2006-2 (3096)

Kalju Leht jälle targemaks

Tarkus koguneb teatavasti aastatega. Omaaegses mõistes filoloogiakandidaadil, praeguse nomenklatuuri järgi PhD-l Kalju Lehel sai 1. I neid aastaid 80. See on suur number, sajale märksa lähemal kui poolele sajandile.
Kalju Leht on küll vana koolimees, kuid minu jaoks mitte koolipapa. Ta on teinud seda, mille pealt on kasvanud mitu põlvkonda. Teinud…

Avalik kiri

Eesti Kirjanike Liidule, Tallinna linnavalitsusele
ja Eesti kultuuriüldsusele

Raamatututvustus

Merca
HELE HÄÄRBER

MIKK MIKIVER

4. IX 1937 – 9. I 2006

Kas ilunäitluse žanri ülessoojendamine?

Blondiinid. Alar Mäerand

Kultuurkapitali laureaat – teatrikunstnikud

Liina Unt,
teatrikunstnik, “Kunstnikuraamatu”

Uudised:

EESTI KULTUURKAPITAL

MOISSEI ALPERTEN 26. VIII 1930 – 22. XII 2005

Möödunud aasta lõpus lahkus meie hulgast kauaaegne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri viiulimängija Moissei Alperten.
Moissei Alperten sündis Venemaal Kuibõševis. Pärast Kuibõševi muusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuvat muusikakooli astus ta 1951. aastal Tallinna Riiklikku Konservatooriumi Vladimir Alumäe viiuliklassi, võttes vioolatunde ka Herbert Laanelt. Konservatooriumi lõpetas ta 1956. aastal.

Õigluse või külma sõja toel

 
Lauri Mälksoo on viinud Balti küsimuse tõepoolest maailmateaduse tipptasemele.

Vaidlus antropotsentrismi üle

Kas looduse väärtus kahandab inimese oma?

Kes tahaks astuda esimest sammu?

Keskkonnaeetika staatus ja olukord Euroopas
 

Keskkonnaeetika ja kultuurikapitalism

Ühe lahe kaldal eksisteerivad sõbralikult luksuslik elamurajoon ja uus prügila.

Naljakas, kurb, liigutav

Kui must või vähem must hukkub tulekahjus, siis mis jääb temast järele?
 

Meie looduskultuur – kellele eluks, kellele viljelemiseks

Kas ei eelda ameerikalik ökoga manipuleerimine distantsi loodusest endast?

Kultuurkapitali laureaat Paul-Eerik Rummo

Kui palju sa viimasel ajal luuletusi kirjutad? Väljataga mainis, et mõned aastas…
Umbes nõndamoodi jah, ja enamasti mingil välisel tõukel. Üldiselt püüan end hoida võimalikult ühe tegevusala juures korraga, niihästi tegevuse kvaliteeti kui süvenemisest tulenevat mõnutunnet silmas pidades. Aga eks kõrvalehüppeid tule ikka ette.

Luule

Hanna Kangro
 

Flöödimäng veevärgitorudel

Concordia Klari (1938 – 2004) seni vähetuntud looming

Minimalistlik, kuid nii mõjuv sõna “skulptuur”

Foto: Hannes Starkopf

Kas Lapin on panga­kunstnik?

 
Leonhard Lapini näitus Eesti Panga galeriis kuni 31. I.

Tali melanhoolne passioon

Andres Tali on hingelt rokkar ja vaimult eksistentsialist.

Pealelend: Elnara Maarin

 
Esitlete täna kell 18 loodusmuuseumis  viimase kunst.ee raames ilmunud noore eesti kunsti ehk “uue ja progressiivse kunstnike põlvkonna” eri. Mida erilist on siis nüüd noorte, äsja Tallinna kunstiakadeemia, Tartu kõrgema kunstikooli või Tartu ülikooli maaliosakonna või Pärnu Non  Grata lõpetanud kunstnikega toimunud, et nende kunstist on põhjust eraldi rääkida? Kas…

Kultuurkapitali laureaat Pekka Vapaavuori

Mida hindate Kumu valmis hoone puhul kõige rohkem? Mis võiks olla teisiti?
Mulle meeldib ennekõike see, et isegi kolmteist aastat pärast projekti valmimist tundub see ikka värske. Ehkki isegi sisekujundust tehti väga pikka aega ning kaks aastat kestnud konstrueerimistööde ajal käisin Kumus igal nädalal, leidsin ikka ja jälle midagi, mis oli…

Kultuurkapitali laureaat Tarmo Luisk

Mis iseloomustab head disaini?

Festival “Mozart 250”

12. – 27. jaanuarini 2006
 

“Messias” noorte muusikute pilguga

Händeli “MESSIAS”: Tallinna Barokkorkester, kammerkoor Voces Musicales ja solistid Risto Joosti dirigeerimisel Tallinna Metodisti kirikus 29. XII.

Pingviinid infantiilidele

Dokumentaalfilm “PINGVIINIDE MARSS” (“March of the Penguins”, Prantsusmaa 2005). ežissöör Luc Jacquet.
 

Kultuurkapitali laureaat Toomas Kall

Stsenarist Toomas Kall, pälvisite koos režissöör Hardi Volmeri ja produtsent Arko Okiga Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia, ütleks, nihkleva portreefilmi “Mees animatsoonist” eest. Milline on loodusliku kui kaasasündinud huumorikiiksu ja stsenaristi kui tootmis-tehnoloogiliste tööjooniste looja vahekord?
Konfliktne see vahekord ei ole. Ilmselt tööjooniste (stsenaariumide) tellijad juba teavad, et minult lõpuni tõsimeelset…

Palju võimsat siduv film

Tõsine, kristlik ja tolle aja kohta väga sotsiaalne linalugu nagu inglise tants.
“UHKUS JA EELARVAMUS” (“Pride & Prejudice”, Suurbritannia 2005, 135 min). Režissöör Joe Wright, operaator Roman Osin, stsenaarium Jane Austeni romaani järgi, originaalmuusika Dario Marianelli, produtsendid Tim Bevan jt. Osades Keira Knightley, Rosamund Pike, Matthew MacFadyen, Simon Woods, Tom Hollander…
Sirp