-
Õnneuurijate konverentsi ettekandjad. Tampere ülikooli psühholoogiaprofessor Markku Ojanen ja majandusdoktor Esa Mangeloja Jyväskylä ülikoolist, Tallinna ülikooli filosoofiaprofessor Tõnu Viik ja psühholoogiadoktor Anu Realo Tartu ülikoolist. Tartu ülikool
Lähtume Aristotelese õnne määratlusest, vastavalt millele õnn on see, mida kõik inimesed endale soovivad ja mille poole nad püüdlevad. Teiste sõnadega, õnn on meie teadliku elu eesmärk kõige üldisemas ja formaalsemas mõttes: kõik need asjad ja olukorrad, mida oma igapäevases tegevuses taotleme, ei oma…
-
Toomas Hendrik Ilvese 2008. aasta presidendikõne olulisim sõnum peitus seekord selle vormis. Mulle tundus, et president püüdis anda Eesti poliitikale uue tooni, mingisuguse uue tonaalsuse sellele, kuidas me riiklike tähtsusega asjadest räägime, üksteist, omi ja võõraid, kuulda võtame ning asju ajame. Selles mõttes järgis Toomas Hendrik Ilves tänuväärselt Eestis välja kujunenud presidendikõne traditsiooni, vastavalt millele seisab president parteipoliitilistest nägelustest kõrgemal, meenutab kaklevatele, lühinägelikke sihte seadvatele poliitikutele üldrahvalikke ja üldriiklikke kõrgemaid…
-
Fragment Kierkegaardi eluteatrist
Kierkegaardi „Võrgutaja päevaraamat” on tegelikult Victor Eremita toimetatud teose „Emb-kumb” esimese köite viimane osa. Victor Eremita koos Raamatuköitja Hilariusega ja Søren Kierkegaardiga avaldasid ajavahemikul 1843–1850 tekste sellistelt autoritelt nagu Johannes de Silentio, Constantin Constantius, Johannes Climacus, Vigilius Haufniensis, William Afham, Anti-Climacus, Nicolaus Notabene ja Frater Taciturnus. „Võrgutaja päevaraamatu” avab „Emma-kumma” esimese osa autor „A”, kelle nime me teada ei saagi, kuid kes esitab meile kellegi Johannese poikvele jäänud…
-
Hasso Krull toob ilmselt nii mõnegi mõtleva inimese eesti suulise vaimupärandi juurde tagasi.
-
Foucault seab küsimärgi alla ajalookirjutuses seni enesestmõistetavad põhimõisted nagu “epohh”, “periood”, “maailmapilt”, “kultuur”, “mentaliteet” ja “rahvuslik identiteet”.