-
1990. aastate alguses arvasid paljud, et liivlased on ammu välja surnud või kohe-kohe välja suremas, aga praegu pole enam põhjust nii mõelda.
Liivi rahva aasta algus ja lõpp ei lange tänapäeval õigupoolest mitte jõuludele ja uuele aastale, vaid augusti esimesele nädalavahetusele, kui Irēl (Mazirbes) on liivi pühad – tähtsaim liivi ettevõtmine. Seekord olid need veelgi suurejoonelisemad kui muidu, sest tähistati liivi rahvamaja 80. aastapäeva. Juba kolmkümmend…
-
Kui sattusin esimest korda Kihnusse, vapustas mind jäine tee üle mere, külm talvise saare meeleolu, kuid kõige rohkem üks väike detail Kihnu muuseumi seinal – kihnlaste ilmakaartega tuuleroos.
Seal oli maakaar ja vesikaar, lõuna, põhi, ida, lääs, edel ja loe olid Eesti tavapärase tuuleroosiga võrreldes nihkes. Mind hämmastas aga hoopis see, et Kihnu ilmakaarte nimetused langesid täpselt kokku teisel pool Liivi lahte elanud liivlaste ilmakaarte nimetustega. Üks väike kohaliku keele nüanss peitis…
-
Tulevasel aastal täitub 90 aastat esimese ilmaliku sisuga liivi raamatu ilmumisest. Pealkirjaga „Esimene liivi lugemik” anti see välja Tartus, vastasutatud Akadeemilise Emakeele Seltsi esimese väljaandena. Ühtlasi saame tähistada veelgi olulisemat juubelit. Nimelt trükiti aastal 1861 ehk siis 150 aastat tagasi Peterburis liivi-saksa sõnaraamatu lisas esimesed liivi kirjanduse näited: Jāņ Prints vanema ja tema poegade kirjutatud liivikeelsed luuletused. Rääkides Printsidest, kelle auks on Läti linnas Ventspilsis nimetatud tänav ja püstitatud mälestusmärk,…