-
Aleksander Pilari nimi tähistab keskealisele kunstipublikule klassikat. Midagi, mida on aastakümneid harjutud pidama omal alal parimaks, mida on järgitud ja millest palju räägitud. Aleksander Pilari (1912–1989) surmast on möödunud juba pea paarkümmend aastat ja viimane näituski oli kakskümmend aastat tagasi. Praegu kuuekümnendais maalijad meenutavad vanahärra Pilarit galantse härrasmehena. Nõukogude tegelikkuses sosistati ta aadlipäritolust ja imetleti akvarelle, mis 1960. aastate teisest poolest ilmusid alati ülevaatenäitustele. Võiks öelda, et tema mõõduka üldistusega…
-
Anne-Reet Paris. Töö I. 1971. Linoollõige. Ka see teos jäi kadunuks Washingtoni saatkonnahoone põlengus, ent autor saatis kirjanduskeskusele säilinud proovitõmmise. Repro
Vabaduse galeriis on väljas väliseesti autorite näitus teostega aastaist 1968–1975. 17. III 2007 kirjutati New Yorgi Eesti Majas alla kinkekiri, millega Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges annetas oma kunstikogu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Eesti Rahvuskomitee kultuuritoimkond kutsus Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriiges ellu aastal 1957 New Yorgi Eesti Majas. Tõhusalt tegutsenud kultuurifond…
-
Hille Palm. Dublant I. Pronks. 2008 Lembit Palm
Hille Palmi näitust tutvustades tahan meenutada ka paari eelmist Vabaduse galerii väljapanekut. Marje Üksise näitus „Nõnda ma lähen” mitmeid perfektseid tehnikaid ja suurepärast kaasaegset kontseptsiooni ühendavate graafiliste lehtedega oli meeldejääv ja seda olid ka Malle Leisi maalitud ja akvarellitud liiliad. Malle Leisi näitusel panid põlvkondlikkusele mõtlema seina katvad fotod 1970. aastatest. Sellel kümnendil tõeliselt uuenduslikult alustanud põlvkond on ka praegu energia- ja ideeküllane.…
-
Jaan Elken oma näitustest
Jaan Elken. Rüiu. Rüiu. Rüiu. Segatehnika, 2007. kristiina voit
-
Eesti Kunstnike Liidu suur ülevaatenäitus kannab pealkirja “Elamise kunst”. Ent mis on tegelikult elamise kunst? Vaevalt et ükski teos suurel näitusel otsese vastuse annab. Ehk teeb seda Ulvi Haagenseni autoriraamat “Kuidas elada” või Mare Mikoffi üht ruumi hõlmav installatsioon “Elevandiluust torn”, valges steriilsuses kumav valgustatu(d) eramu.
-
Kataloog võib olla tulevikus kõige olulisem infoallikas.
-
Kataloog võib olla tulevikus kõige olulisem infoallikas.
-
Konverents “Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud” Kumus 6. X.
-
-
-
Järelkajana Kumu diskussioonile 29. III.
-
Tandem Paul ja Anne Daniela Rodgers, Kaunase modernistid ja arenev Meiu Münt.
-
-
Foto: Hannes Starkopf
-
Näitus “Mina ja tema“ Deco galeriis kuni 30. XII.
Jaan Elken ja Anu Põder on Deco galeriis juba teist korda. 2003. aastal Juske kureeritud “Mina ja Teine” näitusel Kunstihoones oli Mina rollis Anu Põder, kes kutsus Teiseks Elkeni. Kes on Mina seekordsel näitusel, ei olegi vahest tähtis. Tähtis on, et vastastikune mõjujõud toimib. Elkeni erakordselt ülevoolav isiksus võib tema publikule olla ajuti väsitav. Deco väikeses laudpõrandaga ruumis toimib “siin- ja- praegu”:…
-
“F.F.F.F. läheb laiali”, režissöör Marko Raat, Kuukulgur Film, 2005; “Mare Vint”, režissöör Anri Rulkov, Exitfilm, 2005; “Jaan Klõšeiko”, režissöörid Eve Ester ja Igor Ruus, Estonia Film, 2005.
-
Kuigi eesti kunstnike invasioon Kotkasse on kestnud aastakümneid, tuntakse vaid Matti Variku “Leninit”.
Kord kaugel nõukogude ajal 1955. aastal seati sisse Tallinna-Kotka sõsarlinnade staatus ja algasid iga-aastased kultuurisündmused, üle aasta Kotkas ja Tallinnas. Üle lahe rändas valitud kaadritöötajate kohvrites hulk rahvuslikke suveniire, reisisid ka hoolsalt valvatud sõnakunstnikud ja muusikud. Eesti maalijate, skulptorite ja graafikute asemel reisisid sündmustele küll enamasti ainult nende tööd ja nii käis asi väheste eranditega kuni päris 1980.…
