Kalju Leht jälle targemaks
Tarkus koguneb teatavasti aastatega. Omaaegses mõistes filoloogiakandidaadil, praeguse nomenklatuuri järgi PhD-l Kalju Lehel sai 1. I neid aastaid 80. See on suur number, sajale märksa lähemal kui poolele sajandile.
Kalju Leht on küll vana koolimees, kuid minu jaoks mitte koolipapa. Ta on teinud seda, mille pealt on kasvanud mitu põlvkonda. Teinud ise ja võtnud ka teised…
Kalju Leht on küll vana koolimees, kuid minu jaoks mitte koolipapa. Ta on teinud seda, mille pealt on kasvanud mitu põlvkonda. Teinud ise ja võtnud ka teised…
2 minutit
MOISSEI ALPERTEN 26. VIII 1930 – 22. XII 2005
Möödunud aasta lõpus lahkus meie hulgast kauaaegne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri viiulimängija Moissei Alperten.
Moissei Alperten sündis Venemaal Kuibõševis. Pärast Kuibõševi muusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuvat muusikakooli astus ta 1951. aastal Tallinna Riiklikku Konservatooriumi Vladimir Alumäe viiuliklassi, võttes vioolatunde ka Herbert Laanelt. Konservatooriumi lõpetas ta 1956. aastal.
Moissei Alperten sündis Venemaal Kuibõševis. Pärast Kuibõševi muusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuvat muusikakooli astus ta 1951. aastal Tallinna Riiklikku Konservatooriumi Vladimir Alumäe viiuliklassi, võttes vioolatunde ka Herbert Laanelt. Konservatooriumi lõpetas ta 1956. aastal.
1 minut
Õigluse või külma sõja toel
Lauri Mälksoo on viinud Balti küsimuse tõepoolest maailmateaduse tipptasemele.
4 minutit
Keskkonnaeetika ja kultuurikapitalism
Ühe lahe kaldal eksisteerivad sõbralikult luksuslik elamurajoon ja uus prügila.
4 minutit
Naljakas, kurb, liigutav
Kui must või vähem must hukkub tulekahjus, siis mis jääb temast järele?
5 minutit
Meie looduskultuur – kellele eluks, kellele viljelemiseks
Kas ei eelda ameerikalik ökoga manipuleerimine distantsi loodusest endast?
5 minutit
Kultuurkapitali laureaat Paul-Eerik Rummo
Kui palju sa viimasel ajal luuletusi kirjutad? Väljataga mainis, et mõned aastas. . . .
Umbes nõndamoodi jah, ja enamasti mingil välisel tõukel. Üldiselt püüan end hoida võimalikult ühe tegevusala juures korraga, niihästi tegevuse kvaliteeti kui süvenemisest tulenevat mõnutunnet silmas pidades. Aga eks kõrvalehüppeid tule ikka ette.
Umbes nõndamoodi jah, ja enamasti mingil välisel tõukel. Üldiselt püüan end hoida võimalikult ühe tegevusala juures korraga, niihästi tegevuse kvaliteeti kui süvenemisest tulenevat mõnutunnet silmas pidades. Aga eks kõrvalehüppeid tule ikka ette.
1 minut
Pealelend: Elnara Maarin
Esitlete täna kell 18 loodusmuuseumis viimase kunst.ee raames ilmunud noore eesti kunsti ehk “uue ja progressiivse kunstnike põlvkonna” eri. Mida erilist on siis nüüd noorte, äsja Tallinna kunstiakadeemia, Tartu kõrgema kunstikooli või Tartu ülikooli maaliosakonna või Pärnu Non Grata lõpetanud kunstnikega toimunud, et nende kunstist on põhjust eraldi rääkida? Kas on tegu erilise kvaliteediga, millegi teistsugusega…
1 minut
Kultuurkapitali laureaat Pekka Vapaavuori
Mida hindate Kumu valmis hoone puhul kõige rohkem? Mis võiks olla teisiti?
Mulle meeldib ennekõike see, et isegi kolmteist aastat pärast projekti valmimist tundub see ikka värske. Ehkki isegi sisekujundust tehti väga pikka aega ning kaks aastat kestnud konstrueerimistööde ajal käisin Kumus igal nädalal, leidsin ikka ja jälle midagi, mis oli hindamist väärt.…
Mulle meeldib ennekõike see, et isegi kolmteist aastat pärast projekti valmimist tundub see ikka värske. Ehkki isegi sisekujundust tehti väga pikka aega ning kaks aastat kestnud konstrueerimistööde ajal käisin Kumus igal nädalal, leidsin ikka ja jälle midagi, mis oli hindamist väärt.…
1 minut
“Messias” noorte muusikute pilguga
Händeli “MESSIAS”: Tallinna Barokkorkester, kammerkoor Voces Musicales ja solistid Risto Joosti dirigeerimisel Tallinna Metodisti kirikus 29. XII.
3 minutit
Pingviinid infantiilidele
Dokumentaalfilm “PINGVIINIDE MARSS” (“March of the Penguins”, Prantsusmaa 2005). ežissöör Luc Jacquet.
3 minutit
Kultuurkapitali laureaat Toomas Kall
Stsenarist Toomas Kall, pälvisite koos režissöör Hardi Volmeri ja produtsent Arko Okiga Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia, ütleks, nihkleva portreefilmi “Mees animatsoonist” eest. Milline on loodusliku kui kaasasündinud huumorikiiksu ja stsenaristi kui tootmis-tehnoloogiliste tööjooniste looja vahekord?
Konfliktne see vahekord ei ole. Ilmselt tööjooniste (stsenaariumide) tellijad juba teavad, et minult lõpuni tõsimeelset ja harduseni igavikulist…
Konfliktne see vahekord ei ole. Ilmselt tööjooniste (stsenaariumide) tellijad juba teavad, et minult lõpuni tõsimeelset ja harduseni igavikulist…
1 minut
Palju võimsat siduv film
Tõsine, kristlik ja tolle aja kohta väga sotsiaalne linalugu nagu inglise tants.
“UHKUS JA EELARVAMUS” (“Pride & Prejudice”, Suurbritannia 2005, 135 min). Režissöör Joe Wright, operaator Roman Osin, stsenaarium Jane Austeni romaani järgi, originaalmuusika Dario Marianelli, produtsendid Tim Bevan jt. Osades Keira Knightley, Rosamund Pike, Matthew MacFadyen, Simon Woods, Tom Hollander jt. Linastub Kobarkinos.
“UHKUS JA EELARVAMUS” (“Pride & Prejudice”, Suurbritannia 2005, 135 min). Režissöör Joe Wright, operaator Roman Osin, stsenaarium Jane Austeni romaani järgi, originaalmuusika Dario Marianelli, produtsendid Tim Bevan jt. Osades Keira Knightley, Rosamund Pike, Matthew MacFadyen, Simon Woods, Tom Hollander jt. Linastub Kobarkinos.
4 minutit
