-
Musta stsenaariumi korral tuleb vaid loota, et Euroopa Liit ei lõhke pauguga, vaid mandub tasapisi selliseks ÜRO tüüpi vähese praktilise mõjuga organisatsiooniks.
Euroopa Liit on praegu nagu jõuluehe, seisab lauaserval, ise ümmargune, särab enesekindlalt ja sama eredalt kui alati. Aga lauaserv, teadagi, pea see tuulehoog ei tule. Kuid seni ikka leidub riike, kes tunneksid end turvalisemalt euroalal või avavad ja sulgevad püüdlikult peatükke liitumisläbirääkimistel. ELiga seondub päris palju enam-vähem säilinud ilu.…
-
Kui oleksime suutnud inimesi rohkem kaasata, koolitada ja neid vähem piiri või poe taha kaotada, siis võiks Eesti olla huvitavama majandusstruktuuriga ja rikkam riik.
Lugesin hiljuti Alfred Nobeli suguvõsa lugu. Rootslasest kolleeg, kellest sai just Nobeli fondi president, kinkis selle mulle. Alfredi venna Ludwigi Bakuu õliimpeerium kuulus tänu paljudele täna tavalistele, tollal innovaatilistele töövõtetele maailma suurimate kõrge kvaliteediga õlide pakkujate hulka. Kuid selle mehe suurim uuendus polnud mitte tehniline, vaid sotsiaalne.
-
“Tähelepanu, kinnitage turvavöö – me alustame maandumist! Aga maandumine tuleb pehme, niisiis pole vaja (näiteks pooliku õlle) tarbimist kohe lõpetada, piisab, kui viia seljatugi püstiasendisse ja lülitada iPod välja.” Umbes selline on tänase Eesti majandusprognoosi retoorika. Mis asi see pehme maandumine selline üldse on, millest me kõik räägime? On ta olemas? On see samasugune mäng nagu lennureiside turvatutvustus? Teksti esitatakse turvalisust sisendavalt ja kuulajad näivad räägitavat ka aktsepteerivat, kuigi kõik…
