2008-14 (3199)
Vaino Vahing 15. II. 1940 – 23. III. 2008
Vaino Vahingu surm ei tulnud päriselt ootamatuna, sest tervisehädad kimbutasid teda viimases elujärgus sageli. Ometi rabab surm oma lõplikkuses ikka. Lisaks ühe markantse isiksuse kustutamisele lükkab see nüüd jälle kaugemale ühe ajastu, mida Vahingu päevaraamatute hiljutine avaldamine taas püüdis ligemale tuua. Vahing kuulus väga selgesti kindlasse kirjanduslikku eakaaslusse, mida on…
1 minut
HARRI PUDERSELL 5. VI 1922 – 18. III 2008
Eesti kunstiüldsust on tabanud valus kaotus. 18. märtsil lahkus jäädavalt meie hulgast silmapaistev vanema põlvkonna kunstiõpetaja, maalikunstnik Harri Pudersell. 1922. aastal Tartus sündinud kunstniku noorus ja loometee algus olid tihedalt seotud Kõrgema Kunstikooliga Pallas, kus ta õppis aastatel 1943-1944, seejärel Tartu Riikliku Kunstiinstituudiga, mille lõpetas 1950. aastal ja asus samas…
1 minut
Enn Sarv 13. V 1921 – 22. III 2008
Õigusteadlane, matemaatik, tõlkija ja ajaloouurija Enn Sarv sündis Tallinna linnaarsti Nikolai Sarve pere esimese lapsena. Ta õppis Jakob Vestholmi gümnaasiumis ning astus 1939. aasta sügisel Tartu ülikooli õigusteaduskonda. Samal semestril liitus ta Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mille vilistlane oli ka tema isa.
Saksa okupatsiooni ajal oli ta üks rahvusliku vastupanuliikumise aktiviste ning…
Saksa okupatsiooni ajal oli ta üks rahvusliku vastupanuliikumise aktiviste ning…
2 minutit
Lahkunud on Denis Cosgrove – viimaseid suuri geograafe
Eelmisel reedel läks manalateed vastne TLÜ audoktor Denis Cosgrove. Mees, kes lükkas käima kultuurilise pöörde geograafias; kes näitas, kuidas iga sotsiaalmajanduslik formatsioon loob oma maastiku, milles väljenduvad selle formatsiooni väärtused, sümbolid ja praktika; et maali või teksti kujul esitatud maastik on samapalju maastik kui see, mida näeme „väljas”, ning et…
1 minut
Meil pole provintsi ja pole ka selget turuliidrit
Tiit Ojasoo lavastus „ĆŻĻ ehk Garjatšije estonskije parni”. TIIT OJASOO
Sõnalavastuste žürii võttis 2007. aastal vaatluse alla 86 lavastust, mis valminud nii teatrites kui ka MTÜde ja produktsioonifirmade looduna. Valikukriteeriumiks oli Eesti Näitlejate Liidu liikmete või meie kahe teatrikõrgkooli üliõpilaste osalemine lavastuses. Juhtumeid, kus kutseline lavastaja töötas harrastusnäitlejatega, me ei käsitlenud.…
Sõnalavastuste žürii võttis 2007. aastal vaatluse alla 86 lavastust, mis valminud nii teatrites kui ka MTÜde ja produktsioonifirmade looduna. Valikukriteeriumiks oli Eesti Näitlejate Liidu liikmete või meie kahe teatrikõrgkooli üliõpilaste osalemine lavastuses. Juhtumeid, kus kutseline lavastaja töötas harrastusnäitlejatega, me ei käsitlenud.…
6 minutit
Teatri aastaauhindade laureaadid 2008
SÕNALAVASTUSE ALAL
Žürii: Jaak Allik (esimees), Mari-Liis Küla, Madis Kolk, Reet Mikkel, Aare Pilv, Pille-Riin Purje, Anneli Saro.
Žürii: Jaak Allik (esimees), Mari-Liis Küla, Madis Kolk, Reet Mikkel, Aare Pilv, Pille-Riin Purje, Anneli Saro.
3 minutit
Mäng tulega –võimalus vaimustuda ja valgustada
Teatri tekke kohta on mitmeid hüpoteese, aga mind köidab neist kõige rohkem see mõistujutu vormis lugu.
1 minut
Priit Põldroosi nimeline auhind – Aarne Üksküla
Aarne Üksküla VAT-teatri lavastuses „Teener”. VAT
Auhinna nominentide tutvustamine on õnneks hakanud tavaks saama.
Auhinna nominentide tutvustamine on õnneks hakanud tavaks saama.
2 minutit
Algupärase dramaturgia auhind – Andrus Kivirähk
Algupärase draamakirjanduse hõllandus on Eesti teatrites üllatavalt suur ning seetõttu oli ka tekste, mis vastasid preemia statuudile – avalik esitamine 2007. aastal – üllatavalt palju. Ent kahjuks oli lõpliku valiku tegemine liigagi lihtne: kohe esimesel koosistumisel said selgeks need vähem kui kümmekond teksti, mis tõusid kõigi arvates kõrgemale teatud kunstilisest…
1 minut
Karl Adra nimeline
Auhind on asutatud 2003. aastal Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali otsusega ja see antakse draamanäitlejale, kel korrektne eesti keel, kõnekultuur ja kelle sõnum jõuab kõige selgemini publikuni. Žürii koosseisus Aarne Üksküla, Anu Lamp, Kalju Orro, Tõnis Rätsep, Peeter Tammearu määras auhinna tänavu Eesti Draamateatri näitlejale Guido Kangurile. Auhind anti üle 20.…
1 minut
Kriitikaauhind – Ivika Sillar
KALJU ORRO
Kriitika aastaauhinna üle otsustab juba aastaid Eesti Teatriliidu juhatus. Palusin tänavuste kriitikaauhinna nominentide ja laureaadi kohta kommentaari teatriliidu esimehelt Rein Ojalt, kes vabandas eitavat vastust andes ajanappusega ja lisas: „Teatriliidu esimees žürii otsust ei kommenteeri. Ja ma ei mäleta, et teatriliidu esimees seda kunagi teinud oleks.” Vastus konkreetne ja…
Kriitika aastaauhinna üle otsustab juba aastaid Eesti Teatriliidu juhatus. Palusin tänavuste kriitikaauhinna nominentide ja laureaadi kohta kommentaari teatriliidu esimehelt Rein Ojalt, kes vabandas eitavat vastust andes ajanappusega ja lisas: „Teatriliidu esimees žürii otsust ei kommenteeri. Ja ma ei mäleta, et teatriliidu esimees seda kunagi teinud oleks.” Vastus konkreetne ja…
2 minutit
Muusikalavastuse auhind – Dmitri Bertman ja Mart Madiste
Dmitri Bertmani lavastus „Wallenberg”.
Muusikateater on liikumises ülespoole, seda võib tõdeda juba mitu viimast hooaega. Siin ei saa piirduda ainult Estonia ja Vanemuisega, sest oopereid on lavastanud ka Nargen Opera ja Pärnu Ooper. Nominentide rea lõpusirgel oli žürii kaalukausil kümmekond tegijat, kellest joone peale jäi kuus. Teater algab lauljast. Vahepealne madalseis…
Muusikateater on liikumises ülespoole, seda võib tõdeda juba mitu viimast hooaega. Siin ei saa piirduda ainult Estonia ja Vanemuisega, sest oopereid on lavastanud ka Nargen Opera ja Pärnu Ooper. Nominentide rea lõpusirgel oli žürii kaalukausil kümmekond tegijat, kellest joone peale jäi kuus. Teater algab lauljast. Vahepealne madalseis…
2 minutit
Salme Reegi nimeline teatriauhind – Finn Poulsen
Finn Poulsen JUTA KUHLBERG
Salme Reegi nimelise teatriauhinna žürii on vähemalt viimastel aastatel teadlikult või vähem teadlikult lasknud end mõjutada laureaadi väljaselgitamisel kandidaadi varasematest ja ka tulevastest töödest. Tulevastest selles mõttes, et ilmselt ei jää (žürii arvates) laureaadil auhinnatud töö selles vallas viimaseks ning auhind võiks nii talle kui ka teistele…
Salme Reegi nimelise teatriauhinna žürii on vähemalt viimastel aastatel teadlikult või vähem teadlikult lasknud end mõjutada laureaadi väljaselgitamisel kandidaadi varasematest ja ka tulevastest töödest. Tulevastest selles mõttes, et ilmselt ei jää (žürii arvates) laureaadil auhinnatud töö selles vallas viimaseks ning auhind võiks nii talle kui ka teistele…
1 minut
Tantsulavastuse auhind – Oksana Titova
Oksana Titova lavastus „Hamlet”.
Nominente välja sõeludes oli žürii ühtpidi õnnelik, et valida oli kümmekonna lavastuse hulgast ja teistpidi raskustes, sest mitmed tööd olid meie meelest võrdsed, kuid nende hulgast tuli ikkagi valik teha. Laureaadi osas ilmutas žürii siiski harva esinevat üksmeelt. Oksana Titova lavastatud „Hamletis” on lavakujundus, muusika ja koreograafia…
Nominente välja sõeludes oli žürii ühtpidi õnnelik, et valida oli kümmekonna lavastuse hulgast ja teistpidi raskustes, sest mitmed tööd olid meie meelest võrdsed, kuid nende hulgast tuli ikkagi valik teha. Laureaadi osas ilmutas žürii siiski harva esinevat üksmeelt. Oksana Titova lavastatud „Hamletis” on lavakujundus, muusika ja koreograafia…
1 minut
Balletilavastuse auhind – Marina Kesler
Marina Kesleri lavastus „Libahunt”. 4XHARRI ROSPU
Ühest küljest polnud meil raske otsustada, kuigi kõrvuti oli kaks interpreeti: Olga Rjabikova täiuslikult esitatud Sülfiidi roll Estonia samanimelises balletis ja inglanna Hayley-Jean Blackburn kahe rolliga Vanemuise lavastustes, nimiosaline „Giselle’is” ja Tatjana „Oneginis”. Ja nende kõrval siis lavastaja ja koreograaf Marina Kesler ning tema ballett…
Ühest küljest polnud meil raske otsustada, kuigi kõrvuti oli kaks interpreeti: Olga Rjabikova täiuslikult esitatud Sülfiidi roll Estonia samanimelises balletis ja inglanna Hayley-Jean Blackburn kahe rolliga Vanemuise lavastustes, nimiosaline „Giselle’is” ja Tatjana „Oneginis”. Ja nende kõrval siis lavastaja ja koreograaf Marina Kesler ning tema ballett…
1 minut
Teater on vanade meeste mängumaa
Astrid Saalbach arvab, et naised peavad võitlema.
Astrid Saalbach on üks Taani kõige hinnatumaid näitekirjanikke, kes pälvis 2004. aastal näidendiga „Maailma lõpp” Põhjamaade näitekirjaniku auhinna. Auhind järgnes kajana Saalbachi triloogiale „Hommik ja õhtu” (1990), „Õnnistatud laps” (1996) ja „Mullast oled sa võetud, mullaks pead sa saama” (1998), kus ta uurib inimkäitumise…
Astrid Saalbach on üks Taani kõige hinnatumaid näitekirjanikke, kes pälvis 2004. aastal näidendiga „Maailma lõpp” Põhjamaade näitekirjaniku auhinna. Auhind järgnes kajana Saalbachi triloogiale „Hommik ja õhtu” (1990), „Õnnistatud laps” (1996) ja „Mullast oled sa võetud, mullaks pead sa saama” (1998), kus ta uurib inimkäitumise…
5 minutit
Õnne ja tarkust aidamehele!
Täna avatakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse uus kodu – pärimusmuusika ait Viljandis Kirsimäel. Homme, 29. märtsil kell 19 jätkuvad pidustused pärimusmuusika aida esimese rahvapeoga. Palju õnne!
Merli Antsmaa
Merli Antsmaa
1 minut
Tööpakkumine kommunismiga lõpparve tegijale
Oma aastataguses pikas artiklis kirjutas okupatsioonirežiimide kuritegude väsimatu valgustaja, läinud nädalal meie hulgast lahkunud Enn Sarv: „Pärast Euroopa ülima kohtu otsuseid [jaanuaris 2006 – K.T.] on Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt aastail 1940–1991 saanud vaieldamatuks juriidiliseks faktiks, mille eitamine tähendaks Euroopa Liidus kehtiva õiguskorra eitamist. Euroopa kohtu otsustes inimsusevastaste…
3 minutit
Mõtteid ajakirjanduseetikast
Eesti esimene dokument, kus sõnastatud ajakirjanduseetika põhimõtted, ajakirjandusüliõpilaste Academia Journalistica aukoodeks (1980) sisaldab kuldaväärt juhise, mis peaks olema igale ajakirjanikule endastmõistetav: „Ma ei õienda ajakirjanduse kaudu isiklikke arveid ega taotle omakasu”. Selle reegli kirjutamata jätk on, et seda ei lubata ajakirjanduse kaudu teha ka kellelgi teisel. Midagi peab olema hullusti…
2 minutit
Kaubastaja koorem
Internetiga on seni käitutud samuti nagu pressiga: kuna tegu ei ole piiratud ressursiga, siis on seda väljast reguleeritud minimaalselt.
Eesti keeles kirjutatakse Internet suure algustähega. Selline on õigekeelsusnorm. Omal ajal, kui norm oli uus, siis põhjendati seda sellega, et Internet on nagu kohanimi, ruum, kuhu minna. Nagu Suure-Jaani. Selline arusaam on…
Eesti keeles kirjutatakse Internet suure algustähega. Selline on õigekeelsusnorm. Omal ajal, kui norm oli uus, siis põhjendati seda sellega, et Internet on nagu kohanimi, ruum, kuhu minna. Nagu Suure-Jaani. Selline arusaam on…
5 minutit
Roppused ja demokraatia
Juba ammu ei ela me mitte apoteooside, vaid difamatsioonide ajastul. Avalikul areenil tegutsemine toob kiitust ja poolehoidu kaasa märksa harvemini kui hukkamõistu või vastuseisu. Kriitilisust või eriarvamust väljendatakse mitmeti: erinev kontekst, olgu kultuuriline, ühiskondlik, ajalooline või muu, seab sellele kindlad raamid. Kui osalejaid iseloomustab suhteline võrdsus, on suhtluses ja kõnes…
2 minutit
Kirjeldusi sugulasrahvaste minevikust
Keelelise mitmekesisuse säilimise küsimused on eelmise sajandi algusega võrreldes täna ilmselgelt aktuaalsemad.
Nii tuleb Eiseni käsitluses selgelt esile rahvusliku elujõu seos moderniseerumisega: mida tugevamaks on rahvas arenenud, seda kindlamalt on ta hüljanud endisaegsed kombed, rahvaluule, riietuse ja uskumused.
Nii tuleb Eiseni käsitluses selgelt esile rahvusliku elujõu seos moderniseerumisega: mida tugevamaks on rahvas arenenud, seda kindlamalt on ta hüljanud endisaegsed kombed, rahvaluule, riietuse ja uskumused.
6 minutit
Filosoofiatõlge – kas tõlkija jõudemonstratsioon või tühimiku täitmine?
Meetodikeskse mõtlemise korral valib meetod ise, mis on tähtis, mis mitte.
Ernst Cassirer, Keel ja müüt. Tõlkinud Margit Rennebaum. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 160 lk.
Ernst Cassirer, Keel ja müüt. Tõlkinud Margit Rennebaum. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 160 lk.
7 minutit
Hea vaim ja paha võim
Tuline diskussioon Vabadussõja võidu samba ümber on taas päevakorda toonud vana hea võimu-vaimu väidetava vastuseisu. Diskussioon on uus, teema ise vana.
Kui vana? Usun, et enamik meist tõttab kinnitama: aga loomulikult sama vana kui ühiskond. Võim ja vaim on vastandid igal ajal ja igal juhul, nad on seda juba definitsiooni kohaselt.
Kui vana? Usun, et enamik meist tõttab kinnitama: aga loomulikult sama vana kui ühiskond. Võim ja vaim on vastandid igal ajal ja igal juhul, nad on seda juba definitsiooni kohaselt.
5 minutit
Magus elu
Tegelikkusest neoliberalistlikus Eestis
30. I Eesti Päevalehe online-uudises ütleb Andrus Ansip selge sõnaga, et töölepinguseadus väljendab Reformierakonna poliitilist tahet!
30. I Eesti Päevalehe online-uudises ütleb Andrus Ansip selge sõnaga, et töölepinguseadus väljendab Reformierakonna poliitilist tahet!
4 minutit
Eesti esimene keeletehnoloog Johannes Aavik
Mõte Johannes Aavikust kui keeletehnoloogist ilmus uuesti kuhugi ajukäärudesse, kui vaatasin Anu Lambi tudengitega 2006. aastal lavastatud „Keeleuuenduse ∞ kurvi”. Noor näitlejatar proovis publiku peal läbi kõikvõimalikud Aaviku veenva valemi põhjal moodustet häälikukombinatsioonid valimaks kõlaliselt sobivaimat vastet mõistele ’kedagi uskuma panema’. Innukas neidis loendas neid järjekindlalt kui arvuti ja kombinatsioone…
3 minutit
Tehnoloogiaarendus versus sisuloome
Tänasel emakeelepäeval tuleb tõdeda, et infotehnoloogia arendamine on vaieldamatult prioriteetseim valdkond tänapäeva (info)ühiskonnas. Suurt teabehulka hõlmavad andmebaasid pakuvad tõhusat tuge traditsioonilistele trükistele. Iga uus tehniline lahendus toob kasutajale mugavuse, kuid suurendab ka ohtu kaotada inforuumis orientiir. Kui tehnoloogia areng vastab ootustele, ja on neid isegi ületamas, siis tegelikkuses hakkab varitsema…
1 minut
Kaugelt kostub viiulite mängu…
Laulutekste ei käsitleta tavaliselt kirjandusena, kuid hea muusikaga koos mõjub hea tekst palju paremini kui paberil.
5 minutit
Salaaken paralleelmaailma
Piret Bristol, Paralleelmeri. Tuum, 2007. 168 lk.
„Meie elu mõte on tühiasjade sekka pöördumatult kaotsi läinud; keegi ei tea enam oma õnnetuse põhjust või mis on tähtis, mille nad on ära kaotanud. Nad on unustanud, et kõige tähtsam on olla hea” (lk 147).
„Meie elu mõte on tühiasjade sekka pöördumatult kaotsi läinud; keegi ei tea enam oma õnnetuse põhjust või mis on tähtis, mille nad on ära kaotanud. Nad on unustanud, et kõige tähtsam on olla hea” (lk 147).
5 minutit
Õrn ilma rõvedata
„Õrn” lembelüürik Beier on ta enda sõnutsi veidi laps ja veidi narr. Just see päästabki tema tekstid üheülbalisusest ning ülevoolavast pateetilisusest.
Priidu Beier, Saatmata kirjad. Luuletusi aastatest 1976–2000. Verb, 2007. 152 lk.
Priidu Beier, Saatmata kirjad. Luuletusi aastatest 1976–2000. Verb, 2007. 152 lk.
4 minutit
Esseem – vormilt luule, sisult essee
Esseem kuulub oma vormilt kindlasti luule valdkonda, sest nii esseemi kui ka luuletuse puhul on tegu värssidega.
I
I
6 minutit
Bachi muusika tähe all
Mustoneni passioon.
Läinud lihavõttenädal oli igas mõttes üle ootuste muusikasõbralik – tõi see ju muu hulgas eesti publiku ette kaks Johann Sebastian Bachi (1685–1750) passiooni. Alles see oli (16. III), kui sai kuulda Bachi Matteuse passiooni (Corelli Barokkorkester ja Voces Musicales, dirigent Risto Joost), millele järgnes vähem kui nädalase intervalliga (21. III) Bachi…
Läinud lihavõttenädal oli igas mõttes üle ootuste muusikasõbralik – tõi see ju muu hulgas eesti publiku ette kaks Johann Sebastian Bachi (1685–1750) passiooni. Alles see oli (16. III), kui sai kuulda Bachi Matteuse passiooni (Corelli Barokkorkester ja Voces Musicales, dirigent Risto Joost), millele järgnes vähem kui nädalase intervalliga (21. III) Bachi…
3 minutit
Kas me armastame Ellerit?
Sten Lassmanni monoetendus Heino Elleri klaverimuusikaga.
Ka me armastame Heino Ellerit (1887–1970)? Seda eesti heliloojat, eesti muusika teerajajat, Tartu koolkonna (Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Karl Leichter) rajajat. 1940.–1970. aastani Tallinna konservatooriumi professorit, kelle õpilased Villem Kapist kuni Arvo Pärdi ja Lepo Sumerani moodustavad eesti heliloomingu tulise magma ning kelle…
Ka me armastame Heino Ellerit (1887–1970)? Seda eesti heliloojat, eesti muusika teerajajat, Tartu koolkonna (Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Karl Leichter) rajajat. 1940.–1970. aastani Tallinna konservatooriumi professorit, kelle õpilased Villem Kapist kuni Arvo Pärdi ja Lepo Sumerani moodustavad eesti heliloomingu tulise magma ning kelle…
3 minutit
Peep Lassmann 60!
Kontsert „PEEP LASSMANN 60” Estonia kontserdisaalis 19. III, kavas Liszti, Sumera, Tulevi, Steineri ja Kõrvitsa klaveriteosed.
Oma 60. sünnipäeva 19. märtsil tähistas sooloõhtuga Estonia kontserdisaalis pianist Peep Lassmann. Ligemale neli aastakümmet on möödunud 1969. aastast, mil tollal 21aastane konservatooriumi tudeng äratas suurt tähelepanu Tallinnas toimunud üleliidulisel pianistide konkursil, saavutades seal diplomi. Aeg on…
Oma 60. sünnipäeva 19. märtsil tähistas sooloõhtuga Estonia kontserdisaalis pianist Peep Lassmann. Ligemale neli aastakümmet on möödunud 1969. aastast, mil tollal 21aastane konservatooriumi tudeng äratas suurt tähelepanu Tallinnas toimunud üleliidulisel pianistide konkursil, saavutades seal diplomi. Aeg on…
3 minutit
Kaks Bachi suurvormi kontserdisaalis
Olid ajad eesti muusikaloos, kus suurvorm tähendas ka suurt koosseisu, s.t sümfooniaorkestrit 80 mängijaga, samavõrdset koori ja suurt orelit. Need ajad on möödas vähemalt barokkmuusika ettekannete puhul ning loomulikult on see õige ja otstarbekas. Kuigi aeg-ajalt meenub Roman Matsovi öeldu, et Johann Sebastian Bach on pigem gootika kui barokk. Kõik…
2 minutit
Kõusaare kõuline debüüt
Kõusaarel on, mida sellele maailmale öelda, ta soovib meid raputada: inimesed, vaadake, kuhu põrgusse me oleme sattunud!
Poeg Magnus (Kristjan Kasearu) ja isa (Mart Laisk) Kadri Kõusaare „Magnuses”. KAADER FILMIST
Poeg Magnus (Kristjan Kasearu) ja isa (Mart Laisk) Kadri Kõusaare „Magnuses”. KAADER FILMIST
5 minutit
Enn Säde silmast ja meelest
On märtsi lõpp1977, Lennart Meri ja Rein Maran Ropi tundrus Käsivarre Lapis, 1200 km Helsingist. Eile oli vägev lumetuisk, istusime põdrakasvatajate onnis muust maailmast ära lõigatuna. Täna sätime koos saami poistega porokarju üle vaatama. „Linnutee tuulte” filmirühm on läbi ime lõpuks Soomes. „Visake küürud seljast, poisid, oleme vabal maal!” –…
1 minut
Kes armastab punast „kommunarkat”?
Sündmus langeb kokku poliitiliselt keerulise ajaga, mil aadlikud ja papid tunglevad Soome, kuna Venemaal ootab neid mahalaskmine.
Kooliõpetaja Maaria (Minna Haapakylä) osutub kommunistide poolehoidjaks, kes varjab kahte haavatud punast.
Kooliõpetaja Maaria (Minna Haapakylä) osutub kommunistide poolehoidjaks, kes varjab kahte haavatud punast.
5 minutit
Kes otsib superstaari?
Praegusel identiteetide ja kangelaste murenemise ja muutumise ajastul näib Ameerika propagandaliini päästerõngaks olevat kristlik ideoloogia.
Režissöör Peter Travise filmis „Vaatenurk” näeb terrorismi USA presidendi algatatud tippkohtumisel. KAADER FILMIST
Režissöör Peter Travise filmis „Vaatenurk” näeb terrorismi USA presidendi algatatud tippkohtumisel. KAADER FILMIST
5 minutit
