2008-15 (3200)

Kultuuriminister määras kultuuristipendiumid 20 inimesele

36 000-kroonise stipendiumi said
Laura Plado sisearhitektuuri õpinguteks (Rhode Island School of Design)

MARI MURDVEE 24. VIII 1959 – 21. III 2008

Pikk ja piinav haigus viis suurel reedel meie seast Mari Murdvee, väljapaistva antiigiteadlase, tõlkija ja näitleja, rahvalauliku.
Harva antakse mõnele inimesele olla ühtaegu meister nii teaduses kui kunstis. Veel harvemini juhtub, et inimene suudab need mõlemad pooled üksteist teenima panna ja luua mõlemas valdkonnas midagi tõesti uut. Kahjuks teostus ainult murdosa…

Ando Keskküla 24. III 1950 – 29. III 2008

Eesti kunstielu on tabanud raske kaotus. 29. märtsi hommikul suri tunnustatud maali- ja videokunstnik, Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne rektor (1995–2004) ja Eesti Kunstnike Liidu esimees (1989–1992) Ando Keskküla.
Ando Keskküla lõpetas ERKI disaini eriala 1973. aastal ja sööstis meteoriidina Eesti kunstiellu avangardkunsti rühmituse Soup’69 koosseisus. Jahedad, hüperrealistlikus laadis maalitud maalid tõid…

RAAMATUTUTVUSTUS

Kaupo Meiel
EESTI ELULOOD

Andole, rektorile ja inimesele

PRIIT SIMSON
Meie kõrvalt lahkunud Ando Keskküla elu ei olnud tavaline. Tundlik, andekas ja tark inimene, õnnistatud erilise vaistu ja täiesti originaalse maailmatajuga, asus ta Eesti Kunstiakadeemia etteotsa 1994. aastal. Arvan, tahtmata vähendada kunstniku ja professori muid saavutusi, et rektori amet oli Andole siiski kõige kirglikum elutöö osa. Ülikooli juhtides leidis…

Ando Keskküla, uneväljadel

Eesti inimesed on kõik justkui pereliikmed, kõigile peo peal näha vooruste ja puudustega, nii heas kui halvas. See käib eriti kunstiinimeste „perekonna” kohta.
Ando Keskküla puhul pööraksin eelkõige tähelepanu tema tegevusele uue meedia alal. Alahindamata innovatiivsust, mida Keskküla ilmutas 1960ndatel popkunsti, happening’i, 70ndatel hüperrealismiga tegeldes, tundub mulle, et 1990ndate alguseks…

Looritatud vaatemäng

Gorki öömajaliste äng ei jõua üle rambi.

Pihtas, põhjas?

Ugala külalisetendus Vene Draamateatris 17. II.
Teater on tänapäeva hektilises maailmas väga eriline sotsiaalse suhtlemise vorm. Kui mitusada inimest maksab raha, peseb kaenlaalused, viigib püksid selleks, et tulla oma vabast ajast kolmeks tunniks teisi elavaid inimesi kuulama, nendega kaasa mõtlema, siis nõuab see enesedistsipliini ja austust enese ning teiste vastu –…

Kunst olla mina on kunst olla sina

Robert Annus pole noor ja vihane, vaid noor ja keskendunud.
„Kunst”: Serts – Luule Komissarov, Iivan – Liina Olmaru, Mark – Leila Säälik. TARVO VRIDOLIN

Mulle meeldivad teatrimaniakid

Kultuuriministeeriumile ei lähe korda Jõhvi teater Tuuleveski.
´Rahvusvahelisel laste- ja noorteteatri päeval 20. III andis ASSITEJ Eesti Keskus preemia pikka aega lasteteatri vallas tegutsenud lavastajale Rein Agurile. Tähelepanuteatri preemiat antakse välja 2007. aastast. Möödunud nädalal tähistas aga Jõhvis tegutsev venekeelne harrastusteater Tuuleveski oma 20. sünnipäeva. Jõhvi kontserdimajas esietendus Rein Aguri lavastatud…

Teatraal

Milleks teatrikriitikale teater

Eesti muusika päevad

3. – 10. aprillini

Demokraatia diversiteet

Otsedemokraatia maandab pingeid ja parandab otsuste kvaliteeti.

Tapke mind, mitte mu emakeelt

Keeleinspektsiooni ja Eesti Päevalehe vahel käib kohtuvaidlus, mis sai alguse Eesti Päevalehe Online’i kehvast eesti keele kasutusest ning on tänaseks kasvanud poleemikaks „põhiseaduslike õiguste ja vabaduste üle”, nagu kirjutab Tiina Jõgeda (Eesti Ekspress, 20. III). Olukorras, kus Keeleinspektsioon on säilitanud igati rahuliku hoiaku ja tegutseb talle seatud ülesannete kohaselt, on…

Võim ja vaim? Poliitika ja üldsus

Lauri Vahtre võttis lihavõtte-eelses Sirbis sõna nn sambadiskussiooni teemadel. Loodetavasti on tema kirjutis leidnud ohtralt lugejaid. Kirjutis nimelt ütleb selgelt välja ühe positsiooni, mis mainitud diskussiooni käigus on kujunenud, ning mille tugev mõju on kahjuks iseloomulik ka meie ühiskonna üldisemale seisule praegu.
Vahtre nimetab poliitikat loometegevuseks ning formuleerib: „kui arhitekt…

Tiibet ja eesti ideoloogia loojang

Mis seos on Eestil ja Tiibetil? Eesti on väikese pindalaga, mereäärne ja suhteliselt lameda reljeefiga põhjamaa, Tiibet suur mägismaa, kust mere äärde niisama lihtsalt ei pääse. Eesti on asustatud väga ammu, ligikaudu kümme tuhat aastat tagasi, Tiibet aga kõigest paari tuhande aasta eest. Eesti kultuur ja usund on kuni hilise…

Jutustamata lood

Perestroika-teemalise erinumbri idee sündis hiljutisel diskussioonil Helsingi konverentsil „Revisiting Perestroika. Protsessid ja alternatiivid” kus oli Eestist päris palju juttu. Peamiselt olid kõnelejateks soome uurijad, mõnikord ka vene ja ungari uurijad. Ilmselt on selles midagi sümptomaatilist, et välisuurijad tunnevad Eesti lähiajaloo vastu juba ammu rohkem huvi kui meie siin.
Perestroika-teemalise konverentsi…

Venemaal ei usu reformidesse isegi nende läbiviijad

Perestroika tegelikke eesmärke ei suudetud sõnastada ka parteisiseselt.

Lääne ideaalid Venemaa tõlgenduses: ettevõtjate tootmine siirdeajal

Venemaal tegutsevad lääne ettevõtted kohanduvad kohalike tavadega selmet järgida oma päritolumaa või rahvusvaheliste kompaniide standardeid. internet
Uutmise-järgsel võimalusterohkel ajal lõi täiesti erilise nähtusena õitsele uut tüüpi ettevõtlus. Vaatlen järgnevas uutmise järellainetuse mõnda aspekti, mis osutusid üheaegselt kõige halvavamaks ning samas võimaldasid ja lõid erilist tüüpi ettevõtluse. Väidan, et ainuüksi majanduselu liberaliseerimine,…

Opositsioonilised tudengid ja kommunismi varisemine Poolas

Kommunismi varisemine Poolas ei käinud sama stsenaariumi järgi kui Nõukogude Liidus, kus muutused said alguse valitsuse reformidest, mis väljusid lõpuks kontrolli alt. Kuigi muutused vormistati opositsiooni ja valitsuse läbirääkimistel, sundis Poola Rahvavabariigi valitsust opositsiooniga arvestama suutmatus toime tulla riigi majandusolukorra ja pead tõstva opositsiooniga. Loomulikult mängis rolli muutunud rahvusvaheline olukord,…

Ungarlased ja tööstusmaastikud

Ungarlastel on pikad traditsioonid elamisest kooskõlas oma jõgedega. Doonau ja selle väiksemate kõrvaljõgede hooajalised üleujutused, veeväljad ja sood olid maastiku olemuslik osa kuni XX sajandini. Siis algasid mahukad jõevoolu reguleerimise projektid. Kui jõgede vool suruti hiiglaslike tammide vahele ja jõed muudeti laevatatavaks, hakkasid ungarlased oma jõgede ja ojadega intiimset kontakti…

Perestroika ja soorollid ajakirjas Nõukogude Naine

Perestroika ei tähendanud ainult arengut, vaid ka tagasiminekut.

Mineviku jutustused – perestroika Pandora laegas

Sergei Tšernov. Red NEfertiti. internet
Kujuta ette pimedat, tolmust pööningukambrit, kus lõputult organiseerimata kuhjasid joonistusi, lõuendeid ja plakateid, kaste ja slaidiarhiive, negatiive, fotosid, 8,16 ja 35mm filme, videoid, kassette, raamaturiiuleid, katalooge, ajakirju, pamflette, joonistusvihikuid ja päevikuid… Kujuta ette, et sul palutakse sellest kirjutada. Üks lugu, mille sees sadu ja tuhandeid lugusid.

Eesti proosa 2007 – kultuuri ja tsivilisatsiooni vahel

Mehis Heinsaare magus melanhoolia kõlab justkui vastus Oswald Spengleri seisukohale, et tema ajalookäsitlus ei kutsu mitte üles resigneeruma, vaid stoiliselt taluma seda, mida toovad tänapäev ja tulevik.

Rooste häbi, häbematus ja süü

Jürgen Rooste, Tavaline eesti idioot. Jumalikud ilmutused, 2008. 128 lk.
Jürgen Rooste kuulub oma põlvkonna väljapaistvamate kirjanike hulka, kes küll eelkõige on tuntud luuletajana, kuid kindlasti kasvab lähiaastatel tema roll nii prosaistina kui ka kirjanduse mõtestajana – kriitiku ja esseistina. Tõsi, proosas on ta avaldanud vaid mõned tekstid, kuid saavutanud juba…

Jalutuskäik galeriides

Heikki Leis. Ema portree. 2007. Tanel Saar
Mitte päris vastasseis

Pilves ei millestki

Kiwa isikunäitus ühendab ida ja lääne filosoofia ning loob budismi ja küberneetika silla.
Kris Moor

Nahaga kaetud ihu

Korkehete väljapanek on üdini orgaaniline, sumbelt intiimne ning sügavalt emotsionaalne.
Ramon Puig Cuyàsi prosside seeria „Corpus architectae”. Kristi Paap

Inimhääl kui sõnumitooja

Kontserdisarjas „Vocalissimo” JUULI LILL (metsosopran) ja RALF TAAL (klaver) Tallinna raekojas 29. III.
 

Teod

TOOMAS VAVILOV, klarnetist, dirigent, üleriigilise puhkpillimängijate konkursi algataja
 

Kevad kontserdisaalis

Eelmisel laupäeval hakkas sulama selle talve lumi, mis sadas maha alles pärast kevade algust. ERSO koos peadirigent Nikolai Aleksejeviga tähistas sündmust vormilt traditsioonilise sümfooniakontserdiga, kuid sisult populaarse kevadkontserdiga. Mis võiks ühe kevadise muusikaõhtu kavasse paremini sobida kui Tšaikovski avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia”, mis on kirjutatud meie esimese laulupeo aastal ja…

Sinu kohalolek aitab jõuda uute kõrgusteni

Muusikadokumentaal „PETER SELLARS. TEEL” („A Yourney with Peter Sellars”, Austria-Prantsuse-Inglise 2007), režissöör Mark Kidel. ETVs 27. III.
 „Ta on nagu seemnerakk ja mina munarakk,” ütleb lavastaja Peter Sellarsi kohta tänapäeva muusikamaailma üks juhtivaid heliloojaid John Adams. Et kihutab linna, nakatab teda oma ideega, siis kaob kuudeks kuskile ooperit või filmi lavastama, aga…

KÕLAKODA – loomalik muusika

Kui tuleb viibida helide keskkonnas, kes te siis eelistaksite olla – inimene või hoopis ahv, tuvi või koguni karpkala? Karpkala olla poleks paha, sest tema on suuteline vahet tegema barokkmuusika ja John Lee Hookeri vahel. Kuid kõige parem on siiski olla ahv, sest ahvil on ükstapuha, kas kõlab mingi kilin-kolin,…

Filmikoolil ja -tööstusel on vaja uut keskust

Märtsi lõpus täitus Tallinna ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolil (BFM) kolm aastat asutamisest, suvel lõpetab filmitudengite esimene rahvusvaheline lend. BFMi kaks täistegevusaastat on möödunud kiire rabelemise ja sama kiire rahvusvahelise tuntuse kasvu märgi all. Tänaseks on BFM jõudnud seisu, kus 13 riigist pärit ligi 300 tudengit juhendavad enamuses välismaalt pärit…

Dvd-peegel

Vene rulett Gogoli moodi
„Vene mäng” („Russkaja igra”, Venemaa 2007), stsenarist ja režissöör Pavel Tšuhrai (Nikolai Gogoli näidendi „Mängurid” motiividel). Operaatorid Vladimir Klimov ja Andrei Žegalov, helilooja Juri Potejenko, kunstnik Grigori Sirokov, produtsendid Sergei Šumakov ja Irina Baskakova. Osades Sergei Garmaš (Utešitelnõi), Sergei Makovetski (Švohnev), Andrei Merzlikin (Kugel), Giuliano Di…

Kujuta ette pimedat, tolmust pööningukambrit, kus lõputult organiseerimata kuhjasid joonistusi, lõue

Jäi mulje, nagu vaataksid etnograafilisel ekspeditsioonil jäädvustatud videomaterjali, mida pole veel vormistatud.
Oregoni ja California osariigi Klamathi jõgi on üks kõige olulisemaid lõhe kudemispiirkondi USAs. Dokumentaalfilm „Kalarahvas” näitab jõe ökosüsteemis elavate hõimude yurokide, hoopade ja karukide püügiviise ning seda, mida jõgi neile tähendab. kaader filmist

Esivanemate unustatud varjud

Eesti filmistsenaristika arengulugu on lahti harutamata nagu sada muud asja Eesti filminduse otsata „katkestuste kultuuris”. 14. märtsil lõppenud kultuuriministeeriumi stsenaariumivõistlus, mille eesmärk oli saada enne 1940. aastat ilmunud kirjandusteoste ekraniseeringu käsikirju, annab põhjust kiigata korraks ka minevikku.
Sirp