LAINE METS 22. XII 1921 – 28. IV 2007
Lahkunud on pianist ja klaveripedagoog, kes põlistas oma loomingus seda kirgastunud tunnet, mida ta oli ise kogenud kõige raskemates saatuse katsumustes, toetudes lihtsale, heale. . . .
Laine Mets sündis 22. detsembril 1921. aastal Annikveres kooliõpetajate peres. Tallinna konservatooriumi lõpetas ta 1944 Erika Franzi klassis, aastatel 1945–1948 täiendas ennast Leningradi konservatooriumis professor Golubovskaja juures. Ta õppis…
Laine Mets sündis 22. detsembril 1921. aastal Annikveres kooliõpetajate peres. Tallinna konservatooriumi lõpetas ta 1944 Erika Franzi klassis, aastatel 1945–1948 täiendas ennast Leningradi konservatooriumis professor Golubovskaja juures. Ta õppis…
1 minut
DAN PÕLDROOS 6. III 1970 – 5. V 2007
Meie hulgast on lahkunud Dan Põldroos. Dan Põldroos sündis 6. märtsil 1970. aastal Tallinnas. 1988. aastal lõpetas ta mööblitislerina Tallinna 12. kutsekeskkooli ja 1992. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 15. lennu. 1985. aastast oli Põldroos harrastusnäitleja kirjandusteatris Varius ning suundus pärast lavakunstikateedri lõpetamist tööle Ugalasse. Aastatel 1992–1999 oli Dan Põldroos Eesti Draamateatris näitleja.…
1 minut
Moskvasse! Moskvasse! Kunsti allikatele!
Vabandan, et alustan triviaalsusega! Minu postmodernistidest sõbrad on püüdnud mind küll veenda, et kaasaegses maailmas pole enam tsentrit ja perifeeriat, et massikommunikatsioon ja tehnika areng on sellise vastasseisu rohkem või vähem kustutanud, aga mis kasu on sellisest jutust teatrisõbral – teda ei aita ei massikommunikatsioon ega tehnika areng, vähemalt mitte oluliselt. Teatrietenduse…
5 minutit
Nõukogude impeeriumi lagunemine pole kaasa toonud teatri elavnemist provintsis
Adolf Šapiro: Venemaa jookseb talentidest tühjaks, kõik kogunevad pealinnadesse.
4 minutit
Tallinna taastamine
Peeter Laurits, Ulvi Tiit, Madis Palm. Tallinna taastamine. Osa monumentaalpannoost Tartu ööklubis Tallinn. 2002.
1 minut
Sajand on põlisuse mõõt
Kunagi aastal 1984 töötasin botaanikaaia aiatöölisena, aga kuna aias oli talvel lumi maas, siis oli mu tööks hoopis raamatukogus XIX sajandi lõpukümnendite eesti ajakirjanduse lehthaaval läbilugemine. See kauge aeg aktualiseerus mu jaoks praegu kahel põhjusel. Esiteks, kuna erakondi tsaariaja Eestis ei olnud, siis tehti kogu avalik poliitika ajalehtedes ära. Kolme põhivoolu esindasid Jakob Kõrvi venestusvaimuline…
2 minutit
Integratsioonist Eestis
Sisulisi kompromisse ja vastutulekuid immigrantidele ei tohi lubada.
3 minutit
Mugavusest välja
Vene intelligentsil pole Eesti venelaste seas küllalt kõlapinda.
Jürgen Rooste: Eestlased on alati nii uhked olnud, et Laulev revolutsioon möödus veretult. See on muidugi üsna harukordne näide ilmakorra radikaalsest pööramisest, aga samas jäime ilma tost ideoloogilisest, identiteedi ja eneseteadvusega seotud aadrilaskmisest. Mitte et siin vägivallale tahaks õhutada. Ent pinged jäid ja kruvisid endid. Pronkspoisi ümber toimunu ei ole…
Jürgen Rooste: Eestlased on alati nii uhked olnud, et Laulev revolutsioon möödus veretult. See on muidugi üsna harukordne näide ilmakorra radikaalsest pööramisest, aga samas jäime ilma tost ideoloogilisest, identiteedi ja eneseteadvusega seotud aadrilaskmisest. Mitte et siin vägivallale tahaks õhutada. Ent pinged jäid ja kruvisid endid. Pronkspoisi ümber toimunu ei ole…
6 minutit
Freudi häda
Unenägu – füsioloogilise ärrituse tulem või psüühilistest motiividest lähtuv fenomen?
7 minutit
Mõtteviisist ja infokriisist
Venemaa reageeringus puudus veel vaid appihüüe kogu maailma rahvaste poole.
7 minutit
Raamat pisaratest, aerust ja unustusest
Maimu Berg veenab minategelase tunnetes ka lugejat.
3 minutit
Patoanatoomi töö
Kuigi Magrelli tõlkijad Maarja Kangro ja Kalju Kruusa on ilmselgelt haiglase põhjalikkusega tuhninud, käinud luuletaja põleva pea kallal, on tulemuseks elus, pulseeriv tekst.
4 minutit
In aura cantionis ad caelum usque oriens…
Janika Pälli koostatud antoloogia on väärtteos juba iseenesest, kuid ühtlasi ka suunanäitaja tulevastele tõlkijatele.
5 minutit
Kolonialism või kognitiivne kapitalism?
Belgradi kaasaegse kunsti muuseumis on väljas suur Briti Nõukogu initsieeritud kaasaegse kunsti näitus “Breaking Step” / “Läbimurdev samm”. Näituse kureerimine usaldati kahe kohaliku ja kahe Inglismaal elava kuraatori hoolde. Alljärgnevas intervjuus lahataksegi situatsiooni ja kerkinud küsimusi, mis võivad “ebavõrdsete” kultuurivahetuste puhul ette tulla. Vastavad Serbia-poolsed kuraatorid Jelena Vesić ja Branislav Dimitrijević.
6 minutit
Dekonstruktsiooni dekonstruktsioon
Valeri Vinogradovi näitust külastades jääb pilk paratamatult peatuma seinatekstil, kus kunstnik esitleb end kuraatorina ning loob tähekombinatsioonide “bla” korduste vahele võõrsõnalise luuleteose.
käesolev näitus
käesolev näitus
2 minutit
Elagu remiksid!
Kohalikul tarbekunsti-disaini-moe jms skeenel läheb praegu tuntavalt hästi, sõnumid ilusast ja funktsionaalsest esememaailmast levivad üha laiemalt. Riburada on tulnud juurde sündmusi, mis kätkevad endas rohkem kui ühte tarbekunstidistsipliini või ideed: meelde tulevad lähemast ajast Reet Ausi taaskasutatud materjalist moekollektsioonietendus ja aastatagune tantsuetendus “Last Hairy“. Valdkondadevahelist dünaamilist sündmust on püütud kokku miksida ka näiteks Tartu sariürituses “Mood-performance-tants“, kuid…
2 minutit
Pealelend
Tallinna, Pärnu, Jõhvi, Viljandi, Rakvere Linnagalerii kõrvale on viimasel ajal tõusnud ka Võru Linnagalerii. Õigemini isegi mitte kõrvale tõusnud, vaid tundub edestavat huvitava näituseplaani ning õigeaegse ja põhjaliku pressiteabega teisi väikelinnade galeriisid. Kuidas näituste valik on kujunenud ja mis on veel plaanis?
2 minutit
Uus laine vabadusekuues
Kaasajal ei ole erutumiseks palju vaja. Olen viimasel ajal korduvalt vestelnud 20. eluaastates noortega teemal, et miks nad tarvitavad antidepressante. Ema kiusab, koolis on stress, hirm paksuks minna, raha vähe – need on tegurid, mis põhjustavad noortes deprekat. Tule taevas appi – siis peaksid kõik veidigi vanemad inimesed pideva arstliku kontrolli all olema, sest nende elus…
4 minutit
Eesti Kunstnike Liidu suurkogu
Kunstnike liidu haldusdirektor Andres Liiv veel tühja valimiskastiga.
3 minutit
Konnatiigistumisest
Eesti kunst on ühiskonna osa ja seda puudutavad selle ühiskonna kõik probleemistikud. Viimaste aastate poliitikute lugulaul, kui hästi meil läheb, ja kodanike õiglustunnet puudutavate korruptsioonijuhtumite JOKK analooge võib märgata ka kunsti- ning laiemalt eesti kultuurimaastikul.
Eestis on tänaseks välja kujunenud oma kunstinomenklatuur, kes kontrollib peamisi kunstielu toimimise mehhanisme, olgu selleks siis mõjukatele välisnäitustele osalejate määramine või kunstielu…
Eestis on tänaseks välja kujunenud oma kunstinomenklatuur, kes kontrollib peamisi kunstielu toimimise mehhanisme, olgu selleks siis mõjukatele välisnäitustele osalejate määramine või kunstielu…
3 minutit
Idamaine ekstaas
Tänavune festival “Orient” (kunstiline juht Peeter Vähi) tõestas järjekordselt, et Ida ja Lääne, oriendi ja oktsidendi piirid ei lange päris täpselt kokku geograafilistega. Nii pärines Damara folkansambel hoopis Aafrika lõunaosast Namiibiast ning esindatud olid seekord ka armeenia (ansambel Kilikia) ja aserbaidžaani muusikud, kes kaardi järgi, tõsi küll, olid tulnud Euroopast. Kaardi järgi ehk tõepoolest, kuid muusikaline sõnum…
2 minutit
Psühhedeelne retk üle Himaalaja
Bhutan asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas, Tõva vabariik Lõuna-Siberis Mongoolia piiril, Eesti aga Ida-Euroopas. Esmapilgul ehk kohatu loetelu, kuid ometi on neil kolmel riigil ühiseid jooni: Bhutan on pindala poolest peaaegu sama suur kui Eesti, Tõva on küll üle kolme korra suurem, kuid rahvaarvult ületab ainult veidi 300 000, samas kui Bhutanis on elanikke üle…
2 minutit
Akadeemilised sugulased Kadriorus
Klarnetid ja saksofonid on ju lähedased sugulased, mängijadki tihti ühed ja samad muusikud. Seepärast pühendan selle loo mõlemale instrumendile. Nimelt toimus 28. IV Kadrioru lossis kammerkontsert, kus laval olid kord ühe-, kahe- või kolmekaupa klarnetivirtuoosid Toomas Vavilov, Tõnu Kalm ja Heimo Hodanjonok ning seal, kus vaja, klaveril Kairi Vavilov. Nädal hiljem ikka samas akadeemilises sarjas…
2 minutit
Tantsumuusika jazzinahas
Kevadine, tänavu juba 18. “Jazzkaar” lõppes Pirita lillepaviljonis, kus astusid üles Birdy Nam Nam Prantsusmaalt ning seejärel Dalindeo Soomest. Õigupoolest võinuks järjestus olla ka vastupidine, loogiliselt esinejate asendi tõttu päritolumaa kauguse ja ülemaailmse tuntuse skaalal. Empiiriliselt (kuigi tagantjärele) seepärast, et Birdy Nam Namil õnnestus läbi kõrvetada osa võimendusest, mistõttu põhjanaabrid pidid toime tulema kitsama bassinivooga. Sellisega,…
3 minutit
Jukebox – kuuekümmnendad-The Shadows
Elektrikitarridega instrumentaalmuusikat esitanud The Shadows oli 60ndate algul Inglismaa soosituim ansambel, enne kui The Beatles ja talle järgnenud laulvad biitbändid kogu riigi muusikapildi põhjalikult segamini lõid. Kuigi biitlid pühkisid teelt pea kõik aastakümne alguse suurnimed, ei mõjutanud nad Shadowsi menu nii palju, kui võinuks arvata. Traadipop kõlas edasi ja seda suunda esindavad plaadid…
5 minutit
Aeg täis lahtisi otsi
Kinos Sõprus linastub 11.–14. maini dokumentaalfilm “Debora Vaarandi aeg”.
6 minutit
Eluallika põletav kiirgus
Päikeseta vajuks Maa igavesse öösse ja talve, Päikese vahetu lähedus aga põletab kõik tuhaks.
4 minutit
Veidi eesti filmihädadest
Mitte üksnes veerukirjutajad vaid ka strateegilisema mõtlemisega filmiinimesed sihtasutuses, kulkas, ministeeriumis või kus tahes mõtlevad ikka sellele, mida teha selleks, et tulemuseks oleks rahvusvaheliselt väljapaistev eesti film. Kahjuks peab kohe nentima, et teiste Euroopa riikide-rahvastega võrreldes on selle eesmärgi realiseerimisel takistuseks eestlase rahvuslik loomus. Eestlane on ju individuaalne, jäärapäine, suhteliselt umbusklik üksirügaja, kes kõik tööd…
2 minutit
Eesti Filmi Sihtasutuses sõlmitud toetuslepingud 1. I – 31. III 2007
MÄNGUFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD
Exitfilm Kuhu põgenevad hinged 2 560 000
Exitfilm Kuhu põgenevad hinged 2 560 000
2 minutit
