Sirp läheb suvitama
Puhkusel eel ilmuvas Sirbi topeltnumbris lugemist augustini.
– Raamatu-, kontserdi-, teatri- ja näitusearvustusi igale heale maitsele.
– Suvejutte värsis ja proosas.
– Pikad pilgud minevikku.
– Noorte kunstnike uued lennud ehk koolilõputööd.
– Kes loeb, ei kahetse.
– Raamatu-, kontserdi-, teatri- ja näitusearvustusi igale heale maitsele.
– Suvejutte värsis ja proosas.
– Pikad pilgud minevikku.
– Noorte kunstnike uued lennud ehk koolilõputööd.
– Kes loeb, ei kahetse.
1 minut
Kirjud mustrid Aida kootud pärimusvaibas
Iga isekootud vaip sisaldab endas midagi vana ja midagi uut ning valmib alati tegija näo järgi. Isegi kui kogu materjal on uus, siis kudumisvõtted on ikkagi sajandeid vanad. Nõnda on ka pärimusmuusikaga, mida tänases helimaailmas on kuulda võrdsena teiste voolude kõrval. Selles on väga suur roll Viljandi Kultuuriakadeemial, Viljandi pärimusmuusika festivalil ja…
3 minutit
Keeleuudised
Eestikeelse üldhariduse arendusplaanid
„Eesti keele arengukava 2011–2017” kolmeteistkümnest meetmest on neljas üks keerukamaid ja tähtsamaid, haarab väga paljusid täitjaid ja on suunatud kõigile, kes eesti õppekeelega koolis õpivad või õppima hakkavad. Arengukavasse kirjutatud 34 tegevust mõtlesid teisipäeval HTMi niigi kuumas koosolekusaalis konkreetsemaks Tartu ja Tallinna ülikooli, eksamikeskuse, eesti keele instituudi, integratsiooni sihtasutuse, emakeeleõpetajate seltsi, rahvusringhäälingu, õpetajate liidu, tiigrihüppe…
„Eesti keele arengukava 2011–2017” kolmeteistkümnest meetmest on neljas üks keerukamaid ja tähtsamaid, haarab väga paljusid täitjaid ja on suunatud kõigile, kes eesti õppekeelega koolis õpivad või õppima hakkavad. Arengukavasse kirjutatud 34 tegevust mõtlesid teisipäeval HTMi niigi kuumas koosolekusaalis konkreetsemaks Tartu ja Tallinna ülikooli, eksamikeskuse, eesti keele instituudi, integratsiooni sihtasutuse, emakeeleõpetajate seltsi, rahvusringhäälingu, õpetajate liidu, tiigrihüppe…
6 minutit
Pull ja push
Alanud on uus turismihooaeg. Siinkohal ei tee paha väike kohaliku elaniku meenutus „olnud” asjust-ajast. Kavatsusega vastu talve pisut tervist turgutada, astusime ühe eesti väga läänepoolse linna ühe väga tuntud inimese nimelise vesiravila poole. Selle esiukse peal olevat neljatähelist kirja lugedes porises mu kaaslane muigamisi: „Näe, kus jõhker sooline ebavõrdsus. Tuleb volinikule kaevata: kust see vaene lehm peab minema?”. Trööstisin,…
4 minutit
Kas keele või korpuse korraldus?
Eelmise Keele Infolehe esiküljel oli pikk artikkel „Kas keelelised inimõigused ja keeleline julgeolek on Eestis tagatud?” keeleteadlase Mart Rannuti sulest. Mina end keeleteadlaseks ei pea, kuid keeleinimeseks siiski. Selle tõttu eelkõige, aga ka selle pärast, et tegutsen valdkonnas, mis tolles artiklis kõneks oli, tunnen sisemist sundi arutleda kahe sõna üle: korpuskorraldus ja staatuskorraldus.
2 minutit
VASTAB Anto Veldre, Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert
Kui näed kuskil must valgel või kuuled raadiost näiteks säästukampaaniast, mille kohta kästakse vaadata aadressilt http://www. kummimees.ee/michelin-saast, kerkib paratamatult küsimus: millal ometi saab Eesti meili- ja koduleheaadressides eesti tähestikku tarvitada ja y-dest, sh-dest, zh-dest jms loobuda? See pidi juba praegu võimalik olema, kuid miskipärast seda ei tehta. Miks?
Interneti…
Interneti…
2 minutit
Parema rahva sekka minek ehk Kust ostaks Julia Roberts muruniiduki, kui ta elaks Eestis?*
Vestlus Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse esimehe Reet Vääriga
AILI KÜNSTLER: Kui Eesti Keele Kaitse Ühing 1999. aastal Tartus asutati, oli asutajarahval seljataga pikk ja teadlik võitlus Nõukogude Liidus enamuskeele ehk vene keelega. Ka 1995. aasta keeleseaduses kajastus vene keele seniste enesestmõistetavalt kasutanute teistele…
AILI KÜNSTLER: Kui Eesti Keele Kaitse Ühing 1999. aastal Tartus asutati, oli asutajarahval seljataga pikk ja teadlik võitlus Nõukogude Liidus enamuskeele ehk vene keelega. Ka 1995. aasta keeleseaduses kajastus vene keele seniste enesestmõistetavalt kasutanute teistele…
9 minutit
1. juulil jõustub uus keeleseadus
Mati Hint: „Praegusel 2011. aastal on Eestis mõjukad isikud juba mitu korda jõudnud esitada mõtte, et eesti rahvas on väsinud oma keeles ja kultuuris elamisest. . . . . Rahvusena olemasolu debatt on jõudmas eetilisse ja isegi loogilisse absurdi: Nõukogude okupatsioonivõimu venestamisplaan oli alatu, aga oma keelest ja kultuurist loobumise mõte iseseisvuse ajal vaata et progressiivne. 50…
5 minutit
Vepsa keel sada aastat ellujäämise piiril
Mõnisada kilomeetrit Peterburist kirde poole jäävad põlised vepsa külad. Mõnedes külades leiab veel elanikke, kes räägivad vepsa keelt. Nad on ja on alati olnud vepslased. Paljud majad on maha jäetud, mõned juba ammu. Kõnelejate arv kahaneb. Keelelised võrgustikud hõrenevad. Keele pikaldase hääbumise protsess on valus meeldetuletus ka elujõuliste keelte kõnelejatele.
4 minutit
Tsirkusekonflikt ja „ja ljublju tebja”
Dokumentaalfilm „Tsirkusetuur” (Kuukulgur, 2010, 28 min), režissöörid Jaak Kilmi ja Andres Maimik, operaatorid Jaak Kilmi, Joosep Matjus ja Kullar Viimne, monteerija Liis Nimik, produtsendid Jaak Kilmi ja Andres Maimik. ETV eetris 16. II .
On aabitsatõde, et draamateos ilma konfliktita on nagu leib ilma rammuta. Ja ometi, kui palju leidub meil filme, kus…
On aabitsatõde, et draamateos ilma konfliktita on nagu leib ilma rammuta. Ja ometi, kui palju leidub meil filme, kus…
4 minutit
Üks mees, kes ihkas vabadust
Kaks tegurit tõstavad „Lope de Vega” oluliselt kõrgemale oma žanri üldisest massist: nimiosatäitja Alberto Ammanni võrratu sooritus ja Juan Diego mängitud Jeronimo Velazquez.
Mängufilm „Lope de Vega” („Lope”, Itaalia-Brasiilia 2010, 106 min), režissöör Andrucha Waddington, helilooja Fernando Velazguez. Osades Alberto Ammann, Antonio de la Torre, Pilar Lopez de Ayala, Sonia Braga, Leonor Watling, Luis Tosar,…
Mängufilm „Lope de Vega” („Lope”, Itaalia-Brasiilia 2010, 106 min), režissöör Andrucha Waddington, helilooja Fernando Velazguez. Osades Alberto Ammann, Antonio de la Torre, Pilar Lopez de Ayala, Sonia Braga, Leonor Watling, Luis Tosar,…
4 minutit
„Moraalitute” vastuhakk moraali politiseerimisele
Antropoloogilis-uurimusliku taiese kohta pisut naiivne ja šabloonlik, poliitilise häälekandjana vähe kontsentreeritud ja jõuetu.
Dokfilm „Wariazone” ( Eesti 2011, 74 min), autorid Kiwa ja Terje Toomistu. Esilinastus 25. V Tartus Genialistide klubis, 26. juunini eksponaadina Tallinna Kunstihoone näitusel „Sõnastamata lood”. Info www. wariazone.com.
„Wariazone” on tellimustöö seksuaalvähemusi ja sooidentiteete tutvustava näituse „Sõnastamata lood”…
Dokfilm „Wariazone” ( Eesti 2011, 74 min), autorid Kiwa ja Terje Toomistu. Esilinastus 25. V Tartus Genialistide klubis, 26. juunini eksponaadina Tallinna Kunstihoone näitusel „Sõnastamata lood”. Info www. wariazone.com.
„Wariazone” on tellimustöö seksuaalvähemusi ja sooidentiteete tutvustava näituse „Sõnastamata lood”…
3 minutit
Kreeka filmitööstusest majanduskriisi ajal
Umbes 80–85 protsenti kreeka mängufilmide eelarvest on tavapäraselt tulnud Kreeka Filmikeskuselt (Greek Film Center), kuid aastaks 2011 on filmide arv järsult kukkunud.
Rahvusvaheliste ja kohalike faktorite kokkulangemise tõttu on Kreeka osutunud üheks majanduskriisis enim kannatada saanud Euroopa riigiks. Kultuuri rahastamisele mõjus see mõistagi laastavalt. Samas võib täheldada, et Kreekast tuleb stabiilselt igal aastal…
Rahvusvaheliste ja kohalike faktorite kokkulangemise tõttu on Kreeka osutunud üheks majanduskriisis enim kannatada saanud Euroopa riigiks. Kultuuri rahastamisele mõjus see mõistagi laastavalt. Samas võib täheldada, et Kreekast tuleb stabiilselt igal aastal…
3 minutit
Rakvere Tark Maja
Rakvere plaanib rajada arukate hoonete arenduskeskuse
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on 2009. aasta juunikuus asutatud kõrgkoole, kutseõppeasutusi, ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ning teadus- ja arendusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone koondav võrgustik. Idee on siduda erinevad, kuid üksteisest sõltuvad tehnoloogiavaldkonnad ühise nimetaja, targa maja alla ning käivitada Rakveres targa maja tehnoloogiaid arendav kompetentsikeskus. Maailmas arendatakse mitmeid tehnoloogiaid hoonete haldamiseks ning hoone kasutajate mugavuse…
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on 2009. aasta juunikuus asutatud kõrgkoole, kutseõppeasutusi, ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ning teadus- ja arendusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone koondav võrgustik. Idee on siduda erinevad, kuid üksteisest sõltuvad tehnoloogiavaldkonnad ühise nimetaja, targa maja alla ning käivitada Rakveres targa maja tehnoloogiaid arendav kompetentsikeskus. Maailmas arendatakse mitmeid tehnoloogiaid hoonete haldamiseks ning hoone kasutajate mugavuse…
3 minutit
PõlluMAJAndus versus metsaMAJAndus
Rakvere linnas on hea tava, et olulised ruumilised muutused läbivad esmalt ideede võrdlemise ja võistlemise sõela. Nii kavandatavate hoonete kui ka olulisemate planeeringute puhul oleme harjunud küsima, milline võimalik ruumiline tulevikustsenaarium oleks kõige mõistlikum? Tulevikuvõimaluste läbikaalumisega on võimalik suurendada tõenäosust, et keskkond, kus me aastate pärast elame ja toimetame, on selline, mis meile…
3 minutit
Tark piilub vana varjust
Nn targa maja kutsutud osalejatega arhitektuurivõistlus Rakvere südalinnas
Rakvere on viimase kümne aastaga läbi teinud metamorfoosi. Kauni linnuse kõrval uinunud hallist linnakesest on saanud Lääne-Virumaa pärl, mida on ikka ja jälle põhjust külastada. Arhitektuurihuvilised armastavad Rakveret iseäranis tema linnaruumiliste uuenduste pärast.
Rakvere on viimase kümne aastaga läbi teinud metamorfoosi. Kauni linnuse kõrval uinunud hallist linnakesest on saanud Lääne-Virumaa pärl, mida on ikka ja jälle põhjust külastada. Arhitektuurihuvilised armastavad Rakveret iseäranis tema linnaruumiliste uuenduste pärast.
3 minutit
Selgusid Tallinna balleti- ja muusikakoolide ühishoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjad
6. juunil kuulutas Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Arhitektide Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Muusikakooli uue ühise haldushoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööde autorid. Eestlastel seekord jälle õnne ei olnud, esikoha ja 25 564,66…
1 minut
Mies van der Rohe preemia 2011
20. juunil antakse Barcelonas inglise arhitektile Sir David Chipperfieldile Berliini Neues
Museumi restaureerimise eest üle 2011. aasta Mies van der Rohe arhitektuuripreemia väärtuses 60 000 eurot. Auhinna laiemaks eesmärgiks on tunnustada Euroopa arhitektuuri ning nagu sätestab reglement: „võib auhinnale kandideerida mis tahes ehitis eramust suuremahulise taristuprojektini, mis on vähem kui kaks aastat vana ning annab…
Museumi restaureerimise eest üle 2011. aasta Mies van der Rohe arhitektuuripreemia väärtuses 60 000 eurot. Auhinna laiemaks eesmärgiks on tunnustada Euroopa arhitektuuri ning nagu sätestab reglement: „võib auhinnale kandideerida mis tahes ehitis eramust suuremahulise taristuprojektini, mis on vähem kui kaks aastat vana ning annab…
3 minutit
Linna võim ja teatri vaim
Kümne aasta pärast võiks olla mitmest väljaspool Tallinna asuvast teatrist saanud linnateater.
Linna- ehk munitsipaalteatreid on Eestis praegu neli: Tallinna Linnateater, Kuressaare Linnateater, Võru Linnateater ja Viljandi Nukuteater. Esimesed kolm kogunesid aprilli keskel Võrru linnateatrite päevadele, kus lisaks etendustele toimus ka kõnekoosolek arutamaks linnateatri olemuse ja linnateater olemise üle. Kõnega esinesid Tarmo Tagamets (Võru Linnateatri kunstiline…
Linna- ehk munitsipaalteatreid on Eestis praegu neli: Tallinna Linnateater, Kuressaare Linnateater, Võru Linnateater ja Viljandi Nukuteater. Esimesed kolm kogunesid aprilli keskel Võrru linnateatrite päevadele, kus lisaks etendustele toimus ka kõnekoosolek arutamaks linnateatri olemuse ja linnateater olemise üle. Kõnega esinesid Tarmo Tagamets (Võru Linnateatri kunstiline…
4 minutit
PEALELEND: JAANUS ROHUMAA, „Noore Eesti” lavastaja
Rakvere rahvaaias esietendub täna hilisõhtul Rakvere teatri vabaõhulavastus, Jaanus Rohumaa lavastatud „Noor Eesti”. See on vaatemäng meie kultuuri suurkujudest nende teekonna alguses, teatrimaja taga asuva ajaloolise mõisapargi tiikide ja põlispuude vahel saab kokku kunagine kuulus kirjandusrühmitus Siuru: Under ning mehed tema ümbert – Tuglas, Visnapuu, Gailit, Semper, Adson, lisaks Laikmaa.
Kust…
Kust…
1 minut
Kas oled mao kõhus varjul või vangis?
„Väikese printsi” liigutuste keel, mis sulab kokku heli ja pildiga, on sujuvuse ja rohmaka jõulisuse ühend.
Estonia „Väike prints”, koreograaf ja lavastaja Oksana Titova, muusika autor Taavi Kerikmäe, videokujunduse autor Andres Tenusaar, lava- ja kostüümikunstnik Elo Soode, valguskunstnik Anton Kulagin. Tantsivad Marika Muiste, Eve Andre, Helen Veidebaum, Daniel Kirspuu, Sam Brown, Robbie Bird…
Estonia „Väike prints”, koreograaf ja lavastaja Oksana Titova, muusika autor Taavi Kerikmäe, videokujunduse autor Andres Tenusaar, lava- ja kostüümikunstnik Elo Soode, valguskunstnik Anton Kulagin. Tantsivad Marika Muiste, Eve Andre, Helen Veidebaum, Daniel Kirspuu, Sam Brown, Robbie Bird…
4 minutit
Rohelise ninasarviku loogika ehk Kodustamata paradoks
Kui ka monsieur Ionescol õnnestub seda lavastust Taeva-TVst vaadata, usun, ta vaataks kordustki.
Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK ) teatrikooli diplomilavastus „Ninasarvik”, autor Eugène Ionesco, lavastaja Marius Peterson. Mängivad Sylvia Köster, MariAnn Loosaar, Lena Barbara Luhse, Ulla Simone Möldre, Elisabeth Peterson, Klaus Eisel, Lauris Grins, Markus Habakukk, Markus Ilves, Lauri Lend. Esietendus 14.…
Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK ) teatrikooli diplomilavastus „Ninasarvik”, autor Eugène Ionesco, lavastaja Marius Peterson. Mängivad Sylvia Köster, MariAnn Loosaar, Lena Barbara Luhse, Ulla Simone Möldre, Elisabeth Peterson, Klaus Eisel, Lauris Grins, Markus Habakukk, Markus Ilves, Lauri Lend. Esietendus 14.…
6 minutit
Festival on saavutanud uue hingamise
X eesti heliloojate festival 2. – 5. VI Tartu Jaani kirikus
Kuna tegu oli kümnenda festivaliga, siis juhatan kirjutise sisse lühikese tagasivaatega selle ajaloole. Esimene eesti noorte heliloojate festival leidis aset 2002. aastal Tartu hansapäevade raames peetud Tartu Jaani kiriku päevade osana. Ja nõnda on festival kirikuga seotuks ka jäänud. Möödunud aastal kadus festivali…
Kuna tegu oli kümnenda festivaliga, siis juhatan kirjutise sisse lühikese tagasivaatega selle ajaloole. Esimene eesti noorte heliloojate festival leidis aset 2002. aastal Tartu hansapäevade raames peetud Tartu Jaani kiriku päevade osana. Ja nõnda on festival kirikuga seotuks ka jäänud. Möödunud aastal kadus festivali…
4 minutit
Laps ja tema muusikaõpingud
EMU 36. täiskogu 26. – 28. V Tallinnas
EMU ehk European Musicschool Union on Euroopa rahvuslikke muusikakoolide liite ühendav katusorganisatsioon, mille lõid 1973. aastal viie suurema Euroopa riigi esindajad. Tänaseks ühendab EMU 26 riigi muusikakoolide liite. Seega esindab EMU Euroopa ulatuses enam kui 6000 muusikakooli, 150 000 õpetajat ja üle nelja miljoni õpilase. Eesti Muusikakoolide…
EMU ehk European Musicschool Union on Euroopa rahvuslikke muusikakoolide liite ühendav katusorganisatsioon, mille lõid 1973. aastal viie suurema Euroopa riigi esindajad. Tänaseks ühendab EMU 26 riigi muusikakoolide liite. Seega esindab EMU Euroopa ulatuses enam kui 6000 muusikakooli, 150 000 õpetajat ja üle nelja miljoni õpilase. Eesti Muusikakoolide…
2 minutit
Eesti muusika Canterburys – kohapealseid muljeid
Sirbist on juba läbi käinud teated, et 20. – 29. V Canterburys toimunud uue muusika festivali „Sounds New” („Uus kõla”) teema oli sel aastal „Baltic+” ja külalisheliloojaks Arvo Pärt, festivalil osales meie uue muusika ansambel U:, festivali viimastel päevadel aga toimus Canterbury Christ Church University (CCCU) muusikaosakonna korraldusel konverents „Baltimaade muusika…
4 minutit
Globaliseeruvast (muusika)teadusest
2009. aastal valiti mind Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM – European Society for the Cognitive Sciences of Music) juhatuse liikmeks. Enne valimist ei kujutanud ma enesele kuigi hästi ette, kas tegu on sinekuuri või, vastupidi, ametiga, kus tööd on palju, tulu aga vähe. Selgus, et tõde on vahepeal. Siinses kirjutises tahan lugejaga jagada kogemust…
2 minutit
Muusikaliselt õnnestunud „Attila”
Giuseppe Verdi ooper „Attila”: muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Madis Nurms, koreograaf Oleg Titov, valguskunstnik Margus Vaigur. Solistid Anatoli Siuko (Valgevene), Sandra Janušaitė (Leedu), Vladislav Sulimski (Venemaa), Erik Fenton (USA ) ja Mati Palm, koorijuht Ramūnas Tilvikas, pianist Helin Kapten ning Kaunase Riikliku Muusikateatri orkester ja koor. PromFesti…
3 minutit
Noorte värk
ehk Kuidas kirjutavad kahekümnesed Kreek, Tormis, Bach, Brahms, Britten, Uusberg, Sildos
Cyrillus Kreegi päevad Haapsalus: Nargeni festivalikoor, dirigendid Tõnu Kaljuste, Pärt Uusberg ja Martin Sildos 5. VI Haapsalu kultuurikeskuses.
Nargeni festivali suve raamivad tänavu Cyrillus Kreegi ja Arvo Pärdi päevad. Kui Pärdi arvukast loomingust jagub enesestmõistetavalt materjali kümnete sisukate kavade ülesehitamiseks ja seda kunsti valdavad paljud muusikaorganisaatorid kogu maailmas,…
Cyrillus Kreegi päevad Haapsalus: Nargeni festivalikoor, dirigendid Tõnu Kaljuste, Pärt Uusberg ja Martin Sildos 5. VI Haapsalu kultuurikeskuses.
Nargeni festivali suve raamivad tänavu Cyrillus Kreegi ja Arvo Pärdi päevad. Kui Pärdi arvukast loomingust jagub enesestmõistetavalt materjali kümnete sisukate kavade ülesehitamiseks ja seda kunsti valdavad paljud muusikaorganisaatorid kogu maailmas,…
2 minutit
Elektronsõnum luuletajalt
Asko, laena viissada
no tere jürgen mida praegu jood
kas mäletad kord suvel kui olid teistes sfäärides
võib-olla isegi vale-keiser keiser-kormoran
me kohtusime
ma mäletan kui saabus tallu
siis pärast elektronsõnum luuletajalt
vastu ööd
ja koer hakkas haukuma
eriti kell hilja väga
no tere jürgen mida praegu jood
kas mäletad kord suvel kui olid teistes sfäärides
võib-olla isegi vale-keiser keiser-kormoran
me kohtusime
ma mäletan kui saabus tallu
siis pärast elektronsõnum luuletajalt
vastu ööd
ja koer hakkas haukuma
eriti kell hilja väga
3 minutit
Siim Pauklin kolistab
Siim Pauklin, Aheldatud Jõgeva. Haikud. Jumalikud Ilmutused, 2011. 138 lk.
Siim Pauklinist (edaspidi: Siim), haikukogu „Aheldatud Jõgeva” autorist, hakkab praeguseks saama müütiline isik, keda keegi kunagi näinud ei ole ja kelle teost möödunud nädalani kuskilt lugeda ei saanud. Saadaval oli ainult tema magistritöö „Tuumorsupressor ARF ja ATM/ATR kinaaside komplementaarne roll apoptoosi indutseerumises vastusena onkogeensele stressile” Tartu ülikooli…
Siim Pauklinist (edaspidi: Siim), haikukogu „Aheldatud Jõgeva” autorist, hakkab praeguseks saama müütiline isik, keda keegi kunagi näinud ei ole ja kelle teost möödunud nädalani kuskilt lugeda ei saanud. Saadaval oli ainult tema magistritöö „Tuumorsupressor ARF ja ATM/ATR kinaaside komplementaarne roll apoptoosi indutseerumises vastusena onkogeensele stressile” Tartu ülikooli…
4 minutit
Jumala ilmumine Pärnus I
Debüüdid. Peaaegu et luule
Kõigepealt saatis Jumal Maa peale salapärase emotikoni (:) (elektroonilise silma, lumememme torso) ja too sõi luuletaja Kivisildniku eesnime ära. Siis sai vastne (:) kivisildnik ilmutuse, ujus suvepealinna külje alla ja hakkas kirjastajaks. Õige kah, Pärnu on jumalameestele ja luulele ühevõrra lähedane. Pärinevad ju sealt nii peapiiskop Andres Põder kui ka Eesti…
Kõigepealt saatis Jumal Maa peale salapärase emotikoni (:) (elektroonilise silma, lumememme torso) ja too sõi luuletaja Kivisildniku eesnime ära. Siis sai vastne (:) kivisildnik ilmutuse, ujus suvepealinna külje alla ja hakkas kirjastajaks. Õige kah, Pärnu on jumalameestele ja luulele ühevõrra lähedane. Pärinevad ju sealt nii peapiiskop Andres Põder kui ka Eesti…
4 minutit
PEALELEND
Mida kujutab endast „L nagu lugemik. Jutte ja luuletusi eesti keele õppijatele”? Kellele see on õieti mõeldud?
Mall Pesti: Raamat pakub mõnusat lugemist kõigile eesti keele õppijaile, kes on algtasemest veidi kaugemale jõudnud, nii Eestis kui välismaal. Kuigi lugemik kuulub õppekomplekti „T nagu Tallinn” (TEA , 2006), sobib seda kasutada koos mis tahes õpikuga. 80 proosateksti ja 80 luuletust on…
Mall Pesti: Raamat pakub mõnusat lugemist kõigile eesti keele õppijaile, kes on algtasemest veidi kaugemale jõudnud, nii Eestis kui välismaal. Kuigi lugemik kuulub õppekomplekti „T nagu Tallinn” (TEA , 2006), sobib seda kasutada koos mis tahes õpikuga. 80 proosateksti ja 80 luuletust on…
1 minut
Veealune lugeja (1)
Olen täielikult Brežnevi aja laps: tähistanud suletud kardinate taga jõule, vaadanud „Musta ja valget koera” ja „Nõiakivi”, tantsinud rahvatantsu, lindistanud piraatkassettidelt „lääne” muusikat, ostnud 5 rubla eest välismaiseid kilekotte, unistanud teksapükstest – ja palavikuliselt lugenud. Kõike, mis vähegi lugemist väärt, alates lastekirjandusest üle sarjade „Seiklusjutte maalt ja merelt” ja „Suuri sõnameistreid” kuni kaasaegse eesti luuleni. See kõik…
4 minutit
Veealune lugeja (1)
Olen täielikult Brežnevi aja laps: tähistanud suletud kardinate taga jõule, vaadanud „Musta ja valget koera” ja „Nõiakivi”, tantsinud rahvatantsu, lindistanud piraatkassettidelt „lääne” muusikat, ostnud 5 rubla eest välismaiseid kilekotte, unistanud teksapükstest – ja palavikuliselt lugenud. Kõike, mis vähegi lugemist väärt, alates lastekirjandusest üle sarjade „Seiklusjutte maalt ja merelt” ja „Suuri sõnameistreid” kuni kaasaegse eesti luuleni. See kõik…
4 minutit
EKÜ aastapreemia Anders Härmile
Eesti Kunstiteadlaste Ühing andis selleaastase preemia Anders Härmile 2010. aastal kureeritud näituste ja ühiskondlikult terava publitsistika eest.
Anders Härm on aktiivne Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) kuraator. Tema 2010. aasta tegevusse mahub tööpuuduse teemadel Kunstihoones tehtud sotsiaalselt tundlik näitus „Blue-Collar Blues” („Sinikrae bluus”). Kunstisaali oli kasutatud avaliku ruumina ning see lõi näituse…
Anders Härm on aktiivne Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) kuraator. Tema 2010. aasta tegevusse mahub tööpuuduse teemadel Kunstihoones tehtud sotsiaalselt tundlik näitus „Blue-Collar Blues” („Sinikrae bluus”). Kunstisaali oli kasutatud avaliku ruumina ning see lõi näituse…
1 minut
Võrgustunud kultuuri inimliku näo jälil
Goethe Instituudi ja EKMi koostööna valminud meediakunsti näitus „Gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur” Kumus kuni 30. IX, kuraator Sabine Himmelsbach.
Näituse peaeesmärgiks on pakkuda välja informatsioonist üleküllastunud ühiskonna ja kultuuri kohta üldlevinud arusaamast erinevaid tõlgendusi ning suhestumisi. Me oleme kõik harjunud, et viibime kogu aeg võrgustunud keskkondades, ega pööra neile suuremat tähelepanu. Need on…
Näituse peaeesmärgiks on pakkuda välja informatsioonist üleküllastunud ühiskonna ja kultuuri kohta üldlevinud arusaamast erinevaid tõlgendusi ning suhestumisi. Me oleme kõik harjunud, et viibime kogu aeg võrgustunud keskkondades, ega pööra neile suuremat tähelepanu. Need on…
4 minutit
KOMMENTAAR: Kultuuriministeeriumi eelarves tegevuskulud ei vähene
Eelmise nädala lõpul saatis rahandusminister välja käskkirja, millega algatas järgmise aasta riigieelarve koostamise protsessi. Muu hulgas seab käskkiri ministeeriumidele ja põhiseaduslikele institutsioonidele ette piirsummad, mida arvestades tuleb eelarveprojekt rahandusministeeriumile esitada.
Kuigi piirsummade kogumaht järgmisel aastal kasvab, siis neljal ministeeriumil, sealhulgas kultuuriministeeriumil, etteantud piirsumma tõepoolest väheneb. Samas ei ole see…
Kuigi piirsummade kogumaht järgmisel aastal kasvab, siis neljal ministeeriumil, sealhulgas kultuuriministeeriumil, etteantud piirsumma tõepoolest väheneb. Samas ei ole see…
1 minut
Vähem raha on midagi muud kui vähem raha
Nädal tagasi informeeris rahandusministeerium lakooniliselt avalikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisest. Õigupoolest on ministri vastavasisuline käskkiri päris pikk ja mitme lisaga. Uudisekünnise ületas aga ainult info, et mõnel ministeeriumil on nn piirarvuna järgmisel aastal võimalik kulutada vähem raha kui tänavu. Nõnda ka kultuuriministeeriumil tervelt 6 miljoni euro võrra.
3 minutit
Feministlik poliitika ja institutsioonikriitika (1)
Kuratoorse ühisvara idee nõuab kahekordset distantseerumisakti – eemaldumist nii kapitali huvides töötavatest (kunsti)institutsioonidest kui ka kunsti ja kunstiajaloo teenistusest.
Minu eelmine ametlik külaskäik Eestisse oli seotud 1998. aastal toimunud feministliku näitusega „Private Views” („Isiklik lähenemine”), mille eesmärgiks oli edendada eesti ja briti kunstnike dialoogi. Tookord sai mulle selgeks, kui olulist…
Minu eelmine ametlik külaskäik Eestisse oli seotud 1998. aastal toimunud feministliku näitusega „Private Views” („Isiklik lähenemine”), mille eesmärgiks oli edendada eesti ja briti kunstnike dialoogi. Tookord sai mulle selgeks, kui olulist…
10 minutit
Michel Foucault’ maitse
Foucault peab muutumise all silmas midagi fundamentaalsemat kui lihtne „teistmoodi kui eile”.
Michel Foucault, Teadmine, võim, subjekt. Tõlkinud Marri Amon, Hasso Krull, Mirjam Lepikult, Triinu Pakk, Katre Talviste, Marek Tamm ja Märt Väljataga. Varrak, 2011. 408 lk.
Ühes vähestest videokatkenditest, kus on õnnestunud Michel Foucault’d näha, vestleb ta saalitäie rahva ees nooremapoolse Noam Chomskyga poliitilistel teemadel. Šikis…
Michel Foucault, Teadmine, võim, subjekt. Tõlkinud Marri Amon, Hasso Krull, Mirjam Lepikult, Triinu Pakk, Katre Talviste, Marek Tamm ja Märt Väljataga. Varrak, 2011. 408 lk.
Ühes vähestest videokatkenditest, kus on õnnestunud Michel Foucault’d näha, vestleb ta saalitäie rahva ees nooremapoolse Noam Chomskyga poliitilistel teemadel. Šikis…
7 minutit
Müüdi olemusest
Nagu müüdid üleüldse, peegeldavad ka korea müüdid seda, et inimene ei ole kõige isand. Selle tajumine aitab tõenäoliselt ka tänapäevastel inimestel kainet mõistust säilitada.
Seo Daeseok, Korea müüt. Korea keelest tõlkinud Jinseok Seo, toimetanud Siiri Rebane ja Maarja Valk. Illustreerinud Toomas Altnurme, kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2011. 260 lk.
Tänapäeva äsja eestindatud raamatus on esitatud valik eri ajastutest…
Seo Daeseok, Korea müüt. Korea keelest tõlkinud Jinseok Seo, toimetanud Siiri Rebane ja Maarja Valk. Illustreerinud Toomas Altnurme, kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2011. 260 lk.
Tänapäeva äsja eestindatud raamatus on esitatud valik eri ajastutest…
6 minutit
Õigusegeen ja õpitud sugu ehk Õige sallivuse kehtestamine
Enamiku autorite ebaküpsus pöörab aktuaalse temaatikaga kogumiku taotluse peaaegu vastupidiseks ja laiaulatuslikud müüdilammutusplaanid realiseeruvad ühe spetsiifilise müüdi monoloogilises näitlikustamises.
Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toimetanud Brigitta Davidjants. MTÜ Eesti Gei Noored, 2010. 144 lk.
1.
See kogumik on nagu buumiaegne küprokmaja linnaäärsel põllul, s.t ühiskondlike ootuste palavikupuhangust ja…
Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toimetanud Brigitta Davidjants. MTÜ Eesti Gei Noored, 2010. 144 lk.
1.
See kogumik on nagu buumiaegne küprokmaja linnaäärsel põllul, s.t ühiskondlike ootuste palavikupuhangust ja…
7 minutit
Professor Parkinsoni õpetused
Kaitseministeerium kuulutas välja konkursi avalike suhete osakonna nõuniku kohale, nõudeks muuhulgas doktorikraad. Asi tundus imelik. Õige pea jõudis ajaleht tuumale lähedale: tegu on lihtsalt kohakesega riigikogust välja jäänud ministri vanale sõbrale. Mulle tuletas see juhtum meelde ammu ilmunud raamatu.
Aastal 1958 avaldas C. Northcote Parkinson raamatu, mis kandis pealkirja „Parkinsoni seadus” (ilmus muuseas eesti keeles 1960.…
Aastal 1958 avaldas C. Northcote Parkinson raamatu, mis kandis pealkirja „Parkinsoni seadus” (ilmus muuseas eesti keeles 1960.…
2 minutit
Kõige ahnemate edetabel
Eesti Rahva Muuseumi ehitamise 102. aastal saime lõpuks teada kogu tõe. Otse põhiseaduse sissejuhatuse mõtte alusel rajatud kultuuritemplit (ja seda loomulikult eeskätt sisu ja alles seejärel vormi poolest) ei olegi võimalik Eestis hoonena materialiseerida. Pahupidiselt meenutab see natuke Oleviste kiriku ehitamise legendi. Tallinlased said muiste oma Põhjala kõrgeima kirikutorni ikkagi kätte, mis sest, et võõramaa ehitajalt…
2 minutit
Roxanna Panufnik lõi Tallinnale missa
Doris Kareva vestlus Roxanna Panufnikuga.
Roxanna Panufniku, poola juurtega inglise helilooja suurteose „Tallinna missa. Elutants” on temalt tellinud Tallinna Filharmoonia programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames. Selle eestikeelne tekst põhineb Bernt Notke „Surmatantsul”, autorid Jürgen Rooste ja Doris Kareva, ning ladinakeelsetel liturgilistel tekstidel. Teose maailmaesiettekanne toimub 29. juunil Tallinnas Jaani kirikus. Esinevad Patricia Rozario…
Roxanna Panufniku, poola juurtega inglise helilooja suurteose „Tallinna missa. Elutants” on temalt tellinud Tallinna Filharmoonia programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames. Selle eestikeelne tekst põhineb Bernt Notke „Surmatantsul”, autorid Jürgen Rooste ja Doris Kareva, ning ladinakeelsetel liturgilistel tekstidel. Teose maailmaesiettekanne toimub 29. juunil Tallinnas Jaani kirikus. Esinevad Patricia Rozario…
6 minutit
