Ellinor Piipuu 18. X 1913 – 5. IV 2006

Ellinor Piipuu 18. X 1913 – 5. IV 2006

On lahkunud keraamikakunsti grand old lady, Eesti Kunstnike Liidu vanimaid liikmeid, üks meie professionaalse keraamikakunsti alusepanijaid, andunumaid savi- ja tulekunsti kummardajaid.

Ellinor Piipuu õppis Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat ja skulptuuri. Iseseisvat loometeed alustas ta 1930. aastatel, viimase töö dateeris ta aastaga 1999. Üle 60 aasta kestnud viljaka loomingulise tegevuse jooksul oli ta sihiseadjaks mitmete keraamiliste žanride viljelemisel. Ta oli ka esimene, kes tõi meie pärastsõjaaegsesse keraamikakunsti vabama vormikäsitluse. Meelisalaks jäi talle skulptuur, mille ampluaa ulatus meeleolukast pisiplastikast dekoratiivsete aiaskulptuurideni; nimetagem siinkohal paljude hulgast skulptuure “Naine kannuga” (1957) ja “Ema ja laps” (1962).

Ellinor Piipuu looming jõudis vaatajani arvukate tarbekunstinäituste ja mitmete isikunäituste vahendusel, aga samuti ka kunstitoodete kombinaadi keraamika-ateljee toodangu kaudu. Selle tarbeks kavandas ta nii pisiplastikat kui dekoratiivskulptuure: suveniirsed “Mulgi eit” ja “Mulgi taat”, rahvuslikud “Lehmalüpsja” ja “Meil aia ääres tänaval”, aiaskulptuurid “Varblane” ja “Naine linnu joogi nõudega”, dekoratiivsed pead ja maskid. Ellinor Piipuu looming jõudis ka rahvusvahelisele areenile. 1962. aastal autasustati teda Prahas korraldatud rahvusvahelise keraamika akadeemia näitusel hõbemedaliga, 1959. aastal Oostendes ja 1965. aastal Genfis audiplomiga. 1963. aastal sai Ellinor Piipuu Eesti teenelise kunstniku, 1983. aastal Eesti rahvakunstniku aunimetuse. 1979. aasta loomingu eest määrati talle Kristjan Raua nimeline kunstipreemia.

Keraamikakunst on üks ajale vastupidavamaid. Looja kaob, kuid tema kunst jääb. Eesti kunstnikkond langetab pea meie vanima keraamikakunstniku mälestuseks.

Eesti Kunstnike Liit,

Eesti Keraamikute Liit, Eesti Tarbekunsti- ja  Disainimuuseum

Sirp