-
Eesti esimene dokument, kus sõnastatud ajakirjanduseetika põhimõtted, ajakirjandusüliõpilaste Academia Journalistica aukoodeks (1980) sisaldab kuldaväärt juhise, mis peaks olema igale ajakirjanikule endastmõistetav: „Ma ei õienda ajakirjanduse kaudu isiklikke arveid ega taotle omakasu”. Selle reegli kirjutamata jätk on, et seda ei lubata ajakirjanduse kaudu teha ka kellelgi teisel. Midagi peab olema hullusti paigast ära meie ajakirjanduse ametiau ja väärtustega, kui avalik-õiguslik kanal annab kellelegi võimaluse oma vihkamist välja elada ja teisi inimesi…
-
Võis ju olla juhus, et Eesti Vabariigi aastapäeva eelsel nädalal sattus ajakirjandus suurema avaliku tähelepanu ja kriitika objektiks kui harilikult ja üldsuseni jõudis rohkesti mõtteavaldusi ajakirjanduse kvaliteedi kohta. Siiski väidan, et debatti, mida võiks nautida kui asjatundjate ja asjassepühendatute teravmeelset mõttevahetust, ei ole (veel) sündinud. Selline debatt eeldab teatud vaidluskultuuri ning selle kirjutamata reeglite tundmist ja järgimist. Lihtsaimad neist on: 1) vastaspoolesse suhtutakse lugupidavalt, 2) vestluspartnerid püsivad probleemi juures ja…
-
Aili Aarelaiu osutusele (Sirp 17. III), et sotsiaalia on ikka veel Eesti teaduse võõraslaps, pole keegi vastu vaielnud. Eestis kehtib teaduspublikatsioonide hindamisel hierarhia, mille tipus on eriala mainekamad rahvusvahelised ajakirjad – need, mida indekseerib ISI Web of Knowledge. ISI andmebaasidesse kuuluvad näiteks Current Contents e CC e “sii-sii” (esindatud nii loodus- ja täppisteadused kui sotsiaal- ja humanitaarteadused), tsiteerimisindeksid nagu Science Citation Index, Arts and Humanities Citation Index, Social Sciences Citation…
