2011-28 (3353)

Sirp tuleb koos Diplomaatiaga

Sirbis:
* Sirbi autorid jätkavad kahe vabadusekümnendi õnnestumiste ja ebaõnnestumiste vaagimist: seekord Tiit Hennoste, Hent, Kalmo, Raivo Vetik ja Alari Purju.
* Viljandi au päästmine ehk õigustamatu kriitika kriitika.
* Tallinna rannaala kolm unistuste planeeringut.
* Kommunist ja parteilane. Olev Remsu ja Teet Kallas hindavad Enn Vetemaa mahukat Naani-käsitlust.
* Haapsalus veeti jälle seanahka.
* Järvide…

Uno Roosvalt Draakoni ja Hobusepea galeriis‏

Kolmapäeval, 10.08.2011 kell 17.00 avab Uno Roosvalt (1941) Hobusepea galeriis isiknäituse „Teerada kivis“. Näitus toimub samaaegselt kahes galeriis – Draakoni galeriis on alates esmaspäevast, 8. augustist võimalik osa saada Uno Roosvalti  maaliloomingust aastatest 2005-2011; Hobusepea galeriis eksponeerib Roosvalt viimase kolme aasta joonistusi. Draakoni galeriis on võimalus vaadata ka 2008. aastal…

EKA fototudengid Muhus

EKA Fotograafia osakonna tudengite nõelaaugu-fotode näitus “August” on avatud Muhu muuseumi koolimajas, Koguva külas 8. augustist – 30. septembrini 2011.
Näitusel osalevad : Tõnn Adermann, Hedi Jaansoo, Pille-Riin Jaik, Sander Joon, Kulla Laas, Fred Laur, Marge Monko, Ats Parve, Ekke Sauter, Antti Sinitsyn, Aap Tepper, Oskar Unt ja Reimo Võsa-Tangsoo.

Tänavakunsti projekt “KONT” muudab merekonteinerid kunstiteosteks

Teisipäeval, 9. augustil kell 18 avatakse tänavakunsti sündmus KONT 2011, kus seitse kunstnikku ja kunstnikegruppi maailma eri paigust maalivad kaheksa merekonteinerit kunstiteosteks. Avapeo meeleolu loovad Haigla ruladoktorid Kris Luigend ja Ats Luik.

“ÜKSKORD ME KÕNNIME MARSIL”

NELI KOHTA + NELI AEGA + KAKS KUNSTNIKKU = NELI NÄITUST
1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.
N. Schneider ja A.Lejolivet on koos näitustega üles astunud alates 2010. aasta septembrist.…

Talgud ja vaaraod

Avalikus ruumis on räägitud, et Eestil oleks vaja järgmist suurt ideed. Mitu varasemat eesmärki on täitunud: oleme EL is, NAT Os, meil on euro jne. Me pole küll saanud Euroopa viie rikkama riigi sekka ega ole ka näha, kuidas me sinnapoole liiguksime, samuti pole meil ikka veel oma Nokiat, millest…

Teispoolsus Eastwoodi moodi

Mängufilm „Teisel pool”(„Hereafter“, USA 2010, 129 min), režissöör  Clint Eastwood, stsenarist Peter Morgan. Osades Matt Damon, Cécile de France, Jay Mohr, Frankie McLaren, George McLaren jt. 
Hoolimata asjaolust, et Clint Eastwood on neljakordne Oscari võitja ja veel mitmekordne nominent, tema värskeim linateos „Teisel pool” Eestis kinodesse ei jõudnud. Pole raske mõista,…

Tütarlaps relvaga

„Hanna” on linalugu supervõimetega tüdrukust, kelle isa kasvatab kiireks, osavaks ja külmavereliseks mõrtsukaks.      Mängufilm „Hanna” („Hanna”, USA 2011,  112 min), režissöör Joe Wright, stsenaristid Seth Lochhead ja David Farr. Osades Saoirse Ronan, Eric Bana, Cate Blanchett, Tom Hollander jt. Linastub Tartu Cinamonis. 
Vaikus, lumi. Kaamera libiseb hääletult üle PõhjaSoome talvemaastiku. Üksik…

Taasiseseisvus tootenimedes: viina ja leiva triumf

Tootenimed ei ole küll otseselt meediaharu, kuid sellega siiski tihedalt seotud. Satuvad need ju nii poeriiuleil kui reklaamides lugeja silme ette vähemalt sama sageli kui uudisteportaalid. Ja nende tuntus ning populaarsus sõltuvad meediast sama otseselt kui prominentide reiting. Nii tegingi lühikese ja ebaammendava, kuid paljuütleva kokkuvõtte sellest, mida uut on eestikeelsete…

Eesti armastusfilmid „tARTuFFil”

Rõõmustav fakt, et „tARTuff” (Tartu armastusfilmide festival) pakub tänavuse festivali lõpupäeval ka väikese silmatäie Eesti filmikunsti klassikat. 
Rein Raamatu „Suur Tõll” (1980) on hiljaaegu  restauraatorite nõelasilmast tulnud ja juba saadaval ka DVD-l. Sellegipoolest on RaamatuArraku joonisteose, mille kahtlemata võib arvata Eesti kõigi aegade parimate animafilmide varasalve, suurel ekraanil vaatamine omaette uhke…

Tootmisest, nägemusest ja kunstist

Praegu on arutlusel ja koostamisel Eesti filmi arengukava, eestvedajaiks kultuuriministeerium ja EFS, kava kirjutab kokku ärikonsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers, töögruppide dokumendid ripuvad aadressil www.efsa.ee. Peamine rõhk on pandud majanduslikule küljele, ikka tootmine ja tootmine. Mainitakse küll, et meil tehakse lastefilme, meelelahutust ja euroopalikke süvafilme, kuid mis suunda peaksime liikuma, sellest  pole ainsat…

Mere kaldal tühjas linnas

Üksindus ei kao kuhugi, üksindus ongi justkui see, mis eksistentsiaalselt püsib ja jääb. Ent selle üksinduse kohal on ootus.       
Mängufilm „Attenberg” (Kreeka 2010, 95 min), režissöör ja stsenarist Athina Rachel Tsangari, operaator Thimios Bakatakis. Osades Ariane Labed, Giorgos Lanthimos, Vangelis Mourikis jt. Linastub kinos Sõprus. 
23aastane Marina elab arhitektist isaga mereäärses tööstuslinnas.…

Idealistlik Clandestino. Meeleolud.

IX Clandestino muusikafestival 10. – 12. VI Göteborgis. Toimumispaigad: Suur Teater ja Maailmakultuuride muuseum; muusikud: Mulatu Astatke, Jose Gonzales, Hype Williams, Niobe, Hindi Zahra, Susheela Ramaan, Baloji, New Tango Orchestra jt; loengud: John Hutnyk, Jeremy Gilbert, Lory J. Dance jt; korraldaja: Clandestino Instituut. 
Juunikuine Göteborgi linn Rootsi läänerannikul. Pargid on tulvil…

Tähti suvisest muusikataevast

Suve jooksul võis nii Eestis kui lähiümbruses kuulda ja näha tervet hulka suurema või  väiksema kaliibriga tähti. Siinkohal pakun noppeid mõne eredama tähe vaatlemisel kogutust. 
Veel enne jaanipäeva väisas Eestit nädalase  vahega kaks publikumagnetit Jamiroquai ja Seal, üks Tallinnas Saku suurhallis, teine Pärnu Vallikäärus vabaõhulaval. Kaks kontserdielamust erinesid nagu umbne ruum…

Jaapani pianist, keda paelub eesti muusika

Takahiro Akiba klaveriõhtu 26. VII Tallinna raekojas. 
Ei tule just tihti ette, et jaapani muusikud oma pilgu eesti heliloojate suunas pööravad. Üks selline muusik on noor pianist Takahiro Akiba (1984), kes puutus eesti muusikaga esmakordselt kokku kümne aasta eest, olles tänaseks esitanud eesti helitöid Jaapanis esmaettekandes,  korraldanud eesti autorite loomingu kontserte…

Mozarti-mäng ja mõnda

Festival „Klaaspärlimäng”, korraldaja OÜ  Estonian Record Productions, koostöö Tartu linnaga. 21. – 26. VII Tartus (enamik kontserte leidis aset Jaani kirikus); samal ajal toimusid ka Tartu hansapäevad ja rahvusvaheline rahvakunstifestival „Europeade”. 
Sel aastal oli festivalil ka peateema: W. A. Mozarti muusika. Oletan, et selle valiku taga on dirigent Risto Joost, kes…

Kammerkoorist ooperikooriks ja tagasi

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Aix-en-Provence’i festivalil 
Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), kes eile esines Nigulistes ulatusliku Pärdi-kavaga, oli vahepeal kuus nädalat hoopiski ooperikoori rollis Lõuna-Prantsusmaal mainekal Aix-enProvence’i festivalil (koos kümne läbiproovitud  lisajõuga). Tänapäeva muusikamaailma ja -äri ülitihedas konkurentsis jääb ellu (ning finantsiliselt plussi) see, kes peale kõrge professionaalse taseme on piisavalt paindlik liikuma…

Ooper suvises raekojas

Kontserdisari „Ooper raekojas” 5. – 22. VII Tallinna raekojas.  Ülearu tihti Tartu ooperilauljad Tallinna ei satu ja juba seetõttu oli põhjust end 15. juulil raekotta asutada, sest sealsel ooperikontserdil laulsid Vanemuise solistid metsosopran Karmen Puis ja bariton Atlan Karp, klaveril  Jaanika Rand-Sirp. Kavas oli Mozarti, Weberi ja Wagneri vokaalloomingut. Kontserdikülastajad…

Metsluikedest, kadunud tütrest ja kolmest bassist

Saaremaa ooperipäevad 17. – 23. VII Kuressaares. 
Saaremaa ooperipäevadel oli sel suvel plahvatuslikule „Tähehaavale” (vt eelmist Sirpi) lisaboonusena eelnenud kolm meie muusikaelu  väärtust kasvatavat kontserti, millest ei saa vaikides mööda minna. Need olid René Eespere ja Leelo Tungla lastemuusikal „Metsluiged”, galakontsert ja „Kolm bassi korraga”. 
Alustan lastele mõeldust. Kuna olen vanaemaseisuse tõttu…

Kohtla-Järve lõpetamine

Tänavu oktoobris ületab inimkonna üldarv maailmas 7 miljardi piiri. Juba mitu sajandit ei mahu inimesed enam elama kuni 150 elanikuga küladesse, mis enda ümbruskonna põldude abil ise ära toidavad. Linn kui elukeskkond on eksisteerinud paralleelselt agraarühiskonnaga selle algusest saadik, kuid alles demograafiline plahvatus möödunud sajandil tegi linnast ainuvõimaliku ja aastast…

Hüpata pimesi taevast alla ehk Viis asja, mis ma olen õppinud Sebastian Nüblingilt

 
Theatertreffen’i näidendituru põhiettekanne 8. V 2011 Berliner Festspiele majas.
Ma pean üles tunnistama midagi piinlikku. Selle ettekande pealkiri on „Hüpata pimesi taevast alla”. Olen kindel, et kuulajate seas on inimesi, kes juurdlevad, miks ma otsustasin selle ettekande just niimoodi nimetada. Mil moel saab see olla enesetappude või hulljulguse uurimus? Kõne asjade…

Raamatulehitseja Jüri Hain

Jüri Hainil ilmus hiljaaegu artiklite kogumik „Raamatulehitseja” või raamatu(te)ga seonduv kirjutiste kogum, nagu ta ise seda nimetab. Üks põhjus, miks ta selle kogumi on kokku pannud, on kunstiraamatute arvustamiskultuuri puudumine meil selle ala katvuse ja pidevuse mõttes. Teine on (ilmselt) ümmargune sünnipäev, mis tingis ka teatud tagasivaatamise ning kokkuvõtete tegemise…

Veerandsajandi peegeldused

Ilona Treimani ja Anu Hindi näitus „Peegeldused” Vabaduse galeriis kuni 9. VIII . 
Üks harvadest tarbekunstinäitustest Vabaduse galeriis, Ilona Treimani ja Anu Hindi veerandsada aastat ühist näitusetegevust tähistav „Peegeldused” on omamoodi peegeldus ühiselt läbitud teekonnast ja arengusuundadest just nende kahe loomingus. Aga see peegeldab ka pikaaegset sõprussuhet, kus erinevused on  vaid…

Paar: poolused ja kooskõlad

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus Kullo Lastegaleriis 8. – 30. VII . Näituse idee autor Eili Soon, töögruppi kuulusid Merle Bukovec, Kai Kiudsoo-Värv, Eili Soon ja Maret Sarapu, graafilise kujunduse autor Liisi Napp. 
Klaasikunstnike ühenduse tänavuse aastanäituse teema „Paar” on niivõrd avar, et toimib rohkem inspireeriva märksõnana kui  teemavaldkonda selgelt piiritleva suunisena.…

Tõlkes leitud

Ilmar Lehtpere, oled elanud mitmes maailma paigas ja viimased aastad Viljandis eesti kirjanduse tõlkijana. Millisena tajud tänast Eesti kultuuriruumi?         
Kasvasin üles USAs eesti kogukonnas. Lähedased inimesed minu ümber olid kõik põgenikud. See keskkond muidugi mõjutas mind väga otsustavalt. Kui asusin Eestisse elama pärast pikki aastaid Saksamaal, oli see mulle tõeline kojutulek…

Pehmuse pakkuja

José Eduardo  Agualusa, Minevike müüja. Tõlkinud Leenu Nigu. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2011. 128 lk. 
Kirjandusfestivalil „Head read” rääkis José Eduardo Agualusa, kuidas Angoolas on täiesti tavaline, et ajalehtedes ilmuvad uudised, mida näiteks Eestis oleks võimalik avaldada ehk ainult 1. aprillil ja ka sel juhul peetaks seda halvaks naljaks. Angoolas on…

Lõpetamata jäänud perekonnanovell

Ülo Mattheus, Vabanemine kuulmise läbi. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 20. 54 lk. 
Mul oli Ülo Mattheuse „Vabanemist kuulmise läbi” huvitav lugeda, sest ma ise kirjutan perekonnaromaani, Mattheuse teost aga võib nimetada perekonnanovelliks. Isegi materjal kattub teatud määral: sõjajärgne Tallinn oma praegu juba eksootikaks muutunud nõukogude olmega. Üksnes rajoon on Mattheusel teine,…

Iidne Uku Masing

Uku Masing, Aarded tellistes. Ilmamaa, 2011. 327 lk 
Sel aastal ilmus viimaks üks väga tuumakas raamat: Uku Masingu „Aarded tellistes”. Sinna on kogutud Masingu folklooriuurimused. Uku Masing kirjutas juba ammu, et me oleme salapärane rahvas ning oleme olnud kord Euroopa peremehed. Ja Masing uurib just iidseid relikte folklooris enne Euroopa indogermaanistumist. 

PEALELEND: Tõnn Sarv

Mis sundis seda teksti just sel hetkel uuesti tõlkima hakkama? Mil määral, millal ja mis viisil suhestusid olemasolevate tõlgetega, nii eesti kui inglise või ka mõnda muusse keelde? On sellel tekstil sulle isiklik tähendus? 
See oli 2004. aasta juulis-augustis. Olin just lõpetamas oma asjaajamisi, et peagi kaugele maale elama asuda.…

Jälle Laozist ehk Kümme aastat hiljem

Tee väe raamat. Lao-zi järgi eesti keelde pannud Tõnn Sarv. Kujundanud Angelika Schneider. Pilgrim Books, 2011. 112 lk.
Laozi. Daodejing. Tõlkinud Jaan Kaplinski. Vagabund, 2001.
Lao-zi. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 1979, nr 27, Perioodika. 64 lk. 
Laozi raamat olevat piibli järel tõlgituim raamat maailmas.…

Müüt 200aastasest rahuajast Vene kotka tiiva all

Tõnu Tannberg. Eesti mees Vene kroonus. Toimetanud Liis Vaher. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2011, 392 lk. 
Kuigi Vabadussõja akadeemiline ajalugu on täies ulatuses ikka kirjutamata, on sõjaajalugu Eesti uusimas historiograafias siiski üks neid valdkondi, kus edasiminek on silmaga näha. Sellest annab tunnistust ka Tõnu Tannbergi artiklite kogumik, mis pakub võimaluse jälgida…

Ühest lõksust teise

 See kõlab nüüd peaaegu patoloogiliselt, aga minu kõige soojemad tunded Eesti riigi vastu tärkavad igal aastal 30. märtsi kandis, kui minusuguse haldussuutmatu ajju jõuab  paratamatu teadmine, et nüüd tuleb see tuludeklaratsioon ikka lõpuks ära esitada. Ja peaaegu alati on pärast samasugune tunne nagu hambaarsti toolist tõustes: näe, ei olnudki nii…

Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted.

Eesti on kahekümne aastaga tublisti kasvanud. Poleks nii palju julgenud lootagi.       
Kui tänaval vastutulijailt küsida, mis on Eesti põhiseaduse sisu ja mõte, siis arvatavasti vastab enamik meie inimesi, et põhiseaduse järgi peab Eesti olema vaba, aus ja õiglane; Eesti riigi mõte on hoida Eesti rahvast ja arendada eesti kultuuri. Õige vastus,…

Eduloo jätkumine – Eesti suurim väljakutse

Haldusreformi realiseerimiseks piisaks, kui põhiseaduse §-s 155 asendataks sõna „vallad” sõnaga „maakonnad”, mille tulemusel saaksid Eestis kohaliku omavalitsuse üksusteks maakonnad ja linnad. 
Kakskümmend aastat uut Eestit on olnud väga suur edulugu. Põhjendamatu oleks loota ja nõuda, et Eesti võinuks 20 aastaga jõuda kaugemale kui olukord, kus praegu oleme. Enesestmõistetavalt võib leida…

Korralik riik on meil

Kui oleksime suutnud inimesi rohkem kaasata, koolitada ja neid vähem piiri või poe taha kaotada, siis võiks Eesti olla huvitavama majandusstruktuuriga ja rikkam riik. 
Lugesin hiljuti Alfred Nobeli suguvõsa lugu. Rootslasest kolleeg, kellest sai just Nobeli fondi president, kinkis selle mulle. Alfredi venna Ludwigi Bakuu õliimpeerium kuulus tänu paljudele täna tavalistele,…

1911

Aastal 1991 asusime otsustavalt teele minevikku: kõik toimus sealtpeale taastamise, taasloomise sildi all. Vallad, koolid, ausambad, tänavanimed, omand, raha. Eesti aeg. Kõik uus tohtis olla vaid taasleitud vana, Eesti  Vabariigist sai tõeliselt proustlik projekt: teekond taasleitud aega. Küll vale-proustlik, sest kadunud aja saab taastada ainult vaimus. Nii ei võinud ka…

1911

Aastal 1991 asusime otsustavalt teele minevikku: kõik toimus sealtpeale taastamise, taasloomise sildi all. Vallad, koolid, ausambad, tänavanimed, omand, raha. Eesti aeg. Kõik uus tohtis olla vaid taasleitud vana, Eesti  Vabariigist sai tõeliselt proustlik projekt: teekond taasleitud aega. Küll vale-proustlik, sest kadunud aja saab taastada ainult vaimus. Nii ei võinud ka…

Mida ja kellele kirjutame?

Statistikaamet rõõmustas nädal tagasi järjekordse aastaraamatuga. Nagu ikka, leidub seal ka napp kultuuripeatükk. Kultuuri „tarbimist” ei mõõdeta me riigis just üleliia mitmes kategoorias, aga andmed, mida kogutakse ja  esitatakse, kõnelevad selget keelt: tähtsaim teatri- ja filmikunsti nautimise mõjutaja on raha. Sama kehtib loomulikult raamatute ostmise jm tasulise kohta. Kitsamatel aegadel…

Sebastian Nübling: „Eesti on mulle teater NO 99”

Saksakeelse teatriruumi ühe huvitavama ja omapärasema lavastaja Sebastian Nüblingi käe all esietendub 17. septembril Tallinnas teatris NO99 lavastus „Three Kingdoms” („Kolm kuningriiki”). See on nüüdisaja ühe  silmapaistvama briti näitekirjaniku Simon Stephensi spetsiaalselt selle lavastuse tarvis kirjutatud thriller, mille tegevus toimub Euroopa ja inimteadvuse mahajäetud soppides. Proove on seni tehtud Münchenis…
Sirp