Homme Sirp kohal, Roheline Värav kaasas
* Meie ühiskonnas on inimene suurema osa ajast üksi, kuid kunst toob meid kokku, ütleb täna Estonias esietenduva “Boheemi” lavastaja Ran Arthur Braun.
Ta räägib Neeme Kuningale veel nii mõndagi.
* Poliitika: vaim on kadunud, see-eest saab parlamendis loomi mängida. Nõukogude nostalgia turumehhanismi küünte vahel.
* Kahe koguteose kaks uut köidet: “Eesti ajalugu V” ja…
Ta räägib Neeme Kuningale veel nii mõndagi.
* Poliitika: vaim on kadunud, see-eest saab parlamendis loomi mängida. Nõukogude nostalgia turumehhanismi küünte vahel.
* Kahe koguteose kaks uut köidet: “Eesti ajalugu V” ja…
1 minut
Eestlaste dokumentaal filmifestival Torontos (EstDocs)
Reedel 22. oktoobril lõppenud 2010 Eestlaste dokumentaal filmifestival Torontos (EstDocs) auhinnad määrati järgnevalt: vastavalt žhürii otsusele osutus EstDocs ˆPalusalu”, produtsent Priit Vaher, Erik Norkroos / Umberto Productions, režissöör Kristiina Davidjants.
Publiku lemmiku auhind jagunes kolmeks võrdväarilistele filmidele: “Palusalu”, produtsent Priit Vaher, Erik Norkroos / Umberto Productions, režissöör Kristiina Davidjants, “1939 –…
Publiku lemmiku auhind jagunes kolmeks võrdväarilistele filmidele: “Palusalu”, produtsent Priit Vaher, Erik Norkroos / Umberto Productions, režissöör Kristiina Davidjants, “1939 –…
1 minut
Eesti klaasikunstnike aastanäitus “Olekud” Disaini- ja Arhitektuurigaleriis
EKKÜ näituse “OLEKUD” avamine Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 25.10.2010 kell 17.00.
Seekordne Eesti klaasikunstnike aastanäitus on näitus kunsti ja looduse vahekordadest ja kunstniku suhestumisest loodusega. Uurides looduse olekuid, väljendavad kunstnikud end klaasmaterjali võimalike olekute kaudu.
Seekordne Eesti klaasikunstnike aastanäitus on näitus kunsti ja looduse vahekordadest ja kunstniku suhestumisest loodusega. Uurides looduse olekuid, väljendavad kunstnikud end klaasmaterjali võimalike olekute kaudu.
2 minutit
Vanemuises esietendub virtuaalmaailmast kõnelev „Mowgli“
Laupäeval, 30. oktoobril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas tantsulavastus „Mowgli” – lugu teismelisest poisist, kes otsib oma kohta ja oma mina suures inimdžunglis.
Koreograaf-lavastaja ning kostüümikunstnik on Mare Tommingas. Väikese, aga olulise osa liikumisest on aidanud luua Jenny MacNamara Inglismaalt.
Koreograaf-lavastaja ning kostüümikunstnik on Mare Tommingas. Väikese, aga olulise osa liikumisest on aidanud luua Jenny MacNamara Inglismaalt.
1 minut
Eesti koorid üliedukad Norra koorikonkursil
Eesti koorid olid üliedukad Norras 14. – 17.X toimunud rahvusvahelisel laste- ja noortekooride konkursil „NINA Griegfestival for Young Voices“. Musamari Koorikooli noorem lastekoor, dirigent Tiina Mee, võitis I koha lastekooride kategoorias ja noorte segakoor Mitte-riinimanda, dirigent Urve Uusberg, noortekooride kategoorias. Lisaks võitis Musamari Koorikooli noorem lastekoor, kus laulavad 7–12aastased tüdrukud ja poisid,…
1 minut
Ivi Arraku maalinäitus
Neljapäeval, 28. oktoobril kell 17 avab Ivi Arrak Haus Galeriis oma maalinäituse „Muutumised“.
1 minut
President Medvedev autasustas Eri Klasiordeniga
Venemaa president allkirjastas 15. oktoobril ukaasi, millega autasustas nelja välisriigi kultuuritegelast Sõpruse ordeniga, kelle hulgas on ka Moskva Novaja Opera peadirigent ning Tallinna Filharmoonia ja Birgitta Festivali kunstiline juht Eri Klas. Sõpruse ordeniga autasustatakse nii Vene kui ka välisriikide kodanikke suure panuse eest rahvustevahelise sõpruse ja koostöö arendamisse, viljaka tegevuse eest…
1 minut
“Krokii” Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses
Neljapäeval, 28ndal oktoobril kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses joonistuste näitus “Krokii”. Näitus on koostatud nii õpilaste, kui
ka kunstnike töödest. Näitusel on väljas mitmes stiilis tehtud joonistused, mis kõik kätkevad endas vaba ja visandlikku hõrku võlu.
ka kunstnike töödest. Näitusel on väljas mitmes stiilis tehtud joonistused, mis kõik kätkevad endas vaba ja visandlikku hõrku võlu.
1 minut
Telemanni kogumik „Essercizii Musici” – juveel saksa barokksonaatide seas
Saksa hilisbaroki instrumentaalstiilist annab suurepärase ülevaate Georg Philipp Telemanni 1740. aastal trükis ilmunud tsükkel „Essercizii Musici”, mis sisaldab tema elu viimase kümne aasta loomingut. Helilooja ise on suhtunud vägagi tunnustavalt oma viimasesse oopusse. Seda tõendavad tema sõnad oma autobiograafias aastast 1739. Pealkirja järgi on tegemist küll…
1 minut
Eliit
„Eliitkontserdid”: klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai 13. X Kadrioru lossis.
Lossi saali olid järjekordselt kogunenud vaimseid väärtusi hindavad muusikasõbrad, kes ei pea paljuks loobuda igapäevasest sagimisest, et siseneda hoopis uude atmosfääri. Kohtumist duo Ratassepp – Mikalai mänguga märkis äratundmisrõõm – ikkagi eliit selle sõna kõige paremas tähenduses. Kontserdipaigale sobivalt koostatud kava oli muljetavaldavalt nõudlik. Avalooks Wolfgang Amadeus Mozarti…
Lossi saali olid järjekordselt kogunenud vaimseid väärtusi hindavad muusikasõbrad, kes ei pea paljuks loobuda igapäevasest sagimisest, et siseneda hoopis uude atmosfääri. Kohtumist duo Ratassepp – Mikalai mänguga märkis äratundmisrõõm – ikkagi eliit selle sõna kõige paremas tähenduses. Kontserdipaigale sobivalt koostatud kava oli muljetavaldavalt nõudlik. Avalooks Wolfgang Amadeus Mozarti…
1 minut
Hubane ja hingav Mozart
Tanel Joametsa sarja „Kaheksa portreed” avakontsert 13. X Tartu ülikooli aulas. Tanel Joamets pühendas Wolfgang Amadeus Mozartile esimese kontserdi läbi kahe aasta vältavast sarjast „Kaheksa portreed”, mille iga kava esitleb üht heliloojat. Lisaks sooloteostele oli kavas ka Kvintett Es-duur puhkpillidele ja klaverile, kaastegevad vanemuislased Anna Šulitšenko (oboe), Margus Vahemets (klarnet), Jan Pentšuk (metsasarv) ja Kulvo Tamra…
2 minutit
Äratundmis- ja äraarvamisrõõmu
Pianist, helilooja ja pedagoog Leelo Kõlar on Eesti Interpreetide Liidu vanim liige ja üks vanemaid tegevinterpreete. Praegu vabakutseline muusik, on ta aktiivne klaveriõpetajate täienduskoolituste, kursuste ja loengute korraldaja ning kontsertide kajastaja ajakirjanduses. Kõlaril on suured klaveriõpetuse kogemused: kauaaegne Otsa-nimelise muusikakooli klaveripedagoog on töötanud ka Ida-Helsingi muusikakoolis. Tema tundliku pedagoogikäe all on saanud hariduse kümned…
1 minut
20 aastat Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni
14. novembril saab Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon (Baltic Architects Unions Association ehk BAUA) kahekümneaastaseks. Kakskümmend aastat tagasi peeti Riias Balti arhitektide koosolek, kus Eesti, Läti ja Leedu erialaliitude esindajad leppisid kokku ühise organisatsiooni loomises, veel samal kuul kirjutati alla ka asutamisdokumendile.
3 minutit
Järelmõtteid tuleviku tarbeks
Presidendi kärajad „EESTI 100”
Kärajatel oli märgata edusamme ja ka seda, mis ehmatas. Erinevalt eelmistest kärajatest seekord ühiskonda enam majanduseks ei nimetatud ja ka inimesi ei käsitletud vahendina, ressursina või varana. Aga samas öeldi täiesti tõsisel kombel, et Eesti kestmajäämise jutud oleks vaja lõpetada, sest peale on kasvamas uus põlvkond, kellele sellised isamaalised aated eriti…
Kärajatel oli märgata edusamme ja ka seda, mis ehmatas. Erinevalt eelmistest kärajatest seekord ühiskonda enam majanduseks ei nimetatud ja ka inimesi ei käsitletud vahendina, ressursina või varana. Aga samas öeldi täiesti tõsisel kombel, et Eesti kestmajäämise jutud oleks vaja lõpetada, sest peale on kasvamas uus põlvkond, kellele sellised isamaalised aated eriti…
8 minutit
Arhitektuuriaasta 2009
Kogumik 2009. aasta arhitektuuripreemiatest ja preemiate nominentidest. Toimetaja ja tekstide autor Margit Mutso. Reio Avaste, Kaido Haageni, Arne Maasiku jt fotod. Kujundaja Külliki Kristianson. Väljaandja Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ, 2010. 160 lk.
Arhitektuurikirjastuselt Solness ilmus nädal tagasi kaheksas Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiate kandidaate tutvustav kogumik, seekord pealkirjaga „Arhitektuuriaasta 2009”. Kuigi samu objekte tutvustab ju põhjalikumaltki kvartaliajakiri Maja, kohati…
Arhitektuurikirjastuselt Solness ilmus nädal tagasi kaheksas Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiate kandidaate tutvustav kogumik, seekord pealkirjaga „Arhitektuuriaasta 2009”. Kuigi samu objekte tutvustab ju põhjalikumaltki kvartaliajakiri Maja, kohati…
2 minutit
Tehasehoov ja valge hobune
Kultuur korrastab ja organiseerib. Tühermaa on koht, mis pole enam kultuur, aga pole veel ka loodus.
Mängufilm „Akvaarium” („Fish Tank”, Suurbritannia-Holland 2009, 123 min), režissöör ja stsenarist Andrea Arnold, operaator Robbie Ryan, kunstnik Helen Scott, montaaž Nicolas Chaudeurge, produtsent Kees Kasander. Osades Katie Jarvis, Michael Fassbender, Kierston Wareing, Rebecca Griffiths jt. Linastub kinos Artis.
Möödunud…
Mängufilm „Akvaarium” („Fish Tank”, Suurbritannia-Holland 2009, 123 min), režissöör ja stsenarist Andrea Arnold, operaator Robbie Ryan, kunstnik Helen Scott, montaaž Nicolas Chaudeurge, produtsent Kees Kasander. Osades Katie Jarvis, Michael Fassbender, Kierston Wareing, Rebecca Griffiths jt. Linastub kinos Artis.
Möödunud…
6 minutit
Loominguline tsement
Hoone, kus tegutseb disaini ja arhitektuurigalerii, ehitati Tallinnasse Pärnu maanteele aastatel 1932 kuni 1934 ja see esindab toona maailmas laialt levinud moodsat linnamajatüüpi, mille omaksvõtmine Tallinnas ei läinud sugugi lihtsalt. Mart Kalmu raamatust „Eesti 20. sajandi arhitektuur” loeme: „Tallinna suurejoonelisemaid funktsionalistlikke kortermaju on E. Habermanni kavandatud Urla maja, mis läbi kvartali Müürivahe tänavale ulatudes, moodustab palavikulise elupulsiga…
3 minutit
Tagasivaade Anri Rulkovi loomingule
Esimest korda pärast andeka autori siit ilmast lahkumist tuleb esmaspäeval kinos Sõprus ühekordne retrospektiiv, kus näidatakse Anri Rulkovi kolme Exitfilmis valminud lühifilmi: filme „Juliet” (1999), „Helmut” (2001) ja „Hirm” (2004) ning samast ajast pärit minu tehtud võltsdokumentaali „Väliseesti” (2000), milles Anri osales näitlejana.
2 minutit
Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi hoone uuendamisest
Aastal 2014 hakkab Euroopa kultuurilinna tiitlit kandma Riia ning juba astutakse ka lõunanaabrite juures esimesi samme Riia kultuuriruumi täiustamiseks. Hiljuti lõppes rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille eesmärk oli leida lahendus Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. XX sajandi alguses Riia kesklinna ehitatud imposantne muuseumihoone on nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenud, tema…
3 minutit
Film kui ideede kalmistu
Asjaarmastajana arhiivides tuhnides olen küll tähelepanu teraviku suunanud konkreetsele küsimusele seoses mõne filmilooga, aga silm haarab ju tahes-tahtmata ka kõrvallehekülgi, aju (või mälu? – paljukest seda alles on) ehk fikseerib midagi ja käsi teeb ikkagi mõne ülestähenduse, ükskõik, et vaja nagu poleks. Täna, mil olen „päris” filmitegemisest prii, kuulen neid ääremärkusi või vahelugemisi oma kladedes krabistavat…
4 minutit
Ruum ja arhitektuur „TURU 2011” programmis
Soome edelaosas paiknev Turu linn kannab 2011. aastal koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Eesti meedias räägitakse aktiivselt Tallinna tegemistest ja järgmisel aastal kavandatavast, kuid sellest, mis hakkab toimuma Turus, on üsna vähe kuulda olnud. Siinkohal lühike ülevaade, milliseid ruumi ja arhitektuuriga seotud paiku või sündmusi tasub Turus järgmisel aastal vaatama minna.…
2 minutit
Kangelaste vanapaganastumisest Eestis. Toomas Reinu juhtum
Näeme üksikut meest, kes on oma põhimõtetele kindlaks jäädes läbi halli kivi kõndinud.
Dokumentaalfilm „Ehituskunstnik Toomas Rein”. Leonhard Lapini idee, Toivo Tammiku ja Peeter Brambati käsikiri, režissöör ja produtsent Peeter Brambat. Operaatorid Peep Laansalu, Arvo Vilu ja Toomas Jürgens, Mati Jaska heli, teksti loeb Toomas Lõhmuste, monteerija Kalle Käärik.…
Dokumentaalfilm „Ehituskunstnik Toomas Rein”. Leonhard Lapini idee, Toivo Tammiku ja Peeter Brambati käsikiri, režissöör ja produtsent Peeter Brambat. Operaatorid Peep Laansalu, Arvo Vilu ja Toomas Jürgens, Mati Jaska heli, teksti loeb Toomas Lõhmuste, monteerija Kalle Käärik.…
6 minutit
Töömärkmeid linnaruumi kureerimisest
Kui ootuspärase järjekindlusega esile kerkivad poliitmullistused kõrvale jätta, siis kohati tundub, et Tallinn ootab kultuuripealinna aastat nagu deus ex machina’t – kui võimalust realiseerida unistuste projektid kõikides loomevaldkondades. See peaks olema justkui showcase, kus ühtlaselt kõikide kultuuritarbijate gruppide üle laotub parim, milleks võimelised ollakse. Näib aga, et ei ole strateegilist plaani, milline mõju…
3 minutit
PEALELEND: Iren Lill, EILi kontsertide produtsent
Lauri Väinmaa juhib oma intervjuus tähelepanu Eesti Interpreetide Liidu tegevuse laienemisele. Küsime asjaosaliselt, mis iseloomustab EILi tänavust kontserdihooaega.
Iren Lill: Liit alustas septembris oma kümnendat kontserdihooaega. Selle aasta jaanuarist kannavad kontserdid ühisnimetust „Eliitkontserdid”, mis vihjab loomeliidu nimele, kuid rõhutab ühtlasi ka kontsertide kõrget kunstilist taset – esineb Eesti interpreetide eliit. Lisaks kammermuusika…
Iren Lill: Liit alustas septembris oma kümnendat kontserdihooaega. Selle aasta jaanuarist kannavad kontserdid ühisnimetust „Eliitkontserdid”, mis vihjab loomeliidu nimele, kuid rõhutab ühtlasi ka kontsertide kõrget kunstilist taset – esineb Eesti interpreetide eliit. Lisaks kammermuusika…
1 minut
Sisekõrva implantaat ja muusika
Sisekõrva implantaat on aparaat, mida kasutab tänapäeval maailmas sadu tuhandeid inimesi, sealhulgas kümneid inimesi Eestis. Tegemist on proteesiga, püütakse tehnoloogiliste vahenditega kompenseerida sisekõrva toimimise vaegust. Inimese kuulmissüsteem koosneb laias laastus kahest osast: perifeersest (kõrv) ja tsentraalsest (aju). Perifeerses kuulmises on heli kodeeritud mehaanilise võnkumise ning tsentraalses kuulmises elektriliste impulsside kujul. Mehaanilise energia teisendus elektriliseks toimubki…
2 minutit
Tundlikud hetked helides
„Pjotr Tšaikovski 170”: Mati Palm (bass) ja Maria Veretenina (sopran), klaveril Tarmo Eespere ja Piia Paemurru 16. X Matkamaja saalis.
Laupäeval anti Tallinnas Pjotr Tšaikovski 170. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus tuntud vene helilooja vokaalloomingut esitasid Eesti kõigi aegade tuntuim bass Mati Palm ning mitmeid laulukonkursse ja preemiaid võitnud noor lauljatar Maria Veretenina. Kontserdipaika kaunistasid Oleg Võssotski…
Laupäeval anti Tallinnas Pjotr Tšaikovski 170. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus tuntud vene helilooja vokaalloomingut esitasid Eesti kõigi aegade tuntuim bass Mati Palm ning mitmeid laulukonkursse ja preemiaid võitnud noor lauljatar Maria Veretenina. Kontserdipaika kaunistasid Oleg Võssotski…
2 minutit
Mälestuste ülesostja määrab õiglase hinna
Heiti Pakk on keskendunud „Hinna” lavastajana näidendi sõnumile.
Kuressaare Linnateatri „Hind”, autor Arthur Miller, tõlkija Valdek Kruuspere, lavastaja Heiti Pakk, kunstnik Rein Nettan. Mängivad Guido Kangur (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (Vanemuine), Elina Reinold ja Aarne Mägi. Esietendus 3. X Kuressaare Linnateatris.
Arthur Milleri draama „Hind” on kirjutatud 1968. aastal. Majanduskriis, mis…
Kuressaare Linnateatri „Hind”, autor Arthur Miller, tõlkija Valdek Kruuspere, lavastaja Heiti Pakk, kunstnik Rein Nettan. Mängivad Guido Kangur (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (Vanemuine), Elina Reinold ja Aarne Mägi. Esietendus 3. X Kuressaare Linnateatris.
Arthur Milleri draama „Hind” on kirjutatud 1968. aastal. Majanduskriis, mis…
4 minutit
Vastasid – ja hästi vastasid
ERSO kontsert „Fagotivirtuoos Martin Kuuskmann ja Neeme Järvi” 14. X ning „Perekontsert”: Pärnu Linnaorkester, Maano Männi (viiul), Leonora Palu (flööt) ja Jüri Alperten 17. X Estonia kontserdisaalis.
1937. aasta 21. novembril toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis noore helilooja Dmitri Šostakovitši 5. sümfoonia esiettekanne. Helilooja Šaporini abikaasa on kirjutanud oma päevikus: „. . . . publik korraldas püsti…
1937. aasta 21. novembril toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis noore helilooja Dmitri Šostakovitši 5. sümfoonia esiettekanne. Helilooja Šaporini abikaasa on kirjutanud oma päevikus: „. . . . publik korraldas püsti…
4 minutit
Mentori kool
Näitekirjanike mentoriks võib kujuneda mitmeti – koguni koolituse toel, nagu selgus Jane Raschi seminaril Taanis.
Odsherredi jõudsime pärast päikeseloojangut; meid võttis vastu valjuhäälne vareseparv ja suur tühi maja mereäärses pargimaastikus, endine vaimuhaigla. Peotäie võtmeid omavahel ära jaganud, siirdus seltskond tube üle vaatama – ükski ei sarnanenud teisega. Mõni nägi välja nagu lavakujundus loole, mis toimub hullumajas, mõni nagu…
Odsherredi jõudsime pärast päikeseloojangut; meid võttis vastu valjuhäälne vareseparv ja suur tühi maja mereäärses pargimaastikus, endine vaimuhaigla. Peotäie võtmeid omavahel ära jaganud, siirdus seltskond tube üle vaatama – ükski ei sarnanenud teisega. Mõni nägi välja nagu lavakujundus loole, mis toimub hullumajas, mõni nagu…
3 minutit
Tõmba kerra, lülita välja, leia kodu
Eva Labotkini näitused „Magamajäämine” Tallinna Linnagaleriis kuni 31. X ja „Õigeksmõistmine” Kentmanni tänav 28 28. – 30. IX.
On tekkinud selline kunst, mille kohta öeldakse „sotsiaalkunst”. Enamasti avaldab see end objektides, mida nimetataks kontseptualistlikeks videoteks. Kokku võib seda nimetada sotsiaalkontseptualismiks. „Kontseptualism” kukub tavaliselt välja nagu see mäng, kus mängija üritab teistele kehaliigutuste abil…
On tekkinud selline kunst, mille kohta öeldakse „sotsiaalkunst”. Enamasti avaldab see end objektides, mida nimetataks kontseptualistlikeks videoteks. Kokku võib seda nimetada sotsiaalkontseptualismiks. „Kontseptualism” kukub tavaliselt välja nagu see mäng, kus mängija üritab teistele kehaliigutuste abil…
3 minutit
Taani eeskuju: maa tuleb täita lasteteatriga
Taani teatris räägitakse laste ja noortega tänapäevastel tõsistel teemadel poeetilises ja kujundlikus keeles.
Projekti „Näitekirjanike kasvulava” raames käis 17. – 23. septembrini õpireisil Taanis seitse eesti kirjanikku ja teatriinimest: Doris Kareva, Mihkel Seeder, Marite Butkaite, Silvia Soro, Jaak Urmet, Liis Lukk ja Katrin Nielsen. Horsensis vaadati kolm päeva laste- ja noorteteatrite…
Projekti „Näitekirjanike kasvulava” raames käis 17. – 23. septembrini õpireisil Taanis seitse eesti kirjanikku ja teatriinimest: Doris Kareva, Mihkel Seeder, Marite Butkaite, Silvia Soro, Jaak Urmet, Liis Lukk ja Katrin Nielsen. Horsensis vaadati kolm päeva laste- ja noorteteatrite…
3 minutit
Mitmetahuline Enno Hallek
Enno Halleki näitus „Fraktaalne abielu varjuga” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 7. XI.
Sel sügisel on Tallinnas korraga kahel näitusel väljas Stockholmis elava ja töötava Enno Halleki looming. Kumu suurnäitusel „Eesti kunst paguluses” markeerib kunstniku teoste valik laiemalt tema loomingu olulisemaid suundumusi, Kunstihoone galeriis avatud Harry Liivranna kureeritud isikunäitus „Fraktaalne abielu varjuga” esitleb mängleva elegantsiga Halleki…
Sel sügisel on Tallinnas korraga kahel näitusel väljas Stockholmis elava ja töötava Enno Halleki looming. Kumu suurnäitusel „Eesti kunst paguluses” markeerib kunstniku teoste valik laiemalt tema loomingu olulisemaid suundumusi, Kunstihoone galeriis avatud Harry Liivranna kureeritud isikunäitus „Fraktaalne abielu varjuga” esitleb mängleva elegantsiga Halleki…
3 minutit
Ärastatud vanalinnapäevad
Teatri NO99 „Tallinn – meie linn”, töörühma liikmed Eero Epner ja Tiit Ojasoo, giid Eva Klemets. Esietendus 29. IV Tallinna vanalinnas.
Teatri NO99 vanalinnaekskursioonilt-aktsioonilt lahkudes kuulsin pealt kahe kaasekskursandi nurinat. „Kas linnaekskursiooni vormis esitatud sarkastiline poliitkriitika on kuidagi väärtuslikum ajakirjanduses niigi levinud sõimust poliitikute aadressil?” küsis üks. „Miks peaksin NO -teatri giidi järel tervelt poolteist…
Teatri NO99 vanalinnaekskursioonilt-aktsioonilt lahkudes kuulsin pealt kahe kaasekskursandi nurinat. „Kas linnaekskursiooni vormis esitatud sarkastiline poliitkriitika on kuidagi väärtuslikum ajakirjanduses niigi levinud sõimust poliitikute aadressil?” küsis üks. „Miks peaksin NO -teatri giidi järel tervelt poolteist…
2 minutit
Naeltel tukkuv Tartu
Oktoobri tulek pühkis Tartust kuraatorite Kaisa Eiche ja Rael Arteli korraldatud Tartu kaasaegse kunsti festivali „ART IST KUKU NU UT 2010”, mis oli kui vali eelköhatus 2011.–2014. aasta plaanidele. Nii rahvusvahelisest näitusest kui südamega tehtud uurimusvihikust aimdus jõulist soovi sumbunud Tartu kunstielu soojast sängist välja meelitada. Kui luuletaja sõnu üldistada, siis ütles ju Jüri Üdigi, et loovinimest…
5 minutit
Banaanist rääkimata
Kaja Lindali ja Mari Mäe tantsulavastus on lugu kahest naisest köögis ja neile nii tähtsast mehest.
Insightout Company „Kaks naist köögis, banaanist rääkimata”. Koreograafidesitajad Kaja Lindal ja Mari Mägi, dramaturg Siret Paju, videokunstnik ja fotograaf Kay Kastner (Saksamaa), stsenograaf Sofie Salfelt (Taani), helikujundaja Pauli Riikonen (Soome), valguskujundaja Tobias Stal (Rootsi). Esietendus 14. X Kanuti gildi saalis. …
Insightout Company „Kaks naist köögis, banaanist rääkimata”. Koreograafidesitajad Kaja Lindal ja Mari Mägi, dramaturg Siret Paju, videokunstnik ja fotograaf Kay Kastner (Saksamaa), stsenograaf Sofie Salfelt (Taani), helikujundaja Pauli Riikonen (Soome), valguskujundaja Tobias Stal (Rootsi). Esietendus 14. X Kanuti gildi saalis. …
3 minutit
Varmo Pirk enne valguse vaheaega
Näitus „Varane Varmo Pirk. 1940–1946” Tartu Linnamuuseumis kuni 23. X.
Praegune Varmo Pirgi väljapanek on juba kaheksas näitus, mis sündinud kunstiühingu Pallas ja Tartu linnamuuseumi hääs koostöös. Viimane kümmekond aastat on võimaldanud muuseumi esimese korruse väikses saalis näidata Rudolf Kriisa, Herman Aunapuu, Valve Janovi, Ann Audova ja Hilda Kamdroni loomingut, samuti Teise maailmasõja järgset…
Praegune Varmo Pirgi väljapanek on juba kaheksas näitus, mis sündinud kunstiühingu Pallas ja Tartu linnamuuseumi hääs koostöös. Viimane kümmekond aastat on võimaldanud muuseumi esimese korruse väikses saalis näidata Rudolf Kriisa, Herman Aunapuu, Valve Janovi, Ann Audova ja Hilda Kamdroni loomingut, samuti Teise maailmasõja järgset…
4 minutit
Melchior on hetero!
Indrek Hargla on praeguses eesti kirjanduses konkurentsitult kõige parem ja usutavam kirjutaja.
Indrek Hargla, Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. Toimetanud Linda Uustalu. Kaane kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2010. 311 lk.
Sherlock Holmes ja doktor Kross
Kui 2010. aasta alguses linastus Robert Downey juunioriga peaosas action-film „Sherlock Holmes” (režissöör Guy Ritchie), võis kuulda ja lugeda kardinaalselt lahknevaid arvamusi…
Indrek Hargla, Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. Toimetanud Linda Uustalu. Kaane kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2010. 311 lk.
Sherlock Holmes ja doktor Kross
Kui 2010. aasta alguses linastus Robert Downey juunioriga peaosas action-film „Sherlock Holmes” (režissöör Guy Ritchie), võis kuulda ja lugeda kardinaalselt lahknevaid arvamusi…
5 minutit
Juhatada, kuhu kiri kuulub
Ene Mihkelsoni tekstide poeetika meenutab Arvo Pärdi tehnikat – mida kaugemal šlaagrist, seda lähemal muusikale.
Ene Mihkelsoni „Torn” mõjub kui luuleline kooda ehk tetrastihhon tema romaani-triptühhoni – „Nime vaev”, „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud” – järel. Sama tõsised hoiakud ja hoiatused, hingepiin ehk mälumure, rikas kogemus ning karm kriitika. Ainult ilmale avatust ja ütluse selgust on…
Ene Mihkelsoni „Torn” mõjub kui luuleline kooda ehk tetrastihhon tema romaani-triptühhoni – „Nime vaev”, „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud” – järel. Sama tõsised hoiakud ja hoiatused, hingepiin ehk mälumure, rikas kogemus ning karm kriitika. Ainult ilmale avatust ja ütluse selgust on…
5 minutit
Tuleb muuta väärtushinnanguid
Kaupo Vipi artiklist jääb mulje, et majandusteadlased ei pööra üldse tähelepanu globaalsetele probleemidele. Kindlasti on majandusteadlased siiski teadlikud sellest, et suur osa majanduses kasutusel ressursse on piiratud. Õnneks on ressursside hulgas ka erand – teadmus (knowledge). Väga suured lootused ongi pandud teadmuse kasutamisele majanduses senisest hoopis suuremas ulatuses.
1 minut
Tarbimispidu on läbi
Tehnoloogia on ennegi imet teinud
Ühes asjas pole ma Kaupo Vipiga nõus. Loodusteadlaste „kole-ennustused” ei ole kindlasti mitte vastuolus põhivoolu majandusteadusega, vaid inimloomusega üldse. See „põhivoolu majandusteadus” ehk neoklassikaline majandusteooria on Alfred Marshallist (1842–1924) peale harinud inimkonda teadmises, et rohkem on alati parem. Oma 1890. aastal avaldatud peateoses „Majandusteaduse printsiipidest” formuleeris Marshall tänini kehtivad põhitõed. On…
Ühes asjas pole ma Kaupo Vipiga nõus. Loodusteadlaste „kole-ennustused” ei ole kindlasti mitte vastuolus põhivoolu majandusteadusega, vaid inimloomusega üldse. See „põhivoolu majandusteadus” ehk neoklassikaline majandusteooria on Alfred Marshallist (1842–1924) peale harinud inimkonda teadmises, et rohkem on alati parem. Oma 1890. aastal avaldatud peateoses „Majandusteaduse printsiipidest” formuleeris Marshall tänini kehtivad põhitõed. On…
4 minutit
Otium reficit vires ja humanitaaride töötingimused
ETISesse kokku kuhjatud teaduskirjastuste kirjus hulgas puuduvad mõnedki minu eriala mainekamad, tõenäoliselt põhjusel, et kirjastused, mille üle muiatakse, on nende koha hõivanud.
Eestis prevaleerivad nõukogude aja pärandina endiselt loodusteadused. Seda on näha kõigest, alates rahajagamisest ja lõpetades akadeemikute nimekirjaga.
Valter Lang, Sirp 18. XII 1998
Humaniora häirekellad osutavad sügavamatele ühiskondlikele probleemidele…
Eestis prevaleerivad nõukogude aja pärandina endiselt loodusteadused. Seda on näha kõigest, alates rahajagamisest ja lõpetades akadeemikute nimekirjaga.
Valter Lang, Sirp 18. XII 1998
Humaniora häirekellad osutavad sügavamatele ühiskondlikele probleemidele…
7 minutit
Puudel ja pass
Üks nõukogudeaegne linnalegend kõneleb, kuidas üks mees pääsenud Saaremaale piiritsooni passiga, kus oli tema enda pildi asemel puudli oma. Ja olevatki õnnestunud. Küllap oli mees hirmus karvane, tollane pilditehnika keskpärane ja piiripunkti valgustus nigelavõitu. Ent sellest olulisem on inimlik element, millele looga osutatakse: pealtnäha vankumatul piiril valvas ikkagi kõigest inimene. Sellised lood jätavad vabad käed ka mitmete teiste…
2 minutit
Kui Toompea lossis on vaikinud kära …
Ükspäev, ja see oli teisipäev, hakanud kasakad sultan Ergmale kõrgel Toompea palees kirja kirjutama. Kirjutanud nad: „Pai sultan, anna meile tuba ja pane meid oma majja muuseumisse, me oleme suhteliselt rahulikud eksponaadid, palju tüli ei tee ja ringi ei rabele – kui üldse, siis ehk võib-olla Juhan Aare filmib natuke kalu või…
2 minutit
Piiramatu kasvu piiridel
Loodusteadlaste „kole-ennustused” ei sobi sugugi enamiku majandusteadlaste veendumusega, et majanduskasvul ei saa piire olla.
Loodusteadlased on viimastel kümnenditel tuhandetes teadusuuringutes tõdenud, et meie planeedi ökosüsteemid, bioloogiline mitmekesisus ja loodusressursside varud hävivad aina ohtlikumas tempos. Samasuguses, eksponentselt kasvavas tempos on planeedil tõusnud inimeste arvukus ja keskmine tarbimisvõime ning kuhjunud jäätmeid ja keskkonnareostust. Selge, et need muutused on omavahel…
Loodusteadlased on viimastel kümnenditel tuhandetes teadusuuringutes tõdenud, et meie planeedi ökosüsteemid, bioloogiline mitmekesisus ja loodusressursside varud hävivad aina ohtlikumas tempos. Samasuguses, eksponentselt kasvavas tempos on planeedil tõusnud inimeste arvukus ja keskmine tarbimisvõime ning kuhjunud jäätmeid ja keskkonnareostust. Selge, et need muutused on omavahel…
8 minutit
Lauri Väinmaa: „Festival on kasvanud meie muusikaelu loomulikuks osaks”
Festival „Klaver” 23. – 31. X.
Rahvusvaheline pianistide festival „Klaver” on Eesti suurima kuulajate arvuga klassikafestival. Mäletan esimeste klaverifestivalidega kaasnenud õhinat, publik kiirustamas ühelt kontserdilt teisele – enneolematult lai panoraam, säravad tähed . . . . Praegu tundub pilt kuidagi rahulikum.
Lauri Väinmaa: Miks esimesed festivalid tekitasid elevust? Võib-olla…
Rahvusvaheline pianistide festival „Klaver” on Eesti suurima kuulajate arvuga klassikafestival. Mäletan esimeste klaverifestivalidega kaasnenud õhinat, publik kiirustamas ühelt kontserdilt teisele – enneolematult lai panoraam, säravad tähed . . . . Praegu tundub pilt kuidagi rahulikum.
Lauri Väinmaa: Miks esimesed festivalid tekitasid elevust? Võib-olla…
4 minutit
Meeleavaldus või meelelahutus?
Ivar Veermäe isikunäitus „Autonoomia” Hobusepea galeriis 6. – 18. X.
Ivar Veermäe väljapanek uurib kapitalismivastase ideoloogia tegevust ja representatsiooni Saksamaal. Ta lahkab peamiselt fotot ja videot Berliini vasak- ja paremäärmuslaste aktsioonide kaudu. Demonstratsioonidel ja meeleavaldustel seisavad inimesed justkui iseenda õiguste ja vabaduse eest, kuid nende sõltumatust ja iseseisvust piirab grupiidentiteet. Töödes ei kajastu demonstratsioonide…
Ivar Veermäe väljapanek uurib kapitalismivastase ideoloogia tegevust ja representatsiooni Saksamaal. Ta lahkab peamiselt fotot ja videot Berliini vasak- ja paremäärmuslaste aktsioonide kaudu. Demonstratsioonidel ja meeleavaldustel seisavad inimesed justkui iseenda õiguste ja vabaduse eest, kuid nende sõltumatust ja iseseisvust piirab grupiidentiteet. Töödes ei kajastu demonstratsioonide…
2 minutit
Ene Mihkelson: „Kirjandusele ja kunstile ei tohi midagi ette kirjutada!”
Jürgen Rooste intervjuu Balti Assamblee kirjandusauhinna värske laureaadiga, kes pärjati luulekogu „Torn” eest.
FOTO: Andreas Nestor
Jürgen Rooste: „Torni” alustad sa…
FOTO: Andreas Nestor
Jürgen Rooste: „Torni” alustad sa…
8 minutit
