Sirbi sünnipäevanumber!
Sirp saab homme 70. aastat vanaks. Alustanud Sirbi ja vasarana ning kandnud vahepeal ka Reede ning Kultuurilehe nime, on Sirpi kokku ilmunud 3315 numbrit ja koos lisadega ligikaudu 50 000 lehekülge. Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm analüüsivad Sirbis kultuurilehe lugeja muutumist arvus, ajas ja huvides läbi seitsme aastakümne.
Sünnipäeva puhul ilmutame Sirbis seekord nii mõnegi parema…
Sünnipäeva puhul ilmutame Sirbis seekord nii mõnegi parema…
1 minut
“KLIK!ESTONIA//KLÕPS” – kolm päeva kvaliteetanimatsioone Tartus
“KLIK!ESTONIA//KLÕPS!” toob 1. – 3. oktoobrini Tartusse kümnete kaupa häid animatsioone Amsterdami kõige kiiremini kasvavalt festivalilt KLIK!Amsterdam ning täiendab neid eesti animatsiooni pärlitega.
Nautida saab seitset erinevat animatsiooniprogrammi, mis koosnevad keskeltläbi 10 lühemast animatsioonist. Kavas on ka eraldi programmid nii Eesti kui Hollandi animatsioonidest ja nukufilmidest. Pikema…
Nautida saab seitset erinevat animatsiooniprogrammi, mis koosnevad keskeltläbi 10 lühemast animatsioonist. Kavas on ka eraldi programmid nii Eesti kui Hollandi animatsioonidest ja nukufilmidest. Pikema…
1 minut
Värske Rõhk 5!
Kirjandusajakirjal Värske Rõhk täitub 23. numbri ilmumisega viies tegevusaasta. Selle tähistamiseks kõlavad Vikerraadio “Järjejutu” saates 27. septembrist 1. oktoobrini Tuuli Tauli, Indrek Lõbusa, Linda-Mari Väli, Tõnis Tootseni ja Laura Metsa lühijutud. 5. oktoobril tuleb “Kirjanduslike teisipäevade” raames Tartus Kirjanduse majas esitusele Kairi Kruusi tekstikava “Sõnatüvesid emmates”, millele järgneb sünnipäevapidu. Kavast valmib oktoobri jooksul koostöös lavaka 3. kursusega…
2 minutit
Eesti filmid pärjati Arsenalsil rohkete auhindadega
Laupäeval lõppenud Riia rahvusvahelisel filmifoorumil Arsenals võitsid eesti filmid kokku viis auhinda.
Veiko Õunpuu film “Püha Tõnu kiusamine”, mis võistles nii Balti kui rahvusvahelises võistlusprogrammis, tõi Arsenalsilt kolm auhinda. Film hinnati parimaks Balti võistlusprogrammi mängufilmiks, lisaks pälvis ta ka rahvusvahelise filmiajakirjanike žürii FIPRESCI auhinna ja samuti Interfilmi žürii auhinna, kes hindas…
Veiko Õunpuu film “Püha Tõnu kiusamine”, mis võistles nii Balti kui rahvusvahelises võistlusprogrammis, tõi Arsenalsilt kolm auhinda. Film hinnati parimaks Balti võistlusprogrammi mängufilmiks, lisaks pälvis ta ka rahvusvahelise filmiajakirjanike žürii FIPRESCI auhinna ja samuti Interfilmi žürii auhinna, kes hindas…
1 minut
Tarrvi Laamann ArtDepoos
Kolmapäeval, 29. septembril kell 18 avatakse ArtDepoo galeriis DJ ja graafikuna tegutseva Tarrvi Laamanni isiknäitus „Pika puuga, täie rauaga”. Näitus on alates maikuust mööda Eestit ringi tuuritanud ning on taas Tallinnas tagasi.
Tarrvi Laamann soovib oma näitust tutvustada tema hea sõbra ja luuletaja Tommyboy sõnadega:
Ma austan vabadust kuigi kanda võib see olla vahel raske koorem
Ma austan loomist…
Tarrvi Laamann soovib oma näitust tutvustada tema hea sõbra ja luuletaja Tommyboy sõnadega:
Ma austan vabadust kuigi kanda võib see olla vahel raske koorem
Ma austan loomist…
1 minut
Luulet
AMA MIS OĻ ĒLDIM
nagrub sink kubs
ama smuk
sizal puol syndi
om sin om
amad tüömķid
mis edriksubed
nurm ja räk vael
ēldim syu
ama mis līb ēldim
nagrub sink ja sinnel
pǟrnd Salats nīn pāldes
kutsmes linud püakodde
priekek tüttid apku titilbid
rykkubed leb pitka pǟva
ürg ürgub sīt ēskyrd
pilud šudas oideds
vei ku nänt om pilud
mis sugubed valdest
vei ku tä om üö
mis šunub ķävad kazamest
kazab kazamak
ku üö üöl pǟvavald
ama nagrub sink kubs
nagrub sink kubs
ama smuk
sizal puol syndi
om sin om
amad tüömķid
mis edriksubed
nurm ja räk vael
ēldim syu
ama mis līb ēldim
nagrub sink ja sinnel
pǟrnd Salats nīn pāldes
kutsmes linud püakodde
priekek tüttid apku titilbid
rykkubed leb pitka pǟva
ürg ürgub sīt ēskyrd
pilud šudas oideds
vei ku nänt om pilud
mis sugubed valdest
vei ku tä om üö
mis šunub ķävad kazamest
kazab kazamak
ku üö üöl pǟvavald
ama nagrub sink kubs
1 minut
Salatsiliivi allikatest
Eelmise aasta lõpul ilmus trükist salatsiliivi sõnaraamat ehk „Salis-Livisches Wörterbuch” (koostanud Eberhard Winkler ja Karl Pajusalu, Eesti Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn 2009), kus esitatud sõnavara kõigist üheteistkümnest tänapäevani säilinud salatsiliivi keele allikast aastatest 1665–1846. Allikaist pärineb ainult üks Rootsi ajast, ülejäänud juba TsaariVene Liivimaalt. Viimane salatsiliivi keele talletaja oli soomlane Johann Andreas Sjögren, kes kogus mahukaima…
2 minutit
Jäljed Liivimaa liivi keelest
Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt. Ka liivi kirjakeel on loodud Kuramaa randlaste, eesti vanemas kõnepruugis kurelaste või kuralaste keeletava põhjal. Aimu ajaloolise Liivimaa liivi keelest annab Põhja-Lätis Salatsi jõe ümbruskonnas kõneldud liivi keel, mille näiteid on talletatud XVII–XIX sajandini. Salatsiliivlased kutsusid ise ennast liivlasteks ja oma keelt…
2 minutit
MUUSIKAMAAILM: eesti artistid
Eesti muusikuid maailmalavadelt
Tippsündmus: 15.-16. IX Orchestre de Paris’ hooaja avakontserdid uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel Pariisis Salle Pleyel’is, kaastegevad Eesti Rahvusmeeskoor ja Orchestre de Paris’ koor: Dukas’ „La Péri”, Sibeliuse „Kullervo sümfoonia” (sol Soile Isokoski, Juha Uusitalo). 19. IX kavas on Dukas’ „Nõia õpilane” ja „La Péri”, Bizet’ „Laste mängud” ja Debussy „Fauni pärastlõuna”.
* 2.…
Tippsündmus: 15.-16. IX Orchestre de Paris’ hooaja avakontserdid uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel Pariisis Salle Pleyel’is, kaastegevad Eesti Rahvusmeeskoor ja Orchestre de Paris’ koor: Dukas’ „La Péri”, Sibeliuse „Kullervo sümfoonia” (sol Soile Isokoski, Juha Uusitalo). 19. IX kavas on Dukas’ „Nõia õpilane” ja „La Péri”, Bizet’ „Laste mängud” ja Debussy „Fauni pärastlõuna”.
* 2.…
5 minutit
Keeleuudised
Hõimupäevade mõttest
Taas on hõimupäevad tulekul. Oktoobrikuu kolmandal nädalal jätkub soome-ugri maailmas vanim hõimurahvaid ühendav kultuuritraditsioon.
Nii juba 1931 aastast, sest nii leppisid soomeugri kultuurikongressil eestlased, soomlased ja ungarlased kokku. Vahepeal küll traditsioon katkes, kuid 1988. aastast on hõimupäevi taas peetud, aasta-aastalt üha laialdasemalt. Võrreldes 30ndate aastatega, on suurim muudatus Venemaa soome-ugri rahvaste osalemine hõimupäevadel, samuti selle traditsiooni kandumine nende…
Taas on hõimupäevad tulekul. Oktoobrikuu kolmandal nädalal jätkub soome-ugri maailmas vanim hõimurahvaid ühendav kultuuritraditsioon.
Nii juba 1931 aastast, sest nii leppisid soomeugri kultuurikongressil eestlased, soomlased ja ungarlased kokku. Vahepeal küll traditsioon katkes, kuid 1988. aastast on hõimupäevi taas peetud, aasta-aastalt üha laialdasemalt. Võrreldes 30ndate aastatega, on suurim muudatus Venemaa soome-ugri rahvaste osalemine hõimupäevadel, samuti selle traditsiooni kandumine nende…
3 minutit
Zalina – mustlasneiu kultuuride piiril
Vahur Laiapea: Millega seostub sul sõna „mustlane”?
Zalina Vinogradova: Lapsena, kui õdede-vendadega õues mängisime, narrisid naabrilapsed meid: mustlane, mustlane! See on esimene seos selle sõnaga. Siis hakkasin aru saama, et olen veidi teistsuguse välimusega kui „valged” lapsed. Väiksena oli selline tunne, et võib-olla ei ole ma päris tavaline, normaalne. Et olen teistsugune. Moslemitüdrukul,…
Zalina Vinogradova: Lapsena, kui õdede-vendadega õues mängisime, narrisid naabrilapsed meid: mustlane, mustlane! See on esimene seos selle sõnaga. Siis hakkasin aru saama, et olen veidi teistsuguse välimusega kui „valged” lapsed. Väiksena oli selline tunne, et võib-olla ei ole ma päris tavaline, normaalne. Et olen teistsugune. Moslemitüdrukul,…
3 minutit
VASTAVAD Abrosimova ja Ermakov
Millised ersa-mokša ühingud Eestis tegutsevad ja millega tegeldakse?
Eestis tegutsevad juba 16 aastat Eesti-Mordva Kultuuriselts (www.nationalities.ee/mordva) ning ersa-mokša kultuuriühing Sjatko (www. lyra.ee). Seltside eesmärk on ersa ja mokša kultuuripärandi ja identiteedi säilitamine, sealhulgas ersa ja mokša keele püsimajäämisega seotud probleemide tutvustamine eestlastele ja teistele hõimurahvastele. Traditsiooniks on saanud ersa keele päeva, mokša kultuuripäevade ning hõimupäevade…
Eestis tegutsevad juba 16 aastat Eesti-Mordva Kultuuriselts (www.nationalities.ee/mordva) ning ersa-mokša kultuuriühing Sjatko (www. lyra.ee). Seltside eesmärk on ersa ja mokša kultuuripärandi ja identiteedi säilitamine, sealhulgas ersa ja mokša keele püsimajäämisega seotud probleemide tutvustamine eestlastele ja teistele hõimurahvastele. Traditsiooniks on saanud ersa keele päeva, mokša kultuuripäevade ning hõimupäevade…
1 minut
Ersa ja mokša keel ohuga silmitsi
Mordvalased on eestlaste enim hajali sugulasrahvas, neid elab Kesk-Venemaast Siberini ja ka Kesk-Aasias. Keeleliselt, kultuuriliselt ja antropoloogiliselt jagunevad nad mokšadeks ja ersadeks. Ersa ja mokša keel on umbes sama lähedased kui eesti ja soome oma, kuid erinevusi on kõigil keeletasanditel: häälikuis, grammatikas, sõnavaras. On öeldud, et mokšad ja ersad peavad end ühe pea, kuid kahe…
3 minutit
Venemaa keelepoliitika on järjest jõulisem
Tänavu juulikuus sai tähtsa kirja Venemaa Föderatsiooni Tatari Vabariigi pealinna Kaasani elanik Aida Kamalova, kelle tütar õpib kohalikus tatarikeelses lütseumis. Kirjas anti teada, et Venemaa Föderatsiooni ülemkohtu kassatsioonikolleegium otsustas mitte rahuldada tema palvet lubada tütrel sooritada riigieksam vene keele asemel tatari keeles. Vastavalt Venemaa seadustele tuleb igal keskkoolilõpetajal teha riiklik matemaatika ja…
2 minutit
Paikkondlikkus kui imperialismi tööriist
Üleilmastumise ideoloogiaga relvastatud imperialism on totaalselt marginaliseerinud rahvusriikluse, asendanud selle paikkondlikkusega ja välistanud rahvuse kui sellise ülesehitamise.
Soomeugrilaste olukord ei ole kunagi olnud nii halb kui praegu. Asi ei ole siinjuures mitte selles, et soome-ugri päritolu ja keeltega seotute (mordva keel kaotab näiteks iga pooltunniga ühe kõneleja) hulk on kahanenud katastroofiliselt. Veel…
Soomeugrilaste olukord ei ole kunagi olnud nii halb kui praegu. Asi ei ole siinjuures mitte selles, et soome-ugri päritolu ja keeltega seotute (mordva keel kaotab näiteks iga pooltunniga ühe kõneleja) hulk on kahanenud katastroofiliselt. Veel…
6 minutit
Fennougristide suurfoorum CIFU 11
1960. aastast peale oodatakse fennougriste ja samojedolooge kogu maailmast iga viie aasta tagant teadusfoorumile Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU). Korraldajaiks olid algul kordamööda Ungari, Soome ja tollase Nõukogude Liidu soome-ugri keelte uurimiskeskused (sealhulgas 1970. a Tallinn). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on võõrustajaiks neli riiki, eraldi Eesti ja Venemaa. Tänavune 11. kongress „Soome-ugri rahvad ja keeled…
4 minutit
Loodus koputab inimese südametunnistusele
VIII Matsalu loodusfilmide festivalil võidutses Petteri Saario film „Õli lainetel”, Soome lahe ökoloogiliste ohtude käsitlus.
Igal sügisel Lihulas toimuv Matsalu loodusfilmide festival on oma kaheksa toimumisaasta jooksul püüdnud alati edasi areneda. Sealtpeale kui festivaliprogramm leidis oma optimaalse mahu ja vormi, kolm-neli aastat tagasi, on püütud edasi laieneda üritustega Haapsalus, lastepäevaga ning sel aastal…
Igal sügisel Lihulas toimuv Matsalu loodusfilmide festival on oma kaheksa toimumisaasta jooksul püüdnud alati edasi areneda. Sealtpeale kui festivaliprogramm leidis oma optimaalse mahu ja vormi, kolm-neli aastat tagasi, on püütud edasi laieneda üritustega Haapsalus, lastepäevaga ning sel aastal…
5 minutit
FILMIMAAILM
Unistus don Quijotest jääbki unistuseks
Pikki aastaid on olnud menurežissöör Terry Gilliami unistuseks ekraniseerida hispaanlase Miguel de Cervantes Saavedra klassikateos „Don Quijote”. 2000. aastal tundus, et unistus võibki teostuda. Esialgse käsikirja järgi pidi film „Mees, kes tappis don Quijote” („The Man Who Killed Don Quijote”) pajatama XX sajandi reklaamiagendist, kes sooritab eksikombel ajamatka keskaegsesse Hispaaniasse. Seal hakatakse teda pidama…
Pikki aastaid on olnud menurežissöör Terry Gilliami unistuseks ekraniseerida hispaanlase Miguel de Cervantes Saavedra klassikateos „Don Quijote”. 2000. aastal tundus, et unistus võibki teostuda. Esialgse käsikirja järgi pidi film „Mees, kes tappis don Quijote” („The Man Who Killed Don Quijote”) pajatama XX sajandi reklaamiagendist, kes sooritab eksikombel ajamatka keskaegsesse Hispaaniasse. Seal hakatakse teda pidama…
2 minutit
Allakäinud ühiskond
„ENSV”, mille seitsmest osast kolm tänaseks ekraanile jõudnud, on samal kanalil nähtud seriaalist „Vana aja asjad” ebaõnnestunud edasiarendus. Kaheksakümnendate alguse telefonide, raadiote, autode, riietuse, meloodiate jne intensiivne eksponeerimine on selle ainus märkimisväärne saavutus. Tunnuslik oli kaader teises osas, kus ligi minuti jooksul näidati korraga armeenia konjaki pudelit, koledat naiste karvamütsi ja Lenini büsti. Tegu on informatiivset,…
3 minutit
Kunst elus ja elu kunstis
Viljandis toimus lõppenud suvel 18. korda Noore Tantsu festival, mis tõi taas kohale rohkesti tantsukunstnikke mitmelt poolt maailmast. Tänavu pakkus festival osalejatele etenduste ja töötubade kõrval ka vestlusringe – lõunapausid oli võimalik sisustada kogenud õpetajate ja esinejate mõtteavaldusi kuulates. Oma ideedega rikastasid tantsuhuvilisi võitluskunstide õpetaja Kauko Uusoksa, žonglöör, akrobaat ja köietantsija Marco Bonisimo, tegevusteatri õpetaja…
4 minutit
Kunst elus ja elu kunstis
Viljandis toimus lõppenud suvel 18. korda Noore Tantsu festival, mis tõi taas kohale rohkesti tantsukunstnikke mitmelt poolt maailmast. Tänavu pakkus festival osalejatele etenduste ja töötubade kõrval ka vestlusringe – lõunapausid oli võimalik sisustada kogenud õpetajate ja esinejate mõtteavaldusi kuulates. Oma ideedega rikastasid tantsuhuvilisi võitluskunstide õpetaja Kauko Uusoksa, žonglöör, akrobaat ja köietantsija Marco Bonisimo, tegevusteatri õpetaja…
4 minutit
Onu Vanja koos Pavliku ja Karamazovitega
Festival „Kuldne mask” toob Eestisse Rimas Tuminase „Onu Vanja” ja veel viis tipplavastust Venemaalt.
Kuuendat korda toimuval teatrifestivalil „Kuldne mask Eestis” mängitakse 1. – 10. oktoobrini Tallinnas ja Jõhvis kuut vene tipplavastust, nende seas ka Venemaa praegu ilmselt kõige hinnatumat Tšehhovi-lavastust, leedulase Rimas Tuminase „Onu Vanjat”. Enamik kutsutud lavastusi on pälvinud Kuldse…
Kuuendat korda toimuval teatrifestivalil „Kuldne mask Eestis” mängitakse 1. – 10. oktoobrini Tallinnas ja Jõhvis kuut vene tipplavastust, nende seas ka Venemaa praegu ilmselt kõige hinnatumat Tšehhovi-lavastust, leedulase Rimas Tuminase „Onu Vanjat”. Enamik kutsutud lavastusi on pälvinud Kuldse…
2 minutit
Hispaania eest – iga minut, iga tund
Quevedo ja Olivarese erinevus on küll olemas, aga jääb väheveenvaks, palju usutavam on nende sarnasus.
Vanemuise „Quevedo”, autor Jaan Undusk, lavastaja Margus Kasterpalu (Eesti Teatri Festival), kunstnik Kristiina Põllu, muusikaline kujundaja Jaan Sööt, videokunstnik Taavi Varm, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Mängivad Hannes Kaljujärv, Üllar Saaremäe (Rakvere teater), Liina Olmaru, Aivar Tommingas, Marika…
Vanemuise „Quevedo”, autor Jaan Undusk, lavastaja Margus Kasterpalu (Eesti Teatri Festival), kunstnik Kristiina Põllu, muusikaline kujundaja Jaan Sööt, videokunstnik Taavi Varm, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Mängivad Hannes Kaljujärv, Üllar Saaremäe (Rakvere teater), Liina Olmaru, Aivar Tommingas, Marika…
5 minutit
Mis oleks üllam: kättemaks või andestus?
„Gorgo kingitus” on osavalt komponeeritud jõuline tekst, tulvil eruditsioonimänge. Vanemuise „Gorgo kingitus”, autor Peter Shaffer, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Silver Vahtre (Pärnu Endla), koreograaf René Nõmmik (Fine 5), valguskujundaja Andres Sarv, muusikalised kujundajad Peeter Raudsepp ja Loore Martma. Mängivad Martin Veinmann (Eesti Draamateater), Külliki Saldre, Tanel Jonas, Ao Peep,…
3 minutit
Nagu saelaudu
Nüüd huugab kombinaat, alasile haamer lööb. Vanemuises ei vaibu teatritegu päeval ega öösel, alanud 141. hooajal ootab lavalejõudmist kuusteist uuslavastust: sõnalavastusi on kaheksa, muusikalavastusi kuus ning tantsu- ja balletilavastusi kaks.
2 minutit
Kiek in de Köki uus elu
Sel kevadel sai Kiek in de Köki torn-muuseum põhjaliku uuenduse, mida laiatarbe meedia pole märganud – ilmselt peetakse muuseumi liiga „igavikuliseks”. Kuna Kiek in de Kök on suunatud turistidele, pole põlistallinlasel motivatsiooni sinna ka uudistama minna. Kuidas „meie” ajalugu siis väljapoole „müüakse”?
Imetlenud varem ajaloomuuseumi uut ekspositsiooni Orlovi lossis, pean kiitma muuseumiinimeste püüdlusi laiemalt. Kiek in de…
Imetlenud varem ajaloomuuseumi uut ekspositsiooni Orlovi lossis, pean kiitma muuseumiinimeste püüdlusi laiemalt. Kiek in de…
3 minutit
Olla arhitektide jaoks olemas Intervjuu UIA presidendi Louise Coxiga
1948. aastal Šveitsis sündinud Rahvusvaheline Arhitektide Liit ehk UIA on üks mitmest sõjajärgses maailmas tekkinud hiidorganisatsioonist, mille eesmärk oli koondada ja esindada võimalikult paljusid, olla globaalne ja ühtne, tegutseda valitsusvälise sõltumatu jõuna toonases külma sõja aegses maailmas. Esindusorganisatsioonina pole UIA arhitektuuriajaloo silmis olnud kaugeltki nii atraktiivne kui…
5 minutit
Maailma arhitektuuriladvik Tallinnas
Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) Visiooni ja Strateegia Komitee koosolek Tallinnas
10. septembril toimus Tallinnas hotelli Telegraaf konverentsikeskuses Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (Union internationale des architectes – UIA) visiooni ja strateegia komitee koosolek.
UIA on 125 riigi arhitektide liitudest koosnev ülemaailmne valitsusväline organisatsiooni, mille eesmärk on seista arhitekti elukutse ning tegevusvaldkonna eest globaalsel tasandil. 1948. aastal…
10. septembril toimus Tallinnas hotelli Telegraaf konverentsikeskuses Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (Union internationale des architectes – UIA) visiooni ja strateegia komitee koosolek.
UIA on 125 riigi arhitektide liitudest koosnev ülemaailmne valitsusväline organisatsiooni, mille eesmärk on seista arhitekti elukutse ning tegevusvaldkonna eest globaalsel tasandil. 1948. aastal…
2 minutit
Väikelinn Viimsi
7. ja 8. septembril toimus kaheksandat korda Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatav linnafoorum. Linnafoorum on kahepäevane töötuba, kus tegeletakse konkreetse piirkonna linnaliste probleemidega, selle eesmärk on tekitada diskussioon antud kohaga seotud erinevate huvigruppide vahel ning luua kontseptsioon piirkonna arendamiseks. Seekordse linnafoorumi teemaks ja toimumiskohaks oli Viimsi.
6 minutit
Mis võiks toimuda galeriis, millel puudub lagi?
Artishoki biennaal asetas kunsti ja kriitika vahetult kõrvuti, üksteisega konkureerivale positsioonile. Oletus, et koos kunstiteosega eksponeeritud kümme kriitilist teksti kisuvad kunstiteose alasti, ei leidnud kinnitust. Pigem sündis midagi vastupidist. Kriitikute tekste on ka praegu võimalik lugeda biennaali kodulehel (www.artishokbiennale.org). Seal tuleb esile kindlaid, korduvaid autoripositsioone ja paiguti ootuspäraseid reaktsioone lähteülesandele. Esitatud teoste…
3 minutit
Kampf über alles!
Artishoki biennaali idee on lihtne: kunstnik pakub välja kunstiteose (või õigemini kunstiteose idee/kavandi), mida eksponeeritakse Tartu Kunstimaja teise korruse suures saalis, ning kümme kriitikut kirjutab selle teose kohta teksti, mis on väljas kõrvalsaalides. Ning nõnda kümme päeva järjest. Kõike seda serveeritakse veini ja vestlusega. Aga see idee on huvitav! Kuigi kohtasin mitmeid kunstiloolasi, kelle arvates idee ise…
3 minutit
Lugu jätkub
Tulevasel aastal täitub 90 aastat esimese ilmaliku sisuga liivi raamatu ilmumisest. Pealkirjaga „Esimene liivi lugemik” anti see välja Tartus, vastasutatud Akadeemilise Emakeele Seltsi esimese väljaandena. Ühtlasi saame tähistada veelgi olulisemat juubelit. Nimelt trükiti aastal 1861 ehk siis 150 aastat tagasi Peterburis liivi-saksa sõnaraamatu lisas esimesed liivi kirjanduse näited: Jāņ Prints vanema ja tema poegade kirjutatud liivikeelsed luuletused. Rääkides…
2 minutit
Liivi keel on Lätis põliskeel, mitte võõrkeel!
Intervjuu professor Tiit-Rein Viitsoga vastu Euroopa keeltepäeva
Tuuli Tuisk: Kohtusime Kanadas saja-aastase Grizelda Kristiņiga, kes on meie teada viimane liivi keelt emakeelena kõnelev liivlane. Mis tundeid temaga kohtumine tekitas?
Enne selle aasta maikuus Kanadasse minekut ei osanud seda olukorda ette kujutada: kuidas sinna saab, mis seal on ja milline on…
Tuuli Tuisk: Kohtusime Kanadas saja-aastase Grizelda Kristiņiga, kes on meie teada viimane liivi keelt emakeelena kõnelev liivlane. Mis tundeid temaga kohtumine tekitas?
Enne selle aasta maikuus Kanadasse minekut ei osanud seda olukorda ette kujutada: kuidas sinna saab, mis seal on ja milline on…
5 minutit
Nõukogude naine Marge Monko tõlgenduses
Marge Monko näitus „Shaken Not Stirred” („Raputada, mitte segada”) Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 3. X, „Nõukogude naine eesti kunstis” Kumus kuni 26. IX, kuraatorid Katrin Kivimaa ja Kädi Talvoja.
Selle nädala lõpuni on Kumus veel väljas palju vastureaktsioone pälvinud näitus „Nõukogude naine eesti kunstis” ehk siis teisiti sõnastatuna naise kuvand NSVLi, totalitaarse…
Selle nädala lõpuni on Kumus veel väljas palju vastureaktsioone pälvinud näitus „Nõukogude naine eesti kunstis” ehk siis teisiti sõnastatuna naise kuvand NSVLi, totalitaarse…
2 minutit
Veidi värsket õhku
Mikk Freibergi isikunäitus „7 sööstu tundmatusse” Aatriumi galeriis 1. – 14. IX.
Metallikunstnik Mikk Freibergi isikunäitusel sai näha kunstniku abstraktseid, sageli minimalistlikke vabagraafilisi töid. Taieste loomisel on kunstnik kasutanud roostevaba terast, akrüülvärvi ning omaenese keha kui värvi metallile kandmise vahendit. Tööd on loodud väga kiiresti kontsentreeritud energia pinnalt. Taies „Must tuli” (2009) on üheainsa liigutuse tulem.…
Metallikunstnik Mikk Freibergi isikunäitusel sai näha kunstniku abstraktseid, sageli minimalistlikke vabagraafilisi töid. Taieste loomisel on kunstnik kasutanud roostevaba terast, akrüülvärvi ning omaenese keha kui värvi metallile kandmise vahendit. Tööd on loodud väga kiiresti kontsentreeritud energia pinnalt. Taies „Must tuli” (2009) on üheainsa liigutuse tulem.…
1 minut
Tekstiil on tekstiil
Tekstiilikunstnike liidu aastanäitus „Omadega mäel” Eesti rahvusraamatukogus kuni 7. X.
Tekstiilikunstnike liit on vallutanud Eesti rahvusraamatukogu näitusesaalid. Aastanäitus „Omadega mäel” peaks andma ammendava vastuse küsimusele, millega on kahel viimasel aastal tegelnud selle iginaiselikuks peetud kunstiala 57 esindajat. Kujundaja Tiiu Laur, ka ise tekstiilikunstnik, on suutnud kireva koosluse, tuntud kunstnike, vabakutseliste, üliõpilaste ja nende õppejõudude loomingu peaaegu…
Tekstiilikunstnike liit on vallutanud Eesti rahvusraamatukogu näitusesaalid. Aastanäitus „Omadega mäel” peaks andma ammendava vastuse küsimusele, millega on kahel viimasel aastal tegelnud selle iginaiselikuks peetud kunstiala 57 esindajat. Kujundaja Tiiu Laur, ka ise tekstiilikunstnik, on suutnud kireva koosluse, tuntud kunstnike, vabakutseliste, üliõpilaste ja nende õppejõudude loomingu peaaegu…
2 minutit
Vahemereline valgus
Vaala galeriis Leida Mätase maalid Prantsusmaalt Vaala galeriis kuni 28. IX.
Leida Mätase pastoossed õlimaalid on elamuslik näide, kuivõrd elujõuline ja enesestmõistetav on XIX sajandi lõpukümnenditel euroopalikus kunstikultuuris juurdunud valguselamustest inspireeritud maastikumaal. Näitus on planeeritud ajale, mil Kumus just avati suur eksiilikunstnike loomingu panoraam. Ent Kumus ei näe kaugeltki kõigi kogu maailmas laiali eesti kunstnike loomingut ja…
Leida Mätase pastoossed õlimaalid on elamuslik näide, kuivõrd elujõuline ja enesestmõistetav on XIX sajandi lõpukümnenditel euroopalikus kunstikultuuris juurdunud valguselamustest inspireeritud maastikumaal. Näitus on planeeritud ajale, mil Kumus just avati suur eksiilikunstnike loomingu panoraam. Ent Kumus ei näe kaugeltki kõigi kogu maailmas laiali eesti kunstnike loomingut ja…
1 minut
Maalilised kollaažid
Jelena Tšebakova (Peterburi) näitus „Vaade aknast” lastekirjanduse keskuse galeriis kuni 30. IX.
Lastekirjanduse keskuse galeriipinnad on juba aastaid vahendanud peale kodumaiste illustraatorite ka huvitavate väliskunstnike näitusi. Alles augustis eksponeeriti siin meilegi rahvusvaheliste raamatuillustratsiooni biennaalide kaudu tuttavate poola raamatukunstnike Ewa ja Pawel Pawlaki töid. 30. septembrini on võimalik nautida Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaažikunsti. 48aastane kunstnik on teinud…
Lastekirjanduse keskuse galeriipinnad on juba aastaid vahendanud peale kodumaiste illustraatorite ka huvitavate väliskunstnike näitusi. Alles augustis eksponeeriti siin meilegi rahvusvaheliste raamatuillustratsiooni biennaalide kaudu tuttavate poola raamatukunstnike Ewa ja Pawel Pawlaki töid. 30. septembrini on võimalik nautida Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaažikunsti. 48aastane kunstnik on teinud…
1 minut
Kelli Valk poolel teel koju
Kelli Valgu näitus „Poolel teel koju” Vabaduse galeriis kuni 28. IX.
Kelli Valgu graafikasse on ilmunud aastate jooksul mitmest kultuuritaustast välja kasvanud märgisüsteemid: põhjala kaljujooniste piktogrammid, ruunid ja Kanada indiaanlaste ornamendifragmendid. Tänaseks on need ajalooliste artefaktidega seostatavad märgid asendunud abstraktsema kujundikeelega, joontemängu ja assotsiatiivseid valguselamusi markeerivate graafiliste kujunditega.
Kelli Valgu graafikasse on ilmunud aastate jooksul mitmest kultuuritaustast välja kasvanud märgisüsteemid: põhjala kaljujooniste piktogrammid, ruunid ja Kanada indiaanlaste ornamendifragmendid. Tänaseks on need ajalooliste artefaktidega seostatavad märgid asendunud abstraktsema kujundikeelega, joontemängu ja assotsiatiivseid valguselamusi markeerivate graafiliste kujunditega.
1 minut
Jaan Elkeni helged veed
Jaan Elkeni näitus „Vesi” ArtDepoos kuni 25. IX.
Üle paljude aastate on Jaan Elken maalinud vaid puhast loodusstiihiat. Hiiglaslikud kompositsioonid vee seisunditest on puhtad mis tahes agressiivsetest lisanditest. Maalipindu pole kraabitud ega muul viisil vigastatud. Puuduvad Elkenile aastatega omaseks saanud grafitid, on vaid puhas jõuline pahtlimaal tundlikult häälestatud koloriidis ja elamuslikult tajutavad pildimeeleolud. Elkenile omaselt on…
Üle paljude aastate on Jaan Elken maalinud vaid puhast loodusstiihiat. Hiiglaslikud kompositsioonid vee seisunditest on puhtad mis tahes agressiivsetest lisanditest. Maalipindu pole kraabitud ega muul viisil vigastatud. Puuduvad Elkenile aastatega omaseks saanud grafitid, on vaid puhas jõuline pahtlimaal tundlikult häälestatud koloriidis ja elamuslikult tajutavad pildimeeleolud. Elkenile omaselt on…
1 minut
Öövalgus
Augustikuu viimase neljapäeva õhtul oli Kalamaja kalmistu park inimestest tulvil. Neid liikus seal sadade kaupa. Huviobjektiks oli pargis välja pandud klaasikunstnike ekspositsioon „Öövalgus”. Selle julge ettevõtmise eesotsas seisis kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna magistrant Liis Napp. Tema magistritöö teema on „Klaas Tallinna avalikus ruumis. Alternatiivsed eksponeerimispinnad”, näitus oli selle praktiline osa. Üritusega liitusid mitmed osakonna õppejõud ja õpilased, lisaks veel…
2 minutit
Ott Raun – paaria või separatist?
Ott Rauna mäss on luuletava intellektuaali mäss, protest oma hingeüksinduse vastu. Trotsiv, mitte kiuslik.
Loomingust tunamulluse aasta luuleülevaadet (Maarja Kangro) taas üle lugedes tuletab end meelde aksioomina võetav tõde, et keel olla kirjutava inimese tööriist. Ent peab too tööriist just tingimata võõramaist päritolu olema? Tekstist teksti korduvad meie kirjasõnas moetermin „diskursus” ning toorlaenud…
Loomingust tunamulluse aasta luuleülevaadet (Maarja Kangro) taas üle lugedes tuletab end meelde aksioomina võetav tõde, et keel olla kirjutava inimese tööriist. Ent peab too tööriist just tingimata võõramaist päritolu olema? Tekstist teksti korduvad meie kirjasõnas moetermin „diskursus” ning toorlaenud…
4 minutit
Siugles hästi!
Tänan ette küsimast, sulg siugles hästi! Jah, eesti kirjanikel oli ka viimase kahe ussimaarjapäeva vahelisel ajastajal Siugja Sulepea žüriile palju mahlast lugemist pakkuda. Nii luulet kui proosat, sekka proosaluulet ning väga luulelist proosat. Kirjandusauhinna Siugjas Sulepea žürii ei taotle oma valikute ja otsustega absoluutset tõde. Selle jaoks on olemas teised institutsioonid, näiteks Eesti Kultuurkapital koos oma iga-aastaste…
2 minutit
„Minge üles mägedele” toekas lõpuköide
Hiiobi kannatusi ühe talupere kukile ladudes tahab Mats Traat näidata omaaegsesse talumajapidamisse kätketud elujõudu.
Kui kirjutasin arvustust Mats Traadi kolmele aastavahetuseks ilmuda jõudnud „Minge üles mägedele” köitele („Kolm kaalukat raamatut Mats Traadilt, neljas tulemas”, Sirp 15. I), ei olnud mul viimase köite arvustust plaanis. Tookordne mõte oli võtta kokku seni ilmunu,…
Kui kirjutasin arvustust Mats Traadi kolmele aastavahetuseks ilmuda jõudnud „Minge üles mägedele” köitele („Kolm kaalukat raamatut Mats Traadilt, neljas tulemas”, Sirp 15. I), ei olnud mul viimase köite arvustust plaanis. Tookordne mõte oli võtta kokku seni ilmunu,…
8 minutit
Olav Ehala: maailmas läheb justkui järjest hullemaks, aga inimesed lähevad ikka andekamaks ka.
Mõttepaus enne 60. sünnipäeva kontserte
Kiirustad – kust ja kuhu?
Uurin meiliaadresse, pean tänase päeva jooksul andma kutsutud inimeste nimekirja. Ja siis on mul veel üks arranžeering pooleli, nii et tegemist on.
Kas oled ikka üheksas ametis, nagu eelmisegi autorikontserdi puhul?
Kontserdi korraldamise…
Kiirustad – kust ja kuhu?
Uurin meiliaadresse, pean tänase päeva jooksul andma kutsutud inimeste nimekirja. Ja siis on mul veel üks arranžeering pooleli, nii et tegemist on.
Kas oled ikka üheksas ametis, nagu eelmisegi autorikontserdi puhul?
Kontserdi korraldamise…
7 minutit
Muusikamaailm
„Varssavi sügis ” 53. korda
Tänavuse festivali (17.–25. IX) keskseks teemaks on Chopini-aasta puhul „klahvpill-klaver” (keyboard) paljude pianistide, klaveri(ga)ansamblitega jms koos neile loodud uudisteostega. Festival avati Louis Andriesseni teosega „The Hague Hacking” (Rahvusfilharmoonia SO, dir Reinbert de Leeuw) ja lõpeb Cornelis de Bondti suuroopusega „Karkas” (Sinfonia Varsovia, dir Etienne Siebens), mille koosseisus on 6 trompetit, trombooni ja löökpilli,…
Tänavuse festivali (17.–25. IX) keskseks teemaks on Chopini-aasta puhul „klahvpill-klaver” (keyboard) paljude pianistide, klaveri(ga)ansamblitega jms koos neile loodud uudisteostega. Festival avati Louis Andriesseni teosega „The Hague Hacking” (Rahvusfilharmoonia SO, dir Reinbert de Leeuw) ja lõpeb Cornelis de Bondti suuroopusega „Karkas” (Sinfonia Varsovia, dir Etienne Siebens), mille koosseisus on 6 trompetit, trombooni ja löökpilli,…
2 minutit
Avalik kiri Urmas Sisaskile
Tere, astromuusik Urmas!
Käisin sinu autorikontsertidel, mis kahes Eesti Kontserdi majas – Pärnus 15. septembril ja Jõhvis 17. septembril – avasid ühtlasi ka korraldaja ning Pärnu Filharmoonia hooaja. Et vabakutselise staatus on andnud mulle seni esinemata võimaluse sündmusi kõrvalt vaadata, nõustusin kultuurilehe ettepanekuga vahendada kahel kontserdil kogetut ka lugejatele. Aga miks kirja vormis? Vaata, Sisask,…
Käisin sinu autorikontsertidel, mis kahes Eesti Kontserdi majas – Pärnus 15. septembril ja Jõhvis 17. septembril – avasid ühtlasi ka korraldaja ning Pärnu Filharmoonia hooaja. Et vabakutselise staatus on andnud mulle seni esinemata võimaluse sündmusi kõrvalt vaadata, nõustusin kultuurilehe ettepanekuga vahendada kahel kontserdil kogetut ka lugejatele. Aga miks kirja vormis? Vaata, Sisask,…
3 minutit
Muusikaline kingitus lähiajaloost
Peaaegu 33 aastat tagasi, 30. septembril 1977. aastal, toimus pisut ebaharilik kontsert tollase TPI aulas: esines Estonia vastasutatud kammerorkester teatri peadirigendi Eri Klasi juhatusel. Miks linnaservas ja halva akustikaga saalis, ei oska asjaosalised tänagi seletada, kuid tõenäoliselt polnud kiiresti organiseeritud kontserti mujale panna, sest Estonia kontserdisaal oli hõivatud. Publikupuudust ei tulnud karta, sest viieaastase vaikimise…
2 minutit
Nostalgiast ja täitunud unistustest
Arvo Pärt 75
Eesti muusikaavalikkus tähistas Arvo Pärdi 75. sünnipäeva enam kui kuu aega kestva ürituste jadaga. Kõiki muusikasündmusi, mis augusti ja septembri jooksul Pärdi juubelile oli pühendatud, on üpris raske üles lugeda, nende seas oli ka hulgaliselt üksikesitusi ja väiksemaid kontserte, mida palju ei reklaamitud. Keskne koht ürituste reas kuulus aga 17. augustist 26.…
Eesti muusikaavalikkus tähistas Arvo Pärdi 75. sünnipäeva enam kui kuu aega kestva ürituste jadaga. Kõiki muusikasündmusi, mis augusti ja septembri jooksul Pärdi juubelile oli pühendatud, on üpris raske üles lugeda, nende seas oli ka hulgaliselt üksikesitusi ja väiksemaid kontserte, mida palju ei reklaamitud. Keskne koht ürituste reas kuulus aga 17. augustist 26.…
6 minutit
Mis teeb Eesti ajaloo ikka huvitavaks?
Rahvuslikud narratiivid ei ole veel mingil juhul oma aega ära elanud.
Eelmises Sirbis (17. IX) ilmus Karsten Brüggemanni huvitav artikkel „Mis teeb Eesti ajaloo ülejäänud maailmale huvitavaks?”. Kahtlemata nõustun ma temaga enamikus punktides. Sellele vaatamata olen ma mõnede vaatenurkade puhul veidi teist meelt. Viivitamatult kirjutaksin ma alla väitele, et kvalitatiivselt hea ajalookirjutus toitub võrdlustest…
Eelmises Sirbis (17. IX) ilmus Karsten Brüggemanni huvitav artikkel „Mis teeb Eesti ajaloo ülejäänud maailmale huvitavaks?”. Kahtlemata nõustun ma temaga enamikus punktides. Sellele vaatamata olen ma mõnede vaatenurkade puhul veidi teist meelt. Viivitamatult kirjutaksin ma alla väitele, et kvalitatiivselt hea ajalookirjutus toitub võrdlustest…
3 minutit
