2009-24 (3257)
Dokumentaalfilm „Minu vanaisa – Jaan Einasto”
Pärast 12 aastast pikka pausi jätkab Myth Filmi tiim Karis-Murdmaa võtteid dokumentaalfilmile „Kord ja kaos”, nüüdseks pealkirjaga „Minu vanaisa –Jaan Einasto”. Filmi esimesed võtted toimusid 1997.aastal, kui rahvusvaheline teadusüldsus tervitas vaimustunult akadeemik Einasto kõmulist avastust kosmilise kärgstuktuuri kohta.
1 minut
Kristring Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 22. VII 2009 avati Hobusepea galeriis Kristringu (1962) isikunäitus „Vaimustav antiik“.
2 minutit
Peterburi uus eesti lektor
Peterburi Riikliku Ülikooli uueks eesti lektoriks valiti Aile Laats, kes hakkab Peterburis tööle 2009. aasta sügissemestrist. Kokku laekus avalikule konkursile seitse avaldust.
1 minut
Eesti film mainekal ARTE telekanalil
27 juuli õhtul esilinastub nii Saksamaa kui Prantsusmaa mainekal kultuurikanalil ARTE Dorian Supini dokfilm „Dialoogid. Helilooja Valentin Silvestrov“, mis on biograafiline pilguheit Ukraina maailmakuulsa helilooja Valentin Silvestrovi argipäeva ja loomingusse. Käesoleva filmiga jätkab Dorian Supini kaasaja tunnustatud heliloojate portreteerimist, tema eelmist filmi „Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale“ tänaseks näidatud…
1 minut
Kultuuriministeerium toetas väärtfilmilevi ja filmiürituste projekte
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas programmi “Väärtfilmilevi ja filmiüritused” projektitoetused, mille tarbeks eraldati kokku 290 000 krooni. Lisaks toetati programmist “Eesti film 100” MTÜ Eesti Filmi Andmebaas tegevust.
1 minut
“Klaaspärlimängu” lõppkontsert täna!
Festival “Klaaspärlimäng” kutsub festivali lõppkontserdile, neljapäeval 23. juulil Tartu Jaani kirikusse. Ettekandele tuleb Peeter Vähi heliteos”Ülim vaikus”. Novembris 1997 kõlas NYYD Festivalil esiettekandes Peeter Vähi teos “Supreme Silence” (“Ülim vaikus”). Pressis kõlasid vaheldumisi ülivaimustunud järelhüüded ning põrmustavad etteheited. Teost nimetati kord helilooja kõigi aegade parimaks saavutuseks, siis jällegi täielikuks ebaõnnestumiseks.…
2 minutit
Soome kunst suvitab Jaani tänaval Tartu linnas 24.07. – 13.08.2009
Reedel, 24. juulil avatakse Tampere Majas (Jaani 4) ja Uppsala Majas (Jaani 7) soome kunstnike näitused.
Kell 16.00 on kõik oodatud Uppsala Maja keldrigaleriisse vaatama moodsat soome graafikat. Hannamari Matikainen on Tartusse suve nautima toonud oma toredad graafilised tööd.
Kell 17.00 jätkub kunsti siesta Tampere Majas rühmituse Trèfle näituse avamisega. Värvi ja…
Kell 16.00 on kõik oodatud Uppsala Maja keldrigaleriisse vaatama moodsat soome graafikat. Hannamari Matikainen on Tartusse suve nautima toonud oma toredad graafilised tööd.
Kell 17.00 jätkub kunsti siesta Tampere Majas rühmituse Trèfle näituse avamisega. Värvi ja…
2 minutit
IX RAHVUSVAHELINE KERAAMIKASÜMPOOSION LÕPEB LAUPÄEVAL
Laupäeval, 25. juulil, kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Eesti Keraamikute Liidu IX rahvusvahelise keraamikasümpoosioni pidulik lõpetamine. Mõisaaias on sel puhul avatud parginäitus sümpoosioni käigus valminud töödest, näitusele järgneb vanamuusikaansambli Rondellus kontsert mõisasaalis. Ehkki süpoosion ise on tradistiooniline, on iga sümpoosioni lõpetamine eriline ja kordumatu kunstisündmus, sest igal aastal suvitavad…
1 minut
Sirp ilmub jälle!
Kultuurkapitali sünnist möödus 85 ja 15 aastat. Mis edasi saab, kui hasartmängukirg eesti rahva lõplikult maha on jätnud?
Stipendiumiraha jaotati ka juunis-juulis. Kellele, selgub Sirbi vahel ilmuvast jaotustabelist.
Martin Mölder, Eiki Nestor ja Valle-Sten Maiste demokraatia mustritest ning sotsiaalsest õiglusest.
Haapsalu vanamuusika, ERSO puhkab mängides, Jüri Reinvere “Requiem” Helsingis ja Münsteris.
Teatraalne Michetti Kadriorus.
Telegrammid…
Stipendiumiraha jaotati ka juunis-juulis. Kellele, selgub Sirbi vahel ilmuvast jaotustabelist.
Martin Mölder, Eiki Nestor ja Valle-Sten Maiste demokraatia mustritest ning sotsiaalsest õiglusest.
Haapsalu vanamuusika, ERSO puhkab mängides, Jüri Reinvere “Requiem” Helsingis ja Münsteris.
Teatraalne Michetti Kadriorus.
Telegrammid…
1 minut
Algab oivalise ajakirjanduse otsimine
Hans Luige oivalise ajakirjanduse preemia žürii kutsub lugejaid otsima Eesti kirjutavast ajakirjandusest väärt töid ja neist teatama, et valida välja 100 000-kroonise preemia saaja. Lugejad ja žürii liikmed (Kristina Mänd, Mart Raudsaar, Mihkel Kaevats, Raimo Ülavere ja Kaarel Tarand) valivad preemia saaja või saajad välja Võidupühast Võidupühani ehk 23. juunist…
1 minut
Kuidas operaator Mati Kask presidendiga võidu suusatas
Nädalapäevad enne suuri sündmusi hakkavad lumesahad Otepääl edasi-tagasi kihutama, suisa kolm-neli korda päevas ning ETKVLi söökla läheb kaheks päevaks kinni. On märts 1964 ja meie tore kamp noori filmiinimesi Tallinnfilmist uudistab neid sündmusi suurisilmi. Teeme väikest suusalaagrit, lund on sel talvel vägevalt. Siis loksub kõik paika: salajane info president Kekkose…
3 minutit
Igatsus maailmamale järele
Kultuuri- ja spordihuviline eestimaalane, kes kuulab iga päev Eesti Raadiot ja vaatab Eesti Televisiooni, loeb regulaarselt Eesti Päevalehte ja Postimeest, saab oma informatsiooni autoriteetsemaist ja pädevamaist uudiskanaleist, jõuab kurva kahetsusega loogilise tõdemuseni: male-elu laias maailmas on kas täiesti soikunud või muutunud uudiskünnist mitte ületavaks marginaalseks aja surnukslöömiseks. Euroopa väikeriigis, mille…
3 minutit
Pealelend: Neeme Punder
Mille poolest eristub Viljandi vanamuusika festival (tänavu 7. – 12. VII ) teistest suvefestivalidest Eestis?
Festivali kunstiline juht Neeme Punder: See on esiteks kõige vanem – sel suvel saab juba 24 – ja teiseks, festivalil ei pakuta publikule parimat ainult kontsertide näol, seda niikuinii, vaid vaadeldakse muusikat kui nähtust ja…
Festivali kunstiline juht Neeme Punder: See on esiteks kõige vanem – sel suvel saab juba 24 – ja teiseks, festivalil ei pakuta publikule parimat ainult kontsertide näol, seda niikuinii, vaid vaadeldakse muusikat kui nähtust ja…
1 minut
Maarja kirikus tehti ajalugu
Ajalooliseks kujunes tänavune Tartu laulupeo eelne kontsert 12. juunil Maarja kirikus. Õigemini kunagises kirikus, sest praeguseni on hoones spordisaal. Piduliku õhtu avasõnad öelnud Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm teatas, et juba järgmisel päeval on siin taas sportlased, kuid õige pea, kui maaülikool saab uue spordimaja, hakatakse hoonet taastama kirikuks. Peaeesmärk,…
2 minutit
Hing heljub häälena
On kogemusi, mida tahaks ikka ja jälle korrata. Ei, mitte lihtsalt salvestuste lõputu kuulamisega, vaid väärtustades seda elava esituse hetkedel sündivat ainulaadset elamust, mida ei saa asendada parimagi jäädvustusega. Ansambli Russki Lad esinemised kuuluvad nimelt sellesse ringi. Juuni algul andis see 1999. aastal Peterburis asutatud ansambel kontserte viies Eesti linnas.
2 minutit
Iris Oja: Koos heliloojaga valmib parim ettekanne …
Eestis õppinud ja mujal end vaid kursustel täiendanud Iris Oja (32) on aastast 2000 Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist, kuulub aastast 2002 ka ansamblisse Resonabilis. Ta on esinenud oratooriumisolistina EFK jt kavades paljudel maadel vähemalt 30 suurvormi ettekandel. Kunstiõppimine ja -anne on ta sõnul andnud talle hea stiilitunde. Alati rõõmus ja…
4 minutit
Eesti teatrinomadism Euroopas (ja Venemaal)
„GEPi” uuenduslikkus on tema vanamoodsuses.
Mõned nimetavad nooreestilikuks alaväärsuskompleksiks pidevat püüet võrrelda oma loomingulisi tulemusi mitte rahvusliku, vaid rahvusvahelise kontekstiga ning tunda paratamatut pettumust ja kibestumist nii enese kui enese ümber oleva (näilise) mahajäämuse pärast. Kogu XX sajandi jooksul kuni tänaseni välja võib kokku lugeda arvutul hulgal rahvusmasohhistlikke piitsutusi: alates Nikolai…
Mõned nimetavad nooreestilikuks alaväärsuskompleksiks pidevat püüet võrrelda oma loomingulisi tulemusi mitte rahvusliku, vaid rahvusvahelise kontekstiga ning tunda paratamatut pettumust ja kibestumist nii enese kui enese ümber oleva (näilise) mahajäämuse pärast. Kogu XX sajandi jooksul kuni tänaseni välja võib kokku lugeda arvutul hulgal rahvusmasohhistlikke piitsutusi: alates Nikolai…
5 minutit
Kas veel üks teatrioaas jääb kuivale?
Ega neid teatrioaase meie ajakirjanduses enam palju olegi. Olen naljaviluks mõne meie kahes päevalehes ilmunud teatriarvustuse pikkust mõõtnud: lühimad teatripeegeldused jäävad juba tuhande, pooleteisetuhande tähemärgi piiresse (mõned aastad tagasi oli päevalehtede teatrikirjutiste pikkuse mõõdutaks 3000–3500 tuhat tähemärki). Kultuurikajastusi tõmmatakse vahelduva eduga meie päevalehtedes, aga ka Eesti Ekspressis, kus Areen, koomale.…
3 minutit
Pealelend: Jaan Elken
Jaan Elken, kas Tartu ülikooli tänavuste maaliosakonna lõpetajate puhul on midagi, millele sa maaliõppetooli professori ja bakalaureuse- ja magistriõppekavade programmijuhina tähelepanu juhiksid?
Magistritasandi lõpetaja Veiko Klemmer (1985) rabab oma näituseprojekti mastaapsuse ja sundimatu kunstiküpsusega (komisjonilt üksmeelselt kõrgeim hinne). Tema päralt oli kogu Tartu Kunstimaja II korrus. „Kui kevadele järgneb sügis”…
Magistritasandi lõpetaja Veiko Klemmer (1985) rabab oma näituseprojekti mastaapsuse ja sundimatu kunstiküpsusega (komisjonilt üksmeelselt kõrgeim hinne). Tema päralt oli kogu Tartu Kunstimaja II korrus. „Kui kevadele järgneb sügis”…
2 minutit
Tartu Kõrgem Kunstikool on jõudnud toimetiste 10. numbrini
2000. aastal asutatud Tartu Kõrgema Kunstikooli ilmumisel Eesti haridusmaastikule oli selge, et kunstihariduse dominant ei jää ainuüksi Tallinnasse. See sobib tänapäeva geograafiliste keskuste lagunemise ja võrgustumise ajastuga, tõestades ühtlasi, et reaalsete hoonete, inimeste ja õppetegevuse füüsiline lokaliseerumine rikastab vaimset elu. TKK tudengite ja õppejõudude tegevus on tuntav Tartu linnapildis ja…
1 minut
Kool progressis
Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomitööde näitus TKK galeriis (Riia 11) kuni 31. VII .
Esmaspäevaga avati Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii Riia mäel. Pärast kunstihariduse kahte järkjärgulist pagendamist linnakeskmest, 1946. sõjapurustuste tõttu ja korporatiivset pagendamist uue Eesti algusajal Karlova turvalisse privaatsusse, on kool selle esindusväljundi kaudu naasnud taas tsentrumisse. Järk-järgult väljasureva kaubandusaktiivsusega…
Esmaspäevaga avati Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii Riia mäel. Pärast kunstihariduse kahte järkjärgulist pagendamist linnakeskmest, 1946. sõjapurustuste tõttu ja korporatiivset pagendamist uue Eesti algusajal Karlova turvalisse privaatsusse, on kool selle esindusväljundi kaudu naasnud taas tsentrumisse. Järk-järgult väljasureva kaubandusaktiivsusega…
4 minutit
Tähelepanekuid „Balti tragöödia” kohta
Siegfried von Vegesacki „Balti tragöödia”, mis ilmus esmakordselt eesti keeles alles nüüd, spetsiaalselt “Eesti mõtte” sarjas tõlgituna, on mitmekihiline teos, mida saab avada paljude märksõnade kaudu ja mida tuleks ükskõik mis teemat valides lugeda mitu korda. Kui „Balti tragöödiat” igasuguse eelhäälestuseta lugema hakkasin, bussis kuskil Rakvere ja Tartu vahel, tekkis…
7 minutit
Eestikeelne, haritud diasporaa – turvalise tuleviku võti
Diasporaale tundub kultuur ja keel ja identiteet alati tähtsam, kuni selleni välja, et emamaa kombed ja keel ja muutunud maailm sääl paistavad profaansena, labasena. Ja seda ei saa enam hinnata kui toda „originaalset”, südamest tulevat, päris kultuuri. Selle hoiakuga on Eesti kord juba läbi väliseesti kogukonna kokku puutunud – ei…
5 minutit
Göteborgi eestlastest
Göteborgi eestlaste suhtumises ja tegevuslustis ei olevat märgata mingit vahet, olgu tegu pagulase või uustulnukaga. Mis asja seal siis eesti keeles aetakse – vist eesti, mitte väliseesti asja? Kuidas teie ise ennast määratlete?
VASTAB Janne Heinpalu, Göteborgi Eesti Organisatsioonide esinaine:
Eestlane on eestlane, olgu ta sündinud Eestis või kuskil mujal maailmas.…
VASTAB Janne Heinpalu, Göteborgi Eesti Organisatsioonide esinaine:
Eestlane on eestlane, olgu ta sündinud Eestis või kuskil mujal maailmas.…
2 minutit
Ida ja lääne väliseestlased integreerumise teel
Oleme kogu aeg teadnud, kes on väliseestlased. Need oleme meie! Ja me teame, kus kõik teised meiesugused on – õed-vennad ümber maailma. Olen sellele kinnitust saanud aastate jooksul sõlmitud sõpruses eestlastega Ameerikast, Rootsist ja hiljuti Austraaliast. Meid seovad samad kogemused ja tunded, kuigi keskkond ja keelekontekst on teine.
3 minutit
Millal saab valmis kogumik „Eestlased ja eesti keel välismaal”?
Millal saab valmis kogumik „Eestlased ja eesti keel välismaal”? Kuuldavasti tuleb see teistsugune kui senised rahvuskaaslaste eluolu käsitlevad ülevaated. Mida sealt leida võib?
Jüri Viikberg, kogumiku koostaja: Nagu kunagi Hemingway aegadel, on eestlasi jälle pea igas sadamas ja igal kontinendil. See ongi põhjus, et neist võõrsile veerenuist taas juttu teha…
Jüri Viikberg, kogumiku koostaja: Nagu kunagi Hemingway aegadel, on eestlasi jälle pea igas sadamas ja igal kontinendil. See ongi põhjus, et neist võõrsile veerenuist taas juttu teha…
2 minutit
Välisõppe rõõmud ja raskused
„Pika eksamipäeva lõpus küsis üks tudeng teiselt: „Kas sa oled juuli alguses Eestis?” „Jah,” vastas too. „Tule siis Tartusse ka.” Siis arutasid kõik, kas nad laulupeol kohtuvad.”
3 minutit
Ulgueestlase uitmõtted
Väliseesti ehk laiemalt võttes välismaal elavate eestlaste teema on Eestis viimastel aastatel teravdatud tähelepanu osaliseks saanud, teisisõnu – tegemist on vägagi moeka teemaga. Sellest on huvitatud olnud nii teadusringkonnad kui ajakirjandus. Arutatakse nii välismaal elavate kogukondade üle kui püütakse välismaal elavaid eestlasi ühe või teise koondnimetaja alla paigutada – kui…
5 minutit
Rahvuskaaslaste programm (2009–2013)
„Rahvuskaaslaste programmi 2009–2013” põhieesmärk on toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Programmi peavaldkonnad on haridus, kultuur, väliseesti kultuuripärand (sh väliseesti arhiivid), tagasipöördumine, kirikud ja kogudused ning teabevahetus. See on „Rahvuskaaslaste programmi 2004–2008” jätk, lähtealuseks on Eesti Vabariigi põhiseadus, kus sõnastatud Eesti riigi ülesandena eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise…
1 minut
Puhtad eestlased surevad ära
Filmimehe märkmeid eesti keele ja meele olukorrast Krimmis
Kui esimesed eesti väljarändajad 1861. aastal pärast pikka teelolemist Krimmi sisemaale neile määratud maavaldusteni jõudsid, nägid nad enda ees lagedat steppi. Ei kaevusid, ei vett. Legend räägib, et nii mõnedki ränduritest olnud valmis retke eestvedajaid maha lööma – ent millega? Polnud seal…
Kui esimesed eesti väljarändajad 1861. aastal pärast pikka teelolemist Krimmi sisemaale neile määratud maavaldusteni jõudsid, nägid nad enda ees lagedat steppi. Ei kaevusid, ei vett. Legend räägib, et nii mõnedki ränduritest olnud valmis retke eestvedajaid maha lööma – ent millega? Polnud seal…
4 minutit
Taju uste võti
Vallo Kepp on näilise pretensioonituse ja kodusoojuse varjus suutnud lihtsaisse ja justkui juhuslikesse ning seosetuisse kaadritesse põimida mitmehäälse kujundikeele, kohati koguni iroonia või poleemika.
DVD-kogumik „Uku Masingu maastikud” Stsenarist ja režissöör-operaator Vallo Kepp. Filmitriloogia idee autor ja stsenarist Mikk Sarv, helilooja Rauno Remme, konsultant Külliki Kuusik, toimetaja ja helirežissöör Enn…
DVD-kogumik „Uku Masingu maastikud” Stsenarist ja režissöör-operaator Vallo Kepp. Filmitriloogia idee autor ja stsenarist Mikk Sarv, helilooja Rauno Remme, konsultant Külliki Kuusik, toimetaja ja helirežissöör Enn…
6 minutit
Ootusärevas paigalseisus
Jutuajamine Eesti Filmi Sihtasutuse tegevjuhi Marge Liiske ja peaeksperdi Karlo Fungiga.
Mõnedki allpool tulevad küsimused Eesti Filmi Sihtasutuse tegevjuhile Marge Liiskele ja peaeksperdile Karlo Fungile on aegamisi kujunenud vestlustes eesti filmitegijate ja -ajakirjanikega, ka otsesest filmitegemisest eemal seisjatega, kes aga siiski mõningase sümpaatiaga jälgivad Eesti kinematograafia liigahtusi. Niisiis võiks jutus…
Mõnedki allpool tulevad küsimused Eesti Filmi Sihtasutuse tegevjuhile Marge Liiskele ja peaeksperdile Karlo Fungile on aegamisi kujunenud vestlustes eesti filmitegijate ja -ajakirjanikega, ka otsesest filmitegemisest eemal seisjatega, kes aga siiski mõningase sümpaatiaga jälgivad Eesti kinematograafia liigahtusi. Niisiis võiks jutus…
10 minutit
Kaheksa portreed, poolehoiuga kirjutatud
Kaheksa portreed. Autorid Kristina Kõrver, Gerhard Lock, Maria Mölder, Sofi Oksanen, Ia Remmel, Anu Sõõro ja Evi Arujärv. Koostanud ja toimetanud Evi Arujärv. Eesti Muusika Infokeskus, 2009. 196 lk.
Eesti heliloojate portreekogumike sarjale on kaua järge oodatud. Minu õpinguaastatel oli kaasaegse eesti muusika kohta põhiallikas „Kuus eesti tänase muusika loojat” ja…
Eesti heliloojate portreekogumike sarjale on kaua järge oodatud. Minu õpinguaastatel oli kaasaegse eesti muusika kohta põhiallikas „Kuus eesti tänase muusika loojat” ja…
6 minutit
Sümfooniaorkester ja nüüdismuusika – avaram mõõde festivalile
Eesti noorte heliloojate loomingu festival 4. – 7. VI Tartu Jaani kirikus
Juuni algul kõlas Tartus Jaani kirikus taas nüüdismuusika: tegu oli aastast 2002 toimuva eesti noorte heliloojate loomingule pühendatud festivaliga, seega juba kaheksandat korda. Nagu ikka, olid kavas nii kontserdid kui ka õpituba, kus sel korral tutvustas Helena Tulve (oli…
Juuni algul kõlas Tartus Jaani kirikus taas nüüdismuusika: tegu oli aastast 2002 toimuva eesti noorte heliloojate loomingule pühendatud festivaliga, seega juba kaheksandat korda. Nagu ikka, olid kavas nii kontserdid kui ka õpituba, kus sel korral tutvustas Helena Tulve (oli…
3 minutit
Vihased mehed mustas ja head energiat kiirgav daam heledas
NYYD Ensemble’i kontsert „12 vihast meest” 15. VI Estonia kontserdisaalis.
Pealkirjale peaks veel lisama: ning neid mütsina ühendav Olari Elts. Kõik juba teavad, et jutuks tuleb eesti muusikakultuuri ainulaadne nähtus, palju enam kui tšellopedagoog – meie kultuuri suur isiksus ja eeskuju, grand old lady Laine Leichter, kelle sünniaasta on 1919,…
Pealkirjale peaks veel lisama: ning neid mütsina ühendav Olari Elts. Kõik juba teavad, et jutuks tuleb eesti muusikakultuuri ainulaadne nähtus, palju enam kui tšellopedagoog – meie kultuuri suur isiksus ja eeskuju, grand old lady Laine Leichter, kelle sünniaasta on 1919,…
2 minutit
„Vesi – elu lähte mineraal”
III Türi kevadfestival: festivali patroon Fred Jüssi, kunstiline juht ja produtsent Iren Lill. Koostöös Tallinna Filharmoonia, Matsalu loodusfilmide festivali ja Eesti Rahvusringhäälinguga 5. – 7. VI .
Kolmas Türi kevadfestival on jäänud oma põhisisult samaks: jälgitakse muusika ja looduse, kunsti ja loodu vastasmõjusid. Inimese elumustri oluliseks osaks on keskkond ja…
Kolmas Türi kevadfestival on jäänud oma põhisisult samaks: jälgitakse muusika ja looduse, kunsti ja loodu vastasmõjusid. Inimese elumustri oluliseks osaks on keskkond ja…
4 minutit
IETM – teatrijuhtide suurüritus Bratislavas
Kas rahalaristaja ja keskkonnasaastaja või inspireeriv kontaktilooja?Aprilli lõpus kohtusid Slovakkia pealinnas Bratislavas kaasaegsete etenduskunstide võrgustiku IETM liikmed. IETM loodi 1981. aastal Euroopa etenduskunstide asutuste ühendusena, kuid on nüüdseks laienenud üle maailma. Bratislavas oli lisaks eurooplastele kohal mänedžere-produtsente Brasiiliast Kambodžani ja Kongost Togoni. IETMil on üle 400 liikme 45 riigis, Eestist…
5 minutit
Elu on tõelus ja surmaune muusikaline seiklusfilm
Lavastaja otsus valida mängima ehedad lapsnäitlejad on end igati õigustanud.Astrid Lindgren, „Vennad Lõvisüdamed”, dramatiseerinud Staffan Götestam. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Jaak Vaus, kostüümikunstnik Sirly Oder, liikumisjuht Kati Kivitar, koorijuht ja laulude arranžeerija Elo Forsel, lavastaja assistent Priit Põldma. Mängivad Jan Lucas Videvik või Tim Leesnurm, Karl Robert…
3 minutit
Toompere mängib surma, erootika ja toatüdrukutega – ka publikuga
Kes siis ikkagi on need lesbiliste kalduvuste ja labiilse käitumisega õekesed?
Jean Genet, „Toatüdrukud” („Les Bonnes”), tõlkinud Ott Ojamaa. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema. Rakvere teater, esietendus 5. VI Rakvere kesklinna pangamajas.
“Toatüdrukute” proua pesuruum (Genet’ remargis seisab magamistuba, aga see…
Jean Genet, „Toatüdrukud” („Les Bonnes”), tõlkinud Ott Ojamaa. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema. Rakvere teater, esietendus 5. VI Rakvere kesklinna pangamajas.
“Toatüdrukute” proua pesuruum (Genet’ remargis seisab magamistuba, aga see…
5 minutit
Pallast taga hüüdmas?
Tartu ülikooli maaliosakonna lõpetajate näitus Tartu Kunstimajas ja Tartu Kunstimuuseumis kuni 28. VI .
Tartut on ikka peetud eesti maalikunstnike kantsiks, millele pallaslased oma kooli asutamisega üheksakümmend aastat tagasi tugeva aluse panid. Tartu ülikooli juures tegutsev maalikunsti õppetool, mis nüüd kannab nimetust TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti eriala, kus…
Tartut on ikka peetud eesti maalikunstnike kantsiks, millele pallaslased oma kooli asutamisega üheksakümmend aastat tagasi tugeva aluse panid. Tartu ülikooli juures tegutsev maalikunsti õppetool, mis nüüd kannab nimetust TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti eriala, kus…
2 minutit
Kunstnikud paljana ülevaatusel
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „ENESEPALJASTUS ” Tallinna Kunstihoones kuni 5. VII ja Art Depoos kuni 4.VII . Kuraator Vano Allsalu.
Kas oli mõte kunstnikud ühte saali ennast paljastama koguda, nagu liputajad? Võib-olla, kuid kunstitegemine eeldab alati teatavat enesepaljastust, ausust ja palja pettusega, tehnilise virvarriga, võltsi säraga midagi ära ei tee.…
Kas oli mõte kunstnikud ühte saali ennast paljastama koguda, nagu liputajad? Võib-olla, kuid kunstitegemine eeldab alati teatavat enesepaljastust, ausust ja palja pettusega, tehnilise virvarriga, võltsi säraga midagi ära ei tee.…
3 minutit
Eesti kunst paguluses
Teise maailmasõja lõppedes oli Eestist põgenikena lahkunuid üle 70 000, nende seas suur osa haritlasi ja loomeinimesi. 1950ndateks tekkis suuremaid või väiksemaid eesti kultuurikoldeid üle maailma: Saksamaal, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Inglismaal, Austraalias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Nii kujunes paratamatuks, et arvestatav osa meie XX sajandi kultuuri- ja kunstipärandist on loodud…
5 minutit
Ole tähelepanelik!
ÜLLE MARKSI ja KAMILLA SZIJI näitus Tallinna Ungari instituudis 22. V – 16. VI ; ZSOLT SZAMÓDY fotonäitus Deco galeriis 21. V–29. V.
Tallinna Ungari kultuuriinstituudi näitusesaal on ühekorraga koduks graafikute Ülle Marksi ja Kamilla Sziji töödele. Õigustatult kerkib küsimus, miks kultuuridiplomaatia viisaka žestina on jõudnud teineteise kõrvale just nende…
Tallinna Ungari kultuuriinstituudi näitusesaal on ühekorraga koduks graafikute Ülle Marksi ja Kamilla Sziji töödele. Õigustatult kerkib küsimus, miks kultuuridiplomaatia viisaka žestina on jõudnud teineteise kõrvale just nende…
2 minutit
Kristallpalee juurde
BENJAMIN VASSERMANI digitaalgraafika Kunstihoone galeriis kuni 21. VI .
Kunst võngub alati universumi korrapäraste vormide ja looduse stiihia vahel. Vastavalt inimeste hingevajadusele kaldub looming kord rohkem ühele, siis jälle pisut teisele poole. 1995. – 2002. aastani teostas Benjamin Vasserman graafikatehnikas geomeetrilisi kompositsioone, lihvides vormidevahelisi ruumisuhteid talle ainuomase võttega: ehitas kõigepealt…
Kunst võngub alati universumi korrapäraste vormide ja looduse stiihia vahel. Vastavalt inimeste hingevajadusele kaldub looming kord rohkem ühele, siis jälle pisut teisele poole. 1995. – 2002. aastani teostas Benjamin Vasserman graafikatehnikas geomeetrilisi kompositsioone, lihvides vormidevahelisi ruumisuhteid talle ainuomase võttega: ehitas kõigepealt…
4 minutit
Võnnu lahing, eestlaste ja lätlaste suhted. Vaade Riiast
22. juunil 1919. aastal toimus Läti Iseseisvussõja käigus Vidzemes Võnnu (Cēsise) linnas lahing, mis tõi sõja käiku olulise pöörde. Selle ajani sõdisid lätlased enamlaste vastu kahemõttelises liidus Landeswehr’iga, vabastades sel moel Kuramaa ja Riia, 1919. aasta juunisündmuste käigus seevastu sattusid lätlased ja sakslased avalikku vastasseisu. Ja see avalik vastasseis –…
6 minutit
Igatsuste maa. Karl Ristikivi põgenemine reisides
Vaikse hääbumise, kaduviku, allakäigu, järk-järgulise hävingu motiivid on domineerivad nii Karl Ristikivi päevikus kui mitmetes romaanides.Noor kirjanik Karl Ristikivi kirjutas romaanis „Viikingite jälgedes” (1936): „Meie igatsustemaa seisis meie silmade ees. Küll oli ta veel kaugel, kaetud sinaka uduga, ja näis otse õhus hõljuvat. Kuid me kõik tundsime – see oli…
7 minutit
Ei juhtunud midagi. Vahemäng 1957. aasta suvest 1968. aasta suveni
Karl Ristikivi päevaraamatus võib näha omalaadset katset jäädvustada seda, mis toimub ja kordub iga päev – märkida üles tavaline, banaalne, enesestmõistetav.Karl Ristikivi päevaraamatu ilmumine paigutub konteksti, mida võib nüüd juba üsna julgelt nimetada pagulustekstide teiseks kojutulemiseks. Erinevalt 1990. aastatest ei kanna seda lainet aga enam ilukirjanduslikud, vaid omaeluloolised tekstid (mälestused,…
7 minutit
Üle õue lendas linde: „nullindad” eesti kirjanduses
Kas „nullindad” mitte polnudki „nullindad” ka selles mõttes, et uut ja jäävat sugenes nende aastatega kirjandusse üsna vähe, nii et paljuski oli see kümnend täitmata lootuste ja lubaduste aeg?
Olin Klassikaraadios nii kaua teinud kirjandussaadet „Spiikker”, et endalgi läks meelest, millal sellega alustasin. Nagu selgus – reedel, 13. veebruaril 2004,…
Olin Klassikaraadios nii kaua teinud kirjandussaadet „Spiikker”, et endalgi läks meelest, millal sellega alustasin. Nagu selgus – reedel, 13. veebruaril 2004,…
10 minutit
Demokraatlik pop
Raoul Kurvitz, Attitude. Ülevaade hoiakulisest popkultuurist. Vol.1. Valgus, 2008. 235 lk.
„Pop”, „popkultuur”, „populaarkultuur”, „postmodernism”, „massikultuur”, „massimeedia” jne on need sõnad ja mõisted, millega tänapäeval püütakse mingisse tervikusse haarata seda kultuurilist mitmekesisust, mis on iseloomulik ennekõike lääne kultuurile. Vähemasti nii tundub see kultuurisolijate enesekirjelduslikule pilgule. Tõsi, kui püüame minna pelgast…
„Pop”, „popkultuur”, „populaarkultuur”, „postmodernism”, „massikultuur”, „massimeedia” jne on need sõnad ja mõisted, millega tänapäeval püütakse mingisse tervikusse haarata seda kultuurilist mitmekesisust, mis on iseloomulik ennekõike lääne kultuurile. Vähemasti nii tundub see kultuurisolijate enesekirjelduslikule pilgule. Tõsi, kui püüame minna pelgast…
5 minutit
Mida ütleb meile kõrgustesse vaatav eksistentsialism?
Olles lugenud lühikese aja sees ühtejutti läbi kolm Søren Kierkegaardi eesti keelde tõlgitud raamatut, millest – „Ängi mõiste” (edaspidi Äm) ja „Filosoofilised pudemed” (edaspidi Fp) ilmusid eelmisel aastal ning üks – „Surmatõbi” (edaspidi S) kolme aasta eest, mõistsin, et jõuan selles artiklis rõhutada vaid mõningaid, praegu kõige tähenduslikumana tunduvaid aspekte…
10 minutit
