2009-12 (3245)
Homses Sirbis:
Soome televisioon – Jaak Kilmi hea võõrasema ehk “Disko ja tuumasõda” järgmisel nädalal kinos.
Kes on kellele vabanduse võlgu ja kes peab keda kartma.
Põrutav Tallinn Music Week.
Kirjanikud valmistuvad kongressiks ja kohtumiseks ministriga.
Kolm luuletajat ja üks musketär võetakse üksipulgi läbi.
Aasta teatrikangelased on pärjatud. Aga miks ja kuidas? Otsustajate tegevuse tagamaad ja põhjendused.
Uut…
Kes on kellele vabanduse võlgu ja kes peab keda kartma.
Põrutav Tallinn Music Week.
Kirjanikud valmistuvad kongressiks ja kohtumiseks ministriga.
Kolm luuletajat ja üks musketär võetakse üksipulgi läbi.
Aasta teatrikangelased on pärjatud. Aga miks ja kuidas? Otsustajate tegevuse tagamaad ja põhjendused.
Uut…
1 minut
Avatakse näitus muuseumi ringreisidest
Teisipäeval, 31. märtsil kell 16 avab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum oma 85. aastapäevale pühendatud juubelinäituse „ENNE JA NÜÜD. Muuseumi ringreisid“. Trepihallis olev näitus kajastab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi saamislugu ning viimaste aastate ringreise Eesti eri paigus. Näituse avamise järel kõlab Harju Meeste kontsert.
2 minutit
Jazzkaare lemmikud, keda publik ei väsi kuulamast.
Juubelifestival Jazzkaar 20, mis toimub 18.- 26. aprillini, toob Eestisse tippmuusikud Jaapanist, Brasiiliast, Ameerikast, Inglismaalt, Saksamaalt, Ungarist, Prantsusmaalt, Portugalist, Rootsist, Soomest, Norrast, Taanist, Lätist ja Leedust. Et on juubelifestival, kutsub Jazzkaar tagasi mitmed festivali varasemad lemmikud ja kindel on see, et iga kontsert on eriline ja kordumatu.
2 minutit
Nõmme Jazzi eelvoorust valiti välja 3 lauljat
26. märtsil valiti Otsakooli saalis osalejaid Nõmme Jazzi 9. – ndale rahvusvahelisele võistlusele, mis toimub 1. ja 2. mail Tallinnas, Nõmme Kultuurikeskuses.
1 minut
„Ämbliknaise suudluse” peaosades Mihhailova, Toome ja Liiv
Vanemuise teatris oktoobrikuus esietenduvas muusikalis „Ämbliknaise suudlus” mängivad peaosi Tanja Mihhailova, Koit Toome ja Lauri Liiv.
1 minut
Jazzikuul sünnib beatbox-koor ja kogutakse jazziplaate
Aprillis tähistatakse üle Eesti rahvusvahelist jazzikuud. Koolinoori juhendab ameerika human beatbox’i meister Napoleon Maddox, kes ühendab jazzi ja hip hopi ja loob Eesti esimese beatbox-koori. Koolide muusikaklasside tarbeks kogutakse jazziplaate.
2 minutit
Martin Vuks – kaameraga trellide taga
Kolmapäeval, 1. aprillil kell 18.00 avatakse Tam Galeriis Martin Vuksi kerge musta huumoriga looritatud fotonäitus “Patarei”.
1 minut
“Relikviaar” tarbekunsti- ja disainimuuseumis
Kolmapäeval, 1. aprillil 2009 kell 17.00 avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis rahvusvaheline näitus “Relikviaar”.
1 minut
Kaia Kiik Pariisist kodupubliku ette
Neljapäeval, 2. aprillil kell 17 avab Vaal galeriis oma isikunäituse Kaia Kiik – eesti kunstnik, kes elab ja töötab juba viimased 12 aastat Pariisis. Kümnekonna aastaga on Kiik end välismaal tõestanud ning tänaseks on ta eduka kunstnike grupeeringu, kaasaegse kunsti keskust vedava, „Rivoli 59“ juhatuse liige. Selja taga on mitmed…
1 minut
Maris Palgi Tartu Kunstimajas
MARIS PALGI isiknäitus „SÕDA JA RAHU“ Tartu Kunstimaja väikeses galeriis 02. – 19. IV 2009. Maalidel kujutatud maastikud on vaated Ilmatsalule. Ilmatsalu on endine sovhoosikeskus Tartu lähedal. Rahuaja ja sõjaaja piir on õhuke. Kõik, mis tundus loomulik, võib olla ühel hetkel ebaloomulik.
1 minut
Linnalabor EKA galeriis
Reedel, 3. aprillil kell 19.00 avatakse kolmas Eesti Kunstiakadeemia 95. sünnipäevale pühendatud näitus – linnade uurimisega tegelev ühendus Linnalabor ehitab EKA galeriisse massiivse kohaspetsiifilise installatsiooni „Uksed“/„Dveri“/„Doors“.
2 minutit
Palju õnne!
Kolmapäeval, 1. aprillil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja suures galeriis grupinäitus „PALJU ÕNNE!“. Osalevad kunstnikud Minna Hint, Kadri Kangilaski, Margot Kask, Kaie Kal, Kaija Kesa, Epp Kubu, Piia Lehti, Ly Lestberg, Rauno Thomas Moss, Tanel Rannala, Lilli-Krõõt Repnau, Leho Rubis, Mai Sööt, Siiri Taimla ja Toomas Tõnissoo.
1 minut
Barnumi tsirkus ja kultuurkapitali vene preemia
Tutvustan auväärt publikule vaatemängu, mis avaneb, kui kõrvutada kulka venekeelse kirjanduse preemia statuuti ja žürii tegevust selle aasta laureaadi määramisel.
On mõistetav, et kõikjal maailmas on literaadid üks auahne ja endast väga lugupidav rahvas. Üksnes harva tunnistab mõni neist, et ei kirjuta mitte ainult valgustamaks ja manitsemaks noid endast väetimaid…
On mõistetav, et kõikjal maailmas on literaadid üks auahne ja endast väga lugupidav rahvas. Üksnes harva tunnistab mõni neist, et ei kirjuta mitte ainult valgustamaks ja manitsemaks noid endast väetimaid…
5 minutit
Filmimaailm
Teostamata jäänud unelmate projektid
Pärast oma debüütmängufilmi „Eraserhead” („Kustukummipea”, 1977) lõpetamist töötas David Lynch mitu aastat oma järgmise projekti „Ronnie Rocket” kallal. Suutmata leida heasoovlikke sponsoreid, on kõmurežissöör olnud sunnitud jätkuvalt oma teravmeelset stsenaariumi täiendama ja seda ebamäärasesse tulevikku edasi lükkama. Oli aeg, kui „Ronnie Rocketist” pidi saama Lynchi mõrvamüsteeriumi…
Pärast oma debüütmängufilmi „Eraserhead” („Kustukummipea”, 1977) lõpetamist töötas David Lynch mitu aastat oma järgmise projekti „Ronnie Rocket” kallal. Suutmata leida heasoovlikke sponsoreid, on kõmurežissöör olnud sunnitud jätkuvalt oma teravmeelset stsenaariumi täiendama ja seda ebamäärasesse tulevikku edasi lükkama. Oli aeg, kui „Ronnie Rocketist” pidi saama Lynchi mõrvamüsteeriumi…
2 minutit
Dialoogid helilooja Valentin Silvestroviga
Muusikadokumentaal „Dialoogid. Helilooja Valentin Silvestrov”, režissöör, operaator ja stsenarist Dorian Supin. Produtsent Reet Sokmann, Minor Film 2008, 82 min. Esilinastus 18. II Tallinna Kinomajas.
Portreteerida filmiversioonis üht tänapäeva kuulsamat heliloojat – Dorian Supin on valinud oma linateose „Dialoogid. Valentin Silvestrov” kaameraobjektiks ukraina helilooja Valentin Silvestrovi (s 1937) – pole just…
Portreteerida filmiversioonis üht tänapäeva kuulsamat heliloojat – Dorian Supin on valinud oma linateose „Dialoogid. Valentin Silvestrov” kaameraobjektiks ukraina helilooja Valentin Silvestrovi (s 1937) – pole just…
2 minutit
Kuidas piiritleda seda, mis valgub laiali?
Kui korralikult maffiafilmilt oodatakse standardi järgi just seda, et asi oleks stiilne, siis toimib üllatusefektina ka ootuspärase stiili pahupidipööramine. Mängufilm „Gomorra” (Itaalia 2008, 135 min), stsenarist Maurizio Braucci Roberto Saviano romaani põhjal, režissöör Matteo Garrone. Osades Salvatore Abruzzese, Simone Sacchettino, Toni Servillo, Gianfelice Imparato, Maria Nazionale, Salvatore Striano, Salvatore Cantalupo,…
6 minutit
„Sarv soe, Samm sees, Säde silmis ja Meri põlvini!”
Kodumaisest filmiarheoloogiast seoses Lennart Mere filmidega.
Pealkirjas kasutatu ütles välja Heno Sarv, Tartu ülikooli geograafiatudeng, aastatel 1976-77 režissöör Lennart Mere assistent „Linnutee tuulte” võttegrupis. Küllap iseloomustab lõbus loosung ilusti seda meeleolu, mis valitses kolme aastakümne eest Tallinnfilmi esimese tõsiseltvõetava rahvusvahelise koostööfilmi võtetel. „Filmigrupp on nagu väike tank,” meenutas Lennart Meri…
Pealkirjas kasutatu ütles välja Heno Sarv, Tartu ülikooli geograafiatudeng, aastatel 1976-77 režissöör Lennart Mere assistent „Linnutee tuulte” võttegrupis. Küllap iseloomustab lõbus loosung ilusti seda meeleolu, mis valitses kolme aastakümne eest Tallinnfilmi esimese tõsiseltvõetava rahvusvahelise koostööfilmi võtetel. „Filmigrupp on nagu väike tank,” meenutas Lennart Meri…
4 minutit
Ostukäruga kunstimuuseumis
Näitus „EKM prnus: When ätituuds become norms vm” Pärnu kunstihallis kuni 29. II . Kuraatorid Marco Laimre ja Neeme Külm.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) gastroll Pärnus on omamoodi eksperiment, mis juhtub, kui koha- ja muiduspetsiifiline loome tuua Tallinna lagunenud tööstushoonest hoopis teise paika ja asetada kunsti jaoks mõeldud valgesse…
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) gastroll Pärnus on omamoodi eksperiment, mis juhtub, kui koha- ja muiduspetsiifiline loome tuua Tallinna lagunenud tööstushoonest hoopis teise paika ja asetada kunsti jaoks mõeldud valgesse…
2 minutit
Kogudes mõtteid kogutud teostest
JAAN ELKENI isikunäitus „Kogutud teosed” Tartu Kunstimajas kuni 29. II .Elkeni saatetekst näitusele kodeerib ja suunab vaatajat võimukalt ning intensiivselt võtma abstraktse maalikeelega teoseid rohkemana kui lihtsalt abstraktseid teoseid: „Räägin oma maalidel aistingutest ja vaistudest, kuidas asju tajun. Need on vägagi konkreetsed. Ei midagi abstraktset või, kuivõrd on kogu kunst…
4 minutit
„Translocal Express” juba täna!
Täna kell 11 algab Kumus „Public Preparation’i” („Avalik ettevalmistus”) sarja rahvusvaheline seminar „Translocal Express. Golden Age” („Translokaalne ekspress. Kuldaeg”), kus kõne all ajalookirjutamise ja kollektiivse mälu roll praegu domineerivas natsionalistlikus diskursuses ja selle käsitlemine kaasaegses kunstis.
2 minutit
Võnked, vibratsioonid, värinad
JÜRI KASSI näitus „Võnked” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 29. II .
Abstraktse kunsti puhul ei nimetata konkreetseid asju, mida pilt peaks kujutama. Abstraktne kunst teeb nähtavaks abstraktsioonid, mis ei ole mitte ainult nähtamatud, vaid neid ei ole looduses ka olemas. Nagu süngus ja lõbu, arvurütmid ja suhted. Neid võib leida…
Abstraktse kunsti puhul ei nimetata konkreetseid asju, mida pilt peaks kujutama. Abstraktne kunst teeb nähtavaks abstraktsioonid, mis ei ole mitte ainult nähtamatud, vaid neid ei ole looduses ka olemas. Nagu süngus ja lõbu, arvurütmid ja suhted. Neid võib leida…
2 minutit
Kilgi kobrutav karneval
Vaala galeriis eksponeeritud kaheksal õlimaalil rullub lahti Miljard Kilgi aastakümne kestnud karnevali lõppvaatlus. End hüperrealistina kunstilukku kirjutanud Kilgi viimase perioodi töid on muu hulgas nimetatud magusalt kitšilikeks.
2 minutit
Planeerimist tuleb õppida ja õpetada!
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas on planeerimine õppekavas. Päris oma eriala kohe, mille lõpetajad saavad arhitekti ja linnaplaneerija kutse. Ja nii juba aastakümneid. Vaatame planeerimist nii mikroskoobi kui teleskoobiga. Kohalikust ja globaalsest nurgast. Seadusi ja praktikat, hoonestust ja haljastust, ruumi ja vormi. Otsime kvaliteeti ruumis ja head ruumi ümbritsevas.
2 minutit
Planeerimine ja planeerimatus
Ruumiline planeerimine on liiga oluline, et jätta see asjatundjate otsustada. Niimoodi võiks iseloomustada valitsevat planeerimisteooriat. Tõepoolest on planeerimine, mis puudutab eelkõige linnalisi asulaid, teinud XX sajandi jooksul läbi vastuolulise arengu. XXI sajandiks oleme aga jõudnud olukorda, kus paljud juurdlevad endiselt samade probleemide üle, mis sada aastat tagasi. See osutab ehk…
3 minutit
Planeerimine
Planeering on ühiskondlik kokkulepe. On konsensuslik, kõigi huve kõige vähem riivav lahendus. On muu hulgas ka avalikke huve väljendav dokument. Neid väljendeid on kuuldud, nende kohaselt on püütud talitada. Planeeringu koostavad asjatundjad. Nõutakse analüüse, uuringuid, hinnanguid, visioone. Ja siis tuleb naaberküla mees ja arvab, et talle ei meeldi. Niisama, põhimõtteliselt.
3 minutit
Violino bis!
Vogleri kvarteti kontsert 17. II Estonia kontserdisaalis.Eesti Kontserdi tänavusel hooajal tõmbab tähelepanu uus kontserdisari „Violino bis!”. Ei pea ju kaua mõtlema, mida see sari sisaldab. Ent viiulimuusikale on lisandunud veel viiuliperekonna liikmed tšello ja altviiul ning produtsendi erilise lemmikuna kolm keelpillikvartetti. Silmatorkavalt hea on väliskuulsuste ja nn väliseestlaste vahekord 5:4…
2 minutit
Barokkfantaasiad Kadriorus
Sarja „Akadeemiline kammermuusika” kontsert „Barokkfantaasiad”: Imbi Tarum (klavessiin) 14. II Kadrioru lossis.
Milline oli fantaasia osa barokiaja muusikas? Interpreedi hoolikalt koostatud kava annotatsioonist võis lugeda selle sõna üldise sisu kohta järgmist: basso continuo saate vaba muusikaline kujundamine, kaunistuste oskuslik lisamine, prelüüdi või järelmängu ex tempore loomine, kadentsi või retsitatiivi kujundamine,…
Milline oli fantaasia osa barokiaja muusikas? Interpreedi hoolikalt koostatud kava annotatsioonist võis lugeda selle sõna üldise sisu kohta järgmist: basso continuo saate vaba muusikaline kujundamine, kaunistuste oskuslik lisamine, prelüüdi või järelmängu ex tempore loomine, kadentsi või retsitatiivi kujundamine,…
3 minutit
Hamburgi kuldaeg
Kontsert „Kuldaeg. Muusikaline Hamburg”: solist Kalev Kuljus (oboe, oboe d’amore) ja Tallinna Kammerorkester (TK O), kunstiline juht Reinut Tepp (cembalo) 13. II Mustpeade majas.
Tallinna Kammerorkestri sari „Kuldaeg”, kus nii kava koostamine kui kontserdi läbiviimine on orkestrantide kätes, tõi kuulajateni selle hooaja kolmanda muusikaelamuse. Kunstilise juhi Reinut Tepi meisterlikult ja…
Tallinna Kammerorkestri sari „Kuldaeg”, kus nii kava koostamine kui kontserdi läbiviimine on orkestrantide kätes, tõi kuulajateni selle hooaja kolmanda muusikaelamuse. Kunstilise juhi Reinut Tepi meisterlikult ja…
2 minutit
Valge pärl Tartu ülikooli aulas
6. märtsil toimus Tartus sündmus, mis on oluline nii Tartu kui ka terve Eesti muusikaelule. Nimelt õnnistati Kalle Randalu soolokontserdiga sisse äsja Eestisse saabunud, tellimustööna Tartu ülikoolile valminud valge Steinway kontsertklaver.
2 minutit
Ühel õhtul kaks korda: draamaetendus versus ooper
„PATSEBA” etendus rahvusooper Estonia kammersaalis 13. II . Aino Kalda draama ja Tauno Pylkkäneni ooper Aino Kalda näidendi teksti alusel, lavastaja Garmen Tabor. Draamatrupp: Leila Säälik, Piret Rauk, Margus Prangel. Ooperitrupp: Juuli Lill, Helen Lokuta, René Soom, mõisahärra ja kontsertmeister Tarmo Eespere. Kunstnikud Liina Unt ja Aime Unt.
Tuua lavale…
Tuua lavale…
2 minutit
Mati Turi laulab ooperit ja oratooriumi, sekka ka „Meestelaule”
Märtsikuu teiseks nädalaks sai Helsingis valmis Alban Bergi „Lulu” uus lavastus. Peadirigent Sakari Oramo, kes Soome Raadio SOga etenduse andis, ütles, et selleks oli juba tõsine vajadus: Soomeski pole „Lulud” enam nelikümmend aastat ette kantud. Trupp, kes „Lulu” nüüd välja tõi, on 2004. aastal asutatud Kokkola Ooper (West Coast Kokkola…
3 minutit
Rock’n’roll! – tema oli seal
Olen lennujaamade raamatupoodides näinud riiuleid määratlusega „kultus”. Usun, et Vladimir Wiedemanni „Maagide kool” sobiks mõtteliselt sinna lahtrisse
„Punk rock!”
„Circus!”
„Rock’n’roll!”
Hüütuna põlguse ja üleolekuga. Kivirahe. Neid heidavad Kentucky osariigi pealinna Louisville’i halvamainelise äärelinna (ütleme otse välja: geto) tänavatel mustad teismelised. Noorte eesti kunstnike pihta. Viimaste vanus sel ajahetkel (2007. aasta september) on 19–23…
„Punk rock!”
„Circus!”
„Rock’n’roll!”
Hüütuna põlguse ja üleolekuga. Kivirahe. Neid heidavad Kentucky osariigi pealinna Louisville’i halvamainelise äärelinna (ütleme otse välja: geto) tänavatel mustad teismelised. Noorte eesti kunstnike pihta. Viimaste vanus sel ajahetkel (2007. aasta september) on 19–23…
4 minutit
Mitte ainult kanepist …
Et Vladimir Wiedemanni „Maagide kooli” näol on tegu ilukirjanduse ja dokumentalistika piiril balansseeriva teosega, tõestab eelkõige täiesti reaalsete ja muinasjutuliste-irreaalsete paikade ning tegelaste sujuv vaheldumine.
Vladimir Wiedemann, Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980. Hotpress, 2009. 192 lk.
Vene või eesti kirjandus?
Vladimir Wiedemanni teos „Maagide kool”, mille lühendatud variant on tänaseks ilmunud…
Vladimir Wiedemann, Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980. Hotpress, 2009. 192 lk.
Vene või eesti kirjandus?
Vladimir Wiedemanni teos „Maagide kool”, mille lühendatud variant on tänaseks ilmunud…
5 minutit
Linnulennult 2008. aasta lastekirjandusest
Nõid, deemon, musta maagia vahemehed, luukere, poltergeist ja muud tumedad tüübid on selle aasta lastekirjanduse saagis uhkesti olemas.
Tänu Eesti Lastekirjanduse keskuse usinale bibliograafiatööle teame öelda, et lastele mõeldud eesti ilukirjandust ilmus 2008. aastal umbes kuuendiku võrra vähem kui eelmisel aastal, kusjuures umbes kolmandik on kordustrükid. Muidugi tuleb ette ka seda, et…
Tänu Eesti Lastekirjanduse keskuse usinale bibliograafiatööle teame öelda, et lastele mõeldud eesti ilukirjandust ilmus 2008. aastal umbes kuuendiku võrra vähem kui eelmisel aastal, kusjuures umbes kolmandik on kordustrükid. Muidugi tuleb ette ka seda, et…
8 minutit
Seelikualused lood
„Opus tempus”: sissevaade väljapoole.„Opus tempus”, koreograafia ja esitajad Mari Mägi ja Kaja Lindal, muusika autor Monika Mattiesen (flöödil), harfil Liis Jürgens, klavessiinil Ene Nael, kandlel Kristi Mühling. Valgus- ja kujunduskunstnik Inga Vares, jumestuskunstnik Anu Konze, liveelektroonika ja heliteostaja Tammo Sumera, valgustehnik Rene Jõhve.
Märtsi alguses esietendasid Insightout Company ja Küberstuudio Kumu…
Märtsi alguses esietendasid Insightout Company ja Küberstuudio Kumu…
2 minutit
Inimesele jääb armastus kättesaamatuks
Lihaliku inimese äng ja ebatäiuslikus maailmas elamise valu„Viimased korraldused neile, keda ma kunagi olen armastanud”, kontseptsioon, lavastus, helikujundus ja esitus Taavet Jansen ja Taavi Eelmaa. Dramaturgiline tugi Maike Lond. Produtsent Tartu Uus teater. Esietendus 13. II Ganuti gildi saalis.
Reedel, märtsikuu kolmeteistkümnendal päeval, esietendus Kanuti gildi saalis koreograaflavastaja Taavet Janseni…
Reedel, märtsikuu kolmeteistkümnendal päeval, esietendus Kanuti gildi saalis koreograaflavastaja Taavet Janseni…
3 minutit
Külaskäik unelisse majja
Gorostiza ja Prangeli mängud publiku normaalsusetajuga.Carlos Gorostiza, „Vana tango”, eestindanud Evald Kampus ja Ago-Endrik Kerge. Lavastaja Margus Prangel (Eesti Draamateater), kunstnik Pille Jänes, muusikalised kujundajad Jaak Jürisson ja Indrek Kruusimaa. Mängivad Andres Ots, Kalju Orro ja Indrek Kruusimaa. Tallinna Linnateater, esietendus 14. II Hobuveskis.
Üks Pirital elav šveitser sai naabruskonnas kuulsaks…
Üks Pirital elav šveitser sai naabruskonnas kuulsaks…
4 minutit
Me unenäoski ei saa päris vabaks …
„Hingede öö” mõtestab vaimuinimese kui hingeüksiklase olemise põhiküsimusi.„Hingede öö”, Margus Kasterpalu dramatiseering Karl Ristikivi „Hingede öö” ja Hermann Hesse „Stepihundi” järgi. Lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Aime Unt, helilooja Liisa Hirsch, filmirežissöör Kaupo Kruusiauk, liikumisjuht Jarmo Karing, helikujundaja Feliks Kütt, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Madis Kalmet, Sten Karpov, Piret Laurimaa, Kaili…
4 minutit
Kui seda Hinti poleks …
Kui Mati Hinti ei oleks, siis oleks Eestis nähtavasti rahu majas. Võttes talle omasel viisil kõneks sise- ja välipoliitilise vaenlase kuju loomise valimisvõidu või muu nimel, rikkus Hint mõndagi tabu.
3 minutit
Kujutlused ei sure
Enne kui autor asub oma teema kallale, tuleb korduvalt kõneks maarahva arengupeetus.Raivo Palmaru, Kujutluste ühiskond. Akadeemia Nord, 2009.
Akadeemia Nord professori Raivo Palmaru järjekordse raamatu „Kujutluste ühiskond” ilmumine on ühtaegu õpetlik, paratamatult mõtlemapanev ja nähtavasti ka mõtlemapanevalt paratamatu. Nii nagu Immanuel Kant ilmutas „Prolegomena” kogu oma filosoofilise süsteemi tarvis, nii ehib…
Akadeemia Nord professori Raivo Palmaru järjekordse raamatu „Kujutluste ühiskond” ilmumine on ühtaegu õpetlik, paratamatult mõtlemapanev ja nähtavasti ka mõtlemapanevalt paratamatu. Nii nagu Immanuel Kant ilmutas „Prolegomena” kogu oma filosoofilise süsteemi tarvis, nii ehib…
6 minutit
„Minu ülikond on parem kui su erakond!”
Arthur Goldwag, Ismid ja loogiad: tõde 453 segadust tekitava mõiste kohta. Tänapäev, 2009. 360 lk.
Abstraktse mõtlemise ja keelekasutuse võime, mis eristab teadlaste väitel inimest kõigist ülejäänud Issanda Loomaaia elukatest, on sotsiaalse vooruse kõrval suur epistemoloogiline nuhtlus. Sest inimese maailmas – ning kollektiivses teadvuses laiemalt – on (püsivalt) olemas vaid…
Abstraktse mõtlemise ja keelekasutuse võime, mis eristab teadlaste väitel inimest kõigist ülejäänud Issanda Loomaaia elukatest, on sotsiaalse vooruse kõrval suur epistemoloogiline nuhtlus. Sest inimese maailmas – ning kollektiivses teadvuses laiemalt – on (püsivalt) olemas vaid…
6 minutit
Suma qamaña ehk põlisasuka õnn
Värskes inimarengu aruandes on keskne elukvaliteet. Kuigi ette valmistatud enne, kui majanduskriis Eesti maadligi surus, rõhutavad autorid üksmeelselt, et elukvaliteet koosneb palju enamast kui majanduskasv või rahvuslik kogutoodang. Kõrge elukvaliteedi loob ühine arusaam ühiselu põhiväärtustest. Kriisis rahatuks jäämise risk on niisiis ühiskonna intellektuaalse eliidi pannud üheskoos huikama veel kõvahäälsemalt seda,…
3 minutit
Millist eliiti on vaja tänases Eestis?
Mõnevõrra üllatavalt lehvitavad üht proletaarlaste hüüdsõna just need eliidi liikmed, kes nimetavad end liberaalideks. Poliitikast kõneldakse tihti metafooride keeles. Ühiskonna kriisiaegadel see soodumus tavaliselt tugevneb. Ühest küljest tundub kriisiaegadel autoritaarsuse oht reaalsem, mistõttu on õhus alati rohkem hirmu nii füüsilise kui vaimse terrori ees. Metafoorid võivad varjata ja pehmendada sõnumi…
5 minutit
Hiina ja inimõiguste dialoog
Kindlasti on Hiina viimase paarikümne aastaga tohutult arenenud. Varem tänavatel valitsenud jalgrattad on asendunud autodega. Inimesed, kes hiljaaegu ei saanud oma provintsistki lahkuda, võivad vabalt välismaale minna. Majanduslik ja tehnoloogiline areng tõstab Hiina poliitilist enesekindlust. Vastupidi oodatule ei ole see aga kaasa toonud oodatud poliitilisi muutusi.
6 minutit
Et saime presidendiks Lennart Mere
Et saime presidendiks Lennart Mere,vist polnud õige asi. Neid, kel peastõepoolest mõistus on, mis liiga ere,näeb harva riigijuhtijate seas,sest nad on tülikad. Neid ju ei tabaka parimini läbimõeldud laim,sest hauaski veel vihastavalt vabaon nende linnutiivuline vaim,täis ettearvamatut omapära.See ikka tekitab ju paksu verd!Võib-olla niisiis unustada ärapeaks püüdma luust ja lihast Lennart…
1 minut
Meie elu on teatraalne!
Täna, rahvusvahelise teatripäeva õhtul, kuulutatakse Rakvere teatris välja 2008. aasta teatriauhindade laureaadid. Kokku antakse välja 29 auhinda. Vahest polegi tähtis, kellele laureaadipärjad pähe asetatakse. Tänu ja tähelepanu on ära teeninud kõik teatritegijad. Teatripäeva puhul kirjutab teatri olemusest Augusto Boal, Brasiilia draamakirjanik, lavastaja, teatriteoreetik ja -pedagoog.
Vaatemängulisus on osa iga inimühiskonna…
Vaatemängulisus on osa iga inimühiskonna…
2 minutit
