2008-12 (3197)
Raamatututvustus
Looming 2008, nr 2
Langemets. Traat. Ruben. Soomets. Jürgenson. Viitol. Helme. Kruusa tõlgitud Noriko. Grabbi. Haugi järelsõnaga varustatud Everti põnevad mälestused. Marek Tamm Jaan Krossist. Ain Kaalep Jaan Krossist. Madis Kõiv Jaan Krossist. Trivimi Velliste Jaan Krossiga. Põldmäe. Helme, teist korda, seesama Helme, Peeter nimelt, rääkimas Timo Maranist. Tiina Kirss…
Langemets. Traat. Ruben. Soomets. Jürgenson. Viitol. Helme. Kruusa tõlgitud Noriko. Grabbi. Haugi järelsõnaga varustatud Everti põnevad mälestused. Marek Tamm Jaan Krossist. Ain Kaalep Jaan Krossist. Madis Kõiv Jaan Krossist. Trivimi Velliste Jaan Krossiga. Põldmäe. Helme, teist korda, seesama Helme, Peeter nimelt, rääkimas Timo Maranist. Tiina Kirss…
2 minutit
Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti allfondi 2008. aasta abirahad
1920. aastal asutatud Alfred Kordelini Sihtasutuse juurde Soomes moodustati 1994. aastal Eesti allfond, mis jaotab kord aastas stipendiume Eestis tegutsevatele eesti ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele. Tänavu jaotati 6300 eurot.
1 minut
MEINHARD LAKS 14. VII 1922 – 4. III 2008
4. märtsil läks toonela maile Emakeele Seltsi auliige, Eesti Keele Kaitse Ühingu asutajaliige ja emakeelepäeva mõtte algataja Meinhard Laks. Põline virulane, elupõline õpetaja, üks Viru vägevatest. Terve tema elutee, v.a lühike õpiaeg Tallinnas, kulges Virumaal. Ta sündis 14. juulil 1922. aastal Sonda vallas Uljaste külas väikeses Liivoja talus, omandas alghariduse…
2 minutit
Erna Villmer – esimene haritud eesti näitlejanna
Erna Villmeri ja Ants Lauteri abielu sõlmiti 1928. aastal, pärast Villmeri esimese abikaasa Juhan Luiga surma. TMM arhiiv
Läinud nädalal kaitses Katri Aaslav-Tepandi Tallinna ülikoolis doktorikraadi teemal “Eesti näitlejanna Erna Villmer”. Mahukas monograafia legendaarsest, traagilise saatusega näitlejannast Erna Villmerist ilmus eelmisel aastal. Doktorikraad on Katri Aaslav-Tepandi sõnutsi pigem ühe suure töö…
Läinud nädalal kaitses Katri Aaslav-Tepandi Tallinna ülikoolis doktorikraadi teemal “Eesti näitlejanna Erna Villmer”. Mahukas monograafia legendaarsest, traagilise saatusega näitlejannast Erna Villmerist ilmus eelmisel aastal. Doktorikraad on Katri Aaslav-Tepandi sõnutsi pigem ühe suure töö…
5 minutit
Katri Aaslav-Tepandi pikk tee düünides koos Erna Villmeriga
2004. aastal esietendus Estonias Vaino Vahingu ja Katri Aaslav-Tepandi näitemäng „Teatriromanss“, kus peategelast Erna Villmerit kehastas Katariina Lauk. HARRI ROSPU
Juba eelmise aasta lõpus ilmus Katri Aaslav-Tepandi monograafia „Eesti näitlejanna Erna Villmer”, mis tuli nüüd 6. märtsil koos analüütilise ülevaatega Tallinna ülikoolis kultuurilooalase doktoritööna kaitsmisele. Nagu väidab autor teose eessõnas, on…
Juba eelmise aasta lõpus ilmus Katri Aaslav-Tepandi monograafia „Eesti näitlejanna Erna Villmer”, mis tuli nüüd 6. märtsil koos analüütilise ülevaatega Tallinna ülikoolis kultuurilooalase doktoritööna kaitsmisele. Nagu väidab autor teose eessõnas, on…
3 minutit
Emakeelepäev
Möödunud aasta juulis täienes Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatus, Eesti kodanike rahvahääletusel kinnitatud tõotus, ühe sõnaga. Nüüd peab põhiseadus lisaks rahvuse ja kultuuri püsimisele tagama ka eesti keele säilimise läbi aegade. Eks soovinud just seda ka emakeelepäeva mõtte algataja, kümme päeva tagasi toonela teele läinud vana koolmeister Meinhard Laks.
1 minut
TULEVIKU EESTI-KEEL.(Autori ortografia ja ortologia muutmata.)
Keele kultur! Keele reform! Keele puhastamise, korraldamise, rikastamise, kaunistamise möödapääsmatu vajadus! Õigekeelsus enam päevakorrale! Enam huvitust keeleküsimuste ja rohkem iseteadlikku lugupidamist emakeele kohta! Enam agarat ja süstematlikku tööd Eesti keele hääks! Keeleküsimus praegu üks hädalisemaist meie praeguses kultura-elus! Keele äärmine tähtsus rahvuslises kulturas! Ilma keeleta ühtegi rahvust! Ilma arenenud keeleta…
1 minut
Närvirahustuse retsept
Ellen Niidul oli ikka tuline õigus, kui ta „Suures maalritöös” ainsa mõjuva jahutusena ühiskondlikule erutusele kirjeldas kogu maa valgeks võõpamist. Tänavu pidime peaaegu kõikjal Eestis lumeta läbi ajama, närvid jäid rahumeelse valgega rahustamata ja nii paistavadki aeg ja olud ärevad. Seisaksime justkui kahe riigi väraval, millest üks pimedus ja teine…
3 minutit
Ühest müüdist ja ühest häbist
Lugesin 29. veebruari Sirbist Valle-Sten Maiste „Augutäidet” pealkirjaga „Miks ma armastan punaprofessoreid?”. Mu pealispindne esmareaktsioon oli üldjoontes nõustuv, kuid siiski tundsin kohe, et miski häirib mind selle kirjutise puhul tugevasti. Järele mõeldes oskan selle kokku võtta kolme punktina.
Esiteks. Mind häiris, et see punaprofessori mõiste oli siin nii probleemitult omaks võetud,…
Esiteks. Mind häiris, et see punaprofessori mõiste oli siin nii probleemitult omaks võetud,…
4 minutit
Netikommentaarde sisu manipuleeritakse
Sisenedes Eesti päevalehtede ja populaarse uudisteportaali Delfi lehekülgedele, tunduvad need igati arukad teabeallikad, mis on poliitiliselt korrektsed ka teismeliste popstaaride tegevusest kirjutades. Kui aga minna kommentaaride osakonda, paljastub otsekohe kõige räigem sotsiaalne pornograafia: iga uitmõtte, haiglase fantaasia või pealiskaudse jorina saab anonüümselt publitseerida ja kogu ilmarahva ette näituseks välja panna.…
1 minut
Idealism on ilus…
Sõnavabaduse, ajakirjanduse vastutuse ja kompetentsuse teema pole uus, aeg-ajalt on see ikka lahvatanud. Enamasti omandab ajakirjandus siis isikustatud kuju, sageli nähakse selle taga ka kellegi või millegi karvast kätt.
2 minutit
Ei ole loojaid ja ettevõtjaid, on ühiskonna kujundajad
Loomemajandus edeneb vaid siis, kui kultuuritegijad ja ettevõtjad on vaimselt võrdväärsed partnerid.
5 minutit
Kolm linna ja kolm lähenemist loovuse ja kultuuri arendamisele: Tartu, Turu ja Bergen
Loomemajandusest, teemast, mis on leidnud nii poolehoidu kui vastuseisu, on taas põhjust lähemalt rääkida, seekord praktilisemas kontekstis. Nimelt koostasid kolm pealkirjas nimetatud linna Põhjamaade Innovatsioonikeskuse projekti „Nordic Model for Creative Industries Development Center” raames oma linnade loomemajanduse arendamise strateegilise dokumendi. Võrdleme siinkohal valminud dokumente, millest, tõsi küll, Tartu oma on…
4 minutit
Kultuurielu ja loomemajanduse arendamine Amsterdamis
Endine nätsutehas Amsterdami linnapiiril on alles hiljuti ümber ehitatud kultuuritehaseks: ühise katuse alla on koondunud erinevad kunstivaldkonnad nagu kujutav kunst, esituskunstid jne.
Hollandis on riik seadusandlik institutsioon, pigem loob visioone ja kontrollib kui ise tegutseb ja juhib. Riik või linn näeb probleemi, uurib seda ja töötab välja visiooni, kuhu soovitakse…
Hollandis on riik seadusandlik institutsioon, pigem loob visioone ja kontrollib kui ise tegutseb ja juhib. Riik või linn näeb probleemi, uurib seda ja töötab välja visiooni, kuhu soovitakse…
8 minutit
Kunstnikud suhestugu ühiskonnaga
Hollandis on ligikaudu 62 500 loomemajanduslikku ettevõtet ja organisatsiooni
Robert Marijnissen, Jasper Kraaijeveld, Lucie Huiskens, Joost Heinsius
Robert Marijnissen, Jasper Kraaijeveld, Lucie Huiskens, Joost Heinsius
6 minutit
Eesti esimene keeletehnoloog
Mõte Johannes Aavikust kui keeletehnoloogist ilmus uuesti kuhugi ajukäärudesse, kui vaatasin Anu Lambi tudengitega 2006. aastal lavastatud „Keeleuuenduse ∞ kurvi”. Noor näitlejatar proovis publiku peal läbi kõikvõimalikud Aaviku veenva valemi põhjal moodustet häälikukombinatsioonid valimaks kõlaliselt sobivaimat vastet mõistele ’kedagi uskuma panema’. Innukas neidis loendas neid järjekindlalt kui arvuti ja kombinatsioone…
3 minutit
Tehnoloogiaarendus versus sisuloome
Tänasel emakeelepäeval tuleb tõdeda, et infotehnoloogia arendamine on vaieldamatult prioriteetseim valdkond tänapäeva (info)ühiskonnas. Suurt teabehulka hõlmavad andmebaasid pakuvad tõhusat tuge traditsioonilistele trükistele. Iga uus tehniline lahendus toob kasutajale mugavuse, kuid suurendab ka ohtu kaotada inforuumis orientiir. Kui tehnoloogia areng vastab ootustele, ja on neid isegi ületamas, siis tegelikkuses hakkab varitsema…
1 minut
Magus elu
Tegelikkusest neoliberalistlikus Eestis
30. I Eesti Päevalehe online-uudises ütleb Andrus Ansip selge sõnaga, et töölepinguseadus väljendab Reformierakonna poliitilist tahet!
30. I Eesti Päevalehe online-uudises ütleb Andrus Ansip selge sõnaga, et töölepinguseadus väljendab Reformierakonna poliitilist tahet!
4 minutit
Loe-ära-loe! Eesti lastekirjandus 2007
Väikelastele mõeldud omamaine raamat areneb jõudsalt iga aastaga, libedate ja maitselagedate titaraamatute kõrvale on ka meil juba üht-teist panna.
8 minutit
Vaikus võõral maal
Maailmarändur. Eesti rännuluule antoloogia. Koostanud Tiit Pruuli, Go Reisiraamat, 2007. 207 lk.
Tiit Pruuli pole „Maailmaränduri” koostamisel sugugi hoolinud meie luuletajate edetabelist. Kogumikus on koos need, keda on sapiselt tituleeritud epigoonideks, ja need, kelle kohta pole tarvis öeldagi, et tunnustatud meister, kuna kõik teavad seda niigi.
Tiit Pruuli pole „Maailmaränduri” koostamisel sugugi hoolinud meie luuletajate edetabelist. Kogumikus on koos need, keda on sapiselt tituleeritud epigoonideks, ja need, kelle kohta pole tarvis öeldagi, et tunnustatud meister, kuna kõik teavad seda niigi.
6 minutit
Kui sõnadest enam ei piisa, siis – muusika
Kaasaegse ehtekunsti Meka München ja Tanel Veenre peenelt timmitud nöörilkõnd
Neli Müncheni kunstiakadeemia üliõpilast. Näituse kutse. Repro
Neli Müncheni kunstiakadeemia üliõpilast. Näituse kutse. Repro
5 minutit
Avalikud ettevalmistused… iseseisvaks eluks?
Täiesti isiklik ülevaade
Public Preparation (Publication). Tekstikogumik, koostanud Rael Artel ja Airi Triisberg, kujundanud Jaan Evart. Tallinn 2007. Inglise keeles. 97 lk.Rahvusvaheline seminar „TRANSLOCAL EXPRESS. JUBILEE EDITION”. Korraldajad Rael Artel ja Airi Triisberg. Tallinn, Okupatsioonide muuseum, 21.–23. II. Esinejad: Sezgin Boynik (İstanbul), Charles Esche (Eindhoven), Annie Fletcher (Amsterdam/Eindhoven), Minna Henriksson (Helsingi/İstanbul),…
Public Preparation (Publication). Tekstikogumik, koostanud Rael Artel ja Airi Triisberg, kujundanud Jaan Evart. Tallinn 2007. Inglise keeles. 97 lk.Rahvusvaheline seminar „TRANSLOCAL EXPRESS. JUBILEE EDITION”. Korraldajad Rael Artel ja Airi Triisberg. Tallinn, Okupatsioonide muuseum, 21.–23. II. Esinejad: Sezgin Boynik (İstanbul), Charles Esche (Eindhoven), Annie Fletcher (Amsterdam/Eindhoven), Minna Henriksson (Helsingi/İstanbul),…
6 minutit
Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid
Arhitekt hobusel I ratsarügemendi koosseisus Lõunarindel. 1919. Arhitektuurimuuseumi foto.
22. veebruaril möödus 120 aastat Eesti tipparhitekti Edgar Johan Kuusiku (1888–1974) sünnist. Kuusikul oli õnn projekteerida palju huvitavaid hooneid: Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soansiga), Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas (praegune kaitseministeerium Sakala 3, 1939–1947), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos…
22. veebruaril möödus 120 aastat Eesti tipparhitekti Edgar Johan Kuusiku (1888–1974) sünnist. Kuusikul oli õnn projekteerida palju huvitavaid hooneid: Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soansiga), Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas (praegune kaitseministeerium Sakala 3, 1939–1947), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos…
5 minutit
Mängurõõm Bachi muusikast
Möödunud pühapäeval sai Mustpeade majas kuulda Johann Sebastian Bachi loomingut. Tegemist oli juba neljanda kontserdiga sarjast „Klaveripalavik”, kus Tallinna Kammerorkestriga soleeris sel korral pianist Peeter Laul.
Kava sisaldas lisaks Bachi Klaverikontserdile d-moll BWV 1052 veel „Brandenburgi kontserte” nr 3 G-duur ja nr 6 B-duur. Selliste teoste kõrvutamine on väga sobiv, sest oli ju viies…
Kava sisaldas lisaks Bachi Klaverikontserdile d-moll BWV 1052 veel „Brandenburgi kontserte” nr 3 G-duur ja nr 6 B-duur. Selliste teoste kõrvutamine on väga sobiv, sest oli ju viies…
2 minutit
Ühest rahuldust pakkunud
Meie pillimeestel, kes on ületanud 30. eluaasta künnise või lähenevad sellele, on enamasti head atestaadid: nende CVs on soliidseid õppeasutusi ja õppejõude, kellelt tarkusi omandatud, ning konkursivõite. Kuulaja teab sellest ehk vähe, ent ega see polegi tähtis. Oluline on hoopis muu: kuulda neid häid proffe meie kontserdisaalides. Oli tõesti nauding…
2 minutit
Akadeemilised vilepillid
Sarjas „Akadeemiline kammermuusika” REET SUKK ja TAAVI-MATS UTT (plokkflöödid) Kadrioru lossis 8. III.
Heal lapsel igas keeles ise nimi: itaalia flauto dolce, prantsuse flute a bec, saksa blockflöte, inglise recorder, ungari egyenes fuvola, soome nokkahuilu ja eesti keeles võiks ju olla „vilepill”, on aga selge laen saksa keelest „plokkflööt”.
Heal lapsel igas keeles ise nimi: itaalia flauto dolce, prantsuse flute a bec, saksa blockflöte, inglise recorder, ungari egyenes fuvola, soome nokkahuilu ja eesti keeles võiks ju olla „vilepill”, on aga selge laen saksa keelest „plokkflööt”.
2 minutit
Hirmuunenägu, mis lõppes hästi
ERSO kontsert 29. II oli mitmes mõttes ekstreemne ja pakkus publikule kaasaelamist ning reageerimist mitte just tihti tekkivatele olukordadele. Ebaõnnestumisi ja ehmatusi, aga ka vastaspoolust – eneseületamist ning kirgastumishetki oli keskmisest rohkem.
Kui eeloleval Birgitta festivalil tuleb uue žanrina ettekandele Gidon Kremeri muusikuelul põhinev lavastus pealkirjaga „Suur õudusunenägu”, siis kõnealusel kontserdil oli…
Kui eeloleval Birgitta festivalil tuleb uue žanrina ettekandele Gidon Kremeri muusikuelul põhinev lavastus pealkirjaga „Suur õudusunenägu”, siis kõnealusel kontserdil oli…
2 minutit
JUKEBOX – seitsmEKÜMNENDAD – david bowie
Meile, toona 13aastastele poistele, avaldas Bowie kummalist muljet. Hakkasime end meikima ja kõigile rääkima, et oleme homod, aga ise vahtisime kogu aeg plikasid.
5 minutit
Kalju Suure teadvustamata ehedus
Portreteeritav Kalju Suur tunneb end daamide seltskonnas nagu kala vees. KAADER FILMIST
Olen Kalju Suurega aastaid koos töötanud Sirbi ja Vasara toimetuses ja olen ikka imestanud, et temast on saanud meie fotograafia grand old man. Siiski, harilikult omistavad ajakirjanikud selle tiitli inimesele kergekäeliselt, kuid Suur on selle saanud teenitult.
Olen Kalju Suurega aastaid koos töötanud Sirbi ja Vasara toimetuses ja olen ikka imestanud, et temast on saanud meie fotograafia grand old man. Siiski, harilikult omistavad ajakirjanikud selle tiitli inimesele kergekäeliselt, kuid Suur on selle saanud teenitult.
3 minutit
Kui koletis polegi koletis
Muusikadokumentaal „METALLICA – OMAMOODI KOLETIS” („Metallica – Some Kind of Monster”), režissöörid Joe Berlinger ja Bruce Sinopsky. © 2004 A Third Eye Motion Picture Company, kestvus 2 tundi 40 minutit, ETVs 6. III.
Rahva (eriti vanemate inimeste) seas levinud eelarvamus on küllap see, et kui kuskil peaks esinema mõni heavy metal bänd, on kindlasti…
Rahva (eriti vanemate inimeste) seas levinud eelarvamus on küllap see, et kui kuskil peaks esinema mõni heavy metal bänd, on kindlasti…
2 minutit
Enn säde silmast ja meelest
„Kuuejalgne põder on ülijumala Tooru loom. Ta elas pärast suurt veeuputust esimeste inimeste aegu, oma kuue jalaga liialt väle küttidele.” Nii kirjutab Lennart Meri kolm kuud hiljem „Toorumi poegade” tekstilehele. On augustikuu lõpp aastal 1988, meie filmirühm on Lääne-Siberis juba teisel ekspeditsioonil Agani lisajõe ääres. Tõltšinite suveleeris oleme jäädvustamas hantide…
1 minut
