögiks on pikk sai võiga, selle kõrvale prantslaste sarvesai ja röstsai või ja moosiga.…
4 minutit
Disainer Maile Grünberg üllatab taas
Maile Grünbergi mööbliseeria „Veneer MG” Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis 24. XI – 14. XII.
Maile Grünberg koostöös osaühinguga Aja Nägu esitleb elukondlikku mööbliseeriat „Veneer MG”, kuhu kuulub magamistoakomplekt ja esikumööbel. Tegu on läinud sajandi lõpus Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis Grünbergi loodud mööbliga, mis tookord ei läinud tootmisse. Nüüd on uue kosilase…
Maile Grünberg koostöös osaühinguga Aja Nägu esitleb elukondlikku mööbliseeriat „Veneer MG”, kuhu kuulub magamistoakomplekt ja esikumööbel. Tegu on läinud sajandi lõpus Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis Grünbergi loodud mööbliga, mis tookord ei läinud tootmisse. Nüüd on uue kosilase…
2 minutit
Planeerimine algab kultuuriloo tundmisest
Seminar „Kultuuriloost lähtuv planeerimine” Viljandimaal Õisu mõisas 10. XI.
Kultuuripärandi õppepäevadega tehti Mulgimaal algust juba 1996. aastal. Räägitud on moodsast arhitektuurist, taludest, ehitusvõtetest, turismist ja paljust muustki. Kultuuripärandi mõtestamisel ja tutvustamisel on Viljandimaa kindlasti üks tegusamaid maakondi, siit on alguse saanud nii mõnegi laiema ettevõtmise katseprojektid. Korraldajaid, s.o Viljandimaa muinsuskaitseinspektorit Anne…
Kultuuripärandi õppepäevadega tehti Mulgimaal algust juba 1996. aastal. Räägitud on moodsast arhitektuurist, taludest, ehitusvõtetest, turismist ja paljust muustki. Kultuuripärandi mõtestamisel ja tutvustamisel on Viljandimaa kindlasti üks tegusamaid maakondi, siit on alguse saanud nii mõnegi laiema ettevõtmise katseprojektid. Korraldajaid, s.o Viljandimaa muinsuskaitseinspektorit Anne…
2 minutit
Lp Christa Wolf!
Olen tahtnud Teile kirjutada juba ammu.
Kui möödunud aasta juunis ilmus Teie viimane romaan „Inglite linn ehk dr Freudi kuub”, olin väga liigutatud, sest see puudutab nii Eesti kui Saksa ühiskonna jaoks väga olulisi mineviku mõistmise ja mõtestamise küsimusi.
On imetlusväärne, kui ausalt ja julgelt Te lähenete oma lähiminevikule, ajale, mil langes…
Kui möödunud aasta juunis ilmus Teie viimane romaan „Inglite linn ehk dr Freudi kuub”, olin väga liigutatud, sest see puudutab nii Eesti kui Saksa ühiskonna jaoks väga olulisi mineviku mõistmise ja mõtestamise küsimusi.
On imetlusväärne, kui ausalt ja julgelt Te lähenete oma lähiminevikule, ajale, mil langes…
1 minut
Loengusari „Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas”
Möödunud aasta detsembris avasime Tammsaare muuseumis näituse „Paradiisi uus perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures”. Näitust ette valmistades oli minu suurim üllatus see, et Leida Kibuvitsa elu on lähemalt läbi uurimata ning tema kirjanikunimi unustusse vajumas. Just seetõttu tundus, et Kibuvitsa näituse juurde sobib loengusari, kus võetakse vaatluse alla ka teisi…
4 minutit
Hellerma naiste maailmad
Kärt Hellerma uusim juttude kogumik „Unenäoliiv” ühtviisi nii paelub kui ka ärritab lugejat. See koosneb kokku kaheksast üsnagi erineva sisu, ülesehituse, eesmärgi ning intonatsiooniga jutustatud loost, mis peegeldavad enamasti üksiku ja iseseisva naise mõtte- ja hingemaailma ning mõtestavad ja analüüsivad samal ajal meid ümbritsevat ühiskonda. Varem ilmunu taustal näib, et…
4 minutit
Üllatuse teesklemise kõrgpilotaaž
Mis võiks teha Eesti elu veel lõbusamaks kui üks tummine jõulualune poliitskandaal? Pole paremat vaheldust tuimaks ja tüütuks läinud jutule finantskriisist kui võtta üksteiselt mõõtu eetikarindel. Ja inimlikult, veel enam aga parteiliselt on ülimõistetav see pori juurdepritsimise kiusatus, mis tabab hetkel puhtamaid konkurente, kui nad oma teekaaslase kergelt määrdunud kuuerevääri…
3 minutit
Füüsikud ja üks Filoloog maailmas, mis on korrapäratu
Piret Bristol, Maailm, mis on hea I. Toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mart Jagomägi. Ilmamaa, 2011. 255 lk.
Aga võib-olla oskad sa mulle öelda, miks siin maal keegi kunagi midagi ei tee. Keegi ei kirjuta muusikat, ei alusta revolutsiooni, ei joobu armastusest. Ei tehta muud, kui juuakse end täis ja räägitakse roppe…
Aga võib-olla oskad sa mulle öelda, miks siin maal keegi kunagi midagi ei tee. Keegi ei kirjuta muusikat, ei alusta revolutsiooni, ei joobu armastusest. Ei tehta muud, kui juuakse end täis ja räägitakse roppe…
5 minutit
Igatsus igavese selguse järele
Carolina Pihelgas, Õnnekangestus. Kujundanud Andres Rõhu, Kristina Viina joonistused. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 87 lk.
[—] sõnad on nagu naabrid / kes keset ööd lõugama hakkavad / ja ei taha vait jääda [—] (lk 81) kirjutab Carolina Pihelgas oma uues luulekogus „Õnnekangestus”. Just nimelt kirjutab, teeb sõnu. Aga tema sõnad miskipärast…
[—] sõnad on nagu naabrid / kes keset ööd lõugama hakkavad / ja ei taha vait jääda [—] (lk 81) kirjutab Carolina Pihelgas oma uues luulekogus „Õnnekangestus”. Just nimelt kirjutab, teeb sõnu. Aga tema sõnad miskipärast…
3 minutit
Võrgustamise tajumatu keerukus
Vähemasti välisteenistuses pole vaja Ülemiste vanakest karta.
Eesti riigi diplomaatilise esindatuse teema kerkis avaliku tähelepanu keskmesse täpselt õigel ajal – meie silmaring ja huvisfäär on jõudsalt laienenud, vajadused kasvanud, kuid võimalused püsivad visalt masu-tasemel. Me tahaksime maailmas olla kuidagi teisiti, nähtavamalt ning kasulikumalt, kuid uutmine on kallis. Oleme loomuldasa ehitaja-rahvas, protsessile…
Eesti riigi diplomaatilise esindatuse teema kerkis avaliku tähelepanu keskmesse täpselt õigel ajal – meie silmaring ja huvisfäär on jõudsalt laienenud, vajadused kasvanud, kuid võimalused püsivad visalt masu-tasemel. Me tahaksime maailmas olla kuidagi teisiti, nähtavamalt ning kasulikumalt, kuid uutmine on kallis. Oleme loomuldasa ehitaja-rahvas, protsessile…
2 minutit
Darwini Dominikaani jutlus
Kui tänaseks on Dennettist saanud evangeelne ateist, siis „Darwini ohtliku idee” kirjutamise aegu oli ta evangeelne evolutsioonipreester.
Daniel Dennett, Darwini ohtlik idee. Tõlkinud Lauri Laanisto ja Marika Liivamägi. Varrak, 2011. 632 lk.
Daniel Dennetti „Darwini ohtlik idee” tutvustamist ei vaja, ehkki mõnedel teistel põhjustel, kui võiks arvata. Raamatu, mis on vahest üks…
Daniel Dennett, Darwini ohtlik idee. Tõlkinud Lauri Laanisto ja Marika Liivamägi. Varrak, 2011. 632 lk.
Daniel Dennetti „Darwini ohtlik idee” tutvustamist ei vaja, ehkki mõnedel teistel põhjustel, kui võiks arvata. Raamatu, mis on vahest üks…
8 minutit
Avalik sektor ei tohiks olla efektiivseim kasumiteenija
Intervjuu kultuuri- ja kultuuripoliitika uurija Andreas Wiesandiga
Novembris pidas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistrantidele loenguid saksa kultuuriuurija Andreas Wiesand, kes on Euroopa Võrdleva Kultuuriuuringute Instituudi (ERI Carts) juht. Instituudi üks olulisemaid tegevusi on kolmteist aastat tagasi koostöös Euroopa Nõukoguga alustatud kompendiumi „Kultuuripoliitika ja trendid Euroopas” (vt www.culturalpolicies.net) koostamine, kuhu aastatuhande…
Novembris pidas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistrantidele loenguid saksa kultuuriuurija Andreas Wiesand, kes on Euroopa Võrdleva Kultuuriuuringute Instituudi (ERI Carts) juht. Instituudi üks olulisemaid tegevusi on kolmteist aastat tagasi koostöös Euroopa Nõukoguga alustatud kompendiumi „Kultuuripoliitika ja trendid Euroopas” (vt www.culturalpolicies.net) koostamine, kuhu aastatuhande…
8 minutit
