Reedene rõõm
Sirbis:
Veel kord taastamisest – iseseisvuse taastamisest. Seekord Rein Raua, Marju Lauristini, Mikko Lagerspetzi, Aili Aarelaiu, Evi Arujärve ja Ilmar Raagi vaated isamaal sündinud asjadele.
Sirbis veel:
– Tallinna kilude tänapäev ja linna muistsed kohtuasjad;
– Luuletajad luuletavad luulet ja arutlevad luule üle;
– Tervendavat suveteatrit Viinistus ja Saueaugul;
– Maailmapärandi kuuluvusest;
– Väljakud võistlevad vabaduse au pärast;
– Neutraalse ruumi ergastaja Maria Arusoo;
– Parzifal jõuab…
Veel kord taastamisest – iseseisvuse taastamisest. Seekord Rein Raua, Marju Lauristini, Mikko Lagerspetzi, Aili Aarelaiu, Evi Arujärve ja Ilmar Raagi vaated isamaal sündinud asjadele.
Sirbis veel:
– Tallinna kilude tänapäev ja linna muistsed kohtuasjad;
– Luuletajad luuletavad luulet ja arutlevad luule üle;
– Tervendavat suveteatrit Viinistus ja Saueaugul;
– Maailmapärandi kuuluvusest;
– Väljakud võistlevad vabaduse au pärast;
– Neutraalse ruumi ergastaja Maria Arusoo;
– Parzifal jõuab…
1 minut
Pea avanemise kõrvalmõjud
Režissöör on kujutanud moodsa aja karjerismi ja trügimiskultust kui nakkuslikku vaimuhaigust ja narkomaania vormi, mis võib haarata iga inimest.
Mängufilm „Kõrvalnähud” („Limitless”, USA 2011, 98 min), režissöör ja stsenarist Neil Burger Alan Glynni romaani „Tumedad väljad” põhjal. Osades Bradley Cooper, Robert De Niro, Abbie Cornish, Anna Friel jt. Linastub Solarises ja CC Plazas.
Eddie Morra on…
Mängufilm „Kõrvalnähud” („Limitless”, USA 2011, 98 min), režissöör ja stsenarist Neil Burger Alan Glynni romaani „Tumedad väljad” põhjal. Osades Bradley Cooper, Robert De Niro, Abbie Cornish, Anna Friel jt. Linastub Solarises ja CC Plazas.
Eddie Morra on…
3 minutit
Pikk matk läbi Euraasia
Mängufilm „Tagasitee” („The Way Back”, USA /AÜE 2010, 133 min), režissöör Peter Weir. Osades Dragos Bucur, Colin Farrell, Ed Harris, Saoirse Ronan, Gustaf Skarsgård, Jim Sturgess jt.
Selles filmis on kokku juhtunud äärmiselt veider kooslus: Austraalia režissöör on teinud filmi Nõukogude vangilaagrisse sattunud Poola ohvitserist, kes põgeneb 1941. aastal koos kaaslastega Siberi vangilaagrist ja jõuab pärast 6500…
Selles filmis on kokku juhtunud äärmiselt veider kooslus: Austraalia režissöör on teinud filmi Nõukogude vangilaagrisse sattunud Poola ohvitserist, kes põgeneb 1941. aastal koos kaaslastega Siberi vangilaagrist ja jõuab pärast 6500…
3 minutit
„Stalker”, pühadus, Tallinn ja Tarkovski
Kõigi religioonide järgi on andmine parem kui võtmine. Ära kisu endale, jaga teistele! Sama tõdemus kehtib esteetikanähtuste puhulgi. Teos peab meid rikastama, teosest hoovaku meisse energiat, eriti vaimuenergiat! Teos pakkugu elamust. Samas tekib teinegi kiht, pruukigem siinjuures mulle veidi vastukarva ajastu lemmiksõna „meta” – tekib metakiht. Kõik, kes selle teosega tegelevad,…
5 minutit
Glamuurist vabastatud modellielu
Valitud ainese tõttu on ka keha oluline teema: ühest küljest selle hävitamine alkoholi, sigarettide ja kokaiiniga ning teisest vormimine trenni, kreemide ja kalliste riietega.
Mängufilm „Modellid” („Models”, Austria 1999, 118 min), režissöör ja stsenarist Ulrich Seidl. Osades Viviane Bartsch, Tanja Petrovsky, Lisa Grossmann, Elvyra Geyer jt. Linastus kinos Artis.
Ulrich Seidli „Modellide” kangelannadeks on kolm noort…
Mängufilm „Modellid” („Models”, Austria 1999, 118 min), režissöör ja stsenarist Ulrich Seidl. Osades Viviane Bartsch, Tanja Petrovsky, Lisa Grossmann, Elvyra Geyer jt. Linastus kinos Artis.
Ulrich Seidli „Modellide” kangelannadeks on kolm noort…
3 minutit
Missioonist ja leivakannikast
Kirjanike omavahelistes aruteludes olen viimasel ajal püüdnud ülekeevaid tundeid pigem maha rahustada kui üles piitsutada. Olen kutsunud üles nägema asju nende paratamatutes seostes. Paraku ei piisa ainult kirjanike – nagu ka teiste kunstide viljelejate ühepoolsest mõistlikkusest. Mina võin ennast panna nii kirjastaja, trükkali kui raamatukaupmehe olukorda, aga kui need teised end minu olukorda panna ei…
7 minutit
Videvikuvaevused ja kehakaemused
Nüüdistantsulavastus „Penombre” („Videvik”), lavastaja, stsenarist, koreograaf ja esitaja Rosalba Torres Guerrero, video autor, stsenarist ja esitaja Lucas Racasse, esitaja videos Uiko Watanabe. Etendused 2. ja 3. VIII NO 99 Põhuteatris.
Esimene inimene, kellega etenduse lõppedes rääkisin, ütles: see oli selline piin, et esimene soov pärast saalist väljumist oli osta endale topeltdžinn toonikuga. Veidi eemal jagas…
Esimene inimene, kellega etenduse lõppedes rääkisin, ütles: see oli selline piin, et esimene soov pärast saalist väljumist oli osta endale topeltdžinn toonikuga. Veidi eemal jagas…
4 minutit
Lasteaineline loodusfilm liigirikkusest
Edasi antakse küll emotsioone ja seisundimeeleolu, kuid tegevustik on lakooniline, üllatustevaba, turvaline.
Mängufilm „Tomboy” (Prantsusmaa 2011, 84 min), režissöör ja stsenarist Céline Sciamma, operaator Crystel Fournier, monteerija Julien Lacheray, produtsent Benedicte Couvreur. Osades Zoé Héran, Malonn Levana, Jeanne Disson, Sophie Cattani, Mathieu Demy, Yohan Vero, Noah Vero jt. Linastub kinos Artis.
Prantsuse filmilavastaja ja…
Mängufilm „Tomboy” (Prantsusmaa 2011, 84 min), režissöör ja stsenarist Céline Sciamma, operaator Crystel Fournier, monteerija Julien Lacheray, produtsent Benedicte Couvreur. Osades Zoé Héran, Malonn Levana, Jeanne Disson, Sophie Cattani, Mathieu Demy, Yohan Vero, Noah Vero jt. Linastub kinos Artis.
Prantsuse filmilavastaja ja…
2 minutit
Jendali armastajad ja snorgeldajad Jendali armastajad ja snorgeldajad
„Pärast surma Jendalis” on kui puhkuseseiklus, mis toob ellu vaheldust: tunnete talasid ei raputa, piinlik ka ei hakka.
R.A.A.A.Mi „Pärast surma Jendalis”, autor Urmas Lennuk, lavastaja Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja kunstnik Ervin Õunapuu. Mängivad Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Sulev Teppart, Hendrik Toompere jr…
R.A.A.A.Mi „Pärast surma Jendalis”, autor Urmas Lennuk, lavastaja Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) ja kunstnik Ervin Õunapuu. Mängivad Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Sulev Teppart, Hendrik Toompere jr…
4 minutit
„Mu raamatute nukrust läbi lõikas kui järve aer …”
„Vargamäe voonakeses” põimuvad kirjaniku loomistöö ja tema tegelaste saatus üllatavaks süsteemseks kaoseks.
Tammsaare muuseumi „Vargamäe voonake”, autor-lavastaja Urmas Lennuk, kunstnikud Liisa Soolepp ja Urmas Lennuk, muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll. Mängivad Peeter Rästas, Toomas Suuman, Liisa Aibel ja Anneli Rahkema. Esietendus 28. VII Tammsaare muuseumis Vargamäel.
Kui Indrek Paas viimaks ometi…
Tammsaare muuseumi „Vargamäe voonake”, autor-lavastaja Urmas Lennuk, kunstnikud Liisa Soolepp ja Urmas Lennuk, muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll. Mängivad Peeter Rästas, Toomas Suuman, Liisa Aibel ja Anneli Rahkema. Esietendus 28. VII Tammsaare muuseumis Vargamäel.
Kui Indrek Paas viimaks ometi…
4 minutit
PEALELEND: INDREK TAALMAA, teatrifestivali „Monomaffia” kunstiline juht
Pärnus toimub eilsest homseni esimest korda rahvusvaheline teatrifestival „Monomaffia”, millel osaleb kokku üheksa monolavastust Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast ja Venemaalt.
Kui mõtled näitlejana tagasi oma mängukogemusele monolavastustes, olgu või Vanemuise kunagises „Adolfis”, siis mille poolest erineb see teatrivorm sellest, kui laval on rohkem kui üks näitleja?
Monolavastuse…
Kui mõtled näitlejana tagasi oma mängukogemusele monolavastustes, olgu või Vanemuise kunagises „Adolfis”, siis mille poolest erineb see teatrivorm sellest, kui laval on rohkem kui üks näitleja?
Monolavastuse…
2 minutit
Harjumuspäratult tantsurohke tantsulavastus
Augusti tantsufestivali avab rootsi koreograafi ja filmirežissööri Gunilla Heilborni „This Is Not A Love Story”.
Nüüdistantsulavastustest on tihti kaduma läinud üks oluline osa – tants. Rootsi koreograafi ja filmirežissööri Gunilla Heilborni, kes on tänavuse Augusti tantsufestivali avalavastuse „This Is Not A Love Story” („See pole armastuslugu“) autor, soov oli seekord: „Palju…
Nüüdistantsulavastustest on tihti kaduma läinud üks oluline osa – tants. Rootsi koreograafi ja filmirežissööri Gunilla Heilborni, kes on tänavuse Augusti tantsufestivali avalavastuse „This Is Not A Love Story” („See pole armastuslugu“) autor, soov oli seekord: „Palju…
4 minutit
Üleminekuga kaduma või üle läinud?
Näitus „Lost in Transition” („Üleminekuajaga kaduma läinud”) EKK Mis kuni 28. VIII , kuraator Rael Artel; Liisa Kruusmäe näitus „Pealtkuulatud lood” Draakoni galeriis 11. – 23. VII ning Karl-Kristjan Nageli ja Tiiu Rebase näitus „Kohtucase – Epic Winning” („Kohtuasi – eepiline võitmine”) Draakoni galeriis 25. VII – 6. VIII .
Kui astusin sisse Eesti…
Kui astusin sisse Eesti…
6 minutit
„Seanahk” maailma avardamas
Kunstifestival „Seanahk 3” Haapsalus 29. juulil, kuraatorid Jaan Toomik ja BBB Johannes Deimling.
Alustades üldistuste ja teadaoleva nentimisega ning otsustades külastajate hulga ja positiivse reaktsiooni alusel, mida Jaan Toomiku korraldatav „Seanahk” vaatajates tekitab, tabab üritus kunstiinimeste suvist vajadust kokku saada. Vanem seltskond koges seda 1990ndate alguses, mil kunstielu hakkas üle traditsioonilise kunsti äärte valguma ja…
Alustades üldistuste ja teadaoleva nentimisega ning otsustades külastajate hulga ja positiivse reaktsiooni alusel, mida Jaan Toomiku korraldatav „Seanahk” vaatajates tekitab, tabab üritus kunstiinimeste suvist vajadust kokku saada. Vanem seltskond koges seda 1990ndate alguses, mil kunstielu hakkas üle traditsioonilise kunsti äärte valguma ja…
4 minutit
Jaan Toomik kui üldtunnustatud Ida-Euroopa kunstnik
9. oktoobrini on Jaan Toomiku videod „Isa ja poeg” (1998), „Tantsides isaga” (2003), kolmandal „KanaNaha” festivalil esitatud performance’i dokumentatsioon („Nimetu”, 2002) jt väljas New Yorgi Uues Muuseumis (New York New Museum). Tegemist ei ole küll Toomiku personaalnäitusega – isikunäitusigi on tal Ameerika Ühendriikides ja New Yorgiski mitmeid olnud –, kuid…
2 minutit
Tegevuskunstnik ja kuraator Johannes Deimling
„Seanahale” eelnesid mitmed suvised tegevuskunsti festivalid: „KanaNaha” festivalid Rakveres ning viimasel korral ka Haapsalus, siis Viinistu tegevus- ja videokunstifestivalid. Jaan Toomik on olnud seotud kõigi nende üritustega kui kunstnik, aga ka kui organisaator, kuraator. Ta on olnud meeskonnamängija, vähemalt mis puutub rahvusvaheliste kunstifestivalide organiseerimisse. Johannes Deimling, te osalesite ka eelmisel „Seanahal”, kuid…
2 minutit
Visualiseeritud rütm ja pulss
Serbia naivisti Mile Davidovići klaasimaalid Viljandis Kondase keskuses kuni 2. X.
Osalt on tõsi, et Viljandi pulseerib linnana folgist folki: need neli päeva löövad linna elurütmi segamini ja muudavad struktuuri, tuul hajutab uued rütmid üle linna laiali ja isegi väiksemad linnaäärsed tänavad täituvad öösel inimestega. Osa viljandlasi on melu või folgi eest ka linnast pakku…
Osalt on tõsi, et Viljandi pulseerib linnana folgist folki: need neli päeva löövad linna elurütmi segamini ja muudavad struktuuri, tuul hajutab uued rütmid üle linna laiali ja isegi väiksemad linnaäärsed tänavad täituvad öösel inimestega. Osa viljandlasi on melu või folgi eest ka linnast pakku…
3 minutit
Kuidas kirjeldada kirjeldamatut?
Kuidas kirjeldada elamust, mis on südame alt justkui kuuma voona läbi käinud ja jätnud sügava, ent nähtamatu jälje. Keeruline. Just nõnda aga tänavune Viljandi pärimusmuusikafestival mõjus. Otse südamesse, inimese tukslevasse ja pulseerivasse vereringesse lisandus hulgaliselt muusikalisi rütme, mis vedasid kuulajad enesega kaasa rännakutele ajatusse pärimusrütmide maailma. Veelgi keerukam on aga seletada, mis juhtus samal…
3 minutit
Pärimusmuusika traditsioonide ja innovatsiooni vahel
On selge, et peagi kahekümnendat toimumisaastat tähistav Viljandi pärimusmuusika festival on saanud eesti kultuurimaastiku lahutamatuks osaks. Paljudele – muuhulgas ka allakirjutanule – on see sündmus, milleta oleks suve raske ette kujutada. Festivalist on saanud midagi, mille kohta kehtib juba väljend „oma tuntud headuses”. Seetõttu olingi meeldivalt üllatunud, et tänavune festival…
3 minutit
Asjatundjatele folgi mandumise alal
Peale seda kui Hans H. Luige palgal mõttegigandid tegid teemaks presidendi küündimatuse, kuna Ilves toetuvat oma mõtete asemel sajandijagu aegunud Max Weberile, on selge, et klikivampiirid on peldikuhaisus nii kinni, et ei häbene midagi ega saa jätta soristamata kellegi peale. Nii pole imestada, et just aastal, kus Viljandi pärimusmuusika festival on teinud järjekordse…
4 minutit
Tallinna Filharmoonia 20. tegevusaasta lävel
Marko Lõhmus: „40–50 kontserti aastas on praegu lagi”.
Viimati rääkisime aastal 2009, kui asusid Eesti Kontserdi direktori kohale. Ütlesid siis, et kabinetivahetus muutis ka vaatevinklit. Kas minekuga riiklikust kontsertasutusest munitsipaalsesse juhtus see jälle?
Marko Lõhmus: Mitte niivõrd, kuna olen munitsipaalasutust juhtinud. Võimalused ja mänguruum, mis on ühel linnaasutusel, ei ole mulle võõras. Tallinn on…
Viimati rääkisime aastal 2009, kui asusid Eesti Kontserdi direktori kohale. Ütlesid siis, et kabinetivahetus muutis ka vaatevinklit. Kas minekuga riiklikust kontsertasutusest munitsipaalsesse juhtus see jälle?
Marko Lõhmus: Mitte niivõrd, kuna olen munitsipaalasutust juhtinud. Võimalused ja mänguruum, mis on ühel linnaasutusel, ei ole mulle võõras. Tallinn on…
7 minutit
Õppimiskallakuga koorifestival Pärnus
Laste- ja noortekooride festival „Europa Cantat junior 6” 9. – 17. VII Pärnus.
Eestis esmakordne laste- ja noortekooride festival „Europa Cantat junior 6” oli märgilise tähendusega sündmus mitmes mõttes: esmakordselt jõudis Euroopa Kooriassotsiatsiooni algatatud noortefestival Eestisse, esmakordselt kutsuti sinna ka segakoorid, esmakordselt tõsteti osavõtjate muidu 8–18 aasta vanusepiiri 20 aastani ning esmakordselt saabus Eestisse ühekorraga…
Eestis esmakordne laste- ja noortekooride festival „Europa Cantat junior 6” oli märgilise tähendusega sündmus mitmes mõttes: esmakordselt jõudis Euroopa Kooriassotsiatsiooni algatatud noortefestival Eestisse, esmakordselt kutsuti sinna ka segakoorid, esmakordselt tõsteti osavõtjate muidu 8–18 aasta vanusepiiri 20 aastani ning esmakordselt saabus Eestisse ühekorraga…
2 minutit
EFK – mida sellel aastal tehtud?
Tagasi vaatasid lauljad Kaia Urb, Karin Salumäe, Marianne Pärna, Aarne Talvik, Allan Vurma ja direktor Esper Linnamägi.
Kuus nädalat juuni- ja juulikuust osales EFK ooperikoorina Aix-en-Provence’i ooperifestivalil Verdi „La traviata” ja Mozarti „La clemenza di Tito” etendustel. Muljetest publiku poolelt kirjutas eelmises Sirbis pikemalt Kristel Pappel. Ka lauljatele endile kujunes töö elamusi pakkuvaks. A. T.:…
Kuus nädalat juuni- ja juulikuust osales EFK ooperikoorina Aix-en-Provence’i ooperifestivalil Verdi „La traviata” ja Mozarti „La clemenza di Tito” etendustel. Muljetest publiku poolelt kirjutas eelmises Sirbis pikemalt Kristel Pappel. Ka lauljatele endile kujunes töö elamusi pakkuvaks. A. T.:…
3 minutit
Oleviku kõrghetki muusikakultuuri tuleviku nimel
Esimene rahvusvaheline Järvi suvefestival 28. VII – 4. VIII .
Pärnu kas Tallinna või Riia suunalt saabumisel võtsid teid vastu lahkelt naeratavad isa ja poeg Neeme ja Paavo Järvi, teatades, et linnas toimub Järvi festival. Reklaami ja turundusega oli vaeva nähtud ja tulemuslikult, sest vabu kohti polnud ka elitaarsetel kammerkontsertidel sugugi palju…
Pärnu kas Tallinna või Riia suunalt saabumisel võtsid teid vastu lahkelt naeratavad isa ja poeg Neeme ja Paavo Järvi, teatades, et linnas toimub Järvi festival. Reklaami ja turundusega oli vaeva nähtud ja tulemuslikult, sest vabu kohti polnud ka elitaarsetel kammerkontsertidel sugugi palju…
6 minutit
TAB ehk I Tallinna arhitektuuribiennaal
Põhjamaade arhitektuuritriennaali lakkamisega (viimane toimus 2005. aastal) kadus Eestist laiapõhjaline rahvusvaheline arhitektuuriplatvorm, sündmus, mis tõi kokku erialainimesi üle maailma. Vähem kui aasta tagasi tuli paaril eesti arhitektil mõte taastada triennaali traditsioon, kuid teha seda värskemal, tempokamal ja avalikkusele atraktiivsemal moel. Tänaseks on protsess jõudmas käegakatsutava tulemuseni: esimene Tallinna arhitektuuribiennaal toimub 8. – 11.…
3 minutit
Tallinna rannaala visioonid: III Kuidas kirjeldada olematut kohta? Lennusadam ja Patarei, justiitspaleest rääkimata
Lennusadama planeeritava ala suurus on ca 14 ha, tellija Riigi Kinnisvara AS , peaprojekteerija OAAS Arhitektid OÜ, allprojekteerija K Projekt AS . Detailplaneering ootab praegu Tallinna linnavalitsuses kehtestamist.
Tallinna mereäärses lennusadamas on palju asju. Näiteks vesilennukite angaarid, mis valmisid…
Tallinna mereäärses lennusadamas on palju asju. Näiteks vesilennukite angaarid, mis valmisid…
3 minutit
Tallinna rannaala visioonid: II Paljassaare sadam
Paljassaare sadama struktuuriplaani kontseptsiooni autorid ARS Projekt (Eesti) ja S333 (Holland), koostajad ARS Projekt ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Planeeringuala pind (struktuuriplaanis osalejate kinnistud) 405 516 m² + loodav saar 45 832 m² Planeeritud ehituse brutopind 1 195 440 m², sellest korterite pindala 692 180 m², kortereid 5500 tk, 3–14 korrust. Planeeritud…
2 minutit
I Männi allee
Eestlased on mere lapsed. Või olid nad metsarahvas? Pigem olemegi kahepaiksed, kes kistud kahe eluviisi, mis mõlemad pakuvad oma äratuntavaid voorusi, vahele. Ürgne loodus pakub tuge ja kaitset, meri annab piiramatu vabaduse. Jääb vaid küsimus: kas peame tingimata valima, kuhu me tahame kuuluda?
4 minutit
Naanist ja ajast, aga ka padakonnast
Enn Vetemaa, Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus. Tänapäev, 2011. 504 lk.
Jaanipäeva paiku istusime Vetemaa maakodus Raikkülas hilisõhtuse lõkke ääres. Pidasime koos tema Eve ja ühe nende sugulasega vaikselt Ennu juubelipära. Neljakesi, tasa-tasa. Lõke praksus, kõrges kuusehekis häälitses erksalt üks lind, minu meelest oli see laulurästas ehk ööbikusulane ehk kuuseööbik. 20. juunil sai…
Jaanipäeva paiku istusime Vetemaa maakodus Raikkülas hilisõhtuse lõkke ääres. Pidasime koos tema Eve ja ühe nende sugulasega vaikselt Ennu juubelipära. Neljakesi, tasa-tasa. Lõke praksus, kõrges kuusehekis häälitses erksalt üks lind, minu meelest oli see laulurästas ehk ööbikusulane ehk kuuseööbik. 20. juunil sai…
5 minutit
Parteilane vaeb kommunisti
Enn Vetemaa, Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus. Toimetanud Krista Mõisnik. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2011. 504 lk.
Alustan sellest, et mina eristan parteilasi ja kommuniste. Soovitan seda teha kõigil teistelgi, kes ENSV perioodist juttu teevad. Kommunist on siis teatud võrdsuse ja vennalikkuse ideloogia pooldaja, mis sest, et utopist, kuid ikkagi maailmavaate pooldaja. Parteilasel pole mingist…
Alustan sellest, et mina eristan parteilasi ja kommuniste. Soovitan seda teha kõigil teistelgi, kes ENSV perioodist juttu teevad. Kommunist on siis teatud võrdsuse ja vennalikkuse ideloogia pooldaja, mis sest, et utopist, kuid ikkagi maailmavaate pooldaja. Parteilasel pole mingist…
8 minutit
PEALELEND
Märt Väljataga, mis on sarja „Avatud Eesti raamat” rindel uudist?
Sarjast oli viimati rohkelt juttu 2009. aasta sügisel, mil jõuti 100. raamatuni. Praeguseks on jõutud 112. raamatuni – sel aastal on ilmunud Foucault’ lugemik ja Popperi “Avatud ühiskonna” II osa. Teoksil on umbes 30 raamatut: Auerbach, Bahtin, Blanchot, Boas, Collingwood, Deleuze, Diderot, Heidegger, Kant, Luther, Montaigne, Nietzsche, Spengler, Vattimo jt.…
Sarjast oli viimati rohkelt juttu 2009. aasta sügisel, mil jõuti 100. raamatuni. Praeguseks on jõutud 112. raamatuni – sel aastal on ilmunud Foucault’ lugemik ja Popperi “Avatud ühiskonna” II osa. Teoksil on umbes 30 raamatut: Auerbach, Bahtin, Blanchot, Boas, Collingwood, Deleuze, Diderot, Heidegger, Kant, Luther, Montaigne, Nietzsche, Spengler, Vattimo jt.…
1 minut
Eesti vajab täisealisi ametnikke
Kuigi viimasel ajal on kuulda nurinat hariduse korraldamise küsimuste üle, võib vist üldiselt väita, et haritud inimeste hulk kasvab. Haridustaseme tõusu eest seisavad nii üksikisikud kui ka riik ja ettevõtjad. Olenemata kõrgema haridustaseme poole püüdlemise eesmärgist, on tulemuseks igal juhul laiema silmaringiga, avatumad ja teadlikumad inimesed. Kõrgharidus ei ole tänapäeval midagi erakorralist ning suurele…
5 minutit
Eesti 20. Masendus ja lootus
On ametnikke, kes teevad oma juhile vajalikku tööd ja kelle elu sõltub otseselt ustavusest juhile.
Eesti riik saab 20 aastat vanaks, teist korda ajaloos. Mis oli 20 aastat tagasi? Inimesed ootasid imet, vähemalt nii nad räägivad. Ime pidi olema kohe ja kõigile saabuv ideaalne riik, mille mudeliks lapsepõlve päikeseriigiks pleekinud mustvalge foto sõjaeelsest Eestist. Ma ei…
Eesti riik saab 20 aastat vanaks, teist korda ajaloos. Mis oli 20 aastat tagasi? Inimesed ootasid imet, vähemalt nii nad räägivad. Ime pidi olema kohe ja kõigile saabuv ideaalne riik, mille mudeliks lapsepõlve päikeseriigiks pleekinud mustvalge foto sõjaeelsest Eestist. Ma ei…
5 minutit
Valitsemismonopol
Globaalsed inimarengu aruanded jpt võrdlevad uuringud toovad esile Eesti sotsiaalse mõõtme nõrkused.
Eesti poliitika peamised õnnestumised taasiseseisvuse perioodil on seotud demokraatia, turumajanduse ja rahvusriikluse institutsioonide loomisega 1990ndatel. Peamised sel ajal tehtud poliitilised valikud läksid täkkesse ning see on kindlustanud Eestile, võrreldes enamikku teiste postkommunistlike riikidega, suhteliselt kiire ja sujuva ülemineku läänelikku ühiskonda.
Eesti poliitika peamised õnnestumised taasiseseisvuse perioodil on seotud demokraatia, turumajanduse ja rahvusriikluse institutsioonide loomisega 1990ndatel. Peamised sel ajal tehtud poliitilised valikud läksid täkkesse ning see on kindlustanud Eestile, võrreldes enamikku teiste postkommunistlike riikidega, suhteliselt kiire ja sujuva ülemineku läänelikku ühiskonda.
4 minutit
Omas klassis parimate hulgas
Kui looduses on ülim eesmärk ellu jääda, siis pole meil rahvaarvu vähenemise tõttu rahvusena viimase kahekümne aasta jooksul hästi läinud.
Paar aastat tagasi sattus mulle Helsingis ühes hotelli fuajees kätte koopia ajalehe esiküljest sada aastat tagasi. Uudiseid lugedes oli tunne, et maailmas ei ole vahepeal midagi muutunud. Seal oli juttu eelarve puudujäägist, poliitikute skandaalidest ja sõjast…
Paar aastat tagasi sattus mulle Helsingis ühes hotelli fuajees kätte koopia ajalehe esiküljest sada aastat tagasi. Uudiseid lugedes oli tunne, et maailmas ei ole vahepeal midagi muutunud. Seal oli juttu eelarve puudujäägist, poliitikute skandaalidest ja sõjast…
3 minutit
Eesti areng 20 aasta jooksul: soovid ja tegelikkus
Sissetulekute kasvuga kaasas käiv suurem nõudlus heaoluteenuste järele on universaalne nähtus, millele erinevad kapitalismi tüübid pakuvad oma lahenduse.
Paarikümne aasta jooksul toimunu hindamisel on mitmeid võimalikke lähekohti. Võib võrrelda, mida kavandati ja mis välja tuli, milline oli areng teistes sarnase lähtepositsiooniga riikides. Võrdluse juures peaks arvestama, kas tulemus on vastavuses kellegi…
Paarikümne aasta jooksul toimunu hindamisel on mitmeid võimalikke lähekohti. Võib võrrelda, mida kavandati ja mis välja tuli, milline oli areng teistes sarnase lähtepositsiooniga riikides. Võrdluse juures peaks arvestama, kas tulemus on vastavuses kellegi…
3 minutit
Tsiviliseerumisprotsess on läbi – nüüd peab iseseisvalt mõtlema hakkama
Eestis räägitakse sageli rahva võõrandumisest võimust, kuid tegelikult on eestlaste usaldus riiklike institutsioonide, näiteks parlamendi ja valitsuse vastu palju suurem kui lõunanaabritel ja ka Euroopa Liidus keskmiselt. See oli üks põhjus, miks Eestis oli 2008. ja 2009. aastal võimalik majanduskriisile väga kiiresti reageerida ja miks inimesed…
2 minutit
Inimkonna mõistus kahanes päevaga 7%
Kui mingil inimvaimu saadusel kaob (või puudub) ennustamisvõime, siis ei saa tõenäoliselt tegu olla teadusega. Majandusteadus on ehk küll suutnud mõne vana teooria toel maailmamajanduses toimuvat tagantjärele tarkusega põhjendada, kuid akadeemilist seletust selle kohta, mis hakkab edaspidi juhtuma ning kuidas vankrit rööbastel hoida, pole siiamaani kosta olnud. Teadusest tühja kohta on usukuulutajad alati…
2 minutit
