Kuidas hinnata humanitaarteadusi?
Aili Aarelaiu osutusele (Sirp 17. III), et sotsiaalia on ikka veel Eesti teaduse võõraslaps, pole keegi vastu vaielnud. Eestis kehtib teaduspublikatsioonide hindamisel hierarhia, mille tipus on eriala mainekamad rahvusvahelised ajakirjad – need, mida indekseerib ISI Web of Knowledge. ISI andmebaasidesse kuuluvad näiteks Current Contents e CC e “sii-sii” (esindatud nii loodus- ja täppisteadused kui…
4 minutit
Hullud päevad von Krahlis
Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühistöös põimub Tõnu Kõrvitsa õrn ja nüansirohke muusika noore maalikunstniku Merike Estna maalidega. Teksti autor Maarja Kangro on libretode juures kasutanud muu hulgas Marie Heibergi loomingut. Uue kodumaise ooperi dirigent on Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas. Laulavad Kädi Plaas ja Helen Lokuta (pildil) ning Nargen Opera koor, musitseerib…
2 minutit
Kes ei saa veendud, see saab väändud!
Rahutuse tulemine on hea kunsti puhul ütlemata oluline.
4 minutit
Teatrimaailm: Lars Noréni uued näidendid, Jeremy Ironsi comeback,
Neues Theater’i lavastus “Allein das Meer”. repro
4 minutit
Kajab vastu: Sure ära ehk Ka kriitiku käes on ligimese saatus
Kriitikute kallal nurisemine ei ole tark tegu. Nad maksavad kätte vahenditega, mille vägevus ületab kõvasti teatritegijate omi. Nimelt saab lavastus ennast tõestada ainult järjekordse etendusega (kuid etendused saavad ükskord läbi ja näinud on neid ju ainult kohal käinud), kriitiku kommentaar ajakirjanduses aga jääb alles ning seda pääseb lugema…
2 minutit
Juriidiliselt korrektne hunta
Kui rahvas on haige, tuleb helistada kindralile, see on iseseisvas Eestis vana äraproovitud nipp. 1934. aastast erineb praegune Eesti siiski mitmes mõttes. Esiteks, meie vangikongides ei mädane ühtki bolševikku ja õieti pole neid ka põranda all. Teiseks pole kuskil näha ülemaailmset majanduskriisi ning pole ka radikaalseid relvastatud organisatsioone, mida sisepoliitikas ära kasutada. Isegi “lehmakauplemine Toompeal”…
3 minutit
Soovimatus tunda oma ajalugu
Läinud aastasaja alguses kirjutas Villem Reiman, et eestlaste üks suuremaid probleeme on ajaloolise mälu nõrkus. 100 aastat hiljem on see tõdemus kahjuks sama aktuaalne. Erilise selgusega tuleb see meelde viimasel ajal regulaarselt ajakirjanduses ilmuvaid mõtteavaldusi lugedes, kuidas Eestimaa Kommunistlik Partei alati Eesti vabadusvõitluse avangardis on seisnud.
Jättes kõrvale selle väite sisulise jaburuse, teeb eriti kurvaks, et…
Jättes kõrvale selle väite sisulise jaburuse, teeb eriti kurvaks, et…
3 minutit
Hiiglase õlad ja eesti mõtte lugu
Paul Johanseni mõju ulatub akadeemilise ajalooteaduse ringest välja Jaan Krossi ja Lennart Mereni.
5 minutit
Ametiasutuste pruuk on hõivanud keeleruumi
Keeleseaduse kohaselt on seni olnud eesti keele ametliku kasutuse alus kirjakeele norm. Kas vene algupära isikunimed jäävad eesti keele ametlikust ja avalikust kasutusalast välja? Isiku muu kui eesti-ladina tähestiku alusel kirjutatud nimi kirjutatakse laiale avalikkusele mõeldud tekstides eesti kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglite kohaselt, sealjuures kirillitsas nimi vene-eesti transkriptsiooni alusel (s.o variant Mihhail,…
1 minut
Seksides läbi ajaloo
Hämmastav, kui palju on aegade jooksul seksuaalsuse osas inimesi hirmutatud.
6 minutit
Kuningas ilma kuningriigita
Andres Adamson, Hertsog Magnus 1540 – 1583. Tema elu ja aeg. Argo, 2005. 200 lk.
6 minutit
Katse panna Sinimägede sündmused laiemasse raami
Mart Laar, Sinimäed 1944. Varrak, 2006. 376 lk.
3 minutit
Sõnameri
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus…
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus…
2 minutit
Lingvistika ongi rakenduslingvistika
ehk Millest kõneldakse Eesti V rakenduslingvistika konverentsil?
2 minutit
Ühe venna nimi võib niisiis olla Chekhov ja teisel Tšehhov?
Olin endale koolis selgeks teinud vene nimede kirjutamise reeglid. Tean, et kuigi Raissa on vene keeles ühe s-iga, kirjutatakse see eesti keeles kahega ja sama käib Mihhaili h kohta. Ühtäkki hakkasin märkama, et lehtedes (ja isegi Äripäeva ametlikes teadaannetes) kirjutataksegi vene nimed inglisepäraselt. Näiteks Victor Chulets. Olin hämmastunud,…
1 minut
Raduga sulgemine kui eestivene kirjanduse lugu
Eestivene kirjandusajakirja sulgemine sellisel kujul on kahtlemata õige otsus.
3 minutit
Ilm jääbki tuuletuks
Kui tuul ei puhu, siis tuulelohe ei lenda, ükskõik, kas nöörist hoiab kinni eestlane, venelane või eestivenelane. Kultuurkapitali toel ilmunud noorte eestivene kirjanike almanahh Vozdušnõi Zmei kinnitaks justkui vastupidist. Et lendab küll, sest on nii tuult kui ka nöörihoidjaid. Samas tunnistab ettevõtmise eestvedaja Igor Kotjuhh, et olemasoleval kujul pole eestivene kirjandusprotsessil tulevikku.
Ma arvan, et ega pole…
Ma arvan, et ega pole…
2 minutit
fs-i asjus
Üks vananev ajakirjanik rääkis mulle, et oli kord mingi ajalehe esindajana saadetud luuletaja fs-i luulekogu “2004” esitlusele Kirjanike Maja Musta Laega saali. Intervjueerimisjärge oodates oli ta mõneti paanilise kiiruga läbi lugenud, õigemini silmadega neelanud kõik selle luulekogu 60 – 70 luuletust, et olla kursis poeedi loomelaadiga, et osata temalt midagi tuumakat küsida. Esitlusel projitseeriti ekraanile pilte rauarikkast lagedast…
1 minut
Rauaaja ilusad valed
Lisandusi Lennart Mere katastroofiteooriale “Hõbevalges” ja “Hõbevalgemas”
7 minutit
Kirjandusfestival “Sotsia. Futu”
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusfestival “Sotsia” toimub 25. – 28. IV 2006 Tallinnas ja Viljandis. Viienda “Sotsia” alateema on “Futu”. Neli festivalipäeva sisaldavad tuleviku-, fantaasia- ja ulmeteemalisi kirjandusõhtuid ning vestlusringe. Kirjandusnädalal esineb ligi 30 kirjanikku nii Eestist kui ka välismaalt.
2 minutit
Ahvenamaa, Tuglas ja teised
Väikses Ahvenamaa-killus peegeldub eesti tänapäevase kultuuri alusmüüri ülevus, traagika ja naiivsus.
6 minutit
Surm kevadises Tallinnas ehk Kunstnike valuline reaktsioon meie ajale
Mark Soosaare näitus “Aeg” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 23. IV,
Jaan Paavle näitus “1 minut” 3. – 15. IV Draakoni galeriis, Sandra Jõgeva ja Kristin Kalamehe “Leave like a Lady” Draakoni keldrisaalis 4. – 15. IV, Marianne Männi näitus “Paradiis” Hobusepea galerii 5. – 17. IV.
Jaan Paavle näitus “1 minut” 3. – 15. IV Draakoni galeriis, Sandra Jõgeva ja Kristin Kalamehe “Leave like a Lady” Draakoni keldrisaalis 4. – 15. IV, Marianne Männi näitus “Paradiis” Hobusepea galerii 5. – 17. IV.
3 minutit
Kadunud raamatukogu, kadunud kunst
Sellest on praeguseks juba tükk aega möödas, kui Kirjanike Maja Kuninga tänava poolselt seinalt kadus Jüri Ojaveri installatsioon “Mati Undi raamatukogu”. Ometi oli möödujail võimalik seda näha vaat et pool aastat. Alguses oli see muidugi uhkem, kuid eks meie muutlikud ilmad ja kes teab kust tulnud kirjandussõbrad tassisid sealt raamatuid tasapisi ära. Lõpuks nägi…
2 minutit
Trompet Kadriorus – USA-Eesti maavõistlus
“Akadeemiline kammermuusika”: INDREK VAU (trompet) ja MARKO MARTIN (klaver) Kadrioru lossis 16. IV.
3 minutit
Bach ja EFK
Suure reede kontsert: EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, CONCERTO COPENHAGEN ja solistid PAUL HILLIERI dirigeerimisel Estonias 14. IV.
3 minutit
Irriteerivalt avastuslik etendus
Multimeediaetendus “GRAB IT!”: Ursula Saal (saksofon), Anne-Liis Poll (laul), Jaan Toomik (video) ja Priit Perend (heli) Kumus 6. VI.
3 minutit
Täiendatud kanalivaliku poliitökonoomia
Vastuseks Indrek Ibruse artiklile “Kanalivaliku poliitökonoomia” 31. III Sirbis.
4 minutit
VVV:Vändaga kinoaparaat ja saatuslik naine
Kurat seda teab, kuidas Jevgeni Karelovi film “Teenisid kaks seltsimeest” linale pääses. Riiulipimedusse lendas aastakümneteks vedelema ju sootuks süütumaidki šedöövreid. Töö valmis 1968, nõukogude liberalismi lõpuaastal, pärast Tšehhoslovakkia mäsu, mil KGB lõi kiirustades dissidentlusevastase osakonna ja Brežnev peatas detsembripleenumil Kossõgini majandusuuendused. Kärmelt puhastati ajakirja Junost kolleegium, Moskva kinofestivali reglement sõnastati uuesti. Purustati…
2 minutit
Kassapreili
Siis kui ostukärud lolliks lähevad ja omapäi karutükka teevad, siis kui väänikute jonnist hullund mammad neelavad viiendaid palderjane ja lepivad tasapisi juba PEAAEGU kõigega, siis, jah siis murdub korraga megamarketi mehemeel ja väga tasakeste hakkab tema tihkuma, nii et vaid väike prints seda kuulda võib, ja ahjualune kunderi raamatust ehk ka veel, aga rohkem küll mitte keegi, turwamees…
2 minutit
Punkarid näitasid ühismeelt
Ajakirjanikud pöörasid kogu tähelepanu soengutele jajätsid kahe silma vahele selge tõendi vasakliberaalsete noorte järjest tõusva teadlikkuse ja organiseerituse kohta.
3 minutit
