2006-14 (3108)
Riigikogu ikkest vabaks!
Riigikogu esimees Toomas Varek avaldas hiljuti arvamust, et riigikogulaste hüved pole piisavad. Palk ja esindustasud küünivad umbes 45 000 kroonini.
3 minutit
Sojo sõjad
Interneti-hiid Yahoo koostööprojekt sõjareporter Kevin Sitesiga ehk “Kevin Sites in the Hot Zone” laiendab uudisajakirjanduse harjumuspäraseid formaate.
4 minutit
Eesti ajalookirjanduse aastapreemia anti “Eesti ajaloo” kuuendale köitele.
1996. aastast peale on Eesti juhtivad ajaloo- ja mäluasutused välja andnud aastapreemia parimale Eestis ilmunud eestikeelsele ajalooraamatule. Sel aastal tehti seda üheteistkümnendat korda. Nominentide esitamise õigus oli kõigil aastapreemiaga liitunuil, kelleks käesoleval aastal olid Tartu Ülikooli ajaloo osakond, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Ajaloomuuseum, Pärnu Muuseum…
3 minutit
Raamatututvustus
ESTONIA 1940 – 1945. Reports of the Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity
Ingliskeeli, ka/esmalt laiale maailma lugemiseks mõeldud publikatsioon Eestis toimunud inimsusevastastest kuritegudest. Võimas ja võigas raamat. Komisjoni eesotsas Max Jakobsoniga kuulusid Uffe Ellemann-Jensen, Paul Goble, Nicholas Lane, Peter Reddaway, Arseni Roginski ja Wolfgan von Stetten. Toimetanud…
Ingliskeeli, ka/esmalt laiale maailma lugemiseks mõeldud publikatsioon Eestis toimunud inimsusevastastest kuritegudest. Võimas ja võigas raamat. Komisjoni eesotsas Max Jakobsoniga kuulusid Uffe Ellemann-Jensen, Paul Goble, Nicholas Lane, Peter Reddaway, Arseni Roginski ja Wolfgan von Stetten. Toimetanud…
1 minut
Imme Viidalepp 16. IV 1947 – 7. IV 2006
Eesti kunstnikkonda on tabanud valus kaotus. Pärast rasket ja kaua kestnud haigust lahkus meie hulgast üks omapärasemaid Tartu kunstnikke.
Kuigi sündinud Tartus, kujunes Imme Viidalepa lapsepõlve mängumaaks looduskaunis Kadrioru park, Tallinnas möödusid ka koolitüdrukuaastad. Ta kunstnikuisiksuse väljakujunemisele oli nendel rasketel pärastsõja aastakümnetel määrava tähtsusega raamatutest tulvil kodu, kus tema eestiaegse kõrgintelligentsi…
Kuigi sündinud Tartus, kujunes Imme Viidalepa lapsepõlve mängumaaks looduskaunis Kadrioru park, Tallinnas möödusid ka koolitüdrukuaastad. Ta kunstnikuisiksuse väljakujunemisele oli nendel rasketel pärastsõja aastakümnetel määrava tähtsusega raamatutest tulvil kodu, kus tema eestiaegse kõrgintelligentsi…
1 minut
Ellinor Piipuu 18. X 1913 – 5. IV 2006
On lahkunud keraamikakunsti grand old lady, Eesti Kunstnike Liidu vanimaid liikmeid, üks meie professionaalse keraamikakunsti alusepanijaid, andunumaid savi- ja tulekunsti kummardajaid.
Ellinor Piipuu õppis Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat ja skulptuuri. Iseseisvat loometeed alustas ta 1930. aastatel, viimase töö dateeris ta aastaga 1999. Üle 60 aasta kestnud viljaka loomingulise tegevuse jooksul oli…
Ellinor Piipuu õppis Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat ja skulptuuri. Iseseisvat loometeed alustas ta 1930. aastatel, viimase töö dateeris ta aastaga 1999. Üle 60 aasta kestnud viljaka loomingulise tegevuse jooksul oli…
1 minut
Lembit Ulfsak sõiduvees
Varsti pole nagunii enam mingit vahet, kas Manhattan või Tuulemaa.
6 minutit
Pauli päevik: Rahvavaenlane ei maga!
Eesti ühiskondlikud ja kultuurilised institutsioonid lähtuvad kliendikesksest ideoloogiast ning sellest tulenevalt on iga ettevõtmise efektiivsuse määravaks kriteeriumiks kliendi rahulolu. Kõige kindlam viis kultuuritööstuses publiku rahulolu tagada on toota kergesti seeditavat ning kiiresti toonust tõstvat meelelahutust. Teatri kontekstis räägitakse siis enamasti komöödiate ning muusikalide lavaletoomisest. Pole kuulnud, et keegi kunagi oleks…
3 minutit
Triipkoodi taga kõrgub kalmuküngas
Noormetsa õnnestunumad lavastused on kui vabavärsilised luuletused.
3 minutit
Tantsuteatri mitme vaatepunktiga muinasjutt
Saatan ei tunne kunagi igavust, mängib nii Sõduri kui iseendaga.
3 minutit
Pole toitu, pole ka armastust
Ants Laikmaa võis ju omal ajal paljajalu Eestist Düsseldorfini marssida, aga ta oli ka miljoni eestlase hulgas kõige kunstijanusem. Teised seda trikki järele ei teinud. Isegi kui oletame, et praeguse miljoni hulgas leiduks kas üks või isegi kümme hinge, kes viitsiksid Obinitsast või Häädemeestelt jalgsi Kumuni matkata, jääb seda suure…
3 minutit
Otsevalimised iidolite kammitsais
Presidendivalimiste lähenedes on üles ärganud presidendi otsevalimiste idee toetajad. Ajakirjanikud otsivad vandenõu juuri – kuhu on inimestele nii armas ja populaarne idee kuritegelikult kadunud? Erakonnad omakorda üritavad süüd üksteise kaela veeretada, sest keegi ei taha rahva tahtele vastu tegutseda.
3 minutit
Kaks aastat vanemahüvitist
Demograafiliste protsesside taga on üldinimlik soov võimalikult mõnusalt ja vähese vaevaga ära elada.
2003. aasta Postimehe viimases numbris, täpselt kolm nädalat pärast vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist, kirjutas Kalle Muuli nii: “Vanemahüvitis pole mitte ainult lõppeva aasta, vaid kogu iseseisvusaja üks tähtsamaid samme rahva päästmiseks väljasuremisohust.” “Vanemahüvitise eesmärk on sünde suurendada,” ütles rahvastikuminister…
2003. aasta Postimehe viimases numbris, täpselt kolm nädalat pärast vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist, kirjutas Kalle Muuli nii: “Vanemahüvitis pole mitte ainult lõppeva aasta, vaid kogu iseseisvusaja üks tähtsamaid samme rahva päästmiseks väljasuremisohust.” “Vanemahüvitise eesmärk on sünde suurendada,” ütles rahvastikuminister…
11 minutit
Kergitab kulmu: “Rahva isad” ja läbureaalsus
Eliit, olgu jutumärkides või ilma, vahendab kõige üldisemaid ühiskondlikke väärtusmudeleid. Eesti lähiajalugu on läbinud vastuoluline sõnum, mütoloogilis-idealistliku ja funktsionaalse (pragmaatilise, reaalpoliitilise) elutõlgenduse üheaegne vahendamine. Konservatiivsete erakondade probleemid võrsusid ja võrsuvadki just idealistlike, mütoloogiliste loosungite ja pragmaatilise, (küsitavast) hetkekasust ja välismõjuritest lähtuva tegevusloogika vastuolust.
2 minutit
Kellel ja kas on vaja teada, miks me sureme?
1900. aastal surid ameeriklased kõige sagedamini kopsupõletikku (12% surmadest) ja tuberkuloosi (11%). 100 aastat hiljem selgub, et põhiliselt surrakse südamehaiguste (30%) ja vähi (23%) tõttu. Need haigused, mis manalateele viivad, on tööstusriikides enam-vähem samad. 2000. aastal põhjustas USAs 18% surmadest tubakas, 17% ühekülgne toit ja vähene liikumine, 3,5% alkohol. Protsendid…
3 minutit
Kui tulevikul on tähtsust
Jakob von Uexkull jutlustamas Eesti Teaduste Akadeemias 22. märtsil 2006.
5 minutit
Haav laubal
Leo Perutz, Viimsepäevameister. Tõlkinud Ilme Rebane. Eesti Raamat, 2006. 134 lk.
5 minutit
Teoreetiline ja detailne: Vene ajalugu aadli argielu peeglis
Isiksus ei olnud Lotmanile substants, vaid eri koodide ristumispaik.
6 minutit
Evelyn Waugh ehk Kuidas olla irooniline kirjanduses
Evelyn Waugh, Peotäis põrmu. Tõlkinud Udo Uibo. Varrak, 2005. Lk 264.
4 minutit
Katkendeid lugemispäevikust
Raamat “Kuu külm kuma”. Raamatu autor Eia Uus. Lugeja Marek Volt
4 minutit
Suured ja Vannutatud
“Kokkuvõtteks: kunst, mis ei suuda ära teenida tervet Rahvast rõõmustavat heakskiitu, vaid toetub vaid väiksele – osaliselt liialt komplitseeritud, osaliselt rahaliselt huvitunud klikile, on väljakannatamatu.…Tagajärjeks on mure ja depressioon, seega pole vabandust neile armetutele, kes väidavad, et ka mineviku suuri meistreid ei mõistetud nende eluajal… Need on ainult kitsarinnalised kriitikud,…
4 minutit
Sotsrealism ja geeniuskunstnik
Meie totalitaarne minevik on vastuolus usuga, et kunst eksisteerib väljaspool ühiskonda ja ideoloogiat.
6 minutit
Kuidas esitleda nõukogude kunsti – vaade muuseumi seest
Järelkajana Kumu diskussioonile 29. III.
3 minutit
Vastuoludest tulvil…
GAVIN BRYARSI teosed EESTI RAHVUSMEESKOORILT Kaspars Putniņši juhatusel Estonia kontserdisaalis 6. IV.
3 minutit
Lustakas lehekülg madrigalide loos
Orazio Vecchi madrigalikomöödia “L’amfiparnaso”: VOCES MUSICALES ja Fine 5 RISTO JOOSTI juhatusel Estonia kontserdisaalis 4. IV.
2 minutit
VVV: Tappa nelikümmend meest
Naissoost mõrvar ekraanil mõjub alati topeltkoodina. Teadagi — naine on looduse poolt määratud elu andma, mitte hävitama. Kuid ka sedavõrd kitsas spetsiifikas, kui seda on naismõrvarlus, erineb vene filmikunst suuresti läänlaste omast.
2 minutit
Taastatud “Kevade” linastub kinos Sõprus
Eesti filmiklassikasse kuuluv “Kevade” linastub taas 13. IV kinos Sõprus. See pole enam vana kriimuline, säbruline ja kohati liiga tume film, mida oleme harjunud teleekraanil nägema, vaid publiku ette jõuab, värskelt restaureeritud pilt ja heli.
“Kevade” on igihaljas lugu, igaüks on lugenud Oskar Lutsu raamatut ja näinud Arvo Kruusemendi 1969.…
“Kevade” on igihaljas lugu, igaüks on lugenud Oskar Lutsu raamatut ja näinud Arvo Kruusemendi 1969.…
1 minut
Uus poliitiline kriitika Ameerika filmis
Möödunud talvel jõudis Eesti vaatajani päris mitu Ameerika filmi, mida võib eristada Hollywoodi tavatoodangust. Seda ositi põhjusel, et neis leidus uusi vormilisi lahendusi, eelkõige aga seepärast, et võis näha teisenemist Ameerika poliitilises enesenägemises. Pean siinkohal silmas filme “Kahuriliha” (rež Sam Mendes), “Süriaana” (rež Stephen Gaghan) ja “München” (rež Steven Spielberg).…
4 minutit
