Raamatututvustus
Looming 2007, nr 10Looming hakkab oktoobrikuust avaldama Aimée Beekmani uut romaani „Proovielu”. Doris Kareva avaldab väikse tsükli pealkirjaga „Lõige”. Luuletusi veel hiljutiselt juubilarilt Priidu Beierilt, Toomas Kallilt, Maarja Kangrolt, Kadri Tüürilt, Hanna Kangrolt. Aarne Biini proosat (novell „Tallinn-Adleri liin”), mälestusi Rein Taageperalt. August Eelmäe pistab rinda Johannes Vares-Barbaruse vaimse pärandiga, väites, et viimasel oli võtmeline roll Underi-Adsoni…
2 minutit
Juhan Peegel 19. V 1919 – 6. XI 2007
Suurmees on läinud puhkama. Suurmees, kelle jäljed on sügaval Eesti kultuuri- ja ajakirjandusloos ning tervete ajakirjanikepõlvkondade südames. Tal on, millest puhata.
Tartu ülikooli emeriitprofessor Juhan Peegel lahkus meist 6. novembril oma 88. eluaastal. Viljakas teadlane, kirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu linna aukodanik ja Riigivapi IV klassi ordeni kavaler – need on tema pika…
Tartu ülikooli emeriitprofessor Juhan Peegel lahkus meist 6. novembril oma 88. eluaastal. Viljakas teadlane, kirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu linna aukodanik ja Riigivapi IV klassi ordeni kavaler – need on tema pika…
2 minutit
GUNNAR VAIDLA 1. X 1919 – 1. XI 2007
89. eluaasta künnisel väsis tuksumast meisterfotograafi Gunnar Vaidla süda. Terve inimpõlve pikkuselt jäädvustas tema silm Eesti elu ja kultuuri, eeskätt meie teatrit ja sporti ehedaimal viisil. Võib öelda, et sealt, kus lõpetasid vennad Parikad, jätkas Vaidla ühtejärge 70 aastat.
Tallinna Tehnikaülikoolis õppimise kõrval aastatel 1937–1941 omandas ta fotokunsti algtõdesid mainekas Tallinna Fotoklubis. Teinud Eesti…
Tallinna Tehnikaülikoolis õppimise kõrval aastatel 1937–1941 omandas ta fotokunsti algtõdesid mainekas Tallinna Fotoklubis. Teinud Eesti…
1 minut
Siim Kärner 8. VI 1945 – 5. XI 2007
5. novembril lahkus manalateele eesti kirjanik ja kunstnik Siim Kärner.
1945. aastal 8. juunil Viljandimaal Tuhalaane vallas Morna külas sündinud Siim Kärner töötas Viljandis dekoraatori, transporditöötaja ja viimistlejana. Ta võttis 1964. aastast osa Viljandi kultuurimaja kunstiringist ja 1977. aastast juhtis seda. Tema tööd olid väljas paljudel kunstinäitustel.
1945. aastal 8. juunil Viljandimaal Tuhalaane vallas Morna külas sündinud Siim Kärner töötas Viljandis dekoraatori, transporditöötaja ja viimistlejana. Ta võttis 1964. aastast osa Viljandi kultuurimaja kunstiringist ja 1977. aastast juhtis seda. Tema tööd olid väljas paljudel kunstinäitustel.
1 minut
Välja-elavate näitlejate teater
Von Krahli teater – avatud pesa
Välja-elav näitleja: Juhan Ulfsak „Hamletites”. ALAN PROOSA
Välja-elav näitleja: Juhan Ulfsak „Hamletites”. ALAN PROOSA
3 minutit
Brüsseli paberid ja hobuseliha Soome kastmes
Sirkku Peltola lugu võiks aset leida ka mõnes Eesti maakolkas
„Soome hobune”: Aili – Maria Klenskaja, Mamma – Ita Ever. TEET MALSROOS
„Soome hobune”: Aili – Maria Klenskaja, Mamma – Ita Ever. TEET MALSROOS
3 minutit
Euroopa action-teatri ansambel otsib ühist keelt
Action-teater on oma oskuste arendamiseks mõeldud etendamistreening.
Action-teatri õpetajad: Sabine von der Tann, Ruth Zaporah ja Andres Noormets. 3 X MAARJA NOORMETS
Action-teatri õpetajad: Sabine von der Tann, Ruth Zaporah ja Andres Noormets. 3 X MAARJA NOORMETS
6 minutit
Tervik ja detail
Kord ja harmoonia Eesti pealinnas Eliel Saarineni “Suur-Tallinna” projekti (1913) järgi. repro
Eesti vaatlemiseks jumalikust vaatepunktist, see tähendab ülalt, on käepäraseim tööriist Google Earth. Mis meile sedakaudu vastu vaatab? Korralagedus, täielik korralagedus! On üksikuid teravaid detailpilte, ülejäänu aga on kaetud udulooriga, kuid teadja teab, mis seal taga peitub.
Eesti vaatlemiseks jumalikust vaatepunktist, see tähendab ülalt, on käepäraseim tööriist Google Earth. Mis meile sedakaudu vastu vaatab? Korralagedus, täielik korralagedus! On üksikuid teravaid detailpilte, ülejäänu aga on kaetud udulooriga, kuid teadja teab, mis seal taga peitub.
1 minut
Julgeolek ja vorstikaubandus
Poolas erakorralised valimised võitnud Kodanike Platvorm kinnitas esimese asjana üle oma valimislubaduse tuua Poola väeüksused Iraagist võimalikult kiiresti välja. Nii on juba varem teinud ligikaudu pool kõigist USA juhitud Iraagi operatsioonist osa võtnud riikidest. Eestis on tegevuse lõpetamist Iraagis nõudnud eeskätt praegused opositsioonierakonnad, kuid võib eeldada, et ka järgmisel nädalal, mil riigikogu hakkab arutama missiooni…
2 minutit
Integratsioonist Eesti ühiskonnas
Julgen väita, et kunagi varem ei ole rahvussuhete ja integratsiooni teemal Eestis nii elavat diskussiooni olnud kui täna. Ühest küljest on see teretulnud ja hea, sest diskussioon ärgitab antud teema peale mõtlema ja sellega tegelema, mis omakorda tõstab tõenäosust, et ühiskonnas laiemalt mõistetakse integratsiooniprotsessi olemust ja vajalikkust. Teisest küljest on aprillisündmuste tõttu tänased integratsiooniteemalised…
4 minutit
Esteetiline armastus
Fragment Kierkegaardi eluteatrist
Kierkegaardi „Võrgutaja päevaraamat” on tegelikult Victor Eremita toimetatud teose „Emb-kumb” esimese köite viimane osa. Victor Eremita koos Raamatuköitja Hilariusega ja Søren Kierkegaardiga avaldasid ajavahemikul 1843–1850 tekste sellistelt autoritelt nagu Johannes de Silentio, Constantin Constantius, Johannes Climacus, Vigilius Haufniensis, William Afham, Anti-Climacus, Nicolaus Notabene ja Frater Taciturnus. „Võrgutaja päevaraamatu” avab „Emma-kumma” esimese osa autor „A”,…
Kierkegaardi „Võrgutaja päevaraamat” on tegelikult Victor Eremita toimetatud teose „Emb-kumb” esimese köite viimane osa. Victor Eremita koos Raamatuköitja Hilariusega ja Søren Kierkegaardiga avaldasid ajavahemikul 1843–1850 tekste sellistelt autoritelt nagu Johannes de Silentio, Constantin Constantius, Johannes Climacus, Vigilius Haufniensis, William Afham, Anti-Climacus, Nicolaus Notabene ja Frater Taciturnus. „Võrgutaja päevaraamatu” avab „Emma-kumma” esimese osa autor „A”,…
6 minutit
Eikellegimaa ja teised kohad
Uue aja algus Eestis kehastus kõige ilmekamalt ja avalikumalt n-ö ruumikorralduses. Vene ajal oli palju eikellegimaad, kus kehtis igameheõigus. Tõsi, see oli mõneti petlik, sest eikellegimaad ümbritsesid okastraadiga piiratud territooriumid, kus ei tohtinud käia – sa võisid arvestada, et olid sihikul. Aga kohad, kus paiknes võõrvõimu sõjavägi, ei olnudki omad. Ja üldiselt eikellegimaa reeglid toimisid.…
2 minutit
Usupuhastaja portree noore mehena
Ennast tüdrukusse luuletada on kunst, ennast tüdrukust välja luuletada on meistriteos.
Søren Kierkegaard, Võrgutaja päevaraamat. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, 2007.
Søren Kierkegaard, Võrgutaja päevaraamat. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, 2007.
6 minutit
Lõppematu kättesaamatus
Kierkegaard tõstab Regine keelatusse ja jääb alati tema jalge ette.
Regine Olsen ja Kierkegaardi käekirja näidis “Võrgutaja päevaraamatu” kirjutamise aegadest.
Regine Olsen ja Kierkegaardi käekirja näidis “Võrgutaja päevaraamatu” kirjutamise aegadest.
4 minutit
Iha lähivaatlus. Vanad debiilikud helendavad jälle
Kujutluste poolel seistes elustab Lynch eelsokraatikute ja algromantismi tumestunud tahud.
Twin Peaksi Laura Palmer (Sheryl Lee). Naeratus on muidugi naeratus, kuid küsimus „mida tahab teine?” jääb õhku isegi siis, kui naeratusega kaasneb rida seletusi.
Twin Peaksi Laura Palmer (Sheryl Lee). Naeratus on muidugi naeratus, kuid küsimus „mida tahab teine?” jääb õhku isegi siis, kui naeratusega kaasneb rida seletusi.
13 minutit
Uks müüris
Jaan Tooming, Teekond mäe südamesse: märkmikromaan. Varrak, 2007. 166 lk.
Kultuuril on oma hüpertekstid, s.t tekstid, mis toodavad teisi. Keskaja kroonikud, näiteks Läti Henrik, jutustavad piibli lugu, nagu see realiseerus nende kaasajas. Eesti kultuuri hüper- või metatekst on Tammsaare „Tõde ja õigus”, veel rohkem aga Lutsu „Kevade”. Iga eestlane teab sealt olulisi märksõnu ning taipab allusioone.
Kultuuril on oma hüpertekstid, s.t tekstid, mis toodavad teisi. Keskaja kroonikud, näiteks Läti Henrik, jutustavad piibli lugu, nagu see realiseerus nende kaasajas. Eesti kultuuri hüper- või metatekst on Tammsaare „Tõde ja õigus”, veel rohkem aga Lutsu „Kevade”. Iga eestlane teab sealt olulisi märksõnu ning taipab allusioone.
4 minutit
Poliitika ja poeesia eesti graafikas:
Tallinna XIV graafikatriennaal ja „Impact 5”
Rahvusvahelist graafikakonverentsi „Impact 5” jääb meenutama ühiselt rajatud kivilabürint Viinistus. Gennadi Baranov
Rahvusvahelist graafikakonverentsi „Impact 5” jääb meenutama ühiselt rajatud kivilabürint Viinistus. Gennadi Baranov
6 minutit
Efektiivprovokatsioon või akommunikatsioon
Kunstnik Marco Laimre kohtub publikuga. indrek Grigor
Laimre näitustega on alati seotud kerge kimbatus. Ühelt poolt on see hirmusegune ootus, et kes siis seekord peksa saab, ja teiselt poolt potentsiaalsete „ohvrite” hulka mittekuulujaid vaevav küsimus, mis see siis nüüd tähendab peale selle, et teiste kulul naerda saab, eriti kui teiste kulul väga vähe…
Laimre näitustega on alati seotud kerge kimbatus. Ühelt poolt on see hirmusegune ootus, et kes siis seekord peksa saab, ja teiselt poolt potentsiaalsete „ohvrite” hulka mittekuulujaid vaevav küsimus, mis see siis nüüd tähendab peale selle, et teiste kulul naerda saab, eriti kui teiste kulul väga vähe…
4 minutit
Audiogalerii
Viis küsimust audiogalerii initsiaatorile ja kuraatorile Kiwale.
Augustis toimus Rävala puiestee galerii
Augustis toimus Rävala puiestee galerii
3 minutit
Maalikunst ei vahenda vaid narratiivset propagandat
Jaan Elken oma näitustest
Jaan Elken. Rüiu. Rüiu. Rüiu. Segatehnika, 2007. kristiina voit
Jaan Elken. Rüiu. Rüiu. Rüiu. Segatehnika, 2007. kristiina voit
5 minutit
Hingedeaeg Dvorakiga
Kõigi pühakute päeval tähistati hingedepäeva eelõhtut Kaarli kirikus Dvořáki Reekviemiga op. 89, mille kandsid ette Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor, solistideks sopran Heli Veskus, metsosopran Juuli Lill, tenor Mart Madiste ja bass Piit Volmer. Dirigendipuldis oli Sloveenia Rahvusooperi peadirigent Peter Feranec.
Kirikliku muusika kirjutamine polnud Dvořákile võõras, kuna tema haridus baseerus paljuski lisaks klassikalise muusika traditsioonile ka kirikumuusika…
Kirikliku muusika kirjutamine polnud Dvořákile võõras, kuna tema haridus baseerus paljuski lisaks klassikalise muusika traditsioonile ka kirikumuusika…
2 minutit
René Eespere kammerlikud instrumentaalkontserdid
CD René Eespere. CONCERTATUS CELATUS. Tallinner Kammerorchester, Dirigent RISTO JOOST, Neeme Punder (Flöte), Marius Järvi (Violoncello), Toomas Vavilov (Klarinette). © 2007 Bella Musica Edition, Antes Edition.
René Eespere (1953) äsja ilmunud CD „Concertatus celatus” on helilooja autoriplaatidest arvult juba kuues ja nagu eelmistelgi kõlab siin kammermuusika. Täpsemalt kolm kammerlikku instrumentaalkontserti (flöödile, tšellole ja…
René Eespere (1953) äsja ilmunud CD „Concertatus celatus” on helilooja autoriplaatidest arvult juba kuues ja nagu eelmistelgi kõlab siin kammermuusika. Täpsemalt kolm kammerlikku instrumentaalkontserti (flöödile, tšellole ja…
2 minutit
Pealelend
ERI KLAS, dirigent
Sul on ikka veel kaks muusikamaja juhtida: oma ooperiteater Moskvas ja filharmoonia Tallinnas, lisaks esinemised külalisdirigendina välismaal. Juhatad jällegi Estonias ja Soome Rahvusooperis, ERSO ja Tallinna Kammerorkestri ees, teed meie noorte laulupidu, korraldad meistrikursusi, dirigeerid noorteorkestreid. . . . Ja su kontsertidel on väga kuulsad solistid. Kuidas suudad selle määratu koormuse kõik õigesse ritta paigutada, et vaim ja ka tervis…
Sul on ikka veel kaks muusikamaja juhtida: oma ooperiteater Moskvas ja filharmoonia Tallinnas, lisaks esinemised külalisdirigendina välismaal. Juhatad jällegi Estonias ja Soome Rahvusooperis, ERSO ja Tallinna Kammerorkestri ees, teed meie noorte laulupidu, korraldad meistrikursusi, dirigeerid noorteorkestreid. . . . Ja su kontsertidel on väga kuulsad solistid. Kuidas suudad selle määratu koormuse kõik õigesse ritta paigutada, et vaim ja ka tervis…
2 minutit
Bertmani sümboliterohke „Boriss Godunov”
Bertman on suutnud „Boriss Godunovi” teha tänastele vaatajatele arusaadavaks.
Dmitri Bertmani loodud ja õitsengule viidud teater Helikon-Opera ei ole eestlastele võõras, nii nagu ka korduvalt rahvusooperis Estonia lavastanud Dmitri Bertman ise mitte. Bertmani omanäoline käekiri, huvitavad, sügavast allegooriast tulvil detailid, ruumi- ja emotsioonitunnetus on teinud tema ooperilavastused hinnatuks ning need pole kujunenud…
Dmitri Bertmani loodud ja õitsengule viidud teater Helikon-Opera ei ole eestlastele võõras, nii nagu ka korduvalt rahvusooperis Estonia lavastanud Dmitri Bertman ise mitte. Bertmani omanäoline käekiri, huvitavad, sügavast allegooriast tulvil detailid, ruumi- ja emotsioonitunnetus on teinud tema ooperilavastused hinnatuks ning need pole kujunenud…
3 minutit
KÕLAKODA – EULERI KÕLAKODA JA MATEMAATILINE MUUSIKA
Kui te avate raadio, siis vaadake ette. Muusika, mis sealt tuleb, võib mõjutada teie ja teie laste elu rohkem kui arvate. Vaatamata sellele, et muusikal pole nähtavat ja ilmselget funktsiooni, mis aitaks ellu jääda, peetakse seda ometi eluga vältimatult kaasas käivaks nähtuseks, isegi eluavalduseks. Muusika aitab suhelda ning on…
4 minutit
Lugu gangsterist, kes sai mamma käest tappa
„Ameerika gangster” on üle hulga aja tõsiselt aus ja otseütlev Ameerika film, mitte natsionalistlik seep.
Denzel Washington mängib New Yorgi mustanahalist ristiisa Frank Lucast.
Denzel Washington mängib New Yorgi mustanahalist ristiisa Frank Lucast.
5 minutit
Nii elati õndsa Konstantini ajal
Ideoloogiliselt vastuvõtmatut „Veost 200” peetakse ka kõige hirmsamaks venekeelseks filmiks.
„Veos 200” („Gruz 200”, Venemaa 2007, 89 min), stsenarist ja režissöör Aleksei Balabanov, produtsent Sergei Seljanov, operaator Aleksandr Simonov. Osades Agnia Kuznetsova (Angelika), Aleksei Polujan (kapten Žurov), Leonid Gromov (Artjom, teadusliku ateismi professor), Aleksei Serebrjakov (Aleksei), Leonid Bitševin (Valera), Juri Stepanov (Mihhail, polkovnik) jt.
„Veos 200” („Gruz 200”, Venemaa 2007, 89 min), stsenarist ja režissöör Aleksei Balabanov, produtsent Sergei Seljanov, operaator Aleksandr Simonov. Osades Agnia Kuznetsova (Angelika), Aleksei Polujan (kapten Žurov), Leonid Gromov (Artjom, teadusliku ateismi professor), Aleksei Serebrjakov (Aleksei), Leonid Bitševin (Valera), Juri Stepanov (Mihhail, polkovnik) jt.
3 minutit
„Sügisballi” kompa on paigas
Tähtis on fiiling, spliin, äng, Sügis suure tähega, selle raagus ja vettinud meeleolu, lohutu kulgemine, saatusele allaandmine, loiud unistused, rutiinne kulgemine, käegalöömismeeleolu. . . .
„Sügisball” linastus küll juba mõnda aega tagasi, kuid ikka veel on see seltskondades jututeemaks, juba on moodustunud klann, kes seda mitu korda vaadanud ning taevani kiidavad. Möödunud nädalavahetusel tuli filmi kohta teade, et…
„Sügisball” linastus küll juba mõnda aega tagasi, kuid ikka veel on see seltskondades jututeemaks, juba on moodustunud klann, kes seda mitu korda vaadanud ning taevani kiidavad. Möödunud nädalavahetusel tuli filmi kohta teade, et…
4 minutit
Mäng on muud kui näitemäng
„Idula” on kui vahekokkuvõte ja Renate Valme salapärase loomingu sissejuhatus.
„Idula”: Helgur Rosental ja Renate Valme. MAARJA NOORMETS
„Idula”: Helgur Rosental ja Renate Valme. MAARJA NOORMETS
2 minutit
Paigaltammuv ränne
Päriselt maskivaba pole meist keegi, isegi siis mitte, kui oleme vanaemal külas.
„The Migrant Body” uurib oma mina kaotamist võõras kultuuris. ANDRES ADAMSON
„The Migrant Body” uurib oma mina kaotamist võõras kultuuris. ANDRES ADAMSON
3 minutit