2009-7 (3240)
Romaanivõistluse tulemused teada!
Romaanivõistluse žürii koosseisus Rein Põder (esimees), Inna Lusti (sekretär), Siim Veskimees, Kärt Hellerma, Krista Ojasaar, Peeter Helme ja Jürgen Rooste otsustas tänavu välja anda II koha ja kaks kolmandat kohta, lisaks kaks ergutusauhinda. Žürii rõhutab, et kõik käsikirjad vajavad enne avaldamist toimetamist. Auhinnarahast arvatakse maha tulumaks. Auhinnatud ja ära märgitud tööd on järgmised:
II…
II…
1 minut
Homme uus Sirp saadaval
Kas Mark Raidpere saab Ars Fennica auhinna?
Millal ükskord algab aega, mil talupojatarkuse kõrval tuleb kasutusse ka haritlastarkus?
Prügi söömisest.
Jüri Talvet uurib Jaan Kaplinski kaasaegsust.
Jaak Valge ja Olaf Mertelsmann: kaks vaadet viimasele maailmasõjale.
Hasso Krull ja Carolina Pihelgas India vangistuses Jaipuri festivalil.
Teatri aasta-auhindade nominendid. Kes ja mille eest?
Muumimamma pihta tulistatakse.
Tartu kunstikuu lõpeb koos…
Millal ükskord algab aega, mil talupojatarkuse kõrval tuleb kasutusse ka haritlastarkus?
Prügi söömisest.
Jüri Talvet uurib Jaan Kaplinski kaasaegsust.
Jaak Valge ja Olaf Mertelsmann: kaks vaadet viimasele maailmasõjale.
Hasso Krull ja Carolina Pihelgas India vangistuses Jaipuri festivalil.
Teatri aasta-auhindade nominendid. Kes ja mille eest?
Muumimamma pihta tulistatakse.
Tartu kunstikuu lõpeb koos…
1 minut
Eesti parimad loovjõud asuvad päästma Eestit koleda kriisikolli küünte vahelt!
Reedel, 27. veebruaril avatakse Rotermanni aatriumis Liisi Eesmaa ja Liisa Kivi kureeritud näitus „Kriis”. Projekti on palutud osalema üle viiekümne värvika loomeinimese: näitlejatest fotograafideni ja moeloojatest elukunstnikeni. Teiste toredate tegelaste seas astuvad oma kriisi-särkidega üles ka Mart Juur, Erki Laur, Veronika Valk, Toomas Volkman, Andres Maimik, Robert Kõrvits, Kiwa, Gert…
1 minut
Portugali õhtud kinomajas
Alates sellest reedest (27. II) alustame Kinomajas uue igakuise üritustesarjaga “PORTUGALI ÕHTUD”. Nende raames on plaanis on tuua teieni uuemaid Portugali mängu- ja dokumentaalfilme, mida pole Eestis varem näidatud ning kutsuda filmidest rääkima Eesti ja Portugali filmiloojaid ja kultuuriinimesi. Õhtu jätkub Kinomaja fuajees portveini ja muusikaga.
1 minut
Rahvusvaheline lauljate konkurss läheneb
9. märtsil 2009 lõpeb võimalus registreerida end Klaudia Taevi nim. Konkursist osavõtjaks. Kuues Klaudia Taevi nimeline Rahvusvaheline Ooperilauljate konkurss toimub 1.-5. juuni 2009 Pärnus. Konkursi võitja pälvib enam kui 100 000 kroonise peapreemia ja saab võimaluse laulda nimiosa spetsiaalselt teda silmas pidades valmivas ooperietenduses Endla Teatris 2011. aastal.
1 minut
2. ja 3. märtsil Kumu auditooriumis “Opus Tempus”
“Opus Tempus” on sürreaalne värvide ja vormide mäng, mille koreograafiline käekiri on sulam loodusvaatlustest ning austraalia filmikunstniku Mike Worrali baroklike maalide hingusest. Tantsu- ja muusikalavastuse koreograafia autorid ning tantsijad on Mari Mägi ja Kaja Lindal.
1 minut
Legendaarsed Tartu Muusikapäevad tähistavad 30. sünnipäeva
Laupäeval 28. veebruaril kell 13. 00 toimub Tallinnas Teatri Puhvetis (Teatri Väljak 3) Tartu Muusikapäevad 30 pressikonverents. Tartu Muusikapäevade 30. aastapäeva ürituste korraldajad Jaan Habicht, Riho Illak, Rein Lang ja Erik Sakkov tutvustavad 30. aprillist kuni 2. maini Tartus toimuva festivali programmi ning esinejaid. Muusikapäevade lahutamatuks osaks saanud muusikuid esindab…
1 minut
Selgusid Raadioteatri kuuldemänguvõistluse võitjad!
Raadioteater kuulutab 81. sünnipäeva eel välja novembrikuus alanud kuuldemängude kirjutamise võistluse võitjad. Võistlusele saadeti 64 tööd. Žürii kooseisus Ott Karulin, Sven Karja, Kalju Orro, Pille-Riin Purje jaToomas Lõhmuste otsustas anda välja kolm auhinda ja viis ergutuspreemiat.
1 minut
Laulame eakate hüvanguks!
Kutsume kõiki laululoojaid ja artiste kirjutama ja esitama laule, mis väärtustavad eakaid inimesi ja nende tegemisi! Oodatud on laulud vanaemadest, vanaisadest, pensioniea rõõmudest jne. Laulukonkursi korraldajad on: Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Prillitoos.
1 minut
Kõlakoda – muusikaline kõlakoda võib olla paljas illusioon
Kajakas on tavaline lind. Või oli seda veel mõne aja eest, kui eesti inimesel süüa prügilasse viimiseks üle jäi. Nii et ega kajaka käitumist polegi ehk paljud jälginud. Mis seal ikka vaadata, see on ju nii tavaline. Kuid ka tavaline võib osutuda ebatavaliseks. Nii ka kajaka puhul, kes hakkab vahel…
4 minutit
Paul Elkeni looming tõi kokku unikaalse koosseisu
Neil päevil oleks Võru tunnustatud koorijuht, pedagoog, organist, helilooja ja kunstnik Paul Elken saanud 100aastaseks. 7. veebruaril tähistati seda sündmust ainulaadse kontserdiga Võru kultuurimajas Kannel, kus astusid üles Eesti Rahvusmeeskoor (RAM), Võru sümfooniaorkester ning arvukad koorid ja solistid. 16. veebruaril 1909. aastal Tartus sündinud Paul-Valter Elken sai muusikapisiku vanaisalt. Lõpetanud…
2 minutit
Teod: Cantores Vagantes
Stuudio Cantores Vagantes toob oma 20. tegevusaasta tähistamiseks kolmel õhtul, eile Tartu linnamuuseumis, täna Kuressaare raekojas ja 22. II teaduste akadeemia saalis Tallinnas publiku ette inglise XVII ja XVIII sajandi kammermuusika kontserdi „Voice flute”. Esinejad on Reet Sukk ja TaaviMats Utt plokkflöötidel, Egmont Välja barokktšellol ning Reinut Tepp klavessiinil.
Miks…
Miks…
2 minutit
Kimmo Pohjoneni kaubanduslik tulevärk
Kluster ja keelpillikvartett Proton esitasid teose „Uniko” 15. II Estonia kontserdisaalis.
Soome „akordionišamaan” Kimmo Pohjonen on Eesti publikut rõõmustanud juba üsna mitmel korral ja eri koosseisudes: esinenud rokilikuma suunitlusega grupis KTU, astunud üles sooloartistina, samuti osana tandemist Kluster, kus teiseks osapooleks elektrooniliste löökriistadega oskuslikult manipuleeriv Samuli Kosminen.
Soome „akordionišamaan” Kimmo Pohjonen on Eesti publikut rõõmustanud juba üsna mitmel korral ja eri koosseisudes: esinenud rokilikuma suunitlusega grupis KTU, astunud üles sooloartistina, samuti osana tandemist Kluster, kus teiseks osapooleks elektrooniliste löökriistadega oskuslikult manipuleeriv Samuli Kosminen.
2 minutit
Laululaeva tüürib hollandlane
„Felix Mendelssohn – 200” Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Daniel Reuss 14. II Nigulistes.
Kui mullu septembris Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) etteotsa asus Daniel Reuss, lubas dirigent, et toob repertuaari midagi uut nii geograafia kui ka muusikaloo mõttes – ennekõike saksa muusikat, mida hästi tunneb. Samuti lubas ta jätkata aktiivset…
Kui mullu septembris Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) etteotsa asus Daniel Reuss, lubas dirigent, et toob repertuaari midagi uut nii geograafia kui ka muusikaloo mõttes – ennekõike saksa muusikat, mida hästi tunneb. Samuti lubas ta jätkata aktiivset…
2 minutit
Valmistudes kontserdireisiks
Sümfooniakontsert, Maksim Štšura (klaver), ERS O ja dirigent Nikolai Aleksejev 6. II Estonia kontserdisaalis.
Veebruaris on võimalik Estonia kontserdisaalis osa saada kahest kontserdist, kus kavas teosed, mida Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esitab märtsikuisel USA turneel. Esimene leidis aset veebruari esimesel reedel, teine on kavandatud viimasele, kui 27. veebruaril astub siinse publiku…
Veebruaris on võimalik Estonia kontserdisaalis osa saada kahest kontserdist, kus kavas teosed, mida Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esitab märtsikuisel USA turneel. Esimene leidis aset veebruari esimesel reedel, teine on kavandatud viimasele, kui 27. veebruaril astub siinse publiku…
2 minutit
Milleks parandada maailma, kui inimene on katki?
Nii lavastaja kui ka autor Kivirähk on hoidunud õnnetu kommunisti naeruvääristamisest.Andrus Kivirähk, „Ingel, ingel, vii mind taeva …”. Lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), videokunstnik Taavi Varm. Mängivad Katariina Lauk ja Marko Matvere. Esietendus VA Tteatris 3. II .
„Ingel, ingel, vii mind taeva …” on esmapilgul Andrus…
„Ingel, ingel, vii mind taeva …” on esmapilgul Andrus…
4 minutit
Väike ilu võidab suure koleduse ehk 2008. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut
Eesmärgiga vääristada raamatut kui vaimse kultuuri nähtust valisid kujundusgraafikute liidu, kirjastuste liidu, rahvusraamatukogu ja trükitööstuse esindajad hiljuti möödunud aasta kaunimad. Tuleb kohe lisada, et raamatu ilu ei seisne mitte ainult kujunduses: võrdväärselt tähtsad on valitud materjalid, trükk ja köide. Võib ju tunduda, et maitsekas kujundus on iseenesest silmale meeldiv vaadata…
5 minutit
Maailmakodanik Erich Mendelsohni ekspressionistlik arhitektuur
Arhitektuuriajaloo puhul on genees – protsessi tekkimine, arenemine, taandumine ning võimalik järelmõju või taastulemine – üks peamisi kirjeldusviise, nii nagu iga ajalooga seotud distsipliini korral. Seega, kui kirjeldada ekspressionismi ilmnemist arhitektuuris 1910ndate keskpaigas ja 1920. aastatel ning selle ühte peamist esindajat arhitekt Erich Mendelsohni, siis peaks ideaalis olema päris lihtne…
6 minutit
Mäss, sotsiaalne, vahelduv
Sam Mendese film on hästi kammerlik, pigem telelavastus.„Mässajate tänav” tekitab kindlasti enne filmi algust eelarvamusi, positiivset või negatiivset suhet ilma ühtegi kaadrit nägemata. Filmi peategelaste paari, „erilist perekonda” Wheelereid, Franki ja Aprilit mängivad Leonardo DiCaprio ja Kate Winslet, läbi aegade maailma ühe edukama filmi „Titanic” superarmastajapaar. Üksteist aastat hiljem mängivad…
2 minutit
Kas on väikeste filmide aeg?
59. „Berliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinale” valikud.Tänavuse „Berlinale” avafilm, Tom Tykweri „Rahvusvaheline” (allkirjutanu meelest nn suurte filmide paiguti päris õnnestunud paroodia) häälestas külalised kogu festivali põhikava läbivale toonile. Väga palju oli programmis ingliskeelseid filme, mille autorite emakeel on hoopis midagi muud. See on küllap üleilmsele levile pretendeeriva internatsionaalse filminduse loogiline areng, iseküsimus, kui palju…
3 minutit
Kui vana on Eesti vapp?
Eesti vapp (tegelikkusele vastav lühikirjeldus)
Eesti riigivapiks on kuldsel kilbil kolm sinist leopardi. Suurel riigivapil ümbritseb kilpi kuldsetest tammeokstest pärg, väikesel riigivapil pärg puudub. Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuningavapilt. XIII-XIV sajandil kasutas seda oma pitsatil Tallinna raad, et meenutada Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigust. 1584. aastast esitati kolme leopardse lõviga vappi…
Eesti riigivapiks on kuldsel kilbil kolm sinist leopardi. Suurel riigivapil ümbritseb kilpi kuldsetest tammeokstest pärg, väikesel riigivapil pärg puudub. Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuningavapilt. XIII-XIV sajandil kasutas seda oma pitsatil Tallinna raad, et meenutada Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigust. 1584. aastast esitati kolme leopardse lõviga vappi…
7 minutit
Tartu ja Tallinna boheemkond ning lotovõitjad
Valitud palu dokumentaalfilmide sarjast „Eesti lood”.
6 minutit
Kunstnike ÜhesHingamine
Eesti Vabariigi aastapäeva kuul Kunstihoone galeriis avatud näitus „Eesti nägu” on analüütiline sissevaade eestlase ja Eesti olemusse ajas ja ruumis. Eve Kase eestvõttel on näitusest kujunenud omamoodi noorte kunstnike ning kirjanike „laulupidu”: ühel teemal koos hingates on püütud eestlust mõtestada nii kollektiivselt kui ka üksikult. Näituse teema on andnud tulemuseks…
3 minutit
Vähemalt kahekordne mäng
„Palverännus” ei käsitleta mitte ainult ajaloo, vaid ülepea elu kirjutamise ja mäletamise võimalikkust.
Nii mõnelgi muul maal ei oleks veel ühe ristisõjaromaani ilmumises midagi ebaharilikku. Eestis aga võib Tiit Aleksejevi „Palverändu” pidada üsna tavatuks. Üllatus ei ole siiski enam esmakordne. Samalaadse, peaaegu pretsedenti loova efekti tekitas juba autori debüütromaan, intellektuaalne…
Nii mõnelgi muul maal ei oleks veel ühe ristisõjaromaani ilmumises midagi ebaharilikku. Eestis aga võib Tiit Aleksejevi „Palverändu” pidada üsna tavatuks. Üllatus ei ole siiski enam esmakordne. Samalaadse, peaaegu pretsedenti loova efekti tekitas juba autori debüütromaan, intellektuaalne…
7 minutit
Lasnamäe lunastab uus, demokraatlike väärtustega põlvkond
Natalja Filippovna on veidi üle neljakümnene ning ta on alles täiskasvanud naisena koos oma allohvitserist eksabikaasaga Eestisse elama sattunud. Eestis oli ta aga pärast korduvaid peksmisi ja raseduse katkemisi hakanud mõtlema sellele, et see pole õige, kui mees teda peksab, lihtsalt selle pärast, et ta on juua täis ja tal…
3 minutit
Pildid ja sümbolid
„Lasnamäe lunastaja” on eesti kirjanduses õige harukordne katse kirjutada kristlik romaan.
Mari Saadi romaani keskpaigas on stseen, kus lõbukorteri külamüstikust klient Dmitri Dmitrjevitš räägib hädasunnil prostituudiks hakanud peategelasele, et tal on kodus üks salatarkuste pildiraamat: „… need pildid ei ole päris pildid vaid sümbolid. … Kuigi need sümbolid pidid siiski olema…
Mari Saadi romaani keskpaigas on stseen, kus lõbukorteri külamüstikust klient Dmitri Dmitrjevitš räägib hädasunnil prostituudiks hakanud peategelasele, et tal on kodus üks salatarkuste pildiraamat: „… need pildid ei ole päris pildid vaid sümbolid. … Kuigi need sümbolid pidid siiski olema…
4 minutit
Julius Kuperjanov – Eesti iseseisvuse märter?
Kuperjanov oli tüüpiline Vabadussõjas esile kerkinud noor ohvitser, kes rahulikule ning süsteemsele tegutsemisele eelistas improviseerimist.
Kui esimeselt ettejuhtuvalt eestlaselt küsida mõne Vabadussõja sangari nime, siis, kui üldse kedagi nimetada osatakse, on see suure tõenäosusega Julius Kuperjanov. Kuperjanovi komeedina leegitsenud elu, lühikese aja jooksul korda saadetud kangelasteod, hiilgavad võidud ning hukkumine…
Kui esimeselt ettejuhtuvalt eestlaselt küsida mõne Vabadussõja sangari nime, siis, kui üldse kedagi nimetada osatakse, on see suure tõenäosusega Julius Kuperjanov. Kuperjanovi komeedina leegitsenud elu, lühikese aja jooksul korda saadetud kangelasteod, hiilgavad võidud ning hukkumine…
5 minutit
Hellar oma ajapildi sees
Minevikumaailmad kaovad koos inimestega, kes neid tegelikult mäletavad. Ei oskagi öelda, mis žanrisse see raamat kuulub. Kirja pandud mälestused on vaid mäletamise vari – varju vari. Mida on aga kuuldu kirjapanek? Paljuski on tegemist autentsete mälestustega, kohati aga ka tollase maailma taastamisega teatmeteoste ja teiste mälestuste toel. Paiguti aga –…
6 minutit
Mana-mehe mälestused
Kui armastad – näiteks isamaad, emakeelt, vanemaid, Reinu või Irjat –, siis teata neile.Laias laastus jagunevad eestlased prõlla kolme lehte: ülal muistne mäletajate mansa, all paisuv postmodernistide põlv, keskel kuid kohmetavad kahepaiksed keskealised. Esimene leer toodab pea hõlmamatus koguses memuaare ega jõua imeks panna üha lõikavamat kultuurilist katkestust. Liivakasti- ehk…
3 minutit
Üksküla – maailma parim küla
Voldemar Panso: „Üksküla, te olete ühekülgne nagu hambahari!”
Tituleerida Aarne Üksküla Eesti teatri grand old man’iks oleks kuidagi kohatu. Kuigi madisepäeval 1937 sündinud Üksküla, kes oma pikal lavateel jõudnud mängida ju vist kõigis Eesti teatrites (välja arvatud vist nuku- ja vene teater) vääriks seda tiitlit iga toll. Aga tema puhul mõjuks…
Tituleerida Aarne Üksküla Eesti teatri grand old man’iks oleks kuidagi kohatu. Kuigi madisepäeval 1937 sündinud Üksküla, kes oma pikal lavateel jõudnud mängida ju vist kõigis Eesti teatrites (välja arvatud vist nuku- ja vene teater) vääriks seda tiitlit iga toll. Aga tema puhul mõjuks…
5 minutit
Armastus heli vastu
Mõtisklus Arvo Pärdi muusika tähendusest tänases maailmasArvo Pärdi tintinnabuli-muusika kuulub modernse muusikamaailma suurimate mõistatuste hulka. Kust ammutab iseenesest lihtsatest elementidest koosnev helikeel, mille juurde Pärt pärast XX sajandi muusika kollapseid tee leiab, sellise maagilise väe? Pärdi maailmakuulsaks saanud muusika baseerub enamjaolt sakraaltekstidel, kuid see muusika ei puuduta ainult religioosseid inimesi.…
5 minutit
Ellen Niidu filosoofiline vägi
1950ndail oli Ellen Niit eesti avangardis, kriitikute tule all (tartlaste kirjutet „Eesti kirjanduslugu” ütleb: „Kui 1960 ilmus esikkogu „Maa on täis leidmist”, tunnistasid ühed selle moodsaks ja avangardistlikuks (Mart Mäger), teised hurjutasid formalismi ja dekadentsi pärast”), tulises vabavärsidiskussioonis, noor ja äge eesti esipoetess. Eks hiljem ole teda rohkem lastekirjanikuks peetud,…
4 minutit
Wiedemanni keeleauhind: Ilse Lehiste jäljed keeleteaduses
Ilse Lehiste on sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõjaväelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, kus jätkas õpinguid algul Leipzigi ning hiljem Hamburgi ülikoolis. 1948. aastal kaitses Lehiste…
4 minutit
Raamatute müük, üllatus ja hala
Mullu umbes samal ajal kirjutasin ma provintsikirjas kirjanduspreemiatest ja raamatumüügist. Aga midagi pole teha, tuleb kirjutada uuesti. Praegu raamatumüügist. Postimees avaldas mulluse raamatumüügi tipptiraažide suure tabeli. Mulle on sellised edetabelid alati meeldinud. Otsisin netist eelmise kolme aasta tabelid kõrvale. Siis mõtlesin nende üle natuke. Tulemus on siin.
3 minutit
Teadlik ja kaasav poliitika või turunduse võim?
Legitiimsuskriis seostub liberaalse demokraatia mudeli proovilepanekuga ettevõtjate poolt, kelle lobitöö mõjutab parteide kaudu valitsust neile kasulikus suunas, samas tõrjudes kitsendusi oma tegevusele ja kapitalile.Põhimõtteliselt on õige ja vajalik, et Eestis kestab jätkuvalt arutelu vormide üle, kuidas riiki ja rahvast valitseda ehk siis arutelu esindus- ja otsedemokraatia mudelite olemise ja omavahelise…
4 minutit
Ratsateenistuskohustusest ehk Seisuste revisjon 2009
„Kuidas ma põlgan seda massi, seda armetut rämpsu, kes jookseb kõigi järel, kes äratab tema madalaid instinkte – vihkamist, kadedust ja omamiskirge – ja kes oma alaväärsustundest kisub maha ja trambib jalge alla selle, millel on veel vähegi inimväärikuse nägu, mis kannab veel natukenegi omaenese veendumust. Diktatuur ja terror –…
5 minutit
