-
Kuidas pidurdada kirjastamiskultuuri allakäiku?
Üpris mõttetu on hakata mu senise raamatuostuajaloo halvima otsuse tulemust tõlkena üksikasjalikult eritlema. Ostetu kirjastajal on olnud õnnetus teha oma (loodetavasti) halvim otsus raamatu tõlkimise korraldamisel – mistõttu polegi tegemist tõlke, vaid pigem solkega.
Stephen Weir, Ajaloo halvimad otsused ja nende tegijad. Tõlkinud Karl Staub, toimetanud Anni Sauvere. Koolibri, 2009. 256 lk.
-
Alanud on uus turismihooaeg. Siinkohal ei tee paha väike kohaliku elaniku meenutus „olnud” asjust-ajast. Kavatsusega vastu talve pisut tervist turgutada, astusime ühe eesti väga läänepoolse linna ühe väga tuntud inimese nimelise vesiravila poole. Selle esiukse peal olevat neljatähelist kirja lugedes porises mu kaaslane muigamisi: „Näe, kus jõhker sooline ebavõrdsus. Tuleb volinikule kaevata: kust see vaene lehm peab minema?”. Trööstisin, et väljudes kehtib see-eest traditsiooniline, teistpidi ebavõrdsus: lehm lastakse ees välja. Nimelt…
-
Nagu mäletate, ise ratsutada oli isekas, poissi sõidutada kasvatuslikult vale, kõrval käia lausa loll. Tassis siis Ants 50 aastat setukat seljas, kuni see, selleks ajaks juba katki nagu võrokese katskine kass, kooles lõpuks täitsa ära. Sai Albikära vaevast lahti, istus tee äärde maha ja hakkas nutma. Tahtis välja nutta kogu pika vaeva, alanduse ja ebaõigluse.
Aga võta näpust – kohe laitja platsis. Läks mööda üks mistergospodin, juba peaaegu valmis filosoof Warwicki…
-
Võtkem aega mõelda. Ja kui tuleb kiusama edevusekurat ning ahvatleb libavõõrsõnadega haritust näitama, lülitage sisse mõtteline hoiatuslamp.
•Raadioajakirjanik: „Kui meie (huvitav, kes) siin (huvitav, kus) vaidleme, millal oleks õige aeg tähistada Eesti Vabariigi algust, siis Soomes on asi ammu kindlalt paigas – 5. (?!) detsembril.”
-
Hakkasin mõnu ja kaasaelamisega lugema peatoimetaja “Vastukäivaid teateid keelerindelt” 16. skp lehest. Väga meeldis tähelepanek, et muidu hästi mõeldud emakeelepäev hakkab omandama sarnaselt naistepäevaga aasta ülejäänud päevadel volilt põrsatsemist lunastavat varjundit. Kirjutise lõpus siltide ja nimede kohta öeldu aga viis näpud klahvidele.
-
Eesti üha kirjaoskamatumaks?
(Vt. Sirp 16. VII 2004, ?Uus Eesti toimib ka kirjaoskuseta? Intervjuu EKI grammatikasektori juhataja Peeter Pälliga?.)